X kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020 vastutusotsuse nr 137/01028-11 ja 31.07.2020 vaideotsuse nr 6-1/4673-2 tühistamise, alternatiivselt 09.06.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01028-11 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Källi Valner, Tiia Pukk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 09.06.2020 vastutusotsusega nr 13-7/01028-11 (edaspidi: VO) Xe tasuma OÜ CAPTUS (edaspidi: OÜ Captus) maksuvõlga summas 89 860,10 eurot. MTA põhjendas VO-d järgmiselt. OÜ Captus põhimaksuvõlg seisuga 09.06.2020 on 64 761,10 eurot, millele lisandub intress summas 25 849,88 eurot. OÜ Captus põhimaksuvõlg koosneb äriühingu poolt perioodi märts 2018 – oktoober 2019 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest ja raskeveokimaksuvõlast perioodil 15.07.2019–15.04.2020.
2.OÜ Captus ei ole suuteline täitma oma maksukohustusi ning puudub võimalus maksuvõla täies ulatuses sissenõudmiseks OÜ Captus registervara või majandustegevusest laekuva raha arvelt.
3.MTA tuvastas OÜ Captus maksumenetluses perioodi veebruarist kuni augustini 2018 kohta, et: 1) OÜ Captus on ebaõigete sisendkäibemaksu summade kajastamisega käibedeklaratsioonidel (edaspidi: KMD) vähendanud alusetult oma käibemaksu tasumise kohustust perioodil märtsist kuni augustini 2018 kokku 8428,79 eurot; 2) OÜ Captus on alusetult kajastanud oma sisendkäibemaksu hulgas endaga seotud äriühingu Koliauto OÜ (alates 03.05.2019 Captus Cargo OÜ) ostuarvetel kajastatud käibemaksu eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu perioodil juunist kuni augustini 2018 kokku summas 11 005,95 eurot. Tegelikkuses ei ole tehinguid toimunud ning X oli sellest teadlik; 3) OÜ Captus on teinud kontrollitaval perioodil endaga seotud äriühingule A! Pesu OÜ-le laenu andmise tehingu varjus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 153 978,09 eurot. Laenutehing oli tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil ning tegelikult toimus laenutehingu varjus ettevõtlusega mitteseotud maksete tegemine. OÜ-l Captus oli kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 38 494,53 eurot.
4.OÜ Captus esitas 10.06.2019 perioodi veebruarist kuni augustini 2018 KMD ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) maksudeklaratsioonide parandusdeklaratsioonid, millega maksukohustus suurenes 57 929,27 euro võrra ja millest on tasumata 51 785,84 eurot. MTA lõpetas 25.06.2019 maksukontrolli kontrollakti väljastamata.
5.Maksustamisperioodil veebruarist kuni augustini 2018 esialgsetel KMD ja TSD maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamisega ja OÜ-st Captus raha väljaviimisega sai võimalikuks olukord, kus X tahtliku tegevuse tulemusena ei jätkunud OÜ-l Captus raha ka perioodil 02.2019–15.04.2020 tekkinud maksukohustuste täitmiseks kokku 12 975,26 euro ulatuses. X kajastas perioodi veebruarist kuni maini 2019 OÜ Captus algsetel TSD-del teadlikult valeandmeid tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil, millega vähendas tasumisele kuuluvat maksukohustust. 23.09.2019 esitas X OÜ Captus nimel veebruarist kuni maini 2019 TSD maksudeklaratsioonide parandusdeklaratsioonid, millega maksukohustus suurenes 9131,72 euro võrra (sisaldub 12 975,26 euro hulgas) ja mis on tasumata.
6.X rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-ga 1, tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg-ga 4, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-ga 4, töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-ga 3 ja kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p-ga 4.
7.X on jätnud täitmata MKS § 115 lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse (intressi arvestamise ja tasumise kohustuse). Sissenõutava intressi suuruseks on kokku 25 099 eurot.
8.X on OÜ Captus juhatuse liikmena teadlikult ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult rikkunud p-s 2.1 nimetatud maksukohustuste tasumis- ja korraldamiskohustust järgmistel põhjustel: 1) X on OÜ Captus ainus juhatuse liige alates 13.09.1999; 2) Xl oli maksuvõla tekkimise ajaks ligi 18-aastane kogemus äritegevuses; 3) X kajastas alusetult ligi poole aasta vältel sisendkäibemaksu hulgas rohkem käibemaksu, jättis esitamata algdokumente kogu perioodi peale kokku 8428,79 euro ultuses ning parandas hiljem vastavas ulatuses käibedeklaratsioone. See ei olnud juhuslik eksimus, vaid pikemaajaline käitumismuster, kõnealuseid algdokumente ei olnudki olemas; 4) Koliauto OÜ arvetel märgitud käibemaksu ei olnud OÜ-l Captus õigus kajastada KMD-del sisendkäibemaksu hulgas, kuna tehinguid tegelikult ei toimunud ning X oli sellest teadlik järgmistel põhjustel: a) X antud ütlused arvetel märgitud teenuste kohta on üldsõnalised ja vastuolulised ning ütlusi kinnitavaid dokumente ei ole koostatud; b) X poolt OÜ Captus ja Koliauto OÜ juhatuse
liikmena antud selgitused arvetel kajastatud arve sisu kohta erinevad üksteisest ning antud selgitustest ei selgu, kas tegemist on teenuse või kauba arvetega; c) OÜ Captus ei tasunud Koliauto OÜ arvete eest; d) Koliauto OÜ ei tasunud OÜ-le Captus koostatud müügiarvetel kajastatud käibelt käibemaksu ning X oli sellest teadlik; e) tehingud on tehtud Xga seotud isikute vahel; f) Koliauto OÜ arved ei vasta nõuetele; 4) OÜ Captus tegi kontrollitaval perioodil A! Pesu OÜ-le laenu andmise lepingu varjus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 153 978,09 eurot: a) X selgitused A! Pesu OÜ-le kantud rahasummade kohta on eksitavad ning ajas muutuvad; b) A! Pesu OÜ-ga tehtud laenutehingute kajastamine OÜ Captus raamatupidamises ei ole usaldusväärne; c) laenulepinguid ei ole koostatud või on jäetud need kontrolli käigus maksuhaldurile esitamata; d) OÜ-l Captus puudus eesmärk laenu andmiseks; e) laenusuhtes poolte esindaja ja ühtlasi huvitatud isik oli üks ja sama füüsiline isik; f) A! Pesu OÜ ei olnud võimeline OÜ-le Captus laenu andma ega väidetavalt võetud laenu tagasi maksma; 5) X vastutab OÜ Captus perioodi veebruarist kuni maini 2019 tööjõumaksude eest kokku summas 12 420,04 eurot, perioodi aprillist kuni oktoobrini 2019 käibemaksu eest kokku 331,62 eurot ja 2019. a 3. kvartalist kuni 2020. a 2. kvartalini raskeveokimaksu eest kokku 223,60 eurot, kogusummas 12 975,26 eurot; 6) VO-ga kuulub sissenõudmisele intress, mis on arvestatud X juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud ja õigeaegselt tasumata jäänud maksukohustuste summalt.
9.X süülise tegevuse ning OÜ Captus maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. X on tegutsenud teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga vähendada OÜ Captus maksukohustusi ebaõigete andmete esitamise kaudu KMD ja TSD maksudeklaratsioonidel ning raha väljaviimise kaudu OÜ-st Captus.
10.VO-ga Xlt solidaarselt OÜ-ga Captus nõutava maksukohustuse suurus on 89 860,10 eurot, mis moodustab maksustamisperioodide märtsist 2018 kuni oktoobrini 2019 tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustustest, 2019. a 3. kvartalist kuni 2020. a 2. kvartalini tasumata raskeveokimaksust ja intressist.
11.X esitas 29.05.2020 14.05.2020 koostatud VO projektile nr 13-7/01028-9 vastuväited, mida MTA käsitles VO-s.
12.X esitas nimetatud vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 31.07.2020 vaideotsusega nr 61/4673-2 rahuldamata.
13.Tallinna Halduskohtule saabus 09.09.2020 X kaebus MTA 09.06.2020 vastutusotsuse nr 137/01028-11 ja 31.07.2020 vaideotsuse nr 6-1/4673-2 tühistamise nõudes, alternatiivselt osalise tühistamise nõudes, vähendades haldusaktiga nõutavat maksuvõla summat koos vastavas osas intressi vähendamisega järgmiselt: 1) OÜ Captus 2018. a maksudeklaratsioonide vormi KMD maksukontrolli ajal muutmisest tulenev maksusumma 8428,79 eurot, mida on vähendatud lisaks tasutud maksu- ja intressisumma võrra veel 3129,25 euro võrra Seicom OÜ arvele lisatud käibemaksu osas; 2) OÜ Captus 2018. a maksudeklaratsioonide vormi TSD maksukontrolli ajal muutmisest tulenev maksusumma 8428,79 eurot, mida on vähendatud lisaks tasutud maksu- ja intressisummale veel järgmiste summade võrra: tulevikus laekuvate ehitusgarantiide summa 15 399,17 eurot võrra, millele MTA ei ole sissenõuet pööranud; esialgu esitatud maksudeklaratsioonide vormil TSD deklareeritud 21 770,27 euro võrra, vältimaks ühe ja sama tehingu topeltmaksustamist; täitemenetluse ühtede ja samade tegevuste kordamisega seotud kulude summa 961,15 eurot võrra; e-Arestisüsteemile ülemineku tõttu tasumata jäänud maksuvõla summa 1399,68 euro võrra.
14.X täiendas 12.11.2020 kaebuse taotlust järgmiselt: täiendada taotluse p.1.2 lõiguga „ ja kohustada vastustajat kõrvaldama Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 haldusasjas nr 3-20-325 tehtud määruse alusel tehtud täitmist tagavate toimingute tagajärjed, so esitama avalduse järgmiste, riigi kasuks (MTA kaudu) seatud hüpoteekide ja keelumärgete kustutamiseks: kinnistusraamatusse seatud
kohtulik hüpoteek Xle kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust, registriosa nr xxxxxx asukohaga xxxxxxx, summas 21 768,75 eurot; kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge X ja Y ühisomandis olevale kinnistule, registriosa nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxx, mis keelab Xl kinnisasja käsutada. Taotluse p.1.3 asendada 2. alajaotuses, mis algab sõnadega „OÜ Captus 2018. a maksudeklaratsioonide vorm TSD ...“, summa „8428,79 eurot“ summaga „38 494,53 eurot“. Muudetud sõnastus vastab kaebaja poolt MTA-le edastatud vaidele: „OÜ Captus 2018. a maksudeklaratsioonide vorm TSD maksukontrolli ajal muutmisest tulenev maksusumma 38 494.53 eurot, mida on vähendatud lisaks tasutud maksu- ja intressisummale veel järgmiste summade võrra.“
KAEBAJA SEISUKOHAD
15.Kaebajale ei saa ette heita süülist käitumist tahtluse või raske hooletuse vormis kohustuste täitmata jätmisel. Lisaks ei ole täidetud vastutusmenetluse läbiviimise eeldused, kuna OÜ Captus maksuvõlga on pidevalt tasutud ja selle sissenõudmine ei ole lootusetu.
16.MTA on läbi viinud täitetoimingud maksuvõla sissenõudmiseks. Kuigi kaebaja on korduvalt MTA-le maininud suures summas ehitusjärgsete garantiide olemasolu, ei ole MTA pidanud vajalikuks kohaldada ka neile areste. Nimetatud täitetoimingutest on MTA-le laekunud pidevalt maksuvõlga. Kokku on OÜ Captus vähendanud maksuvõlgnevust perioodil 02.07.19–31.03.20 15 339,48 eurot, milles ei sisaldu 1399,68 eurot. Samuti ei ole OÜ-le Captus välja kuulutatud pankrotti. Tasutud summa oleks veelgi suurem, kui MTA oleks oma kohustusi täitnud tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg -st 1.
17.MTA andis nõuded osaliselt üle täitmiseks kohtutäituritele. E-Maksuameti andmetel lisandusid Katrin Velletilt 85,15 eurot ja Kristiina Feinmanilt 876 eurot, kokku 961,15 eurot. Eelnev tegevus ei ole lubatav (vt RKHKo 17.10.2016 nr 3-3-1-6-16, p 16).
18.MTA on jaganud kaebajale vara müügiga seotud täitetoimingute kohta eksitavat infot. MTA andis 09.03.20 kaebajale teada, et kaebaja peab tegelema sõidukite müügiga, kuigi kaebaja seda ei teinud. Samas ei alustanud ka MTA veokite müüki. Kaebaja ei saanud vara müügiga tegeleda, kuna sellel lasub käsutamise keelumärge ja MTA on vara müümisel seadnud lisatingimusi, mis toovad kaasa rahalise nõude tekke ning müügiprotsessi venimise.
19.MTA on arestinud pangakonto, et tagada sinna laekuvate vahendite arvelt maksuvõla sissenõudmine. Samas on MTA takistanud registervara müüki ja sellest saadavate summade laekumist pangakontole. Varade realiseerimine on nihkunud ebasoodsale ajale, mida ilmestab 7% majanduslangus ja koos sellega tugev hinnasurve müügihindadele.
20.Kaebaja ei saa sundida kohtutäiturit oma toiminguid tegema. MTA peab koostama juhendid, kuidas vara realiseerimine täitemenetluses võiks aset leida. Kuni neid ei ole, ei saa õigeks pidada MTA soovitust pidada „aktiivset suhtlust kohtutäituriga“. Kaebaja vara realiseeris kiiremini kohtutäitur Kaire Põlts.
21.MTA ei ole kaebajat teavitanud maksumenetluse alustamisest. Läbi viidi üksnes VO menetlus ning maksukontrolli sellega paralleelselt läbi ei viidud. VO menetluses ei saa anda hinnanguid ilma süülisust tuvastamata. Isegi kui kaebaja käitumine oli tahtlik veebruari kuni augusti 2018 maksudeklaratsioonidel ebaõigete andmete märkimisel ja maksusummade tähtaegselt tasumata jätmisel, siis ei ole võimalik seda üle kanda veebruari 2019 – 15.04.2020 tekkinud maksukohustuste täitmisele. Kuna maksumenetlust ei ole läbi viidud peale 2018. a tekkinud maksuvõlgnevust, siis ei ole tuvastatud ka kaebaja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid. VO-st nähtuvalt pannakse kaebajale süüks OÜ Captus maksuvõlgnevus (v.a maksuintressid 750,88 eurot). MTA ei vastanud VO-s kõigile kaebaja vastuväidetele, millega rikkus ärakuulamise õigust.
22.Kuna äriühingust ei ole välja viidud ettevõtlusega mitteseotud raha, vaid seda kasutati tehtud tööde eest tasustamiseks, siis ei saa lugeda põhjendatuks MTA VO-s tehtud järeldust. Et A! Pesu OÜ
osutas teenust OÜ-le Captus ja tegi väljamakseid, siis oleks tulnud vastavad TSD-de parandused teha A! Pesu TSD-del, mitte OÜ Captus omadel. Asjaolu, et makse saajad ei olnud A! Pesu OÜ registris, ei ole tähtis, kuna TSD-d saab deklareerida ka registris mitteolevatele töötajatele. Töötajad soovisid saada töötasu sularahas ning ei andnud pangakontode andmeid. Väljamaksete osas, mida OÜ Captus tegi pangaülekannetega töötajatele, olid TSD deklaratsioonid esitatud enne maksukontrolli. Tööjõukulude osakaal on 47–sj50% müügikäibest, sealjuures tööjõukulud ei võimalda kasumit teenida, vaid kasumi allikaks on materjalide ost-müük. Materjalide müügikasu pole samuti võimalik käsitleda projekti lõppkasumina, seoses ehitusega seotud täiendavate kuludega (töövahendid, transport, ehitusjärgsed garantiid jne). Siseseinte ehituses (OÜ Captus 2018. a peamine tegevusvaldkond) ei ole võimalik raha välja viia ilma äritegevust seiskamata. Kui töötasud jäävad maksmata, ei tule töötajad objektile. Seda olukorda OÜ Captus tegevuses ei juhtunud, kuna A! Pesu OÜ tegi õigeaegselt sularahas väljamaksed ehitustöötajatele. Statistika kinnitab OÜ Captus ehitusega seotud kulude jaotust ja lükkab ümber MTA seisukoha, et kaebaja andmed on „umbmäärased“.
23.OÜ Captus on oma tegevuse jooksul vaatlusaluse 2018. a jooksul puutunud kokku tõsiste probleemidega, mis on toonud kaasa suured rahalised väljaminekud (suurusjärgus 25 000 – 35 000 eurot), et tagada äri jätkumine keerulistes oludes. Samuti on vähenenud käive. Kui ettevõttest oleks raha välja viidud, oleks seda märganud ettevõttes tööl olnud raamatupidajad ja teised töötajad. Neile ei ole MTA järelepärimisi teinud. Kaebaja juhindus TSD aruannete muutmisel MTA töötaja esitatud suunistest. MTA juhised TSD-de muutmiseks on vastuolus TuMS §-ga 13.
24.Kaebaja ei ole jätnud MTA-le tõendeid esitamata. Tõele ei vasta MTA väide, et MTA-l puudus info A! Pesu OÜ-le kantud rahasummade kasutuse kohta. Kuna OÜ Captus TSD-des on deklareeritud maksusummad isikutele, kelle väljamaksed toimusid A! Pesu OÜ poolt sularahas, siis on nimetatud summad deklareeritud mitmekordselt: ühelt poolt OÜ Captus TSD deklaratsioonides töötasuga seotud väljamaksetes ja teiselt poolt A! Pesu OÜ-le makstud laenu tulumaksustamises. Seega on ebaõige VO-s esitatud väide, et OÜ-st Captus viidi välja 153 978,09 eurot, mida ei kasutatud OÜ Captus jaoks äritegevuse huvides. Tõendamata on kaebaja tahtlus maksusummadest kõrvalehoidumisel või nende vähendamisel.
25.Halduskohtule esitatud eelaresti taotluse ja VO koostamise vahelisel ajal, 27.02–20.05.20, on toimunud OÜ Captus maksuvõlgade vähendamine summas 5700,03 eurot, mida MTA ei ole VO-s märkinud. E-maksuameti andmetel vähenes perioodil 02.2018–03.2018 maksukohustus 4687,17 euro võrra. Alates 2019. a juulist on OÜ Captus vähendanud võlgnevust 16 507,31 eurot. Samal ajal 02.08.2018 tekkinud võlgnevus on vähenenud 9312,91 euro võrra. MTA on ise valinud, milliseid nõudeid kustutada ja milliseid mitte. Vastavalt MKS §105 lg 6 on maksuvõla tasumisel ette nähtud selle kustutamise järjekord, mida tegelikkuses ei ole järgitud.
26.MTA on väljastanud 2019. a juunis ehitusobjektil tegutsenud inimestele personaalsed korraldused teabe andmiseks, kuid ei ole seoses OÜ Captus maksumenetluse lõpetamisega seda lõpuni viinud ja jätnud vastavad andmed kogumata. Seega on ekslik VO lk 14 toodud järeldus, et OÜ-l Captus puudus eesmärk laenu andmiseks. Samuti on ebaõige väide, et A! Pesu OÜ ei olnud võimeline OÜ-le Captus laenu andma ega väidetavalt võetud laenu tagasi maksma.
27.MTA on VO p-s 2.2.3 käsitlenud tehinguid OÜ Captus ja Koliauto OÜ vahel seoses arvetega 30-06-18-032, 31-07-18-035, 31-08-18-010. Kokku on nimetatud arvetega seotud käibemaksu summa 11 005,95 eurot. Nimetatud arvete käibemaks on kajastatud tehingu vastaspoole (Koliauto OÜ) deklaratsioonidel. MTA nõue võtta käibemaksudeklaratsioonidest välja nimetatud kolme arvega seotud tehingud on kaasa toonud tehingu topeltkäibemaksustamise, mis on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega.
28.Kuna Kipsik OÜ osutas Koliauto OÜ vahendusel teenuseid spetsiifiliste kipsitoodete tootmiseks, siis VO-s tõstatatud teenuse osutamise loogika puudutab ka tänaseid tegevuspõhimõtteid. Kipsik OÜ arvetel on sarnased ühikute hinnad ja nende kujunemise loogikat saab kinnitada selliselt, et need
teenivad ettevõttele küllaldast kasumit ja on ennast aja jooksul tõestanud. Hindade arvestus toimus analoogiliselt töö normeerimise põhimõtetele, jälgiti toodete valmistamiseks kuluvat aega. Toodud hindadega on nõustunud kõik kliendid nii 2018. a kui ka edaspidi ilma vastuväiteid esitamata.
29.Ka tänasel päeval ei oma tähtsust, kas tegu on toote või teenuse müügi arvega või kes konkreetselt teenust osutab. Ehituses tegutsemisel sisaldavad arved nii kaupu (materjalid) kui ka teenuseid (tööjõukulud).
30.T1 oli väga suure mahuga projekt, mille kõrvalt ei olnud võimalik otsida juurde ja teenindada teisi kliente. Kuna oli teada, et seoses T1 ehitustegevusega läheb vaja tooteid, mida Eestis ei valmistata, asutati selleks otstarbeks Kipsik OÜ, mis asus välja töötama eritooteid. Kipsik OÜ on kuulunud ja selle juhatajaks ning kasusaaja on olnud üks ja seesama isik. Tehingutega seotud arved on registreeritud ühtses raamatupidamise süsteemis, kus puudub vajadus nende vahepealseks väljatrükiks PDF-kujul. 2018. a olid olemas elektroonilised arved, mida ei pea alati välja trükkima säilitamise eesmärgil. Seetõttu on kõik MTA-le esitatud arved raamatupidamises registreeritud ja väide, et arve 31-07-18-035 on valesti kajastatud või selle kajastamine erineb ülejäänud kahest arvest, ei pea paika. Kõik arved on raamatupidamises ühtmoodi kajastatud.
31.VO-s on ekslikult märgitud, et arvele peab olema märgitud teenuse osutamise kuupäev. KMS § 37 lg 7 p 7 seda üheselt ei sätesta. Arvetel kajastub kalendrikuu jooksul tehtud töö maht. Samuti ei ole õige, et arvel puudub teenuse liigi kirjeldus või et pole üheselt arusaadav, mida freesiti, lõigati jne. Kuna tegu on siseseinte ja -lagede ehitusega, siis ei ole vaja eriteadmisi ja pole vaja ka arvetele märkida, et töötlemine puudutab kipsplaati. See on nii olnud kogu Kipsik OÜ tegevusaja jooksul, välja arvatud viimasel ajal, kui on avastatud võimalusi ka teiste materjalide lõikamiseks (plaatvill, vineeriprofiilid, kipsist dekoratiivplaadid vms). Seega on alusetu MTA väide, et Koliauto OÜ väljastatud arved on ebaõiged ja nendega seotud tehinguid ei toimunud. OÜ Captus ei pidanud seetõttu analoogiliselt teiste T1 ehitusobjektil tegutsenud siseseinte ehitusettevõtetega pöörduma AS-i Voller poole, et tellida nende vahendusel Saksamaalt erikujulisi kipsplaadist detaile, vaid sai ise detaile teisele ettevõtetele T1 objektil müüma hakata.
32.Koliauto OÜ on arved oma deklaratsioonides ära näidanud, mistõttu on alusetu väita, et Koliauto OÜ ei tasunud OÜ-le Captus koostatud müügiarvetel kajastatud käibelt käibemaksu. Samas OÜ Captus ei ole saanud nimetatud arvetelt MTA takistuste tõttu arvestada käibemaksu maha.
33.Perioodi veebruarist kuni augustini 2018 maksudeklaratsioonidel algselt õigete andmete kajastamine ja nende alusel maksukohustuste täitmine ei oleks suurendanud OÜ Captus raha. Maksukohustuste täitmine seadusega ettenähtud ulatuses ja tähtpäevaks oleks osaühingu rahalisi vahendeid vähendanud. VO-s ei ole selgitatud, milles seisneb kaebaja süüline tegevus või tegevusetus VO p-s 2.2.5 loetletud maksude tasumise kohustuste rikkumisel. Õigustatud ei ole lähtuda ühest ja samast süülise käitumise aktist ajaliselt erinevate perioodide osas. Tahtluse esinemise ajal ei teadnud kaebaja, kas ja millises suuruses maksukohustused OÜ-l Captus tulevikus tekivad.
34.Maksuhaldur ei ole välja selgitanud, kas perioodil 02.2019–15.04.2020 tekkinud maksukohustuste täitmist takistasid üksnes VO p-s 2.2.5 loetletud asjaolud või oli OÜ Captus majandusliku seisundi halvenemine ja raha nappus tingitud veel täiendavatest asjaoludest.
35.Ebaõige on nõuda kaebajalt intressi tasumist erioodil 02.2019–15.04.2020 tekkinud OÜ Captus maksukohustustelt. Tuvastatud ei ole ebaõigete andmete esitamine tähtaegselt esitatud maksudeklaratsioonides. Kaebajal ei ole võimalik esitada VO-le vastuväiteid, kuna puuduvad tõendid või ei ole need asjakohased.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
36.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. OÜ Captus maksuvõla sissenõudmisega seonduvat on käsitletud VO punktides 1 ja 4 ning vaideotsuse punktis 17. Vastustaja jääb eeltoodu juurde. Vastutusmenetluse käigus on selgunud, et sundtäitmise toimingute tulemusena ei õnnestu OÜ Captus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu registervara ja majandustegevusest laekuva raha arvelt, mistõttu on kaebajale koostatud VO.
37.Vaidlusaluses asjas alustati täitemenetlust 26.07.2019 OÜ Captus arvelduskontode arestimisega ning VO koostati 09.06.2020. MTA teates kontrolli lõpetamise kohta selgub, et OÜ Captus maksukontroll tehti perioodi veebruar–august 2018 kohta. Kontrolli tulemusena esitati 10.06.2019 kontrollitud perioodi kohta käibemaksudeklaratsioonide (summas 22 756,01 eurot), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (kokku summas 38 494,53 eurot) parandused. Kui äriühing oleks kontrollitud perioodil kajastanud algsetel maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid ega oleks äriühingust välja viinud rahalisi vahendeid kogusummas 153 978,09 eurot, siis oleks OÜ-l Captus olnud vahendeid ka tulevikus tekkivate kohustuste tasumiseks. Kuna maksuhaldur tuvastas, et OÜ Captus oli 2018. aastal esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, kuid ei tasunud deklaratsioonide parandamise tulemusena tekkinud maksuvõlga, siis tegi maksuhaldur edaspidi seiret äriühingu maksukäitumise suhtes ilma maksukontrolli alustamata. Maksuhaldur võttis vajadusel OÜ Captus seadusliku esindajaga ühendust telefoni teel ning äriühing tegi järgnevatel perioodidel maksuhalduri sekkumisel maksudeklaratsioonide parandusi.
38.Perioodil 02.2019–15.04.2020 OÜ Captus deklareeritud, kuid tasumata maksusumma sisaldub põhimaksuvõlas, mida VO-ga nõutakse äriühingult ja kaebajalt solidaarselt sisse. Kuna MTA ei ole teinud OÜ Captus suhtes maksukontrolli perioodi 2019–2020 kohta, siis ei olnud põhjust saata äriühingule sellekohast teadet. OÜ Captus on sellel perioodil teinud peale maksuhalduri sekkumist maksudeklaratsioonide parandusi, mille tulemusena suurenes äriühingu maksuvõlg 12 975,26 eurot, mille tasumiskohustus lasub äriühingul ilma tema suhtes maksumenetlust algatamata. Maksukontrolli käigus tuvastati rikkumine perioodil veebruar–august 2018 kaebaja süülise käitumise läbi. Perioodil 2019–2020, kui äriühing pidi tegelema tekkinud maksuvõla likvideerimisega, esitati OÜ Captus nimel korduvalt uuesti ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. MTA arvestab parandusdeklaratsioonide esitamist järgmiste menetlustoimingute tegemisel (nt ei koostata maksuotsust), kuid see ei välista kuidagi kaebaja vastutust maksuvõla tekitamise eest. VO-s on asutud põhjendatult seisukohale, et ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine perioodil 2019–2020 toimus kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemusena maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
39.Kaebaja eksib, kui leiab, et maksuhaldur peaks tegelema täitemenetluses arestitud vara realiseerimisega. Sõidukitele maksuhalduri poolt keelumärke seadmise eesmärgiks oli takistada OÜ Captus varatuks muutmist. Sõidukite müümise kohustus lasub kaebajal kui OÜ Captus seaduslikul esindajal, kelle ülesandeks on korraldada tekkinud maksuvõla tasumine, mis vabastaks kaebaja solidaarkohustusest. Sõidukite edukas realiseerimine eeldab eelkõige kaebaja aktiivset koostööd kohtutäituriga.
40.OÜ Captus maksukontroll perioodi veebruar–august 2018 kohta lõppes kontrollaktiga, mille punktis 4 on kajastatud tehingud OÜ-ga A!Pesu. Kontrollaktist järeldub, et OÜ Captus tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 153 978,09 eurot. Seega oli äriühingul kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 38 494,53 eurot. OÜ Captus ei vaidlustanud kontrollakti ning korrigeeris vastavalt maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur on oma väidete paikapidavust OÜ Captus tehingute osas A!Pesu OÜ-ga tõendanud nii maksumenetluses kui ka vastutusmenetluses. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalused tehingud on seotud ettevõtlusega.
41.OÜ Captus maksukontroll perioodi veebruar–august 2018 kohta lõppes kontrollaktiga, mille punktis 2 on kajastatud tehingud OÜ-ga Koliauto. Kontrolliakti punktis 2.1 loetletud arvetel märgitud käibemaksu ei olnud OÜ-l Captus õigus kajastada KMD-del sisendkäibemaksu hulgas, kuna tehinguid ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik. OÜ Captus deklareerides OÜ Koliauto arvetel kajastatud käibemaksu KMD-del sisendkäibemaksu hulgas ja vähendas sellega käibemaksu tasumise kohustust 11 005,95 euro võrra. OÜ Captus ei vaidlustanud kontrollakti ning korrigeeris vastavalt maksudeklaratsioonid. Lisaks on VO punktis 2.2.3 põhjendatud, miks ei ole OÜ Captus tehingud OÜ-ga Koliauto toimunud. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalused tehingud on tegelikkuses toiminud.
42.VO lk-l 1 on märgitud OÜ Captus maksuvõlg, mis on 90 610,98 eurot (põhivõlg 64 761,10 eurot ja intress 25 849,88 eurot) seisuga 09.06.2020. VO lk-l 21 on toodud X võlg solidaarselt OÜ-ga Captus, mis on vähenenud tagastusnõude võrra. Intressivõla kujunemine on jälgitav 14.05.2020 intressinõudest nr 13-3/4883422. Intressivõla saldo on ajas muutuv. VO lk-l 21 on info, et Xlt VOga nõutava põhivõla kujunemine maksustamisperioodide lõikes on jälgitav VO lisast 223. 09.06.2020 on tehtud saldopäring OÜ Captus võlgade kohta, mis kajastab kõiki selleks kuupäevaks maksumaksja poolt tasumata summasid erinevate maksuliikide lõikes. Saldopäringu koostamisel on võetud arvesse kõiki sissemakseid OÜ Captus poolt, seega on saldopäringu tulemus ajas muutuv.
43.VO projektis ega VO-s ei ole OÜ Captus ja Seicom OÜ vahelist tehingut sissenõutava vastutuskohustuse sisse arvatud. Maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga. Maksuvõla mittetasumisega kaasneb intressivõla teke. VO-s on leidnud tuvastamist, et kaebaja on oma tahtliku tegevusega põhjustanud OÜ-le Captus maksuvõla, mida MTA-l poe õnnestunud sisse nõuda. Seega kuulub VO-ga sissenõudmisele intress, mis on tekkinud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ja jäänud maksukohustuste summalt õigeaegselt tasumata. Kaebaja ei ole toonud välja MKS § 114 lg-s 3 toodud asjaolusid, mis annaks alust väita, et intressivõla sissenõudmist saaks pidada ebaõiglaseks.
44.Maksuhaldur on kaebaja õigusvastase käitumise tuvastanud ning fikseerinud kontrollaktis ja VO-s. Maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse ja vastutusmenetluse käigus kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda VO õigsuses.
45.Kaebuses ei ole analüüsitud ega toodud välja põhjuseid vaideotsuse tühistamiseks. Kuivõrd puudub alus VO tühistamiseks, siis ei ole põhjendatud ka vaideotsuse tühistamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
47.MTA on VO-s ja vaideotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes OÜ Captus maksuvõlg ja miks see kaebajalt välja mõisteti. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama VO põhjendusi, kuna VO on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega, VO on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
48.Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa VO-s toodud põhjenduste ebaõigsust. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 150 lg-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses
ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis VO-s tehtud järeldusi ümber lükkaks.
49.MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
50.MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asja materjalidest nähtub, et MTA-l ei ole õnnestunud seni tehtud sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt Captus maksuvõlga sisse nõuda ning puudub võimalus maksuvõla täies ulatuses sissenõudmiseks OÜ Captus registervara või majandustegevusest laekuvate raha arvelt. Seega oli MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt täidetud alus kaebajale VO koostamiseks. VO-st nähtuvalt alustas MTA täitemenetlust 26.07.2019 OÜ Captus arvelduskontode arestimisega. MTA koostas ja väljastas VO 09.06.2020. Kohus nõustub vastustajaga, et ekslik on kaebaja väide, et kuna OÜ Captus on jooksvalt oma maksuvõlga vastavalt võimalustele vähendanud ning kordagi ei ole esinenud 3-kuulist perioodi, millal ei oleks laekunud raha vastavalt kas arestitud pangakonto või esitatud käibemaksudeklaratsioonide kaudu, siis pole MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt alust vastutusotsuse koostamiseks. Vastutusotsuse adressaat vastutab MKS § 40 lõike 1 järgi maksukohustuslasega solidaarselt. Kui maksukohustuslane on maksuvõlga vähendanud, väheneb ka vastutusotsuse adressaadi kohustus. Eelnev ei too kaasa vastutusotsuse muutmist. Seega ei keela MKS § 96 lõige 5 vaidlusaluses olukorras vastutusotsust teha.
51.Kaebaja hinnangul ei ole MTA teavitanud kaebajat OÜ Captus kontrollist perioodi 2019–2020 kohta. MTA teatest (MTA 25.06.2019 teade kontrolli lõpetamise kohta nr 12.2-3/045694-32, MTA lisa 1) kontrolli lõpetamise kohta nähtub, et OÜ Captus maksukontroll tehti perioodi veebruar–august 2018 kohta. Kontrolli tulemusena esitati 10.06.2019 kontrollitud perioodi kohta käibemaksudeklaratsioonide (summas 22 756,01 eurot), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (kokku summas 38 494,53 eurot) parandused. Pärast käsitletud teate kättetoimetamist ei olnud OÜ-l Captus õigust kontrollitud deklaratsioone ise parandada. Seega esitas kaebaja OÜ Captus nimel perioodi veebruarist kuni augustini 2018 KMD ja TSD maksudeklaratsioonidel teadlikult ebaõigeid andmeid ning tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks läbi algselt ebaõigete andmete kajastamise maksudeklaratsioonidel. Kui kaebaja oleks maksustamisperioodi veebruarist kuni augustini 2018 algsetel maksudeklaratsioonidel kajastanud õigeid andmeid ega oleks äriühingust välja viinud raha kogusummas 153 978,09 eurot, siis oleks olnud välditav ka tasumiskohustuse rikkumine. MTA kinnitusel langes peale OÜ Captus parandusdeklaratsioonide esitamist OÜ Captus keskmine kuukäive 14 korda, mis näitab, et kaebaja kajastas teadlikult algdokumentideta suurema isikustamata soetuse sisendkäibemaksu hulgas, suurendas näilike arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu, viis välja näiliku laenutehingu alusel äriühingust raha ja varjas perioodi veebruarist kuni maini 2019 tööjõumakse. Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks kaebaja süülise käitumise tulemusena, s.o läbi raha väljaviimise äriühingust ja maksudeklaratsioonidel algselt ebaõigete andmete kajastamise. Eelnevat on maksuaudiitor käsitlenud ka VO p-s 2.2.5.
52.Vastustaja tõi välja, et maksuhaldur tegi kontrolli järgneval ajavahemikul ilma maksukontrolli alustamata. Maksuhaldur võttis vajadusel OÜ Captus seadusliku esindajaga ühendust telefoni teel ning äriühing tegi järgnevatel perioodidel maksuhalduri sekkumisel maksudeklaratsioonide parandusi. Vastustaja ei eita, et ei teinud OÜ Captus suhtes maksukontrolli perioodi 2019–2020 kohta. Samas oli maksuaudiitori kinnitusel kaebaja teadlik OÜ Captus maksuvõlgadest. Kaebajale võimaldati anda kirjalikke selgitusi, esitada täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid ning tutvuda VO aluseks olevate dokumentidega. Kaebaja on 26.03.2020 esitanud selgitused MTA-le (vastustaja lisa nr 22). X selgitas, et OÜ Captus esitatud kehtivatel maksudeklaratsioonidel olevad andmed on õiged (p 17). OÜ Captus deklareeritud maksuvõlg on tasumata, kuna OÜ Captus sattus raskustesse mitme halva ärilise riski realiseerimise tõttu. Kuni 2017. a lõpuni oli äriline võimekus hea (p 17). Seega oli kaebaja teadlik OÜ Captus maksuvõlgadest. MTA arvestab parandusdeklaratsioonide esitamist järgmiste menetlustoimingute tegemisel (nt ei koostata maksuotsust), kuid see ei välista kaebaja vastutust maksuvõla tekitamise eest.
53.Väär on kaebaja hinnang, et MTA ei ole piisavalt tegelenud sõidukite realiseerimisega. Maksuhalduril on õigus teha MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid ning need toimingud ei sisalda võimalust, et maksuhaldur realiseerib ise arestitud vara. MKS § 130 lg 2 järgi võib maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Maksuhalduri algatatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt ei rakendata täitemenetluse seadustiku §-des 24 ja 25 sätestatud nõudeid ning maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid jäävad kehtima. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli võimalus maksuhalduri või kohtutäituri järelevalve all iseseisvalt arestitud vara (sh sõidukeid) realiseerida. Maksuhalduri väidetavad rikkumised aresti seadmisel või vara sundtäitmiseks edastamisel ei ole sellised rikkumised, mis toovad kaasa VO tühistamise. MKS § 105 lg 6 järgi tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14– 16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas rikkus MTA nimetatud sättes toodud järjekorda.
54.Kaebaja hinnangul on MTA väide ettevõtlusest 153 978,09 euro väljaviimise osas ebaõige. Kõik väljamaksed OÜ-le A!Pesu on kasutatud ettevõtluses ning sellest on tasutud töötajatele. OÜ Captus maksukontrolli perioodi veebruarist kuni augustini 2018 kohta koostati kontrollakt, mille punktis 4 on kajastatud tehingud OÜ-ga A!Pesu. Kontrollaktist järeldub, et OÜ Captus tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 153 978,09 eurot, mistõttu oli OÜ-l Captus kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 38 494,53 eurot. OÜ Captus ei vaidlustanud kontrollakti ning korrigeeris vastavalt maksudeklaratsioonid. VO p-s 2.2.4 on põhjendatud, miks maksuhalduri hinnangul on OÜ Captus teinud kontrolliaval perioodil A!Pesu OÜ-le laenu andmise lepingu varjus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 153 978,09 eurot. Kohus nõustub MTA-ga, et kaebaja selgitused A! Pesu OÜ-le kantud rahasummade kohta on eksitavad ning ajas muutuvad. X selgitas 11.12.2018 MTA-le OÜ Captus juhatuse liikmena, et OÜ Captus on andnud laenu A! Pesu OÜ-le, kuid ei vastanud, milline on laenu summa, mis A! Pesu OÜ OÜ-lt Captus laenuna sai, millise intressiga ning milline leping sõlmiti (p 14). Samuti tõi X välja, et A! Pesu OÜ ei ole laenu tasunud (p 14, d). Kuna laenu andmise ja võtmise kohta andis kaebaja ebausutavaid selgitusi, saab järeldada, et tegelikult tegi OÜ Captus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning selle varjamiseks vormistati laenutehing eesmärgiga jätta ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks arvestamata ja tasumata.
55.OÜ Captus pangakonto väljavõtte (vastustaja lisad nr 24 ja 25) ja raamatupidamise kannete alusel (konto ’’P3504, vastustaja lisad nr 45 ja 46) ei ole arusaadav, kas OÜ Captus annab kontrollitaval perioodil laenu A! Pesu OÜ-le või tagastab varem saadud laenu A! Pesu OÜ-le. Konto nr P3504 deebetisse kantud A! Pesu OÜ-le tehtud väljamaksed vähendavad OÜ Captus A! Pesu OÜ-le
pikaajalist laenu, kuid sama konto algsaldo on 0, millest saab järeldada, et OÜ Captus ei ole varem A! Pesu OÜ-lt laenu saanud. Samas on pangakontol ülekannete selgitavasse ossa märgitud „laenu tagasimakse“.
56.Kaebaja ei ole OÜ Captus ja A! Pesu OÜ vahel sõlmitud laenulepinguid esitanud maksuhaldurile ega kohtule. 11.12.2018 antud seletuse käigus kinnitas X, et OÜ Captus on andnud A! Pesu OÜ-le laenu, kuid ei mäletanud, kas leping laenu andmiseks on sõlmitud või mitte.
57.OÜ Captus ei ole saanud ühtegi hüve ega soodustust laenu andmisest A! Pesu OÜ-le, mistõttu ei ole A! Pesu OÜ-le tehtud väljamaksed tehtud tulu teenimise eesmärgil ning tehtud väljamaksed ei ole seotud OÜ Captus äritegevusega. Seega ei ole A! Pesu OÜ-le tehtud väljamaksed laenumaksed, vaid OÜ Captus ettevõtlusega mitteseotud kulutused.
58.Äriregistri andmetel oli kaebaja vaadeldaval ajavahemikul nii OÜ Captus kui ka A! Pesu OÜ juhatuse liige, seega väidetava laenutehingu mõlema poole esindaja, mistõttu oli kaebajal võimalik vormistada tegelikkusele mittevastavaid tehinguid ning kajastada neid ettevõtete maksuarvestuses. Lisaks eelnevale ei olnud A! Pesu OÜ võimeline OÜ-le Captus laenu andma ega võimalikku laenu tagasi maksma. Majandusaasta aruannetest nähtub, et A! Pesu OÜ-l ei toimunud 2016. aastal tegevust. 2017. aasta majandusaasta aruannet ei ole A! Pesu OÜ esitanud.
59.Kaebuse kohaselt on MTA seisukoht Koliauto OÜ poolt väljastatud arvete ja tehingute kohta ebaõige. MTA koostas OÜ Captus perioodi veebruarist augustini 2018 maksukontrolli kohta kontrollakti, mille punktis 2 on kajastatud tehingud OÜ-ga Koliauto. Kontrollakti kohaselt ei olnud OÜ-l Captus õigust kontrolliakti punktis 2.1 (VO p-s 2.2.3) loetletud arvetel märgitud käibemaksu kajastada KMD-del sisendkäibemaksu hulgas, kuna tehinguid ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik järgmistel põhjustel. Kaebaja selgitused vaadeldavatel arvetel märgitud teenuste kohta on üldsõnalised ja vastuolulised ning ütlusi kinnitavaid dokumente ei ole koostatud. Kaebaja, olles mõlema tehingupoole juhatuse liige, vastas arvetele märgitud hindade kujunemise kohta, et nõustus hinnaga ja hinna kujunemises ei osalenud kohapeal (11.12.2018 protokolli p 5. b). Samuti ei osanud kaebaja öelda, kes tegi arvetele märgitud teenuseid ning vastas MTA küsimusele: „Seda teab Koliauto OÜ“. Kohus jagab MTA-ga arvamust, mille järgi ei ole eluliselt usutav, et suuremahuliste tehingute korral (arvete maksumus kokku 61 343,19 eurot) ei oska juhatuse liige anda täpseid selgitusi, kuidas kujunes arvetele märgitud ühikute hind ning lisaks arvetele ei ole koostatud mingeid muid dokumente, kust hindade kujunemine oleks jälgitav.
60.Kaebaja selgitused arvetel kajastatud arve sisu kohta on erinevad ning selgitustest ei selgu, kas tegemist on teenuse või kauba arvetega. Kaebaja kirjeldas arvete sisu ning tõi välja, kuidas toimus arvele märgitud lõikus, 1- ja 2-poolne freesimine ja transport (11.12.2018 protokolli p 5a-d, p 6). Seega selgituste järgi koostati arved teenuse eest. Samal päeval Koliauto OÜ juhatuse liikmena selgitusi andes kinnitas kaebaja, et Koliauto OÜ koostas OÜ-le Captus edasimüügi arved, mitte teenuse osutamise arved (11.12.2018 protokolli p 4a).
61.Kaebaja kinnitas, et ei ole Koliauto OÜ arvete eest tasunud ning nende arvete võrra on suurendatud Koliauto OÜ laenukohustust (11.12.2018 protokolli p 5e, p 6). Õigustatud on MTA eeldus, et ei ole eluliselt usutav äriühingu tegevus, kus väljastatakse arveid, mida ei tasuta, kuid siiski jätkatakse tehingute tegemisega.
62.Kaebaja oli teadlik, et Koliauto OÜ ei tasunud OÜ-le Captus koostatud müügiarvetel kajastatud käibelt käibemaksu. Koliauto OÜ deklareeris küll kõnesolevatel arvetel kajastatud 20% määraga müügikäibe, kuid käibemaksu tasumist ei toimunud (Koliauto OÜ käibeandmik perioodi 02.2018– 08.2018 kohta, veerg 12/13). OÜ Captus, Koliauto OÜ ja Kipsik OÜ on omavahel seotud, kuna äriregistri andmetel oli kaebaja OÜ Captus ja Koliauto OÜ juhatuse liige ning Kipsik OÜ-s volitatud isik. Seega oli kaebajal äriühingute juhatuse liikmena ja volitatud isikuna võimalus deklareerida näilikke tehinguid selliselt, et OÜ-l Captus oleks võimalus oma käibemaksukohustust seotud isiku
arvetel kajastatud käibemaksu võrra vähendada, kuid seejuures OÜ Captus seotud isikust tehingupartneril käibemaksu tasumise kohustust ei teki.
63.Koliauto OÜ arved ei vasta nõuetele. Arvetest (vastustaja lisad nr 31 ja 32) ega teistest dokumentidest ei nähtu teenuse osutamise kuupäeva. Samuti ei nähtu arvetelt ega teistest tõenditest arvete sisu (mida konkreetselt lõigati, freesiti, millise transpordivahendiga mida transporditi ning ei ole märgitud, milliseid ettevalmistusi tehti ja milliseid näidiseid toodeti). Seega ei vasta OÜ Captus raamatupidamises kajastatud Koliauto OÜ arved käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-tes 5 ja 7 sätestatud tingimustele.
64.Kaebaja leiab, et VO-s avaldatud teave põhimaksuvõla suuruse kohta ei ole täpne. MTA möönis VO-s, et VO projekti p-s 2.1.3 nõutava põhimaksuvõla suurusena on ekslikult kajastatud kogu nõutav maksukohustus, st koos intressidega. Mujal VO projektis olid maksuvõla summad õiged ja viga on VO-s parandatud. VO-s on märgitud OÜ Captus maksuvõlg 90 610,98 eurot (põhivõlg 64 761,10 eurot ja intress 25 849,88 eurot) seisuga 09.06.2020. VO lk-l 21 on toodud kaebaja võlg solidaarselt OÜ-ga Captus, mis on vähenenud tagastusnõude võrra. Intressivõla kujunemine on jälgitav 14.05.2020 intressinõudest nr 13-3/48834. Intressivõla saldo on ajas muutuv. 09.06.2020 on tehtud saldopäring OÜ Captus võlgade kohta, mis kajastab kõiki selleks kuupäevaks maksumaksja poolt tasumata summasid erinevate maksuliikide lõikes.
65.Kaebaja heidab ette, et VO-s on kajastamata ehitusjärgsete garantiide olemasolu ning asjaolu, et MTA ei seadnud vastavaid areste. Kaebaja ei esitanud MTA-le dokumente ehitusgarantiide kohta, mistõttu MTA-l puudus võimalus selle infoga arvestada. Kaebaja esitas kohtumenetluses teostatud tööde aktid, mis on koostatud T1 kaubanduskeskuse kohta. Aktidest nähtub, millised summad kuuluvad tasumisele Captus OÜ-le (kaebaja lisad nr 10,11,12). Vaatamata eelnevale, nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik eeldada, kas OÜ Captus märgitud tööde eest ka raha saab. Tehtud tööd ei taga automaatselt arvete tasumist.
66.Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited seoses Seicom OÜ-ga, kuna vastustaja kinnitusel ei heideta kaebajale ette OÜ Captus ja Seicom OÜ vahelist tehingut, mis kajastati veebruari 2018 KMD-l ning seda summat ei ole sissenõutava vastutuskohustuse sisse arvatud.
67.MKS § 115 lg 1 järgi on maksukohustuslane juhul, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on seotud põhivõlaga ning VO-ga intressinõude esitamine on põhjendatud. Kaebaja ei ole toonud välja MKS § 114 lg-s 3 toodud asjaolusid.
68.Kuna VO on õiguspärane, puudub alus selle tühistamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja alternatiivsed nõuded ning taotluse vaideotsuse tühistamiseks.
69.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.10.2021 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.