Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1297
Haldusasi
XX, YY ja OÜ Hektarid kaebus Harju maavanema 29. novembri 2015. a korralduse nr 2463-k osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. mai 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad XX, YY ja OÜ Hektarid, esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja Maa-amet, esindaja Toomas Kutti Kolmas isik Kuusalu vald, esindajad Meeli Vaarik ja Alo Reidolv
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX, YY ja OÜ Hektarid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19. novembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX, YY ja OÜ Hektarid apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2020. a otsus asjas nr3-19-1297. Teha uus otsus ja rahuldada kaebus.
2.Tühistada Harju maavanema 29. novembri 2015. a korraldus nr 2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla munitsipaalomandisse osa Kuusalu vallas Salmistu külas asuvast Uuetoa katastriüksusest (35201:002:1820).
3.Mõista Maa-ametilt XX, YY ja OÜ Hektarid kasuks välja menetluskulud 3729 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-1297 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuusalu valla keskkonnaamet kinnitas 22. mai 1996. a asendiplaaniga Harjumaal Kuusalu küla, Uuetoa VIII talu maa-alal asuva majavalduse krundi pindala 13 400 m2.
2.Katastriüksuse moodustamiseks teostas OÜ A-Projekt 1998. a mais katastrimõõdistamise L-EST (EUREF-92) koordinaatide süsteemis. Piiripunkti 3 koordinaadid olid järgmised: X=65 96 030.00 ja Y=57 79 88.00. Piiripunkti 2 koordinaadid olid järgmised: X=65 96 005.00 ja Y=57 80 15.00. Piiripunkti 1 koordinaadid olid järgmised: X=65 95 925.00 ja Y=57 80 50.00. Katastrimõõdistamise piirimärgi vormiks oli piiripunktidel 3-2-1 märgitud mere piir.
3.Leida Maipuu ja XX ning Kuusalu valla esindaja allkirjastasid 14. mail 1998 piiriprotokolli. Piiriprotokolli piirikirjelduse kohaselt kulgeb kinnistu piir piiripunktide 3-2-1 vahel piki mere piiri. Piiriprotokollis on märge, et Uuetoa maaüksuse tähistatud piiride kättenäitamine on tehtud vastavalt Uuetoa maaüksuse plaanile.
4.Kuusalu Vallavalitsus andis 19. augusti 1998. a korraldusega nr 469 QQ-le ja XX-le nõusoleku erastada ostueesõigusega Kuusalu vallas Salmistu külas asuv Uuetoa maaüksus kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Sama korralduse punkti 1.3 kohaselt oli erastatava maa suurus 10 622 m2.
Uuetoa katastriüksus registreeriti maaregistris 23. detsembril 1998.
6.Kinnistusraamatusse tehti kanne 26. aprillil 1999. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Kuusalu vallas Salmistu külas asuv Uuetoa kinnistu (registriosa 1820302, katastritunnus 35201:002:1820) kaasomanikele XX-le, YY-le ja OÜ-le Hektarid (kaebajad).
7.Kinnistu kaasomanike taotlusel teostas AS Elisor 15. detsembril 2005 Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise, et täpsustada rannajoone asukohta. Taotlejate hinnangul ei kattunud koordinaatidega määratud piir looduses kätte näidatud ja piiriprotokollis kirjeldatud merepiiriga.
8.XX esitas 31. mail 2006 Kuusalu Vallavalitsusele avalduse Uuetoa kinnistu ja merepiiri vahelise ala erastamiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 11 alusel.
9.Y ja XX esitasid 3. augustil 2011 AS-le Elisor avalduse mõõdistamisandmete maakatastrisse kandmiseks. Maa-amet keeldus 7. veebruari 2013. a otsusega esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest, kuna Kuusalu Vallavalitsus ei nõustunud AS Elisor poolt määratud piiridega.
10.XX esitas 6. märtsil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 7. veebruari 2013. a otsuse tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks kandma ja registreerima Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamisel saadud andmed registrisse vastavalt AS Elisor koostatud plaanile. Tallinna Halduskohus jättis 3. veebruari 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-498 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. veebruari 2015. a otsusega 2(16)
3-19-1297 apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjusel, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktide 3-2-1 koordinaatide kohaselt ei asunud katastriüksus piir merepiiril. Riigikohus jättis 10. juuni 2015. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
11.Kuusalu Vallavalitsus esitas 13. märtsil 2013 Harju maavanemale taotluse Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks. Taotluse kohaselt asub Kurru maaüksus Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1a kinnistute ning Kolga metskond 98, Kolga metskond 99 ja mere vahel riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0609040034 alal. Kuusalu Vallavalitsus põhjendas taotlust sellega, et vajab Kurru üldkasutatavat maatükki selle sihtotstarbelise avaliku kasutamise tagamiseks. Taotluses on märgitud, et Salmistu sadama tee ja Tipu tee on piirkonnas ainukesed avalikud läbipääsud randa. Kurru maaüksuse munitsipaliseerimine on üks osa piki randa liikumisvõimaluse loomisest Salmistu sadama ja Tipu maaüksuse vahel.
12.Harju maavanem andis 29. novembri 2015. a korraldusega nr 2463-k Kuusalu valla munitsipaalomandisse Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Kurru maaüksuse. Harju maavanem muutis 12. juuli 2016. a korraldusega nr 1763-k 29. novembri 2015. a korralduse nr 2463-k p 1.2, millega muudeti munitsipaalomandisse antud maa ulatust Meri-Pihlaka kinnistu ja mere vahelise ala välja arvamise tõttu.
13.XX, YY ja OÜ Hektarid esitasid 8. juulil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Harju maavanema 29. novembri 2015. a korraldus nr 2463-k kaebajaid puudutavas osas. Kaebajad taotlesid alternatiivse nõudena kohustada maavanemat uuendama 29. novembri 2015. a korralduse andmise menetlus kaebajaid puudutavas osas ja uue otsuse tegemist. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) valla üldplaneeringu kohaselt ei ole munitsipaalomandisse taotletav maa üldkasutatav maa. Juba 1980-ndatel kasutati seda maad Uuetoa maatükil olevate hoonete tarvis. Faktiliselt on tegemist elamumaaga; 2) maad ei ole võimalik võtta kasutusele selleks, et liikuda piki randa Salmistu sadama ja Tipu maaüksuse vahel; 3) Uuetoe katastriüksuse merepoolset piiri 1998. a-l ei mõõdistatud. Merepoolseks piiriks oligi merepiir; 4) puudub info, et rannajoone p-e 1, 2 ja 3 oleks mõõdistatud. Katastris on vigane katastriüksuse plaan; 5) kaebajad omavad rannal lautrikohta, millele väljastati vee erikasutusluba. Samuti on seal slipikoht; 6) kaebajad jäeti munitsipaliseerimise menetlusse kaasamata. Maavanem pole järginud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja tegelikke asjaolusid; 7) vaidlustatud korralduses pole tähelepanu pööratud sellele, et kaebajate taotlus maa erastamiseks on lahendamata.
14.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) maa sihtotstarbe määramine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus lähtus korralduse andmisel maa senisest kasutusest (mere äärte avalikust kasutusest); 2) kaldal ei ole liikumine takistatud. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada (praegusel juhul on see 10 m). Eraomandisse jäävad väikesed lõigud; 3) praeguses asjas ei oma tähendust see, et 22. mai 1996. a asendiplaani kohaselt oli Uuetoa maa 13 400 m2. Kuusalu vallavalitsuse 19. augusti 1998. a korralduse nr 469 kohaselt oli erastatava maa suurus 10 622 m2. Ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suurus tehti kindlaks
3(16)
3-19-1297 maareformi käigus, mis lõppes maa kinnistamisega 26. aprillil 1999. Kaebajatel ei ole õigust nõuda endale maad, mis jääb väljapoole nende kinnistut; 4) Uuetoa katastriüksus moodustati katastrimõõdistamise teel, mistõttu on selle katastriüksuse kõikidel piiripunktidel koordinaadid ja nende aluse arvutati katastriüksuse pindala. Piiriprotokoll omab tähendust juhul, kui katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning hiljem selgub, et piiriprotokollil ning plaani- ja kaardimaterjalide andmed ei lange kokku. Sellisel juhul lähtutakse piiriprotokollist; 5) ringkonnakohus märkis 18. veebruari 2015. a otsuse asjas nr 3-13-498 (p 40), et Uuetoa katastriüksus ei ole moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, vaid katastrimõõdistamise teel. Ringkonnakohus kirjeldas otsuse p-s 33, mil viisil on piirikoordinaate võrreldes tuvastatud, et Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi merepiirini ulatunud ja pole tõendatud väide, nagu kulgeks Uuetoa katastriüksuse piir piiripunktide 3-2-1 vahel merepiiril. Asjaolu leidis kinnitust ka Maaameti poolt 2013. aastal tehtud teistkordsel kontrollmõõdistamisel; 6) kaebajaid ei tulnud maa munitsipaalomandisse andmise menetlusse kaasata. Nii maavanemale kui ka Kuusalu vallale oli teada asjaolu, et XX esitas erastamisavalduse. Kohalik omavalitsus edastas teabe, et maa erastamise menetluse läbiviimine pole võimalik. Maavanem ei pidanud samaaegselt menetlema kaebajate erastamisavaldust; 7) Kurru maaüksust on võimalik kasutada iseseisvalt (MaaRS § 20 lg 1). Isikul ei ole õigust maad erastada, vaid tal on õigus esitada sellekohane taotlus.
15.Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) erastamisavaldus on lahendatud. Kuusalu vallavalitsus teavitas XX 20. jaanuari 2007. a kirjaga nr 5-3/240-1, et mere ja Uuetoa vaheline rannaala ei kuulu erastamisele MaaRS § 22 lg 12 järgi. Vastuses märgiti ka, et nimetatud asjaolu oli XX volitatud esindajale 23. aprillil 2006 ja 30. novembril 2006 toimunud kohtumisel juba selgitatud, et mere ja Uuetoa vaheline rannaala ei kuulu erastamisele; 2) ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid määrati kindlaks maareformi käigus. Maareform Uuetoa kinnistu osas lõppes 26. aprillil 1999; 3) Kurru maaüksust saab iseseisvalt kasutada; 4) asjas nr 3-13-498 tuvastati piiri asukoht; 5) kaebajaid ei tulnud maa munitsipaalomandi menetlusse kaasata.
16.Tallinna Halduskohus jättis 15. mai 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebajad esitasid 6. mail 2020 taotluse võtta asja juurde Maa-ameti katastrikaardi väljavõte, millele on kantud katastripiirid enne digitaalse katastrikaardi kasutusele võtmist 1999. a. See tõend tuleb tagastada, kuna see esitati kohtule tähtaja rikkumisega. Kaebajatel oli ka varem võimalik Maa-ameti poole pöörduda; 2) asjaolust, et Uuetoa maaüksuse osas on maareform lõpule viidud, ei järeldu see, et kaebajad ei saaks enam tõstatada vaidlust kinnisasja piiride üle. Tõendatud pole asjaolu, et Uuetoa katastriüksus oleks ulatunud mereni; 3) piiride küsimus on lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 18. veebruari 2015. a otsusega asjas nr 3-13-498. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et piiriprotokollis kajastatud piiripunktide nr 3, 2, 1, 11 ja 18 andmed ei lange katastriüksuse plaani piiriandmete ja piirimärkide tabeli piirimärgi vormi lahtris (tekstiline osa) ja piiriprotokollis kokku. Otsuse punktis 33 selgitas ringkonnakohus, et kui võrrelda 14.05.1998 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse kantud piiripunktide nr 3, 2 ja 1 koordinaate AS Elisor poolt 14.02.2011 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse kantud vastavate piiripunktide koordinaatidega (nr 16 ja 1), siis on ilmne, et Uuetoa katastriüksus ei ole merepiirini ulatunud. 4(16)
3-19-1297 Võrreldes põhjalikult omavahel 14.05.1998 ja 14.02.2011 katastriüksuse plaanide piiripunktide koordinaate jõudis ringkonnakohus järeldusele, et tõendatud ei ole, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktide nr 3, 2 ja 1 vahel kulgeks piir piki merepiiri. Ringkonnakohus märkis otsuse punktis 33, et nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka Maa-ameti poolt 2013. a Uuetoa katastriüksuse osas teistkordselt läbi viidud kontrollmõõdistamisel. Erastava maa suuruseks ei olnud 13 400 m2, vaid 10 622 m2. Kaebajad pole esitanud uusi tõendeid, mis lükkaks ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ümber; 4) kaebajate esitatud Maa-ameti 2013. a kontrollmõõdistamise jooniselt, Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise jooniselt ja Maa-ameti 30. aprilli 2012. a ortofotolt nähtub, et piir kulgeb hoonete tagant, mitte ei läbi neid; 5) Uuetoa katastriüksuse moodustamine toimus katastrimõõdistamise teel. Katastriüksust ei moodustatud plaani- ega kaardimaterjali alusel. Seetõttu ei oma piiriprotokoll tähendust; 6) lautrikohale väljastatud vee-erikasutusluba ja kaldal olev slipi asukoht ei reguleeri seda, kuidas tuleb maaüksuse piirid kindlaks määrata; 7) kaebajatel pole õigust vaidlusalust maad MaaRS § 22 lg 12 alusel erastada. Isikul puudub eespool märgitud normi alusel subjektiivne õigus nõuda maa erastamist soovitud ulatuses ja piirides. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise võimalikkus on MaaRS § 312 lg 2 alusel välistatud, kui maatükk kuulub iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele. Maa-amet esitas Kuusalu vallale 5. septembril 2006 maa riigi omandisse jätmise taotluse, millega Kuusalu vallavalitsus 28. septembril 2006 nõustus. Maa-amet vastas 15. juuni 2007. a kirjaga Kuusalu valla järelepärimisele, et Kurru maaüksus piirneb riigile kuuluva Kõrkja ja Mere kinnisasjadega, mis jäävad planeeritavale looduslikule haljasalale. Samas kirjas märgiti, et maa avalik kasutus on kõige paremini tagatud, kui see jääb riigile või munitsipaalomandisse. Avalduse menetlemise ajal oli teada riigi võimalik huvi XX avalduses taotletud maaüksuse osas. Kuusalu vallavalitsus teavitas 29. jaanuari 2007. a kirjaga XX, et Mere ja Uuetoa vaheline rannaala ei kuulu erastamisele MaaRS § 22 lg 12 alusel, kuna tegemist ei ole kinnistute vahelise reformimata alaga. XX teavitati, et riik esitas taotluse nimetatud ala maareservina riigi omandisse võtmiseks. Nimetatud teavituse saatmisega ei saa siiski lugeda XX avalduse alusel algatatud liitmiseks sobiva maa erastamise menetlust lõppenuks. Maa-ameti 15. juuni 2007. a vastusest nähtub, et Kuusalu vallavalitsus on pärast vastuse saamist XX avaldust sisuliselt edasi menetlenud, teavitades 16. aprilli 2007. a kirjaga Maa-ametit XX avaldusest. Olukorras, kus menetlus oleks olnud lõppenud juba 29. jaanuaril 2007, puudunuks kolmandal isikul vajadus küsida Maa-ametilt seisukohta taotletava maaüksuse erastamise võimalikkuse kohta; 8) vaidlusalune maatükk on iseseisvalt kasutatav. Maatükk antakse munitsipaalomandisse selle avaliku kasutuse tagamiseks Salmistu sadama ja Tipu maaüksuse vahel. Maaüksus ei ole selle kasutusotstarbest tulenevalt ebakorrapärase kujuga ning on oma suuruse ja kuju poolest iseseisvalt kasutatav (MaaRS § 312 lg 2); 9) kuna vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate õigusi, ei tule analüüsida seda, kas korraldus vastab kehtivale õigusele; 10) Uuetoa maaüksuse omanikke tuli käsitada puudutatud isikutena Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluses. Kaebajate menetlusse kaasamata jätmine ei mõjuta asja tulemust. Vastustaja ja kolmas isik teadsid, et XX esitas maa erastamiseks avalduse. Maaamet märkis 15. juuni 2007. a kirjas, et maad ei saa erastada. XX esitatud avaldust pole maa munitsipaalomandisse andmise menetluses eiratud. Isikud esitasid samu vastuväiteid ka haldusasjas 3-13-498, millest vastustaja oli seega teadlik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(16)
3-19-1297
17.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus tagastas ekslikult kaebajate 6. mail 2020 esitatud tõendi (katastri alusplaan). Kaebajad said tõendi 5. mail 2020. Selle tõendi oleks kohtule pidanud esitama vastustaja, kuna see asus tema arhiivis ja kohus nõudis 30. augusti 2019. a määrusega vastustajalt haldusakti andmise aluseks olnud tõendeid. Kaebajad said sellest tõendist teada juhuslikult, kui nad suhtlesid vastustaja katastriarhiivi ametnikuga. Kaebajatel ei olnud võimalik vastustaja arhiivis tõenditega varem tutvuda, kuna arhiivid olid 2020. a märtsist alates suletud. Kohtule esitatud tõendile pole digitaalsel kujul juurdepääsu. Kuna halduskohus jättis tõendi ekslikult asja juurde võtmata, tuleb need tõendid ringkonnakohtul vastu võtta. Katastrikaart tõendab seda, kus ja kuidas katastriüksused paiknevad; 2) asja juurde tuleb võtta ka Maa-ameti 19. veebruari 2020. a kiri nr 11-2/20/2704. Kaebajad said sellest tõendist teada 1. juunil 2020. Kiri tõendab, et Annukse katastriüksuse puhul jaatati, et maatükk piirneb avaliku veekogu kaldajoonega. Uuetoa ja Annukse katastriüksuste moodustamine toimus ühel ajal ja sarnaselt; 3) katastri alusplaan tõendab, et Uuetoa katastriüksuse põhjapoolse piiri moodustamisel võeti aluseks kaardimaterjal ning piir kulges merega. Katastri alusplaanil pole merepoolsesse ossa piiripunkte kantud. Kui piirina käsitada katkendlikku joont, kulgeb piir oluliselt lähemal, kui munitsipaalomandisse andmise taotlusele lisatud Kurru maaüksuse asukohal märgitud piir. Vastustaja 19. veebruari 2020. a kirjas peeti võimalikuks, et Annukse katastriüksuse piir külgneb merega. Uuetoa ja Annukse katastriüksused moodustati sarnaselt; 4) kui Uuetoa maaüksuse piiriks ei ole merepiir, on munitsipaalomandisse andmise asukohaskeemil andmed kajastatud valesti. Erastamisel ei nähtud ette, et maaüksuse piir jookseb maja seinast. Piir pidi kulgema hoonetest 4–8 m kaugemal mere pool; 5) Kurru maaüksus pole iseseisvalt kasutatav. Kallasrajale on tagatud vaba juurdepääs. Kuna Annukse kinnistu ulatub mereni (rannaäärse lõigu pikkus on 130 m), ei saa Kurru maad enam iseseisvalt kasutada; 6) kaebajad ei pidanud piiriprotokolli ega erastamise korraldust vaidlustama, kuna kaebajatele öeldi, et punktides 3-2-1 on piiriks meri. Jooniste kohaselt on piir hoonetest umbes 4–8 m kaugemal. Maa-ameti kaardi kohaselt jookseb piir hoone vundamendi kõrvalt. Punkte 3-2-1 ei ole koha peal mõõdistatud. Katastriüksuse plaanil olevad rannajoone punktid võivad pärineda NL merekaardilt 1981–1991.
18.Maa-amet taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Y ja XX realiseerisid seadusest tuleneva õiguse maa omandamiseks ostueesõigusega erastamisega. Q ja XX taotlesid maa ostueesõigusega erastamist avalduse alusel. Maa ligikaudseks suuruseks oli 10 622 m2. Taotlejad soovisid katastriüksuse moodustamist mõõtmise teel. Katastrimõõdistamine toimus L-EST (EUREF-92) koordinaatide süsteemis ja selle kohta koostati maaüksuse plaan. Piirimärkidele määratud koordinaatide alusel arvutati katastriüksuse pindala. Määratud koordinaatide alusel mõõdetud maa pindalaks oli 10 622 m2. Maamõõtja koostas 14. mail 1998 piiriprotokolli ja see allkirjastati märkusteta. Maa suurusega 10 622 m2 erastati 19. augusti 1998. a korralduse nr 469 alusel. Maaüksus registreeriti maakatastris. Maa erastamise nõusolek anti 14. jaanuari 1999 korraldusega nr 29. Erastatud maa kanti kinnistusraamatusse. 2) Uuetoa katastriüksus pole moodustatud plaani- ega kaardimaterjali alusel, vaid katastrimõõdistamise teel. Seetõttu ei ole kohaldatavad MaaKatS § 20 lg-d 5, 51 ja 52. Tõendatud pole, et Uuetoa maaüksus erastati nii, et selle piir küündiks mereni. Uuetoa piiride küsimus lahendati haldusasjas nr 3-13-498; 3) maamõõtja ei sidunud Uuetoa katastriüksuse plaanil kajastatud mere poolset piiri katastrikaardile märgitud kaldajoone koordinaatidega, vaid otsustas määrata Uuetoa 6(16)
3-19-1297 katastriüksuse mere poolsele piirile maismaal asuvad koordinaadid. Uuetoa katastriüksus tuli maakatastris registreerida katastriüksuse plaanil ja pindala arvutuse tabelis märgitud koordinaatide alusel, mis vastas MaaKatS § 10 lg-s 1 (kuni 30. juunini 2018 kehtinud sõnastuses) sätestatule; 4) AS Elisor teostas Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise eesmärgiga täpsustada rannajoone asukohta 14. mail 1998 koostatud piiriprotokolli järgi, mille kohaselt kulges katastriüksuse piir piiripunktide nr 3-2-1 vahel piki mere piiri. Ülemõõdistatud piir asub ca 30 m eemal ja ülemõõdistamise tulemusena kujunes katastriüksuse pindalaks 13 456 m2, mis on 2834 m2 võrra suurem ostueesõigusega erastatud maa pindalast. Usutav ei ole, et Uuetoa maaüksuse mõõdistamisel 1998. a mais maamõõtja merepoolse piiri mõõdistamisel eksis sedavõrd palju; 5) Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi ulatunud mereni ja Kurru maatükk on looduses kogu aeg olemas olnud. See nähtub Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1933. a Salmistu küla kaardil ja Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1935. a skeemilise kaardi V-37 M1:10000 väljavõttel. Kinnisasjade piirid ei ulatunud mereni, vaid nende mere poolsete piiride ja merepiiri vahele jäi endise riigimaa riba. Uuetoa katastriüksuse merepoolsed piiripunktid on koordinaatidega kindlaks määratud ja need ei lange kokku tol ajal kehtinud Eesti põhikaardi mere kaldajoonega. Kaldajoone asukoht kõnealusel alal ei ole oluliselt muutunud. Piiripunktid näidati asjaosalistele kätte ning neid ei vaidlustatud; 6) paberkandjal katastripiiridega katastrikaardi asja juurde võtmine pole asjakohane. Vaidlustatud korralduse andmisel ei tulnud lähtuda apellatsioonkaebusega esitatud tõendist (s.o paberkandjal katastripiiridega katastrikaardist). Apellantide esindaja väide pole õige, et ta sai viidatud dokumendist teada alles 5. mail 2020. Ta sai sellest teada hiljemalt 24. aprillil 2020 katastri registriosakonna nõunikult. Esindaja esitas alles 5. mail 2020 taotluse dokumendi väljastamiseks. Apellantide esindaja on pikka aega töötanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja ta pidi olema kursis, et enne digitaalse katastrikaardi kasutusele võtmist peeti katastrikaarti paberkandjal. Vahet ei ole selles, kas katastrikaarti peetakse paberkandjal või digitaalsel kujul, kuna katastriüksuse piirid kanti katastrikaardile katastriüksuse plaani alusel. Katastriüksuse plaan on piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks. Nii digitaalselt kui ka paberkandjal katastripiiridega katastrikaardilt nähtub, et Uuetoa katastriüksuse mere poolse piiri ja kaldajoone vahele jääb maariba. Digitaalne katastrikaart on täpsem kui paberkandjal katastrikaart. Viimasel on kujutatud üksnes katastriüksuse kuju ja asukoht. Kui katastriüksuse mere poolne piir oleks määratud mere kaldajoonega, oleks Uuetoa katastriüksus olnud vähemalt 2834 m2 võrra suurem; 7) maaüksuse asukoha skeem (asendiplaan) ei ole plaan, millel oleks kindlaks määratud munitsipaalomandisse antava maa piirid. Tegemist on lähtedokumendiga, millelt on näha, kus maaüksus asub ja milliste katastriüksustega see piirneb. Piiripunktide andmed selgitatakse välja alles katastriüksuse moodustamisel. Seega pole Kurru maaüksuse asukoha skeemiga munitsipaalomandisse antud Kurru maaüksuse piirid kindlaks määratud; 8) Maa-ameti 19. veebruari 2020. a kirja pole asja juurde vaja võtta. Maa-amet pole selles väljendanud ametlikku seisukohta. Kirjaga küsiti kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi, kujundamaks ametlikku seisukohta; 9) asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 1 on kohaldatav olukorras, kus kinnisasja veepoolne piir on kinnisasja moodustamisel seotud katastrikaardile märgitud kaldajoone koordinaatidega. Kuna XX taotles maa erastamist kui siilu, ta teadis, et talle pole seda maad erastatud; 10) Kurru maaüksusest on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi. Nimetatud asjaolu hindavad vastustaja ja kolmas isik. Kaebajatel oleks õigus taotleda maa erastamist, kui on selgunud, et maad ei anta munitsipaalomandisse. Taotlejal pole õigust kohaliku omavalitsuse üksusele ette kirjutada taotletava maa asukohta, piire ega suurust. Vaidlusalune maa on iseseisvalt kasutatav ning see pole tekkinud mõõdistamisvea tulemusena. Kuna maa anti kolmanda isiku omandisse, ei saa seda liita MaaRS § 312 lg 2 alusel. Rannaala avalik kasutus on kõige paremini tagatud, kui maa kuulub kohalikule omavalitsusele. 7(16)
3-19-1297
19.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad pole esitanud praeguses asjas uusi tõendeid, mis lubaks asuda teisele seisukohale kui haldusasjas nr 3-13-498; 2) kohus leidis õigesti, et maa piir jookseb hoonete tagant ega läbi neid; 3) katastriüksus moodustati mõõdistamise teel. Piiriprotokoll polnud oluline; 4) kaebajatel ei ole õigust vaidlusalust maad erastada, kuna seda saab iseseisvalt kasutada; 5) apellatsioonkaebusega esitatud tõendid ei tõenda, et Uuetoa maaüksus ulatus mereni. Maaameti 19. veebruari 2020. a kiri ei oma tähtsust, kuna see pole Maa-ameti ametlik seisukoht. Tegemist on selgitustaotlusega kolmandale isikule. Kiri on kaebajale väljastatud tunduvalt varem kui 1. juunil 2020; 6) kolmanda isiku huvi on, et kogu Kurru maaüksus oleks avalikus kasutuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
20.Apellant on seisukohal, et halduskohus jättis ekslikult halduskohtule 6. mail 2020 esitatud tõendi (s.o paberkandjal katastrikaardi väljavõtte) vastu võtmata (dtl 724–725). Apellant taotleb, et ringkonnakohus võtaks selle tõendi vastu. Apellandi hinnangul tõendab katastrikaardi väljavõte seda, et Uuetoa katastriüksuse põhjapoolse piiri moodustamise aluseks võeti kaardimaterjal ning piiriks määrati merepiir. Vastupidisel juhul oleks katastrikaardi väljavõttele kantud mõõdistatud piiripunktid. Haldusasjas nr 3-13-498 pole seda tõendit kogutud ega uuritud.
20.1.Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu (HKMS § 198 lg 2 p 2). Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4 ja § 62 lg 1).
20.2.Halduskohus põhjendas tõendi vastu võtmata jätmist sellega, et see esitati hilinenult. Halduskohtu 1. aprilli 2020. a määruse kohaselt võis täiendavaid tõendeid esitada kuni
21.aprillini 2020. Sama määrusega anti menetlusosalistele õigus vastata täiendavatele tõenditele hiljemalt 6. mail 2020. Halduskohus oli määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 15. mai 2020. Halduskohus ei pidanud kaebaja põhistust tõendi hilinenult esitamiseks mõjuvaks. Halduskohtu hinnangul tulnuks kaebajatel katastriarhiivi poole pöörduda varem kui 5. mail 2020.
20.3.Kaebajad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad said sellest dokumendist teada juhuslikult 5. mail 2020. Kaebajad lisavad, et nad ei saanud varem Maa-ameti katastriarhiivi poole pöörduda, kuna arhiivid olid alates märtsist suletud ning sellele ei pääse digitaalsel kujul juurde. Vastustaja hinnangul sai kaebajate esindaja paberkandjal katastrikaardist teada hiljemalt
24.aprillil 2020 katastri registriosakonna nõunikult ning alles 5. mail 2020 taotles ta katastriarhiivi büroo juhatajalt selle dokumendi väljastamist. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt apellantide esindaja varasemast töökogemusest pidi ta olema teadlik, et enne digitaalse katastrikaardi kasutusele võtmist peeti katastrikaarti paberkandjal.
8(16)
3-19-1297
20.4.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajad esitasid tõendi pärast selleks määrusega ettenähtud tähtaega (vt käesolev otsus, p 20.2). Samas jäi tõendi esitamise ja otsuse kuulutamise vahele 9 päeva. Vaidlusaluse tõendi väljastas kaebajale vastustaja enda andmebaasist, mistõttu pidi ta olema sellest teadlik. Tegemist ei olnud mahuka tõendiga, kuna analüüsida tulnuks kaardil kajastatud piiride kulgemist, piiritähiseid ja kaldajoone asukohta ning hinnata, kas paberkaardil kajastatu võis mõjutada varem haldusasjas nr 3-13-489 tõenditele antud hinnangut. Sellises olukorras oleks saanud halduskohus piirduda vastustajale ja kolmandale isikule ka lühema tähtaja andmisega. Määravat tähendust ei tule omistada vastustaja väitele, et kaebajate esindaja sai tõendist teada
24.aprillil 2020, kuna ka see kuupäev oleks olnud pärast määrusega määratud tõendite esitamise tähtpäeva (s.o 21. aprilli 2020). Asjaolud ei võimalda järeldada kaebajate esindaja pahatahtlikku tegevust ega menetluse venitamise soovi. Kuna praegusel juhul kaalub vaidluse lahendamine õigete andmete alusel üles menetluse võimaliku lühikese viivituse, oleks tõendi vastuvõtmine halduskohtus praegusel juhul olnud põhjendatud (HKMS § 2 lg-d 1, 2, 4 ning § 62 lg 2 esimene lause). Kuna tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks, võttis ringkonnakohus vaidlusaluse tõendi 19. novembri 2020. a istungil asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
21.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses uue tõendina Maa-ameti 19. veebruari 2020. a kirja nr 11-2/20/2704 asja juurde võtmist (dtl 718 – 720; korduv 721–723). Kaebajate hinnangul tõendab viidatud kiri, et vastustaja kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid erinevalt. Kirjast nähtub, et vastustaja ametnik väljendas sarnases asjas ja vaidluses seisukohta, mille kohaselt ulatub Annukse katastriüksus mereni (katastriüksuse moodustamise toimiku piiriprotokolli järgi kulgeb piir lõigus 1-2-3 mööda mere piiri, katastriüksuse plaanil on samas piirilõigus kujutatud piir Kolga lahega ning erastamise otsuse p 1.6.3 kohaselt peab omanik täitma Kolga lahe veekaitsevööndis ranna ja kalda kaitse seaduse vastavaid piiranguid). Kaebajad väidavad, et nad said nimetatud kirjast teada 1. juunil 2020. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist ilmselgelt asjakohatu tõendiga, et keelduda selle vastuvõtmisest ilma selle sisu analüüsimata. Tegemist on naaberkinnistuga, mis on sarnaselt vaidlusaluse maaga samuti hõlmatud moodustatava Kurru katastriüksusega. Nii Annukse kui ka Uuetoa katastriüksused on moodustatud samal ajal. Kas ametnik väljendab kirjas vastustaja ametlikke seisukohti või mitte, see pole tõendi vastuvõtmise etapis määrava tähendusega. Eelnevast tulenevalt võttis ringkonnakohus vaidlusaluse tõendi 19. novembri 2020. a istungil asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
22.Kaebajad taotlevad 12. juuni 2020. a e-kirja, mis on adresseeritud kolmandale isikule, asja juurde võtmist (dtl 636). E-kirjas viidatakse Maa-ameti 19. veebruari 2020. a kirjale ning palutakse peatada Kurru katastriüksuse moodustamine ja võimaldada moodustada Uuetoa katastriüksus kaldakinnisasjana. Apellatsioonkaebuse p-dest 4.30–4.32 võib järeldada, et viidatud e-kiri esitati kohtule selleks, et põhjendada ja selgitada kompromissi võimalust. Kuna viidatud e-kiri ei sisalda teavet, mis oleks vajalik asja õigeks lahendamiseks, jättis ringkonnakohus selle 19. novembri 2020. a istungil asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Vaidluse esemeks pole kompromissi sõlmimise võimalikkus. Viidatud e-kiri sisaldas endas manustena lisatud dokumente, mis kirjeldavad seda, kuidas eelnevad vaidlused ja menetlus on toimunud (dtl 637–717). Paljud dokumendid on juba toimikus olemas. Seejuures pole kaebaja põhjendanud, miks ka neid dokumente on tarvis asja juurde võtta. Tõenäoliselt on olnud kaebaja tahteks esitada üksnes 12. juuni 2020. a e-kiri. 9(16)
3-19-1297 Manustena lisatud dokumentide juurdevõtmine pole kaebajate tahe, mida väljendasid kaebajad ka kohtuistungil.
23.Kolmas isik esitas vastuses apellatsioonkaebusele Maa-ameti vastuse kolmanda isiku järelepärimisele, milles Maa-amet märgib, et Maa-ameti ametniku 19. veebruari 2020. a kirjas võetud seisukoht pole Maa-ameti ametlik seisukoht (dtl 582–583). Kuna tegemist polnud ilmselgelt asjakohatu tõendiga, võttis ringkonnakohus selle 19. novembri 2020. a istungil asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kolmas isik esitas vastuses apellatsioonkaebusele ka vastustaja vastuse Salmistu küla külavanemale, milles märgitakse, et Kurru maaüksuse katastrikande menetlus on kohtuvaidluse tõttu peatatud (dtl 584). Kolmas isik esitas vastuses apellatsioonkaebusele ka kaebajate esindaja pöördumise Kuusalu vallavolikogu liikmetele ning volikogu vastuse, milles märgitakse, et enne kohtuvaidluse lõppemist ei võta volikogu taotluse osas seisukohta (dtl 586–587). Kuna tõendid ei sisaldanud asja lahendamiseks vajalikku teavet, jättis ringkonnakohus need asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). II
24.Kaebajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlustatud korraldus on neid puudutavas osas õigusvastane, kuna sellega antakse munitsipaalomandisse maa, mis kuulub kaebajatele. Kui viidatud asjaolu vastab tõele, on vaidlustatud korraldus kaebajaid puudutavas osas õigusvastane ja see tuleb selles osas tühistada.
25.Vaidlusalune probleem piiride kulgemise osas tekkis, kui ostueesõigusega erastamise menetluses moodustati 1998. aastal Uuetoa katastriüksus. Uuetoa katastriüksus moodustamise toimiku kohaselt toimus katastriüksuse moodustamine mõõdistamise teel, mitte plaani- ega kaardimaterjali alusel. Katastrimõõdistamise läbi viimisel tuli määrata maatüki piir, paigaldada piirimärgistus ja mõõdistada maaüksus.
26.Katastrimõõdistamine pole üksnes maaüksuse koordinaatide määramine ja nende kajastamine. Riigi Maa-ameti peadirektor kinnitas 1. juuli 1994. a käskkirjaga „Katastrimõõdistamise ajutise juhendi“ (ajutine juhend; esitatud haldusasjas nr 3-13-498 Maaameti 23. augusti 2013. a vastuse lisana 11). Katastrimõõdistamise eesmärgiks on maaüksuse piiride määramine, märkimine ja mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine, maaüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul kättenäitamine (ajutine juhend, p 2). Eelneva tegevusega pannakse maaüksuse piir paika.
26.1.Maaüksuse piirid määrati enne maastikul märkimist kameraalselt (graafiliselt) maaüksuse asendiplaanil maakorraldusplaneeringu alusel (ajutine juhend, p 5). Asendiplaanile kanti maaüksuse piirid, ehitised ja juurdepääsuteed ning geodeetilised andmed, mis olid vajalikud maaüksuse piiride maastikul märkimiseks. Asendiplaani alusel määrati maaüksuse asukoht ja asend teiste maaüksuste suhtes (ajutine juhend, p 8 esimene ja teine lause). Maaüksuse piiride maastikul märkimisel ja mõõdistamisel geodeetilisel mõõdistamisviisil arvutati vajalikud geodeetilised andmed (joonte pikkused, nurgad, sidemed, pindala) piiripunktide koordinaatide sidumiseks riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga või olemas olnud või mõõdistamisotstarbeks loodud mõõdistamisvõrguga (ajutine juhend, p 9).
26.2.Maaüksuse piirid märgiti maastikul asendiplaani alusel (ajutine juhend, p 12). Piirid märgiti maastikul piirimärkidega (ajutine juhend, p 13). Kui maaüksuse piir kulges nt mööda mere kaldajoont, astetati piirimärk eemale, sobivale kohale ning piir mõõdistati 10(16)
3-19-1297 magistraaljoonte (-käigu) abil või polaarkiirte viisil (ajutine juhend, p 17). Maaüksuse piir kanti plaanile vastavalt mere kaldajoone kulgemisele (ajutine juhend, p 18). Piiride maastikul kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiu teatavakstegemise kohta koostati piiriprotokoll (ajutine juhend, p 21). Piiriprotokollis kirjeldati piiri kulgemine maastikul (ajutine juhend, p 22) ja näidati piir isikutele kätte (ajutine juhend, p 23 alap-d 5 ja 6).
26.3.Maaüksuse piiride mõõdistamine oli reguleeritud ajutise juhendi p-des 24–44.
27.Maaüksuse piiride ja situatsiooni mõõdistamise tulemusel saadi maaüksuse plaaniandmed: 1) piiripunktide koordinaadid ja piirijoonte direktsiooninurgad geodeetilise mõõdistamisviisi puhul; 2) piirijoonte pikkuste horisontaalprojektsioonid; 3) hoonete ja rajatiste ning kõlvikute kontuuride pindalad ja maaüksuse pindala (ajutine juhend, p 51). Maaüksuse piiride geodeetilisel mõõdistamisel tuli maaüksuse plaanile kanda piiriandmed (nt koordinaadid, piirimärgi vorm) (ajutine juhend, p 61 alap 5). Maaüksuse plaanil illumineeriti maaüksuse piirijooned punase värviga (ajutine juhend, p 66).
28.Vaidlus puudub asjaolu üle, et maaüksuse plaanil märgitud punktide 3-2-1 koordinaadid ei lange kokku Kolga lahe kaldajoone koordinaatidega. Maaüksuse plaanil märgitud punktide 3-2-1 koordinaadid asuvad umbes 17–20 m kaldajoonest maismaa pool (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-13-498, p-d 33 ja 34).
29.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas Uuetoa katastriüksuse vaidlusalune kirdepoolne piir tuleb kindlaks teha üksnes piiripunktide 3-2-1 koordinaatide alusel või ka piirimärkide vormi (s.o mere piir) ja piiriprotokolli ning muude tõendite alusel. Asjas nr 3-13498 tuli ringkonnakohtu hinnangul ajutise juhendi p 51 ja MaaKatS § 10 lg 1 (kuni 30. juunini 2018 kehtinud redaktsioon) kohaselt lähtuda vaidluse korral just katastriüksuse koordinaatidest.
30.Kui katastriüksus on moodustatud katastrimõõdistamise teel ja katastriüksuse piiriandmed on vastuolulised, ei tule katastriüksuse piir kindlaks teha üksnes katastriüksuse plaanile märgitud piirimärgi koordinaatide alusel.
30.1.MaaKatS v.r § 10 lg 1 sätestas, et katastriüksuse plaanile pidid olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan oli katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.
30.2.Kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed (katastritunnus, asukoht ja pindala) märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi. Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Katastriüksuse moodustamiseks tegi maamõõtja MaaKatS § 16 lg 1 järgi katastrimõõdistamised ja koostas katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitas katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel oli MaaKatS § 10 lg 1 teise lause järgi katastriüksuse plaan. Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel ka maa mõõdistamise alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel (vt Riigikohtu 11(16)
3-19-1297 tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2012 otsus asjas nr 3-2-1-143-12, p 15; 12. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-12, p-d 20–24). Katastriüksus ja selle tegelikud piirid eksisteerivad looduses.
30.3.Kuigi Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsuse asjas nr 3-2-1-67-12 p 25 esimese lõigu kohaselt eeldatakse katastrikannete õigsust, sama punkti teise lõigu kohaselt saab selle õigsuse ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla valesti kaardistatud: „Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist (p 6). Kolleegiumi arvates ei ole alust katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud.“
30.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul seadusandja omistanud maaüksuse (katastriüksuse) plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete ees. Maaüksuse plaanil kajastatud joonist ja sellele kantud andmeid tuleb tõlgendada koosmõjus ja seeläbi selgitada välja muu hulgas see, millise tähisega looduses on maamõõtja sidunud katastriüksuse plaanil kajastatud andmed. Katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla eksinud konkreetsele piirimärgi vormile (nt avaliku veekogu kaldajoonele) vale koordinaadi andmises või paigutanud piirimärgi (nt metalltoru) koordinaatidele mittevastavasse asukohta. Välja tuleb selgitada see, kas piirimärk paigutati valedele koordinaatidele või piirimärgi vormile anti valed koordinaadid.
31.Uuetoa katastriüksuse kohta koostatud fotoplaani nr 63974 asendiplaanilt pole võimalik pildi kvaliteedi ja selgete piirjoonte puudumise tõttu üheselt tuvastada, kas Uuetoa katastriüksuse merepoolseks piiriks oli Kolga lahe kui avaliku veekogu kaldajoon (vt asendiplaan, dtl 21; selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-13-498, p 30).
32.Katastriüksuse moodustamisel määras maamõõtja looduses piirid ja tegi katastriüksuse plaani. Maaüksuse plaan oli muu hulgas katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks ning selle alusel kanti andmed katastrisse. Maamõõtjal tuli maaüksuse plaan koostada reglementeeritud juhendi järgi. Praegusel juhul järeldub maaüksuse plaanil kajastatud piirimärkide vormist (s.o mere piir) punktide 3-2-1 kohta ja jooniselt, et maamõõtja sidus piiripunktid 3-2-1 looduses avaliku veekogu kaldajoonega.
32.1.Uuetoa katastriüksuse moodustamise toimikus oleva maaüksuse plaani kohaselt on piiriandmete ja piirimärkide lahtris piirimärgiks punktides 3-2-1 märgitud mere piir. Piirimärkide vorm (s.o mere piir) langeb kokku maaüksuse plaani joonisega, mille kohaselt Uuetoa katastriüksuse kirdepoolne piir (punktide 3-2-1 vahelises lõigus) piirneb Kolga lahega, mitte mõne teise katastriüksusega. Nimelt on jooniselt näha, et teised katastriüksused, millega Uuetoa katastriüksus piirneb, on nimeliselt välja toodud (Annukse, Ranna, Tülli ja Kivi-Tülli).
32.2.Maaüksuse plaanilt nähtub ka see, et maaüksuse piiri leppemärgiga on joonisel kajastatud üksnes punktide 1 ja 11, 11 ja 7 ning 7 ja 3 vahelised jooned. Punktide 3-2-1 vahelisi jooni pole maaüksuse piiri leppemärgiga tähistatud.
12(16)
3-19-1297
32.3.Maaüksuse plaanil olevalt jooniselt nähtub üheselt ka see, et joonisel kajastatud hooned ei külgne vahetult piiripunktide 3-2-1 vahel oleva joonega, vaid need hooned asuvad sellest joonest silmaga nähtavalt kaugemal (selgem kaart on kättesaadav haldusasjas nr 3-13-498 Kuusalu valla 22. augusti 2013. a vastuse lisa 2, lk 6). Seevastu praegusel katastrikaardil, milles on piir määratud koordinaatide alusel, kajastatud katastriandmete kohaselt külgneb piir vahetult hoonetega.
32.4.Kui piiripunktid 3-2-1 oleks looduses asunud koordinaatide asukohas, oleks need looduses piirimärkidega (s.o metalltoruga) ka vastavalt tähistatud. Piiripunkte 3-2-1 pole looduses metalltoruga tähistatud.
33.Katastrimõõdistamisel paigaldatav piirimärgistus tuli näidata kõigile puudutatud tulevaste kinnisasjade omanikele kätte selleks, et tagada maatüki õiguspärane valdamine. Maamõõtja näitas piiri kätte looduses ja see toiming dokumenteeriti piiriprotokolli koostamisega.
33.1.Ka piiriprotokoll, milles kirjeldatakse piiri kulgemist maastikul, kinnitab seda, et maamõõtja sidus piiripunktid 3-2-1 Kolga lahe kaldajoonega: „[P]iiripunktid 3, 2, 1 on mere piiril. [---] [P]iiripunktide 3-2-1 vahel kulgeb piir piki mere piiri.“ Piiriprotokolli allkirjastasid Leida ja XX (s.o erastajad), Kuusalu valla maanõunik ning maamõõtja. Seeläbi on isikud kinnitanud oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega.
33.2.Maaüksuse plaani ja sellele märgitud piirimärgi vormi ning piiriprotokolli kohaselt on arusaadav, et maamõõtja on sidunud piiri kulgemise maastikul Kolga lahe ehk avaliku veekogu (s.o mere) kaldajoonega ehk mere tavalise veepiiriga.
34.Kaebajate väljavõte paberkandjal esitatud 1999. a plaanist lubab samuti järeldada, et maamõõtja tahet siduda Uuetoa katastriüksuse piiripunktid 3-2-1 avaliku veekogu kaldajoonega mõistis sellisena ka kande tegija.
34.1.Maa-ameti paberkandjal olevast katastrikaardi väljavõttest nähtub, et Uuetoa katastriüksuse vaidlusalune kirdepoolne piiriosa (punktid 3-2-1) on tähistatud kriipsjoonega, mitte pidevjoontega. Pidevjoontega on tähistatud kogu maismaal olev piir. Seejuures pole Uuetoa katastriüksuse kirdepoolsel piiril kajastatud piiripunkte 3-2-1, sest neid pole ringidega tähistatud. Kui Uuetoa katastriüksuse piiriks poleks olnud Kolga lahe kaldajoon, oleks vaidlusalune kirdepoolne piir tähistatud piiripunktidega ja nende vahele oleks kulgenud pidevjoon, nagu oli see kajastatud nt Uus-Raja, Uus-Põllu, Mere-Arni, Mere-Tülli katastriüksustel.
34.2.Maa-amet on seisukohal, et eespool kirjeldatud asjaolud ei oma tähtsust, kuna Uuetoa katastriüksuse vaidlusalune kirdepoolne piir ei kattu aluskaardil oleva kaldajoonega. Ringkonnakohtule pole teada, kas 1999. a-l pidi katastri paberkaardil kriipsjoon üheselt kattuma aluskaardil oleva kaldajoonega või see võis ka natuke eemal asuda. Näiteks Uuetoa katastriüksuse naaberkatastriüksuse (s.o Meri-Pihlaka) merepoolne piir ei kattunud samuti täielikult aluskaardil oleva avaliku veekogu kaldajoonega, kuigi selle kinnistu piirina käsitatakse avaliku veekogu kaldajoont. Isegi juhul, kui kriipsjoon oleks pidanud üheselt kattuma aluskaardil oleva kaldajoonega, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik vastuolu loogiliselt seletada järgmiselt. Kande tegija võis katastriüksuse moodustamise toimikus kajastatud andmete alusel mõista, et Uuetoa katastriüksuse vaidlusalune kirdepoolseks piiriks on Kolga lahe kaldajoon. Kuna aga märgitud koordinaadid seda ei kinnitanud, kanti avaliku veekogu kaldajoon kriipsjoonega aluskaardil kajastatud kaldajoonest sisemaa poole. Kui 13(16)
3-19-1297 tegemist oleks olnud maismaa piiriga, oleks kande tegija pidanud aluskaardile märkima piiripunktid 3-2-1 ja ühendama need pidevjoonega. Kande tegijal oli katastriüksuse moodustamisel võimalik viga kõrvaldada ja nõuda, et kaldajoonele antaks õiged koordinaadid, kuid ta jättis selle tegemata. Viimati märgitu annab samuti alust järelduseks, et ekslik ei ole mitte piirimärgi vormi tähis (s.o mere piir), vaid piirimärgi vormile antud koordinaadid. Kande tegija tegemata jätmist ei tule tõlgendada kaebajate kahjuks (vt ka käesolev otsus, p 40).
34.5.Viidatud plaani ei ole asjas nr 3-13-498 tõendina hinnatud.
35.Maaüksuse sidumise skeem võimaldab järeldada, et maamõõtja pole punktide 3-2-1 koordinaate kohapeal mõõdistanud, vaid ta on tõenäoliselt need koordinaadid määranud olemas olnud teiste koordinaatide ja kaardimaterjalide alusel (dtl 18).
35.1.14. mai 1998. a välijoonise plaanil on märgitud küll nummerdatud punktid, kuid nende hulgas puuduvad punktid 3-2-1 (dtl 18). Asjaolu, et maamõõtja pole punktidele 3-2-1 koordinaate kohapealse mõõdistamise teel andnud, võimaldab kinnitada järeldust, et tõenäolisem on see, et maamõõtja eksis punktidele 3-2-1 koordinaatide andmisel, mitte aga piiri kulgemise kirjeldusega maastikul. Usutav pole sellises ulatuses eksimine nii katastriplaanil ja selle joonisel piirimärgi vormi kajastamisel kui ka piiriprotokolli koostamisel. Kuna maamõõtja pole punktide 3-2-1 koordinaate kohapeal mõõdistanud, kinnitab see vastustaja väidetule vastupidist järeldust, et eksitud on punktide 3-2-1 koordinaatide määramisega, mitte aga piiri kujutamisel katastriüksuse plaani joonisel ja piiri maastikul kulgemise kirjeldamisel piiriprotokollis.
35.2.Eespool märgitud asjaolu ei olnud kohtule asjas nr 3-13-498 teada ning seda ei võetud seetõttu asja lahendamisel arvesse.
36.Asjas nr 3-13-498 ei ole kohtuotsuse resolutsioonis piiri asukohta tuvastatud. Viidatud asjas tuvastas kohus otsuse põhjendavas osas piiri asukoha. Seega on asjas nr 3-13-498 tehtud haldus- ja ringkonnakohtu otsused üksnes üheks tõendiks teiste tõendite kogumis (HKMS § 61 lg 4). Tallinna Ringkonnakohtu 18. veebruari 2015. a otsuse asjas nr 3-13-498 põhjendustest ei nähtu, et arvesse oleks võetud maaüksuse plaani joonisel kajastatud andmeid Kolga lahe asukoha, maaüksuse piiri leppemärgiga tähistatud ja tähistamata jäetud jooni ning hoonete ja piiri vahelist kaugust. Seejuures polnud ringkonnakohtul viidatud asjas ühe tõendina kasutada Maa-ameti paberkandjal olevat katastrikaarti. Samuti polnud ringkonnakohtule teada asjaolu, et maamõõtja ei ole Uuetoa katastriüksuse piiripunktide 3-2-1 koordinaate saanud kohapealse mõõdistamise teel. Viimati märgitud asjaolud olid teada praeguse vaidluse lahendamisel.
37.Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et maamõõtja ei eksinud mitte maastikul piiri kulgemise kirjeldamisel, vaid punktide 3-2-1 koordinaatide andmisel. Kuna eksitud on punktide 3-2-1 koordinaatide andmisel, ei ole õige punktide 3-2-1 koordinaatide alusel Uuetoa katastriüksuse piiri maastikul kindlaks määrata. Lähtuda tuleb sellest, et piir oli seatud maastikul kulgema Kolga lahe ehk avaliku veekogu kaldajoonel.
38.Katastriüksuse pindala ei ole kanne asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi. Määravat tähendust ei saa omistada maaüksuse pindala suurusele 10 622 m2, kuna see on arvutatud valede koordinaatide alusel. Kui koordinaadid on ekslikult määratud, on ekslik ka koordinaatide alusel arvutatud maaüksuse pindala. Katastriüksuse pindala on seega ebatäpne.
39.Milline oli Uuetoa katastriüksuse suurus ja asukoht enne 1940. a-t, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Tegemist pole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, 14(16)
3-19-1297 vaid ostueesõigusega erastamise küsimusega. Ostueesõigusega erastamisel moodustati mõõdistamise teel uus katastriüksus uutes piirides.
40.Uuetoa katastriüksuse erastamist taotlenud isikutele pole põhjust ette heita seda, et nad allkirjastasid piiriprotokolli märkusteta. Nii maaüksuse plaanilt ja selle jooniselt ning piiriportokollist oli arusaadav, et Uuetoa katastriüksuse kirdepoolseks piiriks on Kolga lahe tavaline veepiir. Eeldada ei saa, et erastamist taotlenud isikud oleksid kohustatud kontrollima, kas maamõõtja on avaliku veekogu kaldajoone koordinaadid õigesti märkinud. Selle asjaolu kontrollimine nõuab eriteadmisi. Õigete koordinaatide määramise kohustus lasus maamõõtjal (MaaKatS v.r § 16 lg 2). Kuna katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumentidele, oleks ta pidanud vastuoludele tähelepanu juhtima ja laskma need kõrvaldada (MaaKatS v.r § 8 lg 5 ja ajutise juhendi p 72). Katastripidaja puudustele tähelepanu ei juhtinud. Seejuures ei saanud piiriprotokolli allkirjastanud kaebajatelt kui mõistlikelt keskmistelt isikutelt eeldada, et nad tuletaksid mõõdud ja nende alusel arvutaksid selle, mitu meetrit kaugemal asuvad hooned joonisel märgitud piiripunktide 3-2-1 vahel kulgevast joonest ja tegelikust veepiirist. Joonisel kajastatud piiripunktide 3-2-1 vahel kulgev joon ei külgne joonisel märgitud hoonetega, vaid asub sellest silmaga nähtavalt eemal. Joonisel ei olnud piiripunktide 3-2-1 vahel kulgev piir maaüksuse piiri leppemärgiga tähistatud ning selle taga oli märgitud Kolga laht. Piiriprotokollis oli selgelt viidatud, et piiriks on mere piir. Piiri protokolli allkirjastas ka Kuusalu valla esindaja.
41.Kuna Uuetoa katastriüksus ulatub avaliku veekogu kaldajooneni (AÕS § 133 lg 1), ei teki maakatastrisse kantud Uuetoa katastriüksuse piiri ja kaldajoone vahele sellises ulatuses vaba maad, mida saaks anda munitsipaalomandisse. Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud käskkiri kaebajaid puudutavas osas õigusvastane ja tuleb seetõttu osaliselt tühistada. Praegusel juhul puudub seega vajadus analüüsida küsimust, kas taotletavat maad saaks iseseisvalt kasutada MaaRS § 22 lg-te 12 ja 13ning § 312 lg 2 tähenduses.
42.Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust Maa-ameti nõuniku
19.veebruari 2020. a kiri Annukse katastriüksuse piiride kulgemise kohta (vt käesolev otsus, p 21). Kuigi Maa-amet ei käsitle seda enda ametliku seisukohana (vt käesolev otsus, p 23), lubab see kiri siiski samas järeldada, et ka Maa-ametis pole kõigi ametnike vahel ühtset seisukohta küsimuses, kuidas vaidlusalune olukord oleks kõige õigem lahendada. Nii Annukse kui ka Uuetoa katastriüksuste moodustamine toimus sarnaselt samal ajavahemikul katastrimõõdistamise teel ning ka viidatud katastriüksuse piiride paiknemisega seoses tõusetusid samad probleemid.
43.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud käskkirja kaebajaid (s.o Uuetoa katastriüksust) puudutavas osas. Kuna kohus rahuldab esitatud tühistamisnõude, ei ole tarvis alternatiivset nõuet lahendada.
44.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebajad taotlesid halduskohtus vastustajalt 2088 euro väljamõistmist. Halduskohtus kantud menetluskulud koosnesid riigilõivust 30 eurot ja õigusabikuludest 2058 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Kaebajatele osutati halduskohtus õigusabi 12,25 tundi järgmiste tegevuste eest: kaebuse koostamine (3,75 tundi); kliendiga nõupidamised (1 tund); kohtunõudele vastuse
15(16)
3-19-1297 koostamine (3,5 tundi); kompromissettepaneku koostamine (1 tund); täiendava seisukoha koostamine (3 tundi). Õigusabi tunnihind oli 140 eurot. Kaebajad taotlesid ringkonnakohtus vastustajalt 1641 euro väljamõistmist. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud koosnesid riigilõivust 45 eurot ja õigusabikuludest 1596 eurot. Kaebajatele osutati ringkonnakohtus õigusabi 10,5 tundi järgmiste tegevuste eest: apellatsioonkaebuse koostamine (3,5 tundi), telefoninõupidamine Maa-ameti ametnike ja kliendiga ning Maa-ameti katastrikaardi vastuvõtmise taotluse koostamine (2 tundi); vastustaja vastusele vastamine (5 tundi). Kaebajad on seega kokku kandnud menetluskulusid 3729 eurot. Arvestades praeguse asja keerukust ja mahtu ning asjas panustatud töö hulka, peab ringkonnakohus menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Need menetluskulud tuleb Maa-ametilt kaebajate kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.