Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised esindajad
Muud selgitused
ja
nende Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karina Makarova Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: XXXXXXXXX OÜ (registrikood
XXXXXXXX)
Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus XXXXXXXX OÜle.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 12.01.2021 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXXXXXXXX OÜ ettemaksukontole nr 38179233 summas 51 345,28 eurot kuni selle summa täitumiseni kas ettemaksukontol või Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1942 antud loa alusel arestitud pangakontodel või ettemaksukontol ja nimetatud pangakontodel kokku.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud pangakontod ja ettemaksukonto viivitamata vabastada kui ettemaksukontol, pangakonto(de)l või ettemaksukontol ja pangakonto(de)l kokku on 51 345,28 eurot, v.a arestitud summa osas.
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
3-21-72
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XXXXXXXXX
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
2(6)
3-21-72
5.Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 20.04.2020 teate nr 12.2-3/052402-1 (taotluse lisa 1) alusel XXXXXXXXX OÜ suhtes maksustamisperioodide september 2019 kuni veebruar 2020 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.
7.Kohtule esitatud taotluses asus maksuhaldur seisukohale, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse (maksu) määramine kogusummas 51 345,28 eurot (s.o alusetult deklareeritud sisendkäibemaks 20 538,10 eurot ja arvestamata ja tasumata jäetud tulumaks 30 807,18 eurot). Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline.
8.Taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtule esitatud taotluse põhjendused ja taotlusele lisatud dokumendid annavad aluse kahelda
XXXXXXXXX
OÜ poolt raamatupidamisandmete õiges kajastamises ja õiges maksude arvestamises, deklareerimises ning tasumises. Maksuhaldur on esitanud kohtule piisavalt teavet ja dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi kontrollitaval perioodil september 2019 veebruar 2020 maksukohustuslase sooritatud tehingute osas. MTA on kohtule esitatud taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, et XXXXXXXXX OÜ on kajastanud oma raamatupidamisarvestuses teadlikult tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Eeltoodu on leidnud mh kinnitust XXXXXXXXXX OÜ ja XXXXXXXXXXXX OÜ juhatuse liikmete poolt antud kinnitusega (taotluse lisad 3 ja 4), et nad ei ole XXXXXXXX OÜ-ga tehinguid teinud ega ole ka deklareerinud XXXXXXXXX OÜ-le väidetavast müügist tekkivat 20% määraga maksustatavat käivet. MTA on veenvalt ära näidanud (vrd taotluse p 2 alapunkti b) ning seal esitatud viiteid), et XXXXXXXXX OÜ poolt väidetavate tehingupartnerite esindaja ei omanud volitust äriühingute esindamiseks ning XXXXXXXXX OÜ ei veendunud ka korrektselt esindusõiguse olemasolus. Arvestades MTA esitatud selgitusi ja tõendeid (vrd taotluse p 2 alapunkt c) ja seal esitatud viiteid), on usutav MTA väide, et ka tehinguid XXXXXXX OÜ-ga tegelikult ei toimunud. XXXXXXXXX OÜ esindaja Y poolt MTA-le antud suulised seletused on vastuolus väidetavate partnerite esindajate seletustega ning dokumendid on vaid formaalsed ning vastuolus suuliste seletustega (vt taotluse p 2 alapunkt d) ning e) ja seal esitatud viited). MTA on põhjendatult välja toonud, et talle ei ole teada, kes XXXXXXXXX OÜ tellimusi reaalselt täitsid. Samuti on MTA kohtule esitatud dokumentide põhjal asunud õigesti seisukohale, et XXXXXXXXX OÜ jättis hoolsuskohustuse tahtlikult täitmata.
9.Kohtule esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid kogumis annavad aluse kahtluseks, et äriühing on alusetult saanud maksueeliseid. Maksuhaldur on põhjendanud võimaliku maksusumma arvutamist. Seega on tõenäoline maksukohustuse määramine summas 51 345,28 eurot. Järelikult on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1).
3(6)
3-21-72
10.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. 15. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.
16.Ka praegusel juhul viitavad kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid võimalikule maksupettusele. Sellises olukorras ei ole välistatud, et maksukohustuslane asub ka tulevikus maksukohustusest kõrvale hoidma. Nii on MTA viidanud (vrd taotluse punktid 2 ja 3) põhjendatud kahtlusele, et XXXXXXXXX OÜ tegevus on olnud tahtlik. Kohus nõustub MTAga, et olukorras, kus isik on raamatupidamises kajastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid ning pole käitunud seadusega kooskõlas, ei ole välistatud, et ta teeb seda ka tulevikus. Alusetuks ei saa pidada ka MTA hinnangut (taotluse p 3, alapunkt 2), et võimalik maksumääramine võib viia äriühingu lõpetamiseni. Selliseks järelduseks annab alust asjaolu, et MTA taotluse kohaselt puudub XXXXXXXXX OÜ-l registervara (kinnisasjad, sõidukid, laevad, väärtpaberid; vt taotluse p 4, lk 9).
17.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on eluliselt usutav, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuivõrd tulevikus määratav maksusumma ei ole osaühingu varadega tagatud. On tõenäoline, et XXXXXXXXX OÜ hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima ning võib muuta end maksejõuetuks.
18.Riigikohus on selgitanud, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus; lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust taotletava summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada); tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (Riigikohtu 27.11.2012 lahend nr 3-3-1-15-12, p 57-58). Seejuures tuleb kaaluda isiku omandipõhiõiguse riive mõõdukust, arestides esmajärjekorras need asjad või õigused, mille riive on talle vähem koormav (vt Riigikohtu 27.11.2012 lahend nr 3-3-1-15-12, p 59 ja selles viidatud kohtupraktika ning p 60). Eeltoodust lähtuvalt annab kohus alljärgnevalt hinnangu taotletud meetme proportsionaalsusele.
19.Maksuhaldur on selgitanud, et taotleb lisaks juba teostatud pangakontode arestimisele ka ettemaksukonto arestimist tingimusega, et arest ühes või teises osas lõppeb 51 345,28 euro 4(6)
3-21-72 täitumisel. Vältimaks ületagamist vabastab maksuhaldur viivitamata pangakonto või ettemaksukonto arestist, kui 51 345,28 eurot on täitunud ettemaksukontol, pangakonto(de)l või nende kombinatsioonis ja seega määratav maksusumma tagatud (vrd taotluse p 4 viimane lõik, lk 10).
20.Taotluse lisast 15 (E-Aresti infopäringu tõend) nähtub, et seisuga 06.01.2021 on XXXXXXXXX OÜ pangakontol oleva raha saldo 1412,49 eurot. MTA on asjakohaselt märkinud, et see on oluliselt väiksem eeldatava maksuotsusega määratavast summast (51 345,28 eurot). Nimetatut silmas pidades ning arvestades, et XXXXXXXXX OÜ-l on tekkinud käibemaksu enammakse (mis vabastatakse äriühingu ettemaksukontole hiljemalt 19.01.2021), saab käesoleva menetluse raames taotletud meedet (s.o ettemaksukonto arestimist) eesmärgipäraseks pidada.
21.Kohtu hinnangul on MTA-l õigus taotleda MKS § 1361 lg 1 alusel halduskohtult haldustoimingu sooritamiseks luba sama isiku suhtes mõne teise täiendava meetme kohaldamiseks, kui peale haldustoiminguks loa andmist ning täitetoimingu sooritamist selgub, et taotletud meede ainuüksi tulevikus määratavat maksusummat ei taga ning selle sundtäitmiseks piisav ei ole. Ka MKS § 1361 lg 2 punktis 4 viidatakse võimalusele taotleda ühte või mitut täitetoimingut. Seejuures oleks sätte eesmärgiga vastuolus tõlgendus, kus mitut täitetoimingut saaks taotleda üksnes esialgses taotluses, kuid mitte hilisemalt mõnda täiendavat meedet varasemale täitetoimingule lisaks. Vastasel juhul satuks ohtu oluline kaalukas avalik huvi, milleks on maksude laekumine. Oluline on seejuures aga jälgida, et rakendatavad meetmed kogumis ei oleks ülemäärased ega tooks kaasa rahaliste õiguste ületagamist. 22. Riigikohus on selgitanud oma 19.02.2020 määruses nr 3-19-1672, et täitmist tagavate toimingute sooritamise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuid sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust MKS § 1361 lõike 1 mõttes ei või samastada asjaoluga, et füüsilisel isikul ei ole tõenäoliselt piisavalt raha, et vastutusotsust hiljem kohe täies mahus täita; st füüsilisel isikul vara puudumisest ei järeldu automaatselt täitetoimingute (nt pangakonto arest) sooritamise lubatavus; sätte sõnastusest tulenevalt on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus (nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes, käitumine maksumenetluse jooksul) (p 27). Kuigi eelviidatud Riigikohtu lahend puudutas füüsilise isiku pangakontode arestimise kui täitetoimingu sooritamise lubatavust tagamaks võimalikku vastutusotsusega määratava maksusumma sundtäitmist, on Riigikohtu seisukohad kohaldatavad analoogia korras ka praeguses asjas. Ülaltoodust järeldub, et täitetoiminguks loa andmist ei saa õigustada üksnes asjaolu, et osaühingu arestitud pangakontodel tulevikus määratava maksusumma ulatuses rahalised vahendid puuduvad, vaid hinnata tuleb ka maksukohustuslase käitumist. Eelnevalt on kohus selgitanud, et põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (käesoleva määruse põhjenduste punktid 12-15).
23.Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 määrusega nr 3-20-1942 antud loa alusel on XXXXXXXXX OÜ pangakontod käesolevaks ajaks arestitud. Puudub kahtlus, et lisaks pangakontode arestimisele maksukohustuslase ettemaksukonto arestimine on kogumis varasema täitetoiminguga puudutatud isikut intensiivselt koormav. Samas leiab kohus, et ettemaksukonto arestimine saab olla proportsionaalne juhul, kui see luba antakse
5(6)
3-21-72 lisatingimusega. See tähendab, et maksuhalduril tuleb arestitava summa täitudes ükskõik kumma abinõu osas eraldi või kahe abinõu osas kokku arest lõpetada. Selle lisatingimusega on kohtu hinnangul ületagamise oht välistatud. Arestiga tagatav summa on võrdne isiku maksuvõla suurusega ning arvestades siiani pangakontodele laekunud raha, on usutav, et üksnes pangakontode arestimine maksunõuet ei taga. Lisaks on maksuhaldur kinnitanud, et jälgib ja vabastab viivitamatult pangakonto või ettemaksukonto arestist, kui 51 345,28 eurot on ettemaksukontol, pangakonto(de)l või selle kombinatsioonis täitunud. Nimetatud kohustus on sätestatud ka käesolevas määruses (vt määruse resolutsiooni).
24.Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu)
XXXXXXXXX OÜ
ettemaksukontole nr 38179233 arest summas 51 345,28 eurot kuni selle summa täitumiseni kas ettemaksukontol või Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 määrusega nr 3-20-1942 antud loa alusel arestitud pangakontodel või ettemaksukontol ja nimetatud pangakontodel kokku.
26.MTA-l tuleb pangakontod ja ettemaksukonto viivitamata vabastada kui ettemaksukontol, pangakonto(de)l või ettemaksukontol ja pangakonto(de)l kokku on 51 345,28 eurot, v.a arestitud summa osas.
27.XXXXXXXXX OÜ-l on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 51 345,28 euro suuruse tagatise esitamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.