Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-853 15. detsember 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Oksana Kutšmei kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kohustamiseks tagastama alusetult nõutud liikmemaksu ja tasuma intressi Kaebaja Oksana Kutšmei, esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Vastustaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindajad Kristi Hunt, vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaadi abi Iivi Otto Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2019. a määrus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
13.septembri 2019. a määrus ning Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 osas.
Jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
5.Lõpetada haldusasja menetlus nõuete osas tagastada ajavahemike 14. maist 2012 kuni
14.septembrini 2012 ja 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 eest alusetult tasutud liikmemaks ning tasuda nende ajavahemike eest intressi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Oksana Kutšmei (kaebaja) esitas 27. aprillil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt (vastustaja) enda kasuks välja mõista alusetult nõutud ja kaebaja tasutud kohtutäituri liikmemaksu haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
27.oktoobri 2017. a kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 määratud ajavahemike eest 42 360 eurot 51 senti ning intressi alates 21. juunist 2012 kuni 27. aprillini 2018 summas 8974 eurot 56 senti ja alates 28. aprillist 2018 kuni alusetult saadud raha tagastamiseni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud määras. Kaebuse kohaselt nõudis vastustaja kaebajalt alusetult kohtutäituri liikmemaksu tasumist ning kaebaja tasus nõutud liikmemaksu ajavahemike eest, millal kaebaja ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud.
3-18-853
2.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 25. mai 2018. a määrusega menetlusse ning kaasas 21. juuni 2018. a määrusega Justiitsministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse.
3.Vastustaja esitas 31. juulil 2018 halduskohtule taotluse lugeda kaebaja nõue ajavahemikul maist 2012 kuni aprillini 2015 arvestatud kohtutäituri liikmemaksu puudutavas osas (29 569 eurot 13 senti) aegunuks. Vastustaja 12. septembri 2018. a arvamuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohustamisnõuet tähtajaks ja kohtuasja menetlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. Kaebaja esitas vastustajale
31.märtsil 2015 taotluse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks. Vastustaja keeldus
13.aprilli 2015. a kirjas taotlust rahuldamast. Kaebajal oleks HKMS § 46 lg 2 järgi tulnud esitada kohustamiskaebus tagastusnõudega hiljemalt 13. mail 2015. Kaebaja pöördus küll 13. mail 2015 kohtusse (haldusasi nr 3-15-1232), kuid sellist nõuet ei esitanud. RVastS alusetu rikastumise sätted ei ole kohaldatavad vähemalt sellele osale kaebaja tagasinõutavast liikmemaksust, mille kaebaja on tasunud pärast vastustajale 31. märtsi 2015. a taotluse esitamist või vähemalt pärast 13. mai 2015. a kaebuse esitamist halduskohtule. Avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätteid. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et see säte ei ole kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja vastu.
4.Kaebaja vaidles menetluse osalise lõpetamise nõudele vastu, leides, et ta järgis RVastS § 24 lg-s 2 ja HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaegu ning kaebus on tähtaegne. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamise nõudega RVastS § 22 lg 1 tähenduses. Kaebaja esitas
31.märtsil 2015 vastustajale taotluse alusetult tasutud raha tagastamiseks RVastS § 24 lg-s 2 nimetatud kolmeaastast tähtaega järgides. Vastustaja pidi RVastS § 24 lg 1 järgi kaebaja taotluse lahendama haldusaktiga, kuid ei ole siiani andnud haldusakti, milles oleks otsustatud ja märgitud, millisel viisil toimub tagastamine või hüvitamine. Vastustaja ei ole täies ulatuses ega viivitamatult täitnud haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2017. a otsust. Vastustaja tegi liikmemaksu ümberarvestused ja esitas need kaebajale 23. märtsi 2018. a kirjaga, kuid see ei olnud vormistatud haldusakti nõuetele vastavalt. Kirjas ei ole kinnitatud, et arvestused on tehtud selliselt, et kaebajalt ei nõuta kirjas nimetatud ajavahemike eest kohtutäituri liikmemaksu. Vastustaja ei ole senini otsustanud, millisel viisil ta alusetult saadu tagastab. Kaebaja ei saanud ise tagasi nõutavat kohtutäituri liikmemaksu summat arvutada. Talle ei olnud teada, kuidas arvestatakse kohtutäituri liikmemaksu kuude eest, mil kohtutäituri ametivolitused olid osal kuust peatunud. Vastustaja selgitas seda alles 26. oktoobri 2018. a menetlusdokumendis. Kaebetähtaega tuleb arvestada alates vastustaja
18.aprillil 2018 kaebajale saadetud kirjast, millest nähtus, et vastustaja küll tunnistab kaebaja nõuet, kuid ei soovi anda haldusakti alusetult saadud raha tagastamise viisi kohta. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajalt nõuti ja saadi alusetult kohtutäituri liikmemaksu ka pärast seda, kui ta oli esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-15-1232. Seetõttu on arusaamatu seisukoht, et kaebaja pidi esitama raha tagastamise nõude 30 päeva jooksul alates 13. aprillist 2015, st enne, kui vastustaja oli otsustanud alusetult saadu ulatuse, ning isegi enne, kui osa neist nõuetest oli üldse tekkinud.
5.Justiitsministeeriumi 7. septembri 2018. a arvamuse kohaselt ei pruugi kohustamisnõue olla esitatud tähtaegselt. Kaebaja esitas vastustajale taotluse liikmemaksu ümberarvestamiseks ja alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks 31. märtsil 2015. Vastustaja jättis taotluse 13. aprilli 2015. a vastusega sisuliselt rahuldamata. Kaebajal tulnuks HKMS § 46 lg 2 järgi 30 päeva jooksul raha tagastamisest keeldumisest teadasaamisest esitada kohustamiskaebus alusetult tasutud raha tagastamiseks. Kaebaja küll esitas 13. mail 2015 halduskohtule kaebuse, kuid ei esitanud kaebuses ega edasises kohtumenetluses (haldusasjas nr 3-15-1232) raha tagastamise või väljamõistmise nõuet. Asjaolu, et tagastatava summa täpne suurus ei olnud kaebajale teada, ei takistanud sellise nõude esitamist, kuna tagastatava summa oleks saanud välja selgitada kohtumenetluses.
2(10)
3-18-853
6.Tallinna Halduskohus jättis 22. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja luges kaebuse tähtaegseks. Halduskohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Kaebajale ei olnud enne haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud ringkonnakohtu otsust ja vastustaja
23.märtsi 2018. a kirja selge, kas ja mis summas tal on õigus alusetult tasutud liikmemaks tagasi saada. Samuti puudus kord, mille järgi sellises olukorras liikmemaksu arvestada. Kaebajal ega ka kohtul polnud pädevust vastustaja asemel seda ise välja arvutada. Seetõttu ei saanud kaebaja selle summa (koos intressidega) tasumist haldusasjas nr 3-15-1232 nõuda.
6.2.Vastustaja pidi seadusega kooskõlas välja arvutama kaebajalt saadud liikmemaksu suuruse ja andma RVastS § 24 lg 1 kohase haldusakti, märkides selles ära kohtutäituri liikmemaksu tagastamise või hüvitamise viisi ja ulatuse. Kuna vastustaja sellist haldusakti ei andnud, siis pöörduski kaebaja kohtusse (haldusasi nr 3-15-1232), paludes kohustada vastustajat kaebaja liikmemaksu ümber arvestama selliselt, et kaebajalt ei nõuta kohtutäituri liikmemaksu nende ajavahemike eest, mil kaebaja ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud.
6.3.Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud otsuses, et kaebaja on alusetult saadud raha tagastamise taotluse esitanud RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul ning et haldusasjas nr 3-15-1232 esitatud nõue kattub sisuliselt alusetult saadu tagastamise nõudega. Seega asus ringkonnakohus jõustunud kohtulahendis seisukohale, et vastustajal on kohustus alusetult saadu ulatus kindlaks määrata ning kaebajal on õigus alusetult saadu tagastamist nõuda ning see nõue on tähtaegne.
6.4.Intressinõue on tähtaegne. RVastS § 23 p 1 alusel ei saa alusetult saadud raha eest intressi arvestada ega ka sellekohast intressinõuet kohtule esitada enne seda, kui intressinõue on üldse tekkinud. Intressi oli kaebajal võimalik välja arvutada alles siis, kui vastustaja oli kindlaks määranud kaebajalt alusetult saadud kohtutäituri liikmemaksu summa.
6.5.See, et vastustaja keeldub alusetult saadud liikmemaksu tagastamast, nähtus alles
18.aprilli 2018. a kirjast. On usutav, et kuni selle ajani mõistis kaebaja haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud ringkonnakohtu otsust nõnda, et vastustaja tunnistab pärast otsuse jõustumist kaebajalt alusetult saadud raha tagastamise nõuet vastustaja enda poolt 23. märtsil 2018 kindlaks määratud suuruses. Kaebajal ei olnud mingit põhjust eeldada või ette näha, et vastustaja peab selle rahasumma tagasimaksmiseks tegema veel mingeid asutusesiseseid toiminguid või arutama ringkonnakohtu otsuse tekitatud küsimusi. Kuivõrd 18. aprilli 2018. a kirjas tegi vastustaja kaebajale ettepaneku oma nõudest loobuda, siis võis sellest teha järelduse, et vastustaja ei soovi kaebajale alusetult tasutud liikmemaksu tagastada.
6.6.Küsimusele, kas kaebaja 29 569 euro 13 sendi suurune rahaline nõue on aegunud, tuleb vastata kaebuse sisulise menetluse käigus (kui kaebus loetakse tähtaegseks). Samuti antakse siis vastus küsimusele, kas on põhjendatud mõista välja kogu vaidlusalune summa või ainult osa sellest.
7.Vastustaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada haldusasja nr 3-18-853 menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja luges kaebuse tähtaegseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. septembri 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu määrusega, ja põhjendas määrust lisaks järgmiselt.
3(10)
3-18-853
8.1.Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja ei esitanud 13. mai 2015. a kaebuses tagastusnõuet ja et see nõue on aegunud. Ringkonnakohus kohustas haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud otsusega vastustajat arvestama kaebaja liikmemaksu ümber, nõnda et erinevate ajavahemike eest ei nõuta kaebajalt kohtutäituri liikmemaksu. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud nõude puhul oli sisuliselt tegemist alusetult saadu tagastamise nõudega ning summa tagastamise taotlus oli esitatud RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.
8.2.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebaja sai hiljemalt 31. märtsil 2015 teada, et tal on vastustaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohtu praktikast tuleneb, et hiljem tühistatud haldusakti alusel tehtava soorituse puhul ei hakka alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema enne, kui haldusakti ei ole tühistatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
1.oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-64-08, p 10). See on ka kooskõlas põhimõttega, et haldusakt kehtib seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Nõue ei saa hakata aeguma enne, kui isikul on tekkinud õigus nõuda tagasitäitmist. See on aga võimalik alles pärast haldusakti tühistamist. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks maksuõiguses, kus maksukohustuslasel tekib tagastusnõue muuhulgas maksuhalduri haldusakti tühistamisest halduskohtu otsusega (Riigikohtu halduskolleegiumi
6.aprilli 2011. a otsused asjades nr 3-3-1-1-11, p 11 ja nr 3-3-1-2-11, p 12).
8.3.Kaebaja tasus liikmemaksu vastustaja arvete alusel. Haldusasjas nr 3-15-1232 jõustunud kohtuotsusest ilmnes, et liikmemaksu tasumiseks puudus alus. Jõustunud kohtuotsuse täitmiseks tegi vastustaja 23. märtsil 2018 liikmemaksu ümberarvestuse summas 42360 eurot 51 senti. Alles pärast ümberarvestuse tegemist tekkis kaebajal tagastusnõude täitmise taotluse esitamise õigus ning kaebaja sai lõplikult teada, kui suur summa paigutus ümber õigusliku aluseta. Pärast seda sai kaebaja esitada liikmemaksu tagastamise ning intresside tasumise nõude.
8.4.Kui kaebaja esitas 2015. a-l halduskohtule vale nõude, oleks halduskohus pidanud selgitama, milline nõue on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine võis kaasa tuua tagastusnõude täitmise taotluse tähtaja möödalaskmise, mida võiks pidada tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Praeguses asjas oleks vale jätta tähtaja möödalaskmise risk kaebaja kanda.
9.Eriarvamusele jäänud ringkonnakohtu kohtunik J. Jäätma leidis, et kohustamiskaebus raha tagastamiseks ei ole ajavahemikke 14. mai kuni 14. september 2012 ning 1. veebruar 2014 kuni 25. veebruar 2015 puudutavas osas tähtaegne. Kaebus on tähtaegne ajavahemikke 26. veebruar kuni 31. detsember 2015 ja 1. kuni 4. märts 2016 puudutavas osas. Eriarvamuse põhjendused on järgmised.
9.1.Vastustaja arvete alusel nõutud liikmemaksud ei muutunud õigusvastaseks pärast seda, kui vastustaja tegi 23. märtsil 2018 vastavalt ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-15-1232 liikmemaksu ümberarvestuse. Arvetel kajastatud nõuetel ei olnud õiguslikku alust juba arvete esitamise ajal. RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg ei peatu ega katke ajal, kui halduskohtus vaieldakse selle üle, kas arved on õiguspärased ja kas arved esitanud isikul on kohustus teha ümberarvestused.
9.2.Kaebaja esitas 31. märtsil 2015 vastustajale alusetu rikastumise teel saadud raha tagastamise nõude ajavahemike 14. mai kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest. Kaebaja oli hiljemalt vastustajale 31. märtsi 2015. a nõude esitamisest alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teadlik. Vastustaja sisuliselt keeldus 10. aprilli 2015. a vastusega kaebaja nõuet rahuldamast. Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue otsustatakse haldusaktiga (RVastS § 24 lg 1), tulnuks kaebajal pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul vastustaja keelduva otsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 46 lg 2 esimene lause). Kaebaja sai vastustaja 10. aprilli 2015. a otsuse kätte
13.aprillil 2015, kuid kaebuse nõudega kohustada vastustajat tagastama alusetult tasutud raha 4(10)
3-18-853 ajavahemike 14. mai kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest esitas ta alles 27. aprillil 2018 ehk tähtaega rikkudes.
9.3.Kaebaja ei esitanud ajavahemiku 2. kuni 25. veebruar 2015 eest vastustajale nõuet RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.
9.4.Tähtaegne on nõue ajavahemiku 26. veebruar kuni 31. detsember 2015 ja 1. kuni 4. märts 2016 eest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Vastustaja palub määruskaebuses järgmist: 1) tühistada Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2019. a kohtumäärus osas, millega kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja luges kaebuse tähtaegseks (määruse resolutsiooni p 2), ning Tallinna Ringkonnakohtu
13.septembri 2019. a määrus tervikuna; 2) lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes; 3) jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
10.1.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei saanud hiljemalt 31. märtsil 2015 teada, et tal on vastustaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.
10.2.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja on esitanud kaebuses haldusasjas nr 3-15-1232 alusetult makstud liikmemaksu tagastusnõude ja see pole aegunud. Kui kaebaja esitas tagastusnõude juba asjas nr 3-15-1232, tuleks praeguse haldusasja menetlus korduva kaebuse esitamise lubamatuse tõttu lõpetada.
10.3.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal tekkis tagastusnõude täitmise taotluse esitamise õigus alles 23. märtsi 2018. a liikmemaksu ümberarvestuste tegemisest ning ta sai alles seejärel esitada kohtule liikmemaksu tagastamise ja intressi tasumise nõuded. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamise tähtaeg ei hakka kulgema mitte nõude lõplikust suurusest, vaid nõudest kui sellisest teadasaamisest. Kaebaja oleks pidanud kohustamisnõudega alusetult tasutud raha tagastamiseks kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul vastustaja 10. aprilli 2015. a kirjast nr 4-2/15-52 teadasaamisest, st hiljemalt 13. mail 2015.
10.4.Ekslik ja üllatuslik on ringkonnakohtu seisukoht, et liikmemaksu arved on haldusaktid ning et need on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Arved on raamatupidamise algdokumendid raamatupidamise seaduse mõttes, mitte haldusaktid.
10.5.Asjakohatud on ringkonnakohtu määruses toodud viited Riigikohtu lahenditele, kuna need on tehtud teistes valdkondades ning nende asjaolud ei ole sarnased praeguse asja asjaoludega.
10.6.Kaebaja ei saa vähemalt alates 31. märtsist 2015 vastustajale makstud raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel ega või nende summade pealt nõuda ka intressi. Kaebaja oli juba
31.märtsi 2015. a nõudekirja esitamisel teadlik sellest, et liikmemaksu nõudmiseks pole vastustajal õiguslikku alust.
5(10)
3-18-853
10.7.Ringkonnakohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Ühest küljest on selles tuvastatud, et kaebaja esitas vastustajale juba 31. märtsil 2015 taotluse liikmemaksu ümberarvestamiseks ja alusetult nõutud liikmemaksu tagastamiseks, kuid teisalt leiti, et kaebajal tekkis alles pärast liikmemaksu ümberarvestuste tegemist 23. märtsil 2018 tagastusnõude esitamise õigus ja ta sai alles seejärel esitada liikmemaksu tagastamise ja intressi tasumise nõuded. See on vastuolus ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja on esitanud tagastusnõude juba 13. mail 2015 halduskohtule esitatud kaebuses.
10.8.Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
11.Kaebaja palub vastuses määruskaebus rahuldamata jätta või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Vaidlus on sellise kohustamiskaebuse tähtaegsuse üle, milles kaebaja esitas avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kolleegium käsitleb esmalt avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamist haldusorganile (I). Seejärel hindab kolleegium kaebaja kohustamiskaebuses sisalduvate avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevate nõuete ja intressinõuete kohtule esitamise tähtaegsust (II). Edasi lahendab kolleegium kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (III) ja määruskaebuse (IV). I
13.RVastS § 22 lg 1 esimese lause järgi võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui RVastS-ga ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid. RVastS § 24 lg 2 näeb ette, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal õigustatud isik nõudest teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul nõude tekkimisest arvates. RVastS § 24 lg 1 esimene lause näeb ette, et avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude üle otsustab asja või raha saanud haldusorgan haldusaktiga.
14.RVastS § 24 lg 2 järgi hakkab haldusorganile alusetust rikastumisest tuleneva taotluse esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama asjaoludest, millest sai järeldada alusetu rikastumise olemasolu. Kui avalik-õiguslikus suhtes raha üleandmise aluseks ei olnud haldusakt, on sellisteks asjaoludeks eelkõige vara ümberpaigutumine, st praegusel juhul raha ülekandmine, ja rikastunud isik. Tähtaja kulgemise alguse seisukohalt ei ole tähtsust, kas õigustatud isik sai nõude olemasolust õiguslikult aru, teadis nõude täpset suurust või seda, kuidas seda täpselt arvestada (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2020. a otsus asjas nr 2-18-7948/81, p 22).
15.Kaebaja kohtutäiturina pidi teadma kohtutäituri liikmemaksu tasumise korda. Ta teadis, kellele ja millal ta liikmemaksu tasus. Seetõttu hakkas haldusorganile alusetult tasutud liikmemaksu tagastamise taotluse esitamiseks RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg praegusel juhul kulgema siis, kui kaebaja tegi vastustajale liikmemaksu ülekande. Kuna kaebaja tegi vastustajale mitmeid ülekandeid liikmemaksu tasumiseks ajavahemike eest, mil tal liikmemaksu tasumise kohustust ei olnud, on kaebajal vastustaja vastu mitu erinevat alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, mille esitamiseks haldusorganile on erinev tähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-180-14, p 12). 6(10)
3-18-853
16.Kaebaja esitas 31. märtsil 2015 vastustajale nõude tagastada alusetult nõutud liikmemaks ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest (I kd, tl 9). Arvestades, et kaebaja tasus nende ajavahemike eest arvestatud liikmemaksu ajavahemikul 21. juuni 2012 kuni 16. märts 2015 (kd I, tl 5-6), oli kaebaja 31. märtsil 2015 vastustajale esitatud taotlus alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks iga eraldi tasutud liikmemaksu summa puhul esitatud RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastast tähtaega järgides.
17.Kaebaja esitas 26. veebruari 2018. a nõudekirjas vastustajale taotluse tagastada alusetult tasutud liikmemaks lisaks 31. märtsi 2015. a taotluses nimetatud ajavahemikele ka ajavahemike 2. veebruar 2015 kuni 31. detsember 2015 ja 1. kuni 4. märts 2016 eest (kd I, tl 17). Seda taotlust kordas kaebaja 26. märtsil ja 9. aprillil 2018 vastustajale saadetud kirjades (I kd, tl 21 ja tl 25-26). Kuna ajavahemiku kuni 31. jaanuar 2015 eest oli kaebaja esitanud vastustajale taotluse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks tähtaegselt juba 31. märtsil 2015, siis tuleb 26. veebruari 2018. a taotluse tähtaegsust hinnata ainult ajavahemike 2. veebruar 2015 kuni 31. detsember 2015 ja 1. kuni 4. märts 2016 osas. Nende ajavahemike eest tegi kaebaja liikmemaksu ülekandeid vastustajale
13.aprillist 2015 kuni 3. maini 2016. Seega esitas kaebaja ka nende ajavahemike puhul vastustajale taotluse tagastada alusetult tasutud liikmemaks RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. II
18.Kui haldusorgan isiku taotlust õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamiseks ei rahulda või ettenähtud viisil ei lahenda, on isikul võimalik esitada halduskohtule kohustamiskaebus raha tagastamiseks. Kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumise kaebetähtaeg on sätestatud HKMS § 46 lg-s 2. Selle sätte järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. RVastS-s ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul haldusorgan peab avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva taotluse üle otsustama. Seetõttu tuleb juhul, kui haldusorgan sellist taotlust nõuetekohaselt ei lahenda, halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda HKMS § 46 lg 2 viimasest lausest. Selle järgi võis praegusel juhul kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul alates ajast, mil kaebaja taotles vastustajalt alusetult tasutud liikmemaksu tagastamist.
19.Vastustaja vastas kaebaja 31. märtsi 2015. a taotlusele 10. aprilli 2015. a vastusega, milles märkis, et nõustub koja esimehe 5. märtsi 2015. a kirjas nr 4-2/15-21 väljendatud seisukohtadega. Koja esimees vastas 5. märtsi 2015. a kirjas mh kaebaja küsimusele selle kohta, kas kohtutäitur on ametivolituste peatamise ajal kohustatud tasuma koja liikmemaksu. Vastuseks sellele küsimusele on kirjas märgitud järgmist: „ [--] kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo jätkab tegevust, viib läbi täitemenetlusi, sh. täitemenetlusi avalik-õiguslike nõuete sundtäitmiseks, ning kohtutäituri büroole laekuvad kohtutäituri tasuna summad KTS § 29 lg 1 mõttes, lasub kohtutäituril liikmemaksu tasumise kohustus.“ Kolleegiumi hinnangul ei märgita 10. aprilli 2015. a vastustes küll selgelt, et kaebaja taotlus jääb rahuldamata, kuid sellest nähtub siiski, et vastustaja tahe oli keelduda liikmemaksu tagastamisest, 7(10)
3-18-853 ning kaebaja sai sellest aru, kuna pöördus pärast vastuse saamist kaebusega halduskohtusse. Kaebaja sai vastustaja 10. aprilli 2015. a vastuse kätte 13. aprillil 2015. Seetõttu algas kaebaja
31.märtsi 2015. a taotluses märgitud ajavahemike (14. mai 2012 kuni 14. september 2012, 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015) eest liikmemaksu tagastamiseks kohustamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaja kulgemine HKMS § 46 lg 2 esimese lause järgi 14. aprillil 2015 (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135 lg 1) ja kohustamiskaebus liikmemaksu tagastamiseks tuli kohtule esitada hiljemalt 13. mail 2015.
20.Kaebaja 26. veebruari 2018. a nõudekirjas esitatud taotlusele tagastada liikmemaks vastas vastustaja esmalt 23. märtsi 2018. a kirjaga, milles on toodud ümberarvestused kaebaja liikmemaksu arvestuses. Kaebaja kordas nõuet tagastada liikmemaks 26. märtsi 2018. a kirjas. Vastustaja vastas kaebajale 4. aprilli 2018. a kirjaga, milles palus kaebajat ära oodata aukohtu istung. Kaebaja esitas
9.aprillil 2018 vastustajale veel kord nõudekirja, milles taotles liikmemaksu tagastamist. Vastustaja vastas 18. aprilli 2018. a kirjaga, milles leidis, et kaebaja võlgneb vastustajale teenustasu 44 993 eurot ja tegi ettepaneku nõuded tasaarvestada. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu vastustaja vastustest, et ta keeldub kaebaja taotlust rahuldamast. Seega, vastustaja ei vastanud kaebaja 26. veebruari 2018. a nõudekirjas esitatud taotlusele RVastS § 24 lg-s 1 nõutud moel ja on taotluse lahendamisel viivituses.
21.Kaebaja esitas 13. mail 2015 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-15-1232). Kaebuse nõudeks oli kohustada vastustajat tegema liikmemaksu ümberarvestused ning esitama tasuarvestused selliselt, et kaebajalt ei nõuta kohtutäituri liikmemaksu aja eest, mil ta ametivolitused kohtutäiturina olid peatatud. Kaebuses ei esitatud avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevat nõuet tasutud liikmemaksu tagastamiseks ja sellist nõuet kohtud ka ei lahendanud. Seetõttu ei saa nõustuda ringkonnakohtu otsuse põhjendustes märgituga, mille kohaselt haldusasjas nr 3-15-1232 esitatud nõue kattub sisuliselt praeguses kohtuasjas esitatud alusetult saadu tagastamise ehk alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud lahendi täitmise nõuetekohasus ei ole praeguse kohtuasja esemeks.
22.Kaebaja esitas avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva kohustamiskaebuse tasutud liikmemaksu tagastamiseks halduskohtule 27. aprillil 2018 praeguses asjas. Kuna kolleegium asus eespool seisukohale, et kaebaja 31. märtsi 2015. a taotluses nimetatud ajavahemike puhul tuli kaebus liikmemaksu tagastamise nõudega esitada kohtule hiljemalt 13. mail 2015, ei ole kaebus tähtaegne osas, millega nõutakse alusetult tasutud liikmemaksu tagastamist ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest.
23.Praeguses asjas esitatud kaebuses nõudis kaebaja vastustajalt lisaks alusetult tasutud liikmemaksu tagastamisele ka alusetult saadud rahalt intresside tasumist. RVastS § 23 lg 1 p 1 järgi võib isik lisaks õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamisele nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas. Intressinõude puhul on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, mis aegub koos põhinõudega (TsÜS § 144). Seetõttu ei saa kaebaja põhinõude mittetähtaegsuse tõttu esitada ka intressinõuet ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest.
24.Arvestades, et kaebaja 26. veebruaril 2018 vastustajale esitatud taotlus oli tähtaegne ja vastustaja oli taotluse lahendamisega viivituses, on 27. aprilli 2018. a kohustamiskaebuses esitatud nõue tagastada tasutud liikmemaks ajavahemike 2. veebruar 2015 kuni 31. detsember 2015 ja
1.kuni 4. märts 2016 eest ning neid ajavahemikke puudutav intressinõue esitatud HKMS § 46 lg 2 viimases lauses toodud kaheaastase tähtaja jooksul ja seega tähtaegsed.
8(10)
3-18-853
25.Kolleegium ei nõustu kohtutega, et kaebaja ei saanud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet tasutud liikmemaksu tagastamiseks esitada halduskohtule juba 13. mai 2015. a kaebuses põhjusel, et sellel ajal ei olnud teada nõude täpne suurus ega see, millise korra ja arvutusmetoodika järgi tuleb alusetult tasutud liikmemaksu arvestada. Nii nagu kaebaja sai esitada avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva raha tagastamise taotluse vastustajale, sai ta esitada kohustamiskaebuse alusetult tasutud raha tagastamiseks ka halduskohtule. Kui sellist võimalust poleks, muutuks HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtajad sisutuks, kuna kaebetähtaeg kohtusse pöördumiseks ei sõltuks sättes nimetatud haldusorgani tegevusest või tegevusetusest, vaid asjaoludest, mida sättes ei nimetata. Asjakohased ei ole viited sellele, et haldusakt kehtib seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud, ning nõue ei saa hakata aeguma enne haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja esitatud liikmemaksu arved ei ole haldusaktid. Kohtutäituri liikmemaksu tasumise kohustus ei teki koja väljastatud arvete alusel, vaid tuleneb kohtutäituri seadusest, koja põhikirjast ja ametikogu otsusest. Seega ei saa kohustamiskaebuse kaebetähtaja kulgema hakkamist siduda liikmemaksu ümberarvestuse tegemisega.
26.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebajal ei tekkinud pärast 31. märtsi 2015. a nõudekirja esitamist vastustaja vastu avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, kuna kaebaja oli juba nõudekirja esitades teadlik sellest, et liikmemaksu nõudmiseks pole vastustajal õiguslikku alust. Kaebaja tasus liikmemaksu avalik-õiguslikus suhtes vastustaja esitatud arvete alusel ning tulenevalt haldusasjas nr 3-15-1232 tehtud lahendist puudus kaebajal liikmemaksu tasumise kohustus. Liikmemaksu tasumine toimus seega õigusliku aluseta, mistõttu tekkis kaebajal vastustaja vastu avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue. III
27.Kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kui kaebetähtaega on ületatud. Taotlus hõlmab alusetult tagastatud liikmemaksu tagastamise nõuet ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest.
28.HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asjas mõjuvaid põhjuseid, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja hinnangul ei selgitanud halduskohus haldusasjas nr 3-15-1232, et kaebaja pidanuks koos ümberarvestuste tegemiseks kohustamise nõudega esitama ka raha väljamõistmise nõude. Vastustaja käitumine enne kaebaja kohtusse pöördumist 2015. a-l ja pärast seda on olnud eksitav ja venitav. Vastustaja haldusorganina ja Justiitsministeerium esitasid kaebaja liikmemaksu tasumise kohustuse kohta eksitavaid ja õigusliku aluseta väiteid. Vastustaja ei kehtestanud kohtutäituri liikmemaksu suurust ja selle arvestamise korda selliselt, et olnuks selge, kui suur oli kaebaja alusetult tasutud liikmemaksu summa.
29.Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebaja toodud põhjendused, mis puudutavad vastustaja ja Justiitsministeeriumi käitumist ei enne ja pärast kaebaja kohtusse pöördumist 2015. a-l. Ei nähtu, et kaebajale oleks antud eksitavat teavet kohtusse pöördumise tähtaegade kohta. Ei asjaolu, et vastustaja ja Justiitsministeerium ei jaganud kaebaja seisukohta tema liikmemaksu tasumise kohustuse kohta, ega ka vastustaja tegevus kohtutäituri liikmemaksu tasumist puudutava korra kehtestamisel ei takistanud kaebajat liikmemaksu tagastamise nõudega õigel ajal kohtusse pöördumast.
9(10)
3-18-853
30.Kohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmine võib olla tähtaja ennistamise aluseks. Kohtu selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (vt kolleegiumi 18. aprilli 2013 .a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 18 ja seal toodud viited). Haldusasjas nr 3-15-1232 esitas kaebaja kaebuse vandeadvokaadi vahendusel. Lisaks ei saa kaebajat pidada õigusteadmisteta isikuks. HKMS § 46 lg 2, mis käsitleb halduskohtule kohustamiskaebuse esitamist, ei ole ebaselge või keeruline säte. Seetõttu ei olnud kohtu selgitamiskohustus asjas nr 3-15-1232 nii ulatuslik, kui oleks olnud õiguslikult kogenematu ja kvalifitseeritud õigusabi mittekasutava isiku puhul. Kaebaja oli juba 13. mail 2015 esitatud kaebuses (kd I, tl 113-115) seisukohal, et tal puudus alus liikmemaksu tasumiseks, ning ta oli ka teadlik, et tal on õigus vastustajalt alusetult tasutud liikmemaks tagasi nõuda (kaebuse p 3.2). Vaatamata sellele esitas ta liikmemaksu tagastamise nõude alles 27. aprillil 2018 praeguses asjas esitatud kaebuses. Sellistel asjaoludel on ligi kolmeaastane viivitus kaebuse esitamisel kolleegiumi hinnangul ebamõistlik ning seda ei õigustaks ka võimalik kohtupoolne selgitamiskohustuse rikkumine. Viivituse ebamõistlikkuse tõttu ei saaks kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid pidada mõjuvaks (kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p-d 18 ja 19). IV
31.Vastustaja taotles kaebetähtaja rikkumise tõttu asja menetluse lõpetamist. Kaebetähtaega on rikutud kuni 31. jaanuari 2015 puudutavate nõuete osas. Sellest tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt. Menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2019. a määrus ning Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada osas, milles kohtud jätsid rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu ja lugesid tähtaegselt esitatuks kaebuse nõude alusetult tasutud liikmemaksu tagastamiseks ja intressi tasumiseks ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.
32.Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.
33.HKMS § 124 lg 4 ning § 238 lg 2 alusel teeb Riigikohus asjas uue määruse. Haldusasja menetlus tuleb kaebetähtaja rikkumise tõttu HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada ajavahemike 14. mai 2012 kuni 14. september 2012 ja 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 eest alusetult tasutud liikmemaksu tagastamise ja intressi tasumise nõuete osas.
34.Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulud määruskaebemenetluses Riigikohtus 4974 eurot 48 senti. Kaebaja määruskaebemenetluses Riigikohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna menetlusse jäänud osas jätkub põhikohtuasja menetlus halduskohtus, jaotab ja mõistab menetluskulud välja põhikohtuasja lahendav kohus, kontrollides mh, kas menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg-d 2 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.