Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1908
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. juuli 2019. a otsuse nr 13-1/0355 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2020. a otsus asjas nr 3-19-1908 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. detsembril 2020. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas 02.07.2019 maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks 300 kuuks igakuise osamaksega 266 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt on isik hetkel töötu, kuid otsib tööd. Võlgnevust aitaks tasuda abikaasa. Samuti on tagatiseks võimalik esitada taotleja emale kuuluv korter.
2.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.07.2019 otsusega nr 13-1/0355 jäeti XX maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata. MTA 07.07.2017 vastutusotsusega nr 13-7/636-3 määrati tasumisele 80 765,78 eurot ja XX kohustati tasuma maksuvõlg solidaarselt OÜ-ga B. Isikul on tasumata ka 2016. a-l määratud sundraha 83,64 eurot ja arvestuslik intress 19,55 eurot. Maksukorralduse seadusest (MKS) tulenevalt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine ning nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatise esitamisest ja sobivusest sõltub ajatamise taotluse rahuldamine. Maksuhaldur palus 03.07.2019 kirjaga esitada hiljemalt 17.07.2019 nõutavad dokumendid tagatise kohta ja tagatiseks pakutud kinnistu laenujäägitõend, tasuda sundraha 83,64 eurot ning vähendada maksuvõlga 300 euro võrra. XX-le on määratud solidaarkohustus, mistõttu ei ole võimalik sõlmida võlaõiguslikku kokkulepet. Maksuvõlga saab ajatada maksimaalselt 40 kuuks (MKS § 132 lg 2). Kui isik ei suuda määratud summat enne aegumistähtaja möödumist täielikult tasuda, on maksuhaldur kohustatud edastama maksuvõla jäägi kohtutäiturile (MKS § 132 lg 5 p 1), kellega on võlgnikul võimalik koostada perioodilise tasumise kokkulepe. Maksuhalduri tingimuste täitmisel koostatakse esialgu maksegraafik 24 kuuks muutva tingimusega. Seisuga 24.07.2019 ei esitanud XX tagatise dokumente ega vähendanud maksuvõlga, sest pakutava ajakava järgne tasumine käib isikule üle jõu. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata otstarbekuse kaalutlusel.
3.XX esitas MTA-le vaide 25.07.2019 otsuse nr 13-1/0355 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti 13.09.2019 vaideotsusega nr 6-1/4456-2 rahuldamata.
4.XX esitas 11.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.07.2019 otsuse nr 131/0355 tühistamiseks. MTA pakutud graafiku alusel võlgnevuse tasumine käib XX-le üle jõu. Kaebaja tegi ettepaneku talle jõukohase graafiku koostamiseks. Maksuhaldur on jätnud vaidlustatud haldusakti põhjendamata. Otsus on vastuolus hea halduse põhimõttega. Maksuhaldur ei ole korrektselt rakendanud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja, kas pakutud maksegraafik on isikule jõukohane.
5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on kaebajale välja pakkunud omapoolse ajakava (maksuvõla tasumine 40 kuu jooksul), mis oli asjaolusid arvestades mõistliku pikkusega. Kuna XX esindaja 24.07.2019 ekirja kohaselt käib maksuhalduri pakutud ajakava täitmine kaebajale üle jõu, ei olnud maksuvõla ajatamine otstarbekas. Maksuhalduril ei olnud mõtet enda pakutud ajakava kinnitada, kui taotleja tegelikult graafikujärgseid osamakseid tasuda ei suuda. MKS § 132 lg-st 2 tulenevalt ei ole kaebaja pakutud 300-kuulise maksegraafiku kinnitamine võimalik.
2(5)
3-19-1908 Maksuvõla ajatamise taotluse esitamise järel on kaebaja esindaja ning maksuhaldur olnud kontaktis ja maksuhaldur on kaebajale selgitanud, milline näeb välja kohane ajatamisgraafik või kuidas tuleb kaebajal tagatise väärtust ja enda maksevõimet tõendada. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile tagatist kinnitavaid dokumente ega üritanud maksuvõlga vähendada. Seega ei ole MTA uurimiskohustust rikkunud.
6.Tallinna Halduskohtu 17.07.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusaktis väljendatud seisukohtadega ega korranud neid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Haldusakti on piisavalt põhjendatud. Kaebaja on soovinud ajatada maksuvõla 300 kuuks, kuid maksimaalselt oleks võimalik võlga ajatada 40 kuuks (MKS § 132 lg 2). Kaebaja ei esitanud nõutud dokumente tagatise kohta, ei vähendanud maksuvõlga ning märkis, et MTA pakutud maksegraafiku alusel tasumine käib talle üle jõu. Selles olukorras ei oleks maksuvõla ajatamine olnud otstarbekas. Maksuhaldur ei ole kaalutlusvigu teinud ega rikkunud uurimiskohustust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub 14.08.2020 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2020 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja rahalised võimalused on piiratud ja maksuhalduri pakutud maksegraafik ei ole jõukohane. Kaebaja esitas MTA-le graafiku, mis oleks tema jaoks täidetav. MTA 25.07.2019 otsus ei ole vajalikul määral põhjendatud ega proportsionaalne. Arusaamatuks jääb, miks ei arvestanud MTA kaebaja esitatud maksegraafikuga või miks ei pakutud talle jõukohasemat graafikut. Halduskohus ei ole neid asjaolusid hinnanud. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus hea halduse tavaga. Maksuhaldur ei järginud uurimispõhimõtet.
8.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuhaldur pakkus kaebajale maksimaalset võimalikku maksegraafikut, s.o. maksuvõla ajatamist 40 kuuks. Vastasel korral võib maksuvõlg tulenevalt MKS § 132 lg-st 2 aeguda. Seetõttu ei pidanud halduskohus kaebaja finantsvõimalustele hinnangut andma. Olukorras, kus kaebaja pakkus maksegraafikut 300 kuuks maksimaalselt võimaliku 40-kuulise graafiku asemel ega täitnud ajatamise taotluse rahuldamise tingimusi, ei saanud MTA teistsugust otsust teha. Maksuhaldur on põhjendanud, miks ei olnud kaebaja pakutud maksegraafiku aktsepteerimine võimalik. Otsuse tegemisel on maksuhaldur võtnud arvesse kõiki asjaolusid ja järgis uurimispõhimõtet. Kaebaja jättis MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.MKS § 111 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, 3(5)
3-19-1908 majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. MKS § 112 lg 4 loetleb alused, millal võib maksuhaldur jätta ajatamistaotluse rahuldamata (vt ka MKS § 111 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ § 6).
10.Vaidlustatud otsuses on viidatud õigusliku alusena MKS §-le 46 ja § 112 lg-le 4 ning määruse nr 60 §-dele 3 ja 6. Viidatud ei ole konkreetsele MKS § 112 lg 4 punktile. Otsuse põhjendused viitavad sellele, et taotlus on jäetud rahuldamata MKS § 112 lg 2 ning lg 4 p-de 4 ja 6 alusel. Põhjendamisviga ei too haldusmenetluse seaduse § 58 alusel kaasa otsuse tühistamist. Maksuhaldur hindas järgmisi aspekte: maksukohustuslase varaline seisund ja majandusnäitajad, sh nende kohta andmete esitamine (MKS § 112 lg 2); maksuseadustest tulenevate kohustuste varasem täitmine (MKS § 112 lg 2); maksuvõla ajatamise otstarbekus (MKS § 112 lg 2 ja lg 4 p 6) ning tagatise nõudmise põhjendatus ja esitatud tagatise usaldusväärsus ning piisavus (MKS § 112 lg 2 ja lg 4 p 4).
11.MKS § 112 lg 3 ja § 120 lg 1 p 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest (vt ka MKS §-d 121 ja 122). Kaebaja jättis tähtaegselt maksuhaldurile esitamata tagatise olemasolu või selle suurust tõendavad dokumendid (vt ka dtl 48; vt ka MTA 03.07.2019 kiri (dtl-d 51–52)). Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamise üle otsustamisel ja tagatise nõudmisel suur kaalutlusruum. Kaebaja ei suutnud veenvalt tõendada tagatise olemasolu või selle piisavust. Kaebaja ei ole seda asjaolu kohtumenetluses ka otsesõnu vaidlustanud, vaid on maksuhaldurile ette heitnud seda, et MTA on ebaõigesti jätnud arvestamata asjaoluga, et kaebajal ei ole võimalik maksuhalduri pakutud tasumisgraafikut (ca 2000 eurot kuus) täita. Kaebaja hinnangul oleks sobilik maksegraafik kuutasuga ca 266 eurot.
12.MTA märkis vaidlustatud otsuses, et kuna MTA pakutav ajakava käib kaebajale üle jõu, jääb taotlus rahuldamata otstarbekuse kaalutlusel. Ringkonnakohus on varem selgitanud, et maksuvõla tasumise ajatamise õiguspärane alternatiiv on MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1 kohaselt maksuvõla viivitamata sissenõudmine. Maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt tuleb hinnata, kas nimetatud alternatiiv tagaks maksu parema laekumise (Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsus asjas nr 3-09-2741, p 10). Maksuvõla tasumise ajatamine saaks olla otstarbekas vaid eeldusel, et kaebajal on olemas piisavad rahalised vahendid, mis tagavad kohustuste täitmise maksuvõla ajatamise korral. Vastasel juhul jääks maksuvõlg põhjendamatult sisse nõudmata. MKS §-des 111 ja 112 sätestatud maksuvõla ajatamise regulatsiooni eesmärk ei ole vabastada isikut maksuvõla tasumisest ning jätta maksuvõlast tulenev kahju riigi kanda. Maksuvõla ajatamine võimaldab isikul maksuvõla viivitamatu sissenõudmise asemel selle tasumise kohustust hajutada pikemale perioodile. See ei saa kaasa tuua maksuvõla sisse nõudmata jätmist või maksuvõla sundtäitmise aegumist (MKS § 132).
13.MKS § 132 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Haldusasjas nr 3-17-1997 peatas halduskohus 10.10.2017 määruse p-s 20 osaliselt vastutusotsuse täitmise, keelates MTAl pöörduda KKK, Tallinn (registriosa number KKKKKKKK) ja AAA (registriosa number AAAAAAA) kinnistute osas 07.07.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00636-30 määratud maksuvõla sissenõudmiseks ja täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.11.2020 otsuses asjas nr 3-19-1257 (jõustumata), et vastutusotsuse 4(5)
3-19-1908 sundtäitmise aegumine katkeb ka juhul, kui esialgse õiguskaitse korras on peatatud vastutusotsuse täitmine osaliselt. Vastutusotsuse sundtäitmise aegumine seega katkes, kuid katkemise korral hakkas kulgema kohe otsast peale (MKS § 132 lg 5 p 3). Seega algas MTA 07.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/636-3 sundtäitmise aegumistähtaeg 01.01.2018 ning lõppeb 01.01.2023. Kaebaja pakutud maksegraafiku (300 kuud, s.o 25 aastat) alusel ei oleks aegumistähtaja jooksul võimalik maksuvõlga tasuda. Maksuvõla ajatamisel sundtäitmise aegumine ei katke (vt MKS § 132 lg 5).
14.Samuti ei ole alust pidada põhjendamatuks maksuhalduri nõuet tasuda sundraha 83,64 eurot ning vähendada maksuvõlga 300 euro võrra. Nõue vähendada enne ajakava kinnitamist teatud ulatuses maksuvõlga annab võimaluse veenduda isiku maksevõimes ja valmisolekus järgida maksegraafiku tingimusi. Kaebaja oli taotluse esitamise hetkel töötu, mistõttu oli põhjendatud maksuhalduri kahtlus isiku võimes tasuda graafikujärgseid makseid (vt ka dtl 51).
15.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2020 otsus muutmata.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb kaebaja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 15 eurot tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Muude menetluskulude väljamõistmiseks ei ole MTA ega kaebaja taotlust esitanud ning neid teiselt poolelt välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.