XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00951-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: XX Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 30.08.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-2, 19.10.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-8 ja 01.11.2016 korralduse nr 12.2-3/037755-13 alusel Atlant Security OÜ mai kuni september 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. 16.11.2016 teatega nr 12.2-3/037755-19 laiendas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli mai kuni september 2016 tulumaksu tasumise, arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas.
2.MTA tegi 08.08.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/037755-31, millega kohustas Atlant Security OÜd tasuma maksusumma 87 916,56 eurot. 1(6)
3.Maksuhaldur alustas tasumisele kuuluva maksuvõla sundtäitmist 11.09.2017, mil edastas korraldused AS-le Swedbank ja AS-le SEB Pank Atlant Security OÜ varasemalt arestitud arvelduskontodelt raha ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Pangakontode arestimise tulemusena laekus 11.09.2017 äriühingu pangakontodel olnud raha kokku 1964,74 eurot ning peale seda pole rohkem laekumisi maksuvõla katteks toimunud. Kohtutäiturile avaldust Atlant Security OÜ suhtes täitemenetluse jätkamiseks ei esitatud, kuivõrd maksuhalduri poolt sooritatud päringutest nähtus, et Atlant Security OÜ ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvel ning täidetud on vastutusotsuse koostamise eeldus maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 5 tähenduses.
4.25.11.2019 tegi MTA vastutusotsuse, millega kohustas XXit (kaebaja) tasuma Atlant Security OÜ maksuvõla summas 85 951,82 eurot. Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Atlant Security OÜ kajastanud kontrollperioodil oma raamatupidamises ja KMD-del tehinguid Cemisto Baltic OÜ-ga, AM Baltic Project OÜ-ga ja Omega Security OÜ-ga, mida tegelikkuses toimunud ei ole. Kaebaja oli teadlik, et eelnimetatud äriühingutelt ei ole tegelikkuses turva- ja valveteenuseid soetatud, mistõttu ei oleks kaebaja Atlant Security OÜ juhatuse liikmena tohtinud maksustamisperioodil 06.2016-09.2016 KMD-del deklareerida tehinguid nimetatud äriühingutega. Kuna Atlant Security OÜ ei ole viidatud äriühingute nimel väljastatud arvetel nimetatud teenust saanud, kuid väljamaksed on tehtud, on tõendatud, et kogu väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud kulu ja kuulub maksustamisele ning kaebaja oleks pidanud maksustamisperioodi 06.2016-09.2016 TSD-del deklareerima tulumaksu summas 49 102,50 eurot. Kuna kaebaja oli viidatud perioodil Atlant Security OÜ juhatuse ainus liige, oli tema kohustus tagada äriühingu maksukohustuse täielik ja õigeaegne täitmine, sh kajastada maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid. Seega on kaebaja rikkunud maksustamisperioodide 06.2016 kuni 09.2016 osas MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimiskohustust. 4.2 MKS § 105 lg-st 1 tuleneb tasumiskohustus. Maksuotsusega määratud maksusumma on tasumata kogusummas 85 951,82 euro ulatuses. Tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks ebaõigete andmete kajastamise ning äriühingu rahaliste vahendite välja viimise läbi. Kuna kaebaja esitas KMD-del valeandmeid, sai äriühing sisendkäibemaksu arvelt vähendada oma maksukohustust. Võltsarvete alusel väljamakseid tehes viis kaebaja äriühingust välja rahalisi vahendeid ja esitas TSD-del valeandmeid, mistõttu jäi ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaks deklareerimata ja tasumata. Seega rikkus kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja TuMS § 54 lg-ga 4. 4.3 Kaebaja rikkus oma kohustusi juhatuse liikmena VÕS § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult. Kaebaja koostas ise kõik Atlant Security OÜ-ga seotud dokumendid ja kontrollis ettevõtte tegevust. Kaebaja omas ainsana pangakaarte pankades ning tal oli ligipääs internetipangale. Maksudeklaratsioone esitas kaebaja, konsulteerides raamatupidajaga. Ainukese juhatuse liikmena omas kaebaja kontrolli ettevõte rahaliste vahendite kasutamise üle. Kaebaja ei täitnud vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust. Maksuvõla tekkimise ajaks omas kaebaja pikaaegset ettevõtluskogemust, mistõttu pidi tal olema arusaam nii korraliku ettevõtja hoolsusstandardist, kui ka äriühingu majandustegevuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. 4.4 Kui kaebaja Atlant Security OÜ juhatuse liikmena oleks deklareerinud maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid ja täitnud korrektselt deklareerimiskohustust, ei oleks äriühingul tekkinud maksuotsusega tasumisele määratud ja tänaseks tasumata maksukohustust. Kui kaebaja poleks äriühingust raha välja viinud, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid käibemaksu tasumiseks ja tulumaksukohustust ei oleks tekkinudki. Seega 2(6)
maksukohustust summas 85 951,82 eurot ei oleks tekkinud, kui eelpool kirjeldatud rikkumisi ei oleks esinenud. Kaebaja poolsete rikkumiste ja maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. 4.5 Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt põhivõla tasumist ega nõuta põhivõlalt arvestatud intressi. Aegumistähtaeg algab varasemast KMD esitamise tähtpäevast, ehk 20.06.2016, kuna kaebajalt nõutav vanim tasumata jäetud maksukohustus tuleneb perioodist 05.2016. Kuna MTA on vastutusmenetluses tuvastanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult, rakendub kaebajale vastutusotsuse väljastamisel viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg.
5.Kaebaja esitas 24.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00951-6 tühistamiseks.
6.Kohus võttis 02.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega süü tuvastamise osas. Maksuhalduri seisukoht ei ole objektiivselt tõendatud ja nõuab antud otsuse tühistamist. 7.2 Kuna juhatuse liikme süü tahtluse vormis on tuvastatud ebaõigesti, siis on ebaõige ka kohaldatud aegumistähtaeg. Maksuhaldur ei ole põhjendanud oma hinnangut, miks ta leiab, et maksukohustuslane soovis õigusvastase tagajärje saabumist. 7.3 Seoses Atlant Security OÜ-le ette heidetavate tehingutega pidi maksuhaldur tuvastama kaebaja pahausksuse. Seda aga tehtud ei ole. Maksuhaldur ei ole selgesõnaliselt tuvastanud, milles seisnes kaebaja tahtlus eraldi võetuna iga tehingu osas. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ainult hoolsusnõuete eiramisest ei tulene, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb vastutusotsuses toodud järelduste juurde ning ei hakka seda menetlusökonoomia seisukohast üle kordama. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 8.1 Vastutusotsuse koostamisel on maksuhaldur järginud MKS-i ja kohtupraktika juhiseid, sh kontrollinud Atlant Security OÜ juhatuse liikmena tegutsenud kaebaja vastutuse eelduste täidetust. Maksuhaldur on hinnanud kaebaja tegevust ja süüd. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Maksuhaldur on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja on rikkunud maksukohustusi tahtlikult ning Atlant Security OÜ maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine tuleneb kaebaja tahtlikust tegevusest. 8.2 Vastutusotsuse punktides 2.2.2.1, 2.2.2.2 ja 2.2.2.3 on analüüsitud asjaolusid, mille järgi on tuvastatav kaebaja teadlikkus sellest, et tehinguid Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Projekt OÜ ning Omega Security OÜ-ga ei ole toimunud. Olukorras, kus maksusumma jäetakse teadlikult ning tahtlikult tasumata või kinni pidamata, on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat (MKS § 98 lg 1). 8.3 Vastutusotsuse punktides 2.2.2.1, 2.2.2.2 ja 2.2.2.3 on välja toodud kaebaja tahtlusele viitavad asjaolud iga tehingu puhul eraldi. Cemisto Baltic OÜ ei kinnitanud tehingu toimumist, äriühingul ei olnud kontrolliperioodil töötajaid teenuse osutamiseks, tehingu kohta vormistatud dokumentatsioon oli puudulik, väidetavaid töid teinud töötajate nimesid ei fikseeritud. AM Baltic Projekt OÜ ei kinnita tehingute toimumist, äriühingul ei olnud kontrolliperioodil töötajaid teenuse 3(6)
osutamiseks, tehingu kohta vormistatud dokumentatsioon on puudulik. Töid teinud töötajaid ei ole fikseeritud, sularahas tasumine ei ole tõendatud. Omega Security OÜ ei kinnita tehingute tegemist, väidetavalt töid teinud töötajad ei ole tuvastatavad. Atlant Security OÜ turvajuht eitab tehingute tegemist, tehingu kohta vormistatud dokumentatsioon on puudulik, väidetavalt tööd teinud isikute nimed ei ole tuvastatavad, sularahas tasumine ei ole tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et näilike tehingute kohta dokumentatsiooni vormistamine ja hiljem ka KMD-l deklareerimine saab olla vaid teadlik tegevus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebaja vastutab Atlant Security OÜ maksuvõla eest. Pooled on erineval seisukohal selles, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü tahtluse vormis ning kohaldanud sellest tulenevalt õigesti viie aasta pikkust aegumistähtaega.
10.Kohus leiab, et vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks kohtumenetluses puuduvad alused. Kuivõrd vastutusotsuses on asjas tähtsust omavaid asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud, ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kattuvad tema poolt vastutusmenetluses juba esitatud väidetega, mida on vastutusotsuses juba käsitletud, siis nõustub kohus vastutusotsuses toodud põhjendustega, neid kõiki käesolevas otsuses üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
11.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (vrd nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13, p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
12.MKS §-st 32 tulenevalt tekib maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tulenevad maksukohustused. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ning maksukohustuse täitmise tähtpäev tuleneb üldjuhul vahetult seadusest. Kohtupraktikas on leitud, et maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustused seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on 4(6)
tasumisele kuuluv maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10, p 16).
13.Vaidlust ei ole selles, et maksuvõla sissenõudmine Atlant Security OÜ vara arvelt ei ole võimalik. Maksuhalduri poolt maksuvõla sisse nõudmiseks tehtud toiminguid on kirjeldatud vastutusotsuse punktis 1 ning kohus neid siinjuures ei korda. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vastustaja poolt teostatud toimingud ei ole olnud piisavad.
14.Vastutusotsuse punktis 2 on põhjalikult kirjeldatud kaebaja tegevust Atlant Security OÜ juhtimisel ning tema tegevuse seost maksuvõla tekkimisega. Seejuures on vastutusotsuse punktis 2.2.2 kirjeldatud Atlant Security OÜ maksuvõla tekkimisega seotud asjaolusid seonduvalt tehingutega äriühingutega Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Projekt OÜ ja Omega Security OÜ. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt Atlant Security OÜ ning viidatud äriühingute vahel tegelikkuses arvetel kajastatud tehinguid ei tehtud ning tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Kaebaja ei ole nendele järeldustele vastu vaielnud. Vastutusotsuse punktides 2.1.1 ja 2.1.2 on toodud esile kaebajale ette heidetava käitumise kirjeldus ning punktis 2.2.1 kirjeldatud kaebaja käitumist ettevõtte juhtimisel. Punktis 2.3 on välja toodud, et edastades maksuhaldurile Atlant Security OÜ nimel perioodide 05.2016-09.2016 KMD-del valeandmeid, deklareerides tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole ja mille alusel suurendades alusetult sisendkäibemaksu, viis kaebaja äriühingust maksuvabalt välja rahalisi vahendeid. Kui kaebaja oleks juhatuse liikmena deklareerinud maksudeklaratsioonidel õiged andmed ja täitnud korrektselt deklareerimiskohustust, ei oleks äriühingul tekkinud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud ja tänaseks tasumata maksukohustusi. Kui kaebaja ei oleks äriühingust raha välja viinud, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid käibemaksu tasumiseks ja tulumaksukohustust ei oleks tekkinudki. Kohus nõustub nimetatud käsitlusega.
15.Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja käitumine tehingute tegemisel viitab sellele, et kaebaja tegi teadlikult näilikud tehingud, olles teadlik sellest, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Viidatud järelduse õigsusele viitavad tehingute tegemise asjaolud kogumis, mida on kirjeldatud vastutusotsuse punktides 2.2.2.1-2.2.2.3. Tulenevalt tehingute tegemist iseloomustavatest asjaoludest ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik sellest, et arvetel müüjatena näidatud isikud Atlant Security OÜ-le arvetel näidatud teenuseid ei osutanud ega kavatsenud seda ka teha. Seega on asjakohatu väita, et kaebaja tegutses tehingute tegemisel heauskselt. Kaebaja ei ole ka toonud välja ühtegi argumenti, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas kaebaja võis tehingute tegemisel käituda heauskselt. Kaebaja poolt maksuhaldurile tehtud etteheide on formaalne ning sisustamata.
16.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et vastutusotsuses on õigesti tuvastatud kaebaja süü tahtluse vormis (vastutusotsuse p 2.2). Vastutusotsuse koostamise aluseks on asjaolu, et äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. VÕS § 104 lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, VÕS § 104 lõike 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis on maksuhaldur Atlant Security OÜ maksumenetluses õigesti tuvastanud, et tehinguid Atlant Security OÜ ja Cemisto Baltic OÜ, AM Baltic Projekt OÜ ja Omega Security OÜ vahel tegelikkuses ei toiminud ning tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kohus leidis käesoleva otsuse eelmises alapunktis, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik sellest, et arvetel müüjatena näidatud isikud Atlant Security OÜ-le arvetel näidatud teenuseid osutanud ei ole ega kavatse seda ka teha. Seega tegutses kaebaja tehinguid tehes teadlikult. Atlant Security OÜ maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodi 05.2016-09.2016 eest, mille tasumise 5(6)
tähtpäevad jäid vahemikku vastavalt 20.06.2016-20.10.2016. Kaebaja oli nimetatud perioodil ettevõtte juhatuse liige. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastutusotsuse punktis 2.2.1 tuvastatule, mille kohaselt juhtis kaebaja reaalselt Atlant Security OÜ tegevust ning omas ainsana juurdepääsu äriühingu arveldusarvetele, pangakaartidele ning internetipangale. Kaebaja koostas ainuisikuliselt äriühinguga seotud dokumente ning kontrollis äriühingu tegevust. Seega, arvestades Atlant Security OÜ-le ette heidetavate tehingute tegemise asjaolusid ning kaebaja varasemat ettevõtluskogemust, on maksuhaldur õigesti tuvastanud kaebaja süü tahtluse vormis, st kaebaja rikkus Atlant Security OÜ juhatuse liikmena VÕS § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult maksukohustuste deklareerimis- ja tasumiskohustust. Maksuhaldur on oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud vastutusotsuse punktis 2.2, millega kohus nõustub.
17.MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Praegusel juhul algab aegumistähtaeg varasemast KMD esitamise tähtpäevast, ehk 20.06.2016, kuna kaebajalt nõutav vanim tasumata jäetud maksukohustus tuleneb 05.2016. Kohus leidis käesoleva otsuse eelmises alapunktis, et maksuhaldur on vastutusotsuses õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Seega rakendub kaebajale vastutusotsuse väljastamisele viie aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (20.06.2021). Vastutusotsus on tehtud 25.11.2019, seega ei ole aegumistähtaeg möödunud.
18.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.