Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2421
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. novembri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00951-6 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-2421 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. jaanuaril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-2421 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 30.08.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-2, 19.10.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-8, 01.11.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-13 ja 16.11.2016 teate nr 12.2-3/037755-19 alusel Atlant Security OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2016. a mai kuni september. MTA kohustas 08.08.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037755-31 Atlant Security OÜ-d tasuma maksusumma 87 916,56 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole Atlant Security OÜ soetanud kontrolliperioodil turva- ja valveteenust Cemisto Baltic OÜ-lt, AM Baltic Project OÜ-lt ega Omega Security OÜ-lt, mistõttu on Atlant Security OÜ kajastanud nende äriühingute nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu (kokku 38 814,06 eurot) oma sisendkäibemaksu arvestuses alusetult. Arvetel näidatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud ja Atlant Security OÜ teadis seda. Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Project OÜ ja Omega Security OÜ arvete alusel pangakontodelt tehtud sularaha väljamaksed (kogusummas 196 410 eurot) on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulumaksu 49 102,50 eurot.
2.MTA kohustas 11.09.2017 korraldustega nr 13-2.7/344066 ja nr 13-2.7/344067 vastavalt Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank kandma Atlant Security OÜ pangakontodelt maksuvõla ulatuses raha üle MTA pangakontodele. Atlant Security OÜ pangakontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank olid Tallinna Halduskohtu 18.05.2017 määrusega nr 3-17-1058 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 kohaselt antud loale tuginedes juba arestitud vastavalt MTA 22.05.2017 korraldustega nr 12.2-3/037755-28-9 ja nr 12.2-3/037755-28-4. MTA 11.09.2017 korralduste alusel laekus arestitud kontodelt kokku 1964,74 eurot ning pärast seda pole rohkem laekumisi maksuvõla katteks toimunud. MTA ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust Atlant Security OÜ suhtes täitemenetluse jätkamiseks, sest vararegistrite andmetel ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Atlant Security OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet ja töötasu väljamakseid 2017. a oktoobris. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. a kohta ja selle järgi oli äriühingu omakapital −48 168 eurot. Seega ei ole Atlant Security OÜ aktiivselt tegutsev äriühing ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda ka äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. MTA alustas 08.02.2019 korraldusega nr 13-7/00951-1 vastutusmenetlust XX suhtes, kes oli Atlant Security OÜ ainus juhatuse liige alates 16.12.2014.
3.Maksu- ja Tolliamet kohustas 25.11.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00951-6 XXt tasuma Atlant Security OÜ maksuvõla 85 951,82 eurot. Atlant Security OÜ on kontrollitud perioodidel kajastanud XX juhatuse liikmeks oleku ajal oma raamatupidamises ja KMD-del tehinguid Cemisto Baltic OÜ-ga, AM Baltic Project OÜ-ga ja Omega Security OÜ-ga, mida tegelikkuses ei toimunud. XX oli teadlik, et nendelt äriühingutelt ei ole tegelikkuses turva- ja valveteenuseid soetatud, mistõttu ei oleks ta Atlant Security OÜ juhatuse liikmena tohtinud 2016. a juuni kuni septembri KMD-del deklareerida tehinguid nimetatud äriühingutega. Kuna Atlant Security OÜ ei ole viidatud äriühingute nimel väljastatud arvetel nimetatud teenuseid saanud, kuid väljamaksed on tehtud, siis on kogu välja makstud summa (194 410 eurot) ettevõtlusega mitteseotud kulu ja XX oleks pidanud Atlant Security OÜ juhatuse liikmena deklareerima 2016. a juuni kuni septembri TSD-del tulumaksu 49 102,50 eurot. Kontrollimenetluse tulemusena suurenes Atlant Security OÜ maksukohustus 87 916,56 eurot, millest on 25.11.2019 seisuga tasumata 85 951,82 eurot. Kuna XX oli Atlant Security OÜ juhatuse ainus liige, siis oli tema kohustuseks korraldada äriühingu maksukohustuste täielik 2(6)
3-19-2421 ja õigeaegne täitmine, sh kajastada maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid. XX on rikkunud maksustamisperioodide 2016. a mai kuni september osas MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimiskohustust ning MKS § 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust. Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks seoses ebaõigete andmete kajastamisega KMD-del ning võltsarvete alusel äriühingust rahaliste vahendite väljaviimisega ja TSD-del valeandmete esitamisega. XX rikkus oma kohustusi Atlant Security OÜ juhatuse liikmena võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult. XX oli kontrolliperioodil äriühingu ainus juhatuse liige, tema koostas ise kõik Atlant Security OÜ-ga seotud dokumendid ja kontrollis äriühingu tegevust. XX omas ainsana juurdepääsu pangakontodele, pangakaartidele ja internetipangale ning tema valduses oli Atlant Security OÜ kassa. Maksudeklaratsioone esitas XX, konsulteerides raamatupidajaga, kellel oli ligipääs vaid internetipangale. Juhatuse ainsa liikmena omas XX kontrolli äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle. XX ei ole täitnud vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust, jättes MTA 08.02.2019 korralduse täielikult täitmata. Atlant Security OÜ maksuvõla tekkimise ajaks omas XX pikaaegset (üle 10 aasta) ettevõtluskogemust, mistõttu pidi tal olema nii arusaam korraliku ettevõtja hoolsusstandardist kui ka äriühingu majandustegevuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. XX süülise tegevuse ja Atlant Security OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui juhatuse liige oleks deklareerinud maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid ja täitnud korrektselt deklareerimiskohustust, ei oleks äriühingul tekkinud maksuotsusega täiendavalt tasumiseks määratud ja tasumata jäänud maksukohustusi (kokku 85 951,82 eurot). Kui XX poleks äriühingust raha välja viinud, oleks äriühingul olnud piisavalt raha käibemaksu tasumiseks ja tulumaksukohustust ei oleks üldse tekkinud. Vastutusotsusega ei ole esitatud intressinõuet põhivõlalt arvestatud intressi osas, kuid see võidakse esitada edaspidi. Kuna XXlt nõutav varaseim tasumata jäänud maksukohustus tuleneb 2016. a maist, siis hakkab aegumine kulgema varaseima KMD esitamise tähtpäevast (20.06.2016) ning MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.12.2019 kaebuse MTA 25.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00951-6 tühistamiseks. Maksuhalduri järeldused kaebaja süü tuvastamise osas ei ole objektiivselt tõendatud. Kuna juhatuse liikme süü tahtluse vormis on tuvastatud ebaõigesti, siis on ebaõigesti kohaldatud viieaastast aegumistähtaega. MTA ei ole põhjendanud hinnangut, et maksukohustuslane soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Seoses Atlant Security OÜ-le ette heidetavate tehingutega pidi maksuhaldur tuvastama kaebaja pahausksuse, kuid seda ei ole tehtud. Pole selge, milles seisnes iga tehingu osas eraldi võetuna kaebaja tahtlus. Pelgalt hoolsusnõuete eiramisest ei tulene, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult.
5.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud järelduste juurde. Vastutusotsuse koostamisel on järgitud seaduses ja kohtupraktikas antud juhiseid ning kaebaja vastutuse eelduste täidetust on nõuetekohaselt kontrollitud. Maksuhaldur on tuvastanud, et Atlant Security OÜ maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine tulenes kaebaja tahtlikust tegevusest. Seega kohaldub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Kaebaja tahtlusele viitavad asjaolud on iga tehingu puhul eraldi toodud välja vastutusotsuse p-des 2.2.2.1–2.2.2.3. Ükski väidetavatest tehingupartneritest (Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Project OÜ ja Omega Security OÜ) ei ole tehingute toimumist kinnitanud ja need äriühingud ei omanud kontrolliperioodil tavapärast ettevõtlust. Atlant Security OÜ turvajuht ei ole kinnitanud viidatud äriühingutelt teenuste soetamist. Näilike tehingute kohta dokumentatsiooni vormistamine ja nende deklareerimine saab olla vaid teadlik tegevus.
3(6)
3-19-2421
6.Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2020 otsusega XX kaebuse rahuldamata, pidamata vajalikuks kõiki vastutusotsuses toodud põhjendusi üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda Atlant Security OÜ vara arvelt. Maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid on kirjeldatud vastutusotsuse p-s 1 ja kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja tehtud toimingud ei ole olnud piisavad. Vastutusotsuses p-s 2 on põhjalikult kirjeldatud kaebaja tegevust Atlant Security OÜ juhtimisel ja selle seost maksuvõla tekkimisega ning kohus nõustub selle käsitusega. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Projekt OÜ ja Omega Security OÜ arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei tehtud, vaid tehingud olid MKS § 83 lg 4 tähenduses näilikud. Kaebaja ei ole neile järeldustele vastu vaielnud. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja käitumine tehingute tegemisel viitab, et ta oli tehingute näilikkusest teadlik. Sellele viitavad vastutusotsuse p-des 2.2.2.1–2.2.2.3 kirjeldatud tehingute tegemise asjaolud kogumis. Asjaolude pinnalt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, et arvetel müüjatena näidatud isikud arvetel märgitud teenuseid Atlant Security OÜ-le tegelikkuses ei osutanud. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, mille põhjal saaks kohus kontrollida, kas ta võis käituda tehingute tegemisel heauskselt, vaid tema vastuväited on jäänud üksnes formaalseteks. Atlant Security OÜ maksuvõlg tekkis perioodil, mil kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA tuvastatut, et tema juhtis ja kontrollis reaalselt Atlant Security OÜ tegevust ning omas ainsana tehingute tegemiseks ja deklareerimiseks vajalikke juurdepääse. Tehingute tegemise asjaolusid ja kaebaja varasemat ettevõtluskogemust arvestades on MTA vastutusotsuses (p 2.2) õigesti tuvastanud kaebaja süü tahtluse vormis. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 20.06.2016 ja kuna kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, siis rakendub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg ja 25.11.2019 tehtud vastutusotsus on antud enne aegumistähtaja (20.06.2021) möödumist. Kokkuvõttes on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud ja vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 18.05.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 23.11.2020) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata (HKMS § 157 lg 1), halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (MKS § 96 lg 5) ja jätnud hindamata asjas olevad tõendid (HKMS § 61 lg 1). Kohus on otsuse p-s 3 tuvastanud, et maksuhaldur ei esitanud kohtutäiturile avaldust Atlant Security OÜ suhtes täitemenetluse jätkamiseks, sest MTA tehtud päringutest nähtus, et äriühing ei oma registervara, mille arvelt saaks maksuhalduri nõuet rahuldada. Seetõttu on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse koostamise eeldused maksuhalduri hinnangul täidetud. Kaebajale teadaolevalt ei ole Atlant Security OÜ suhtes sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p 3 alusel aga üldse alustatud. MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte (vt Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-991). MTA 11.09.2017 korraldused ei kujuta MKS § 96 lg 5 kohast maksuvõla sissenõudmist, sest need on seatud Tallinna Halduskohtu 18.05.2017 määruse nr 317-1058 alusel. Kaebajale ei ole teada ja vastustaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur oleks algatanud Atlant Security OÜ suhtes sundtäitmist MKS § 128 lg 2 järgi. Seega on vastutusotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Maksuhaldur ei ole lisaks võtnud seisukohta, milles seisneb maksukohustuslase tahtlus iga tehingu kohta (vt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p-d 14 ja 17). Halduskohus ei ole kontrollimenetlust sisuliselt hinnanud, millega on rikutud uurimispõhimõtet.
8.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 12.07.2020 kirjalikus vastuses (täiendatud 30.11.2020) apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja leiab ebaõigesti, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimus vastutusotsuse tegemiseks ei 4(6)
3-19-2421 ole täidetud (s.o Atlant Security OÜ suhtes ei ole alustatud maksuvõla sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p 3 alusel). Maksuhaldur alustas äriühingu maksuvõla sissenõudmist MTA 11.09.2017 korraldustega Swedbank AS-le ja AS-le SEB Pank, millega kohustati kandma Atlant Security OÜ varasemalt arestitud pangakontodelt raha üle MTA kontole. Maksuvõla sissenõudmist on kirjeldatud vastutusotsuse p-s 1 ja selle kinnituseks on esitatud MTA 11.09.2017 korraldused. Kuivõrd sissenõudmise toimingud ei andnud tulemust ja äriühingul puudub registervara, siis ei olnud maksuhalduril põhjust pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, vaid otsustati alustada kaebaja suhtes vastutusmenetlust. Ebaõige on ka seisukoht, et maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust iga tehingu osas. Kaebaja tegevust iseloomustavad üldised asjaolud on toodud välja vastutusotsuse p-s 2.2.1 ning kaebaja tahtlusele viitavad asjaolud on esitatud iga tehingu kohta eraldi vastutusotsuse p-des 2.2.2.1–2.2.2.3.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
10.Apellatsioonkaebuses on heidetud ette, et halduskohus ei ole piisavalt kontrollinud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eelduste täidetust. MKS § 96 lg 5 teise lause järgi võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Tegemist on imperatiivse sättega ning juhul, kui maksuhaldur ei ole MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil alustanud vastutusotsusega nõutava maksuvõla sissenõudmist maksukohustuslaselt või sellest on möödunud vähem kui kolm kuud, siis ei ole seaduslikule esindajale vastutusotsuse tegemine lubatav (vt Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-991, p 11).
11.MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks õigus pöörata sissenõue kohustatud isiku rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole alustanud Atlant Security OÜ suhtes sissenõudmist ja MTA 11.09.2017 korraldused ei ole vastupidise tuvastamiseks piisavad. Sellega ei saa nõustuda. Asjaolust, et Atlant Security OÜ pangakontod olid MKS § 1361 lg 1 kohaselt Tallinna Halduskohtu 18.05.2017 määrusega nr 317-1058 antud loa alusel MTA 22.05.2017 korraldustega arestitud juba enne äriühingu maksukohustuse kindlaks määramist MTA 08.08.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037755-31, ei saa järeldada, et MTA 11.09.2017 korraldused äriühingu pangakontodel oleva raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole ei kujutaks endast maksuvõla sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil. Nimetatud korralduste tegemise ajaks oli MTA 08.08.2017 maksuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud 30-päevane tähtaeg möödunud (maksuotsus toimetati äriühingule kätte e-maksuameti kaudu 10.08.2017) ning Atlant Security OÜ ei ole maksuotsust vaidlustanud ja selle täitmist ei ole peatatud, samuti ei ole maksuvõlga ajatatud. Maksuvõla sundtäitmine on toimunud MKS § 128 lg-tes 2 ja 3 ning § 130 lg 1 sissejuhatavas lauses sätestatud nõudeid järgides.
12.Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 1 lisaks asjakohaselt ja piisavalt selgitanud, miks ei olnud otstarbekas pöörduda Atlant Security OÜ suhtes täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole ning kaebaja ei ole ka väitnud, et äriühingul olnuks mingit vara, mille arvelt saanuks maksuvõla rahuldada. Seejuures piisab MKS § 96 lg 5 järgi sellest, et maksuhaldur on alustanud 5(6)
3-19-2421 maksuvõla sundkorras sissenõudmist MKS-s sätestatud maksuhalduri enda volituste piires ja kohtutäituri poole pöördumine ei ole tingimata vajalik. Vastutusotsuse tegemine ei eelda seda, et maksuhaldur peaks olema eelnevalt ammendanud kõik mõeldavad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks maksukohustuslaselt endalt. Kuna MTA 11.09.2017 korraldused pankadele olid eeltoodust tulenevalt MKS § 96 lg 5 tähenduses piisavad sissenõudmistoimingud ja MTA 08.02.2019 korraldusega nr 13-7/00951-1 vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse alustamise ajaks oli sissenõudmise algusest möödunud oluliselt rohkem kui kolm kuud ning maksuvõlg ei ole pärast algselt laekunud 1964,74 eurole rohkem vähenenud (s.o maksuotsusega määratud maksukohustus oli täidetud vaid 2,2% ulatuses), siis oli MKS § 96 lg 5 teises lauses toodud tingimus vastutusotsuse tegemiseks täidetud.
13.Kaebajaga ei saa nõustuda ka selles, et maksuhaldur ei oleks tema süüd nõuetekohaselt tuvastanud. XX tahtlust on põhjendatud vastutusotsuse p-s 2.2.1 ja eelkõige p-des 2.2.2.1–
2.2.2.3.Riigikohtu 09.01.2013 otsuses nr 3-3-1-38-12 (p 17) väljendatud seisukohast, et maksuhaldur peab tuvastama tahtluse eraldivõetuna iga tehingu osas, ei saa tuletada nõuet, et kui sama tehingupartneriga on samadel asjaoludel vormistatud mitmeid tehinguid, millest ükski ei ole millegi poolest teistest eristuv, peaks maksuhaldur esitama põhjendused iga üksiku arve kohta eraldi. Praegusel juhul on Atlant Security OÜ-le väljastatud Cemisto Baltic OÜ poolt kokku 17 arvet (sh 8 arvet kuupäevaga 30.08.2016 ja 9 arvet kuupäevaga 30.09.2016), AM Baltic Project OÜ poolt kokku 8 arvet (sh 4 arvet kuupäevaga 30.06.2016 ja 4 arvet kuupäevaga 30.07.2016) ning Omega Security OÜ poolt üks arve kuupäevaga 24.05.2016. Maksuhaldur on põhjendanud oma järeldust kaebaja tahtluse küsimuses iga tehingupartneri osas eraldi, kusjuures Cemisto Baltic OÜ ja AM Baltic Project OÜ arved on osutatud teenuse kirjelduse osas sisuliselt identsed (sh kokkulangevate trükivigadega). Kaebaja ei ole toonud välja ainsatki põhjendust, miks ei saa tahtluse tuvastamist pidada praegusel juhul piisavaks, vaid on piirdunud üksnes üldsõnalise vastuväitega. Halduskohus on kaebaja väidetele vastanud ning kontrollinud, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ja MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.04.2020 otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. XX on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot ja 23.11.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole kaebaja apellatsiooniastmes muid kulusid kandnud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.