Irina Möldri, Ljubov Gorodetskaja, Jelena Paramonova, Svitlana Nyzhnyki, Tatjana Rižskaja ja Irina Orlova kaebus Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Irina Mölder Kaebaja II – Ljubov Gorodetskaja Kaebaja III – Jelena Paramonova Kaebaja IV – Svitlana Nyzhnyk Kaebaja V – Tatjana Rižskaja Kaebaja VI – Irina Orlova Kaebajate lepinguline esindaja Tiia Tafenau Vastustaja – Peipsiääre vald, seaduslik esindaja vallavanem Aleksandr Širokov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Irina Möldri, Ljubov Gorodetskaja, Jelena Paramonova, Svitlana Nyzhnyki, Tatjana Rižskaja ja Irina Orlova kaebus.
2.Tühistada Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsus nr 18.
3.Mõista Peipsiääre vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 3200 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Peipsiääre Vallavolikogu tegi 31. märtsil 2020 otsuse nr 18 (dtl 10-11), millega otsustas: „1. Korraldada hiljemalt 31. augustiks 2020 ümber Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutused Kallaste Lasteaed-Põhikool ja Kolkja Lasteaed-Põhikool. Ümberkorraldamise tulemusel liidetakse Kallaste Lasteaed-Põhikooli Kolkja Lasteaed-Põhikooliga. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud munitsipaalkoolide ümberkorraldamise tulemusena lõpetatakse
31.augustil 2020 Kallaste -Põhikooli (registrikood 75006500) tegevus. Kallaste LasteaedPõhikooli senises tegutsemiskohas jätkatakse lasteaia ja põhikooli I kooliastme (1.-3. klass) õppe- ja kasvatustegevust Kolkja Lasteaed-Põhikooli (registrikood 75011042) allüksusena.
3.Alates 1. septembrist 2020 jätkab Kolkja Lasteaed-Põhikool tegevust kahes tegutsemiskohas alljärgnevalt: 3.1. Suur tee 45, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, 60306 Tartumaa; 3.2. Sõpruse tn 4, Kallaste linn, Peipsiääre vald, 60104 Tartumaa. 4. Peipsiääre Vallavalitsusel koostöös Kolkja Lasteaed-Põhikooliga valmistada ette kõik käesolevas otsuses nimetatud munitsipaalkoolide ümberkorraldamisega seonduvad dokumendid ning viia läbi kõik toimingud, mis on vajalikud otsuse täitmiseks. 5. Käesolev otsus teha teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumile, koolidele, vanematele, õpilastele ja õpilaste elukohajärgsetele valla- või linnavalitsustele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 31.03.2020.a.“
2.Irina Mölder, Ljubov Gorodetskaja, Jelena Paramonova, Svitlana Nyzhnyk, Tatjana Rižskaja ja Irina Orlova (kaebajad) esitasid 30. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 tühistamiseks (dtl 2-8). Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Peipsiääre Vallavolikogu
31.märtsi 2020 otsuse nr 18 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (dtl 38-40).
3.Vastusena 4. mai 2020. a kohtumäärusele (dtl 43) esitas Peipsiääre vald 7. mail 2020 seisukoha kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta (dtl 46-55).
4.Kaebajad esitasid 12. mail 2020 täiendavad selgitused esialgse õiguskaitse taotluse kohta (dtl 129-132).
5.Tartu Halduskohus rahuldas 12. mai 2020. a määruse p-ga 4 kaebajate I ja III-V esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (dtl 122-127).
6.Vastustaja esitas 26. mail 2020 määruskaebuse halduskohtu 12. mai 2020. a määruse peale (dtl 157-173).
7.Peipsiääre vald esitas 4. juunil 2020 vastuse kaebusele (dtl 196-206).
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. juuni 2020 määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas halduskohtu määruse põhjendusi (dtl 229-237).
9.Peipsiääre vald esitas 5. augustil 2020 kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks või alternatiivselt selle muutmiseks (dtl 253-261).
10.Tartu Halduskohus jättis 10. augusti 2020. a määrusega Peipsiääre valla 5. augusti 2020. a taotluse rahuldamata (dtl 266-268).
2(19)
3-20-810
11.Tartu Halduskohus otsustas 11. augusti 2020. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 286-288).
12.Vastustaja esitas 19. augustil 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. augusti 2020. a määruse peale (dtl 291-301).
13.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. augusti 2020. a määruse muutmata (dtl 312-315).
14.Kaebajad esitasid 25. septembril 2020 lõppseisukohad (dtl 318-322) ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 348-357).
15.Kaebaja esindaja esitas 27. septembril 2020 taotluse kuludokumendi võtmiseks asja materjalide juurde (dtl 362-364). Tartu Halduskohus rahuldas 28. septembri 2020. a määrusega selle taotluse (dtl 359-360).
16.Vastustaja esitas 9. oktoobril 2020 seisukoha menetluskuludega seoses (dtl 367-368).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebajad on taotlenud Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 tühistamist, väites kokkuvõtvalt järgmist:
17.1.Otsus nr 18 „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine“ on olulises osas põhjendamata. Vaidlustatud otsuses on küll märgitud haldusakti andmise õiguslik alus, kuid otsuses ei ole välja toodud haldusakti andmise faktilist alust ega kaalutlusi, millest volikogu on otsuse tegemisel lähtunud. Otsuses puudub ka viide mistahes dokumentidele, mis sisaldaks haldusakti andmise põhjendusi. Otsuse eelnõuga koos esitati vallavolikogule küll otsuse eelnõu seletuskiri, kuid otsusest ei nähtu kas ja millises ulatuses on volikogu otsuse tegemisel seletuskirjas toodud asjaoludele tuginenud. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsuse eelnõu seletuskirjast üheselt, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast otsuse põhjendust.
17.2.Täitmata on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 80 lg tulenev nõue ümberkorraldatava kooli hoolekogu ja õpilasesinduse ärakuulamiseks. Vallavolikogu
31.märtsi 2020 istungi päevakorda võetud koolide ümberkorraldamise otsuse eelnõule ei olnud lisatud ümberkorraldatavate koolide hoolekogude ja õpilasesinduste arvamusi, samuti ei nähtunud otsuse eelnõu seletuskirjast, et nimetatud arvamusi oleks otsuse ettevalmistamisel küsitud. 31. märtsi 2020 volikogu istungil selgitas päevakorrapunkti ettekandja, abivallavanem Väino Kivirüüt, et koolide hoolekogudelt on arvamust küsitud. Arvamuse on andnud Kolkja Lasteaed-Põhikooli hoolekogu, Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu arvamust aga ei ole, kuna hoolekogu esimees teatas, et arvamuse andmiseks ei ole hoolekogul võimalik nii kiiresti kokku tulla. Koolide õpilasesinduste arvamusi küsitud ei ole, kuna ümberkorraldatavates koolides õpilasesindused puuduvad ja otsuse eelnõud ei olnud arvamuse saamiseks seetõttu kellelegi saata.
17.3.Nähtuvalt Peipsiääre Valla abivallavanema Väino Kivirüüdi kirjavahetusest ümberkorraldatavate koolide hoolekogude esimeestega edastas vallavalitsus otsuse eelnõu ja seletuskirja ümberkorraldatavate koolide hoolekogudele arvamuse saamiseks kolmapäeval, 25. märtsil 2020 ning nõudis hoolekogude arvamuste esitamist hiljemalt 3(19)
3-20-810
reedeks (s.o 27. märtsiks 2020) enne kella 15.00. Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu esinaine Nadežda Šlenduhhova teavitas abivallavanemat 26. märtsil 2020, et arvamuse andmiseks antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike arvestades Eesti Vabariigis 12. märtsil 2020 väljakuulutatud eriolukorda ja Peipsiääre valla haridusasutuste hoolekogude töökorras sätestatud hoolekogu koosoleku kokkukutsumise korda ning et Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu saab oma arvamuse ja ettepanekud esitada 2. aprillil 2020. Eeltoodut arvestades leiavad kaebajad, et ümberkorraldatavate koolide hoolekogudele anti hoolekogu erakorralise koosoleku korraldamiseks ning koolide ümberkorraldamise kohta arvamuse andmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg, mistõttu ei saa vallavalitsuse nõutud tähtajaks Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu poolt arvamuse mitteandmist käsitada arvamuse andmisest keeldumisena ning ei saa lugeda õigustatuks koolide ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist enne Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu arvamuse ärakuulamist.
17.4.Kaebajad leiavad ka, et enne otsuse tegemist ümberkorraldatavate koolide õpilasesinduste arvamuse ära kuulama jätmisele puudub igasugune õigustus. 31. märtsi 2020 vallavolikogu istungil abivallavanem V. Kivirüüdi poolt antud info, mille kohaselt koolidel puuduvad õpilasesindused, ei vasta tõele, kuivõrd mõlemal koolil on kinnitatud õpilasesinduse põhimäärused ning kooli kodulehel on avaldatud andmed 2019/2020.a õpilasesinduste koosseisu kohta (lisad 4 ja 5). Kaebajad leiavad et PGS § 80 lg 1 tuleneva ümberkorraldatavate koolide hoolekogudele arvamuse andmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja andmine ning koolide õpilasesinduste arvamuste ärakuulamata jätmine viitab liigsele kiirustamisele otsuse vastuvõtmisega ning seadusest tuleneva ärakuulamiskohustuse täitmatajätmine on käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena, mis võis mõjutada asja otsustamist.
17.5.Lähtudes otsuse eelnõuga koos esitatud eelnõu seletuskirjas välja toodud asjaoludest leiavad kaebajad, et otsuse tegemisel ei ole kaalutud kõiki olulisis asjaolusid ning kaalutud asjaolusid on ebaõigesti hinnatud. Kaebajad juhivad tähelepanu alljärgnevatele vigadele.
17.6.Seletuskirjas on Kolkja Lasteaed-Põhikooli ja Kallaste Lasteaed-Põhikooli täituvuse, õpilaste õpiedukuse, pärast põhikooli lõpetamist õpingute jätkamise ja õpikeskkonna võrdlevas analüüsis käsitletud koolide kohta käivaid andmeid tendentslikult. Nii näiteks on hinnates kummagi kooli prognoositavat täituvust põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud asjaolule, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli prognoositav õpilaste arv on suurem tulenevalt kooli paiknemisest suuremas asumis ning Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpilaste arv on nii eelnevatel aastatel kui ka prognoosi alusel oluliselt suurem kui Kolkja koolis. Põhjendamatult suurt tähelepanu on omistatud koolide võrdluses õpilaste õpiedukusele ja õpingute jätkamisele pärast põhikooli lõppu, kuivõrd õpiedukus ja haridustee jätkamine ei sõltu ainult koolist ja õpetajate kvalifikatsioonist, vaid suures osas ka laste võimetest, huvidest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Põhjendamatult on koolide võrdluses tähelepanuta jäetud asjaolu, et Kallaste Lasteaed-Põhikoolis on vaimse õpikeskkonna väärtus oluliselt parem kui Kolkja koolis (Kallaste koolis vastavalt 83,3 % ja Kolkja koolis 66,7 %). Kaebajate hinnangul on koolide füüsilise õpikeskkonna võrdluses liialdatud Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoone remondivajaduse hindamisel, kaebajatele teadaolevalt ei ole koolihoonele remondivajaduse hindamiseks tehtud ekspertiisi. Samuti on seletuskirjas üldsõnaliselt väidetud, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli alatäituvus toob endaga kaasa olulisi kulutusi kommunaalkulude tasumiseks, välja ei ole toodud koolide kommunaalkulude võrdlust ega analüüsitud kulutuste suurust ühe õpilaskoha kohta.
17.7.Kaebajate jaoks jääb arusaamatuks otsuse eelnõu seletuskirja p-s 3.6 toodud õpetajate panuse enesearengusse ja erialase enesetäienduse analüüs. Õpetajate erialase enesetäienduse kohta ei saa anda hinnangut tuginedes üksnes keskmisele koolitustundide arvule ühe õpetaja kohta, arvestada tuleb ka seda, kui palju õpetajaid koolitustel käis. Arvestades nii koolitusel käinud õpetajate arvu kui ka keskmist koolitustundide arvu ühe õpetaja kohta, ei saa väita, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate erialane enesetäiendus 4(19)
3-20-810
on olnud oluliselt väiksemamahulisem kui Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajatel. Seletuskirja p-s 3.6 on analüüsitud küsitluse „Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate nägemus kooli arendustegevustesse panustamisel“ tulemusi. Koolide võrdluses eeltoodud uuringu tulemusi arvestada ei saa ja ka ei tohiks, kuivõrd sarnast uuringut ei ole läbi viidud Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajate hulgas.
17.8.Otsuse eelnõu seletuskirja p-s 3.7 on tendentslikult hinnatud ka majanduslikke tegureid. Seletuskirjas toodud kululiikide tabelist ei nähtu millise perioodi kuludega on tegemist, samuti ei ole tehtud sisulist koolide püsikulude analüüsi, mis võimaldaks adekvaatselt hinnata, kui suured on kummagi kooli tegelikud püsikulud ühe õpilaskoha kohta.
17.9.Otsuse eelnõu seletuskirjas on välja toodud ka koolivõrgu ümberkorraldamiseks kaalumisel olnud kolm erinevat varianti ning iga variandi kohta positiivse mõju, negatiivse mõju ja ohutegurite hinnang. Seletuskirjast ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on antud hinnang iga variandi positiivse mõju, negatiivse mõju ja ohutegurite kohta, kuivõrd eeltoodud hinnangud ei ole seostatavad seletuskirja p-des 3.1- 3.7 toodud asjaolude analüüsiga. Seejuures ei ole seletuskirja kohaselt kõige sobivamaks hinnatud ja volikogu otsusega vastu võetud koolide ümberkorraldamise variandi puhul välja toodud olulist ohutegurit, s.o laste transpordi korraldamist ning turvalisuse tagamist kodunt kooli ja koolist koju jõudmisel.
17.10.Otsuse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei ole analüüsitud, kuidas muutub koolide ümberkorraldamise järel seni Kallaste Lasteaed-Põhikoolis käinud 4.- 9. klassi õpilaste koolitee pikkus ja korraldus ning kooli jõudmiseks kuluv aeg. Samuti puudub analüüs selle kohta, milliseid täiendavaid kulutusi tuleb lapsevanematel ja ka vallal teha laste transportimiseks Kallastelt Kolkjasse. Otsuse eelnõu seletuskirjas on negatiivse asjaoluna küll välja toodud, et Kolkja Lasteaed-Põhikool on eraldatud tihedast bussiliiklusest, kuid ei ole analüüsitud, kas seni Kallaste Lasteaed-Põhikoolis käinud lastel on üldse võimalik ühistranspordiga Kolkjasse kooli ja hiljem koju saada ning kas olemasolev transpordikorraldus võimaldab lastel osaleda koolivälisel ajal huvitegevuses (nt käia Alatskivil muusikakoolis).
17.11.Otsuses eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei ole analüüsitud ka koolide ümberkorraldamise tulemusel Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilaste arvu kasvuga kaasnevat täiendavat koormust olemasolevatele tehnorajatistele ning sellest tingitud võimalikke lisakulutusi. Kaebajatele teadaolevalt on Kolkja Lasteaed-Põhikooli reovee puhastusseadmed väikese puhastusjõudlusega ning mõeldud kasutamiseks koormusel kuni 35 inimest. Koolide ümberkorraldamise järel Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilaste arv kahekordistub ning sellega tõuseb oluliselt ka koormus reoveepuhastile, mistõttu tuleb reoveepuhasti puhastusjõudluse tõstmiseks teha täiendavaid kulutusi.
18.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited:
18.1.10. oktoobri 2018. a otsusega nr 43 võeti vastu Peipsiääre valla arengukava 2018 – 2030. a. P-i 1.3 kohaselt tuleb kaaluda asutuste ühendamist, aga ka kinnisvara optimeerimist. Seega ei ole koolide ühendamise näol tegemist üllatusliku otsusega, vaid tegemist on arengukavas ette nähtud eesmärgiga, mille osas on juba alates 2019. a peetud avatud diskussiooni (vt vastuse lisad). Eeltoodust tulenevalt ei tulnud edasise hariduskorraldusega seonduvate otsuste tegemise vajadus lapsevanematele üllatusena. Juba 2019. a sooviti teha volikogus otsus seoses Kallaste kooli sulgemisega, mis avatud diskussiooni pidamise eesmärkidel lükati edasi.
18.2.Arvestades Kolkja kooli paremaid võimalusi eestikeelse hariduse andmiseks ning Peipsiääre valla arengukavas märgitud eesmärke, on ilmselge, et tulenevalt rahvastiku
5(19)
3-20-810
arvust ja selle vähenemisest ning kulutuste kokkuhoiu eesmärgist, tuleb koole Peipsiääres sulgeda.
18.3.Venekeelse kogukonna laste parimates huvides ning riikliku hariduspoliitika eesmärgiks on alushariduse andmine võimalikult varajasest elueast. Nähtuvalt seletuskirjast ei ole Kallaste kooli õpetajad osalenud keelekümbluse programmides määral, mis tagaks keelekümbluse programmide ellu viimise Kolkja kooli õpetajatega sarnasel tasemel. Kallaste kooli keelekümbluse osa on oluliselt nõrgem kui Kolkja koolis, kus on ka tagatud modernsem õpikeskkond renoveeritud hoones.
18.4.Otsuse lahutamatuks osaks on eelnõu seletuskiri, mis on lisatud kaebajate poolt ka kaebusele, seega ei ole kaebajate väide selle kohta, et puuduvad haldusakti andmiseks faktilised alused ega kaalutlused põhjendatud. Juba ainuüksi asjaolu, et kaebajad tuginevad seletuskirjale kaebuse koostamisel, näitab iseenesest seda, et kaebajad on mõistnud seda, et otsuse lahutamatuks osaks on seletuskiri koos selle aluseks oleva faktilise aluse ning õigusliku argumentatsiooniga. Asjaolu, et otsuses sellele seletuskirjale ei ole otsesõnu viidatud, ei tähenda seda, et otsus ja seletuskiri ei kuuluks kokku. Asjaolu, et seletuskirjast nähtuvad motiividele on tuginetud on ilmselge ka seetõttu, et kaebajad teadsid väga hästi, milline dokument motiive sisaldab.
18.5.Käesoleval juhul on otsuse lisaks otsuse eelnõu, mistõttu puudub alus arvata, et otsus oleks olulises osas põhjendamata.
18.6.Õpilasesindustele on antud 5. veebruaril 2019. a võimalus omi seisukohti esitada. Õpilasesindused seda ei teinud. 5. veebruaril 2019. a on palutud korraldada koolide juhtkondadel õpilasesinduse seisukohad hiljemalt 12. veebruaril 2019. a. Õpilasesindustelt ei ole laekunud vastukaja. Kaebajad ei ole välja toonud seda (vt kaebuse punkt 2.2), milliseid vastuväiteid ei ole õpilasesindus ning Kallaste kooli hoolekogu saanud esitada, mis oleksid võinud mõjutada otsuse sisu.
18.7.Seega ei ole kaebajad sisustanud ärakuulamisõiguse rikkumist. Kaebajatest on T. Rižskaja 2019-2020. a Kallaste kooli hoolekogus, mistõttu oleks vaatamata lühikesele ärakuulamisõiguse teostamise ajale saanud kaebajad esitada hoolekogu seisukohad käesolevas kaebuses või hoolekogu, vaatamata otsuse tegemisele, ka otsuse tegemise järgselt.
18.8.Kaebajad ei ole esitanud seisukohti, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et ärakuulamisõiguse teostamata jätmine oleks võinud viia ebaõige otsuseni. Kaebajad ei põhistanud, et õpilasesindused (Kolkja ja/või Kallaste kool) oleksid olnud otsuse tegemisele vastu, mistõttu ei ole viited ärakuulamisõiguse rikkumisele täna sisulised.
18.9.Kolkja kooli hoolekogul oli piisavalt aega selleks, et omi seisukohti selgitada. Isegi juhul, kui täna väidavad kaebajad, et piisavaks ajaks oleks olnud 2. aprill 2020. a, siis argumente, mis jäi väidetavalt arvestamata, ei ole kaebajad esitanud tänaseni. Seega on ärakuulamisõiguse rikkumine kaebajate poolt sisustamata.
18.10.Seonduvalt etteheitega, mille kohaselt on vastustaja poolt edastatud info ebaõige õpilasesindustega, märgib vastustaja järgmist. Vastustaja on kogu aja suunanud (vt käesoleva vastuse punkt 8) suhtlemise õpilasesindustega õpetajatele, kuivõrd vastustajale ei olnud teada, et õpilasesindused koolides olemas on. Õpetajad ei ole ka selles asjas ise näidanud üles aktiivsust selleks, et esitada andmeid õpilasesinduste kohta. Samas nähtub tõenditest, et I. Orlova on keelanud haridusspetsialistil Pille Lillel suhtlemise kooli õpilastega. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleksid kooliõpilased otsusele vastu.
18.11.Kaebajate viited võimalikule tendentslikule käsitlusele erinevates asjaoludes ei ole käsitletavad kaalutlusvigadena. Asjaolu, et kaebajatele ei meeldi lõpplahend või see, millisele argumendile seonduvalt on loetud üks või teine kaalutlus positiivsena, vaatamata vastustaja poolsele asjakohasele kaalumisele, ei ole ette heidetav ning käsitletav
6(19)
3-20-810
kaalumisveana. Seletuskirjast nähtuvad kaalutlused ei ole asjakohatud või sobimatud ning otsus kannab kaalutlusi ennekõike hariduslikest väärtustest lähtuvalt ja erahuvist lähtuvalt.
18.12.Täna ei ole kaebajad välja toonud argumente, miks võiks lõplik lahendus olla ebaõige, arvestades ühe või teise asjaolu kaalumata jätmist. Kaebajad on väljendanud, et teatud asjaolusid on kaalutud ebapiisavalt, kuid mitte seda, et olulised asjaolud oleksid jäänud suures osas üleüldse kaalumata.
18.13.Asjaolu, et vastustaja on kaalunud asjaolusid lähtudes laste parimatest huvidest heale haridusele, ei tähenda seda, et kaalutlusreegleid oleks rikutud. Kõik kaalutlused on olnud asjakohased, sj majanduslikud. Asjaolu, et kaebajad leiavad, et mõni motivatsioon ei ole piisav, ei tähenda seda, et kaalumist vääriv asjaolu on tähelepanu alt vajalikus määras jäänud välja. Kaebajate poolt välja toodud argumendid on kahtlemata olulised, kuid õpiedukust, koolide füüsilist keskkonda, õpetajate koolitustunde ning alushariduse ja eesti keelse alushariduse tähtsust, ei saa asetada kaalutlustest tahapoole seonduvalt majanduslike kuludega, transpordikulude või reoveepuhasti võimaliku võimsuse suurendamise argumendiga. Täna ei saa tähtsustada hoonet kui füüsilist asukohta, vaid olulisem on laste haridus.
18.14.Kaebajad on leidnud, et seletuskirjas on põhjendamatult vähe pööratud tähelepanu asjaolule, et Kallaste kooli prognoositav õpilaste arv on suurem kui Kolkja koolis. Vastustaja märgib, et seletuskirjas on välja toodud, et prognoositav õpilaste arv on suurem Kallaste koolis (38 õpilast 25/26 õa), kuid toonud välja, et erinevus ei ole märkimisväärne, arvestades prognoositavat õpilaste arvu Kolkjas (31 õpilast 25/26 õa). Seega on eeltoodud asjale pööratud tähelepanu ning leitud, et erinevus ei ole märkimisväärne viisil, mis võiks mõjutada asja otsustamist.
18.15.Kaebajad on leidnud, et põhjendamatult palju on omistatud tähelepanu koolide võrdlusele õpilaste õpiedukuses, kus mängivad rolli ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. Vastustaja nõustub kaebajatega selles osas, et õpiedukuses mängivad rolli ka muud sotsiaalmajanduslikud tegurid, kuid kool ongi kohaks, kus võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust saab vähendada läbi huvihariduse, kvalifitseeritud õpetajate ning huvist erinevate eluvaldkondade kaudu, mida õpetajad saavad õpilastes tekitada. Õpiedukus tagab võimaluse paremaks haridusteeks tulevikus, mis on õpilaste toimetuleku mõttes tulevikus täiskasvanutena äärmisel oluline argument heaolu tagamisel.
18.16.Kaebajad on leidnud, et põhjendamatult on kõrvale jäetud asjaolu, et Kallaste koolis on parem vaimne keskkond ning kommunaalkulude võrdlust ei ole välja toodud. Vastustaja on vastupidiselt välja toonud nii vaimse kui ka füüsilise keskkonna erinevused sj kulutused kommunaalmaksetele. Vastustaja ongi otsuse tegemisel arvestanud kõiki eeltoodud asjaolusid koostoimes.
18.17.Kaebajad on leidnud, et põhjendamatult on hinnatud erialast enesetäiendust tunnipõhiselt. Vastustaja leiab, et erialase enesetäienduse hindamine tunnipõhiselt on põhjendatud, arvestades laste parimaid huve ning hariduslikke väärtusi. Mingil viisil tuleb õpetajate panust enesearengusse hinnata, sest ilmselge on see, et läbi enesearengu on tagatud parim õpe ning kestlik haridus ja sellest tulenevalt ka edasine parem toimetulek elus. Enesetäiendus nähtub ilmselgelt ka keelekümbluse võimekuses.
18.18.Üheks olulisemaks argumendiks on keelekümbluse võimekus koolide lõikes. Keelekümblus tagab lastele oluliselt avaramad tulevikuväljavaated. Vastustaja leiab, et sotsiaalmajanduslike tegurite ning erialane enesetäiendus on olulised, kuna peegeldavad keelekümbluse osakaalu ning võimekust selleks, et avarada tulevikuväljavaateid.
18.19.Kolkja koolis on sisse viidud osaline süvendatud eesti keele õpe. Paljud tunnid toimuvad eesti keelsena, kuid samas jätkub vene keele õpe. Kallaste koolis on osaline süvendatud eesti-keelne õpe, kuid ainult 4 õpetajat, kes on võimelised eesti keeles tunde läbi viima. Tuleb rõhutada, et info kohaselt ikkagi sellist õpet täna ei toimu, nimelt on 5. veebruari
7(19)
3-20-810
2019.a protokollist nähtav, et vaatamata õppekavas kinnitatud infole, ei toimu eesti keelset õpet sellises ulatuses nagu peaks.
18.20.EHIS andmestiku kohaselt on Kallaste kool vene keelne kool. Kolkja koolil on eesti keelne kool, kus on olemas plaan süvendatud keeleõppe osas. Kolkja kool alustas 2019/2020. a õppeaastast vene õppekeelega koolist üleminekul süvendatud eestikeelse õppega kooli, mis väärtustab erinevaid kultuure. Nähtuvalt Lisast 3 on alustatud uute kvalifitseeritud pedagoogide leidmist ning alustatud on õppetööd eesti keeles loodusainete õpetamist ning 1-8 klassini loodusõpetuses, inimeseõpetuses, bioloogias, geograafias ja informaatikas. Alates jaanuarist sai rakendada eesti keeles ka kehalist kasvatust, kunsti ja käsitöö õpetust ning poiste tehnoloogia õpetust.
18.21.Kolkja kooli vastavad näitajad on ligikaudu kahekordsed võrrelduna Kallaste kooliga, mistõttu on ilmselge, et kool on enam keskendunud sellele, et õpilased saaksid jätkata õppetööd viisil, mis laiendab nende valikuvõimalusi, sj parandab hakkamasaamist tulevikus.
18.22.Kallaste kool on alakasutuses (Kallaste koolimaja on ehitatud 12-klassilisena ning mõeldud teenindama ca 400 õpilast, täna õpib seal 47 õpilast ehk ligikaudu 10% maja võimekusest on kasutatud) ja amortiseerunud ning kohalikule omavalitsusele äärmiselt kulukas üleval pidada. Kooli kulu on 332 497 eurot ning 2020.a eelarve 322 138 eurot. Peipsiääre vald ei ole planeerinud tegevuskuludeks katteid. Teistsuguse otsuse tegemine oleks tähendanud lühiajaliste, kuid suurte investeeringute tegemist Kallaste kooli infrastruktuuri, mis ei ole avaliku ressursi mõistlik kasutus, eriti arvestades COVID-19 puhangust tekkinud tulumaksu alalaekumist.
18.23.Kallaste kooli otsesed kulud 2019. a on 332 497 eurot, millele lisandub toitlustus ning kokkade palk summas ligikaudu 38 000 eurot. Kooli kulu on 332 497 eurot ning 2020.a eelarve 322 138 eurot. Kallaste lasteaed asub aadressil Sõpruse tänav 4, kus asub ka raamatukogu ning Kallaste teeninduskeskuse tööruumid. Kallaste põhikool asub aadressil Oja 28, Kallaste. Kallaste kooli 1-3 klass planeeritakse viia aadressile Sõpruse tänav 4 ehk asukohta, kus täna asub lasteaed ja samas hoones ka raamatukogu ning valla teeninduskeskus. Seega ei suurene Sõpruse tänava 4 asukohas kolme klassi täiendav olemasolek majanduskulusid ning Kallaste koolihoone on võimalik konserveerida.
18.24.Kolkja kool on seevastu uuem ning moodsam ja oluliselt väiksem ning ei vaja koheseid täiendavaid investeeringuid. Kooli liitmise tulemusena asub koolis õppima ca 70 õpilast ning seda hoones, mis mahutab ligikaudu 100 õpilast. Vastustaja sellega ei nõustu, seletuskirjas on arvestatud ohuteguritega, mis kaasnevad transpordiga ning kohalikul omavalitsusel tuleb ümberkorralduse tegemisel ilmselgelt ohuteguritest tõusetuvate riskide minimeerimisega tegeleda, tagades tasuta transpordi kodu ja kooli vahel. Samas leiab vastustaja, et võimalik saadav hariduse kvaliteet ja sellest tulenev valikute laienemine tulevikus, ei kaalu üle ohutegureid seoses transpordiga ning seda on ka seletuskirjas väljendatud. Seega ei ole kaebajate etteheited põhjendatud. PGS § 7 lg 2 sätestab, et vähemalt 80 %-l õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Vastustaja selgitab, et Kolkja koolile soetatakse koolibuss, mis toob Kallaste lapsed kooli ning viib lapsed ka vajadusel Alatskivi kooli huviringidesse. Koolibuss on kooli ainukasutuses, mistõttu on igakülgselt tagatud laste transpordiga seonduv. Kallaste asub Kolkjast ligikaudu 17 km kaugusel, mida läbib autoga ca 20-25 minutit. Tegemist on enam kui kaks korda väiksema ajakuluga, mida on ette näinud seadusandja. Peipsiääre vald tagab Kallaste kooli õpilastele transpordi. Kolkja koolil on koolibuss, mis transpordib õpilasi vastavalt vajadusele.
8(19)
3-20-810
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kaebajad on esitanud kaebuse Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 tühistamiseks.
20.Kokkuvõtlikult leiavad kaebajad, et vaidlustatud otsuse eelnõu seletuskiri ei sisalda analüüsi ega erinevate põhiõiguste ja avaliku- ja erahuvi kaalumist. Seletuskirjast nähtuvalt on koolide ümberkorraldamise peamiseks eesmärgiks saavutada majanduslikku kokkuhoidu, kuid ei seletuskiri ega otsus sisalda arvutuskäiku võimaliku kokkuhoiu kohta. Koolide ümberkorraldamisel ei ole arvestatud Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpilaste ja lapsevanemate ega Kallase elanike arvamusega ning sooviga võimaldada lastele võimalikult varases eas alustada eesti keele õppimist. Samuti ei ole põhjendatud, miks nende arvamuste ja ettepanekutega ei ole otsuse vastuvõtmisel arvestatud.
21.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada konkreetse kooli likvideerimist või ümberkujundamist. PGS § 80 lg 1 kohaselt korraldab kooli ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Tartu Ringkonnakohus on 20. juuni 2012. a otsuses asjas nr 3-11-983 (p-s 7) selgitanud, et PS § 37 lg-st 3 tulenev lapsevanema õigus otsustavale sõnale oma laste hariduse valikul ei sisalda õigust nõuda ühe kindla kooli püsimajäämist. Siiski tuleneb nii PS §-st 37 kui ühtsest hariduspõhiõigusest subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu, sest vastasel juhul muutuks see õigus üksnes deklaratiivseks. Kohus leiab, et need seisukohad on olulised ka praeguse asja lahendamisel. Kohtu hinnangul ei piirata kaebajate juurdepääsu haridusele PS § 37 lg 1 mõttes, sest lastele tagatakse praegusel juhul jätkuvalt koolikoht.
22.Kuna otsus riivab laste, kui erilist kaitset vajavate ühiskonnaliikmete põhiõigusi, on äärmiselt oluline, et kohalik omavalitsus selgitaks enne kooli sulgemist välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning teeks kaalutletud otsuse. Kohtu hinnangul puudub kaebajatel õigus nõuda koolivõrgu muutumatust, kuid neil on õigus nõuda kohast kaalumist ja võimalust läbi esindusorganite oma seisukoht esitada. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on küll märgitud haldusakti andmise õiguslik alus, kuid otsuses ei ole välja toodud haldusakti andmise faktilist alust ega kaalutlusi, millest volikogu on otsuse tegemisel lähtunud. Otsuses puudub ka viide mistahes dokumentidele, mis sisaldaks haldusakti andmise põhjendusi. Otsuse eelnõuga koos esitati vallavolikogule küll otsuse eelnõu seletuskiri (dtl 12-28), kuid otsusest ei nähtu kas ja millises ulatuses on volikogu otsuse tegemisel seletuskirjas toodud asjaoludele tuginenud. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsuse eelnõu seletuskirjast üheselt, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast otsuse põhjendust. Vastustaja leiab, et juba ainuüksi asjaolu, et kaebajad tuginevad seletuskirjale kaebuse koostamisel, näitab iseenesest seda, et kaebajad on mõistnud seda, et otsuse lahutamatuks osaks on seletuskiri koos selle aluseks oleva faktilise aluse ning õigusliku argumentatsiooniga. Asjaolu, et otsuses sellele seletuskirjale ei ole otsesõnu viidatud, ei tähenda seda, et otsus ja seletuskiri ei kuuluks kokku. Asjaolu, et seletuskirjast nähtuvad motiividele on tuginetud, on ilmselge ka seetõttu, et kaebajad teadsid väga hästi, milline dokument motiive sisaldab.
23.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juba esialgse 9(19)
3-20-810
õiguskaitse määruskaebemenetluses on ringkonnakohus praeguses asjas selgitanud, et käesoleval juhul ei ole sugugi välistatud, et vastustaja on eksinud HMS § 56 lg-te 1–3 vastu, mis sätestavad: „(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.“ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 ega § 23, mis täpsustavad kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktidele kehtestatud nõudeid, ei näe selles osas ette erisusi (dtl 234-235). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20).
24.Kohus nõustub kaebajatega, et vaidlusaluses otsuses ei ole välja toodud haldusakti andmise faktilist alust ega kaalutlusi, isegi mitte põhimotiive, millest vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud. Otsuses ei ole ka ei selgesõnaliselt ega abstraktselt viidatud, et otsuse kaalutlused asuvad mõnes muus dokumendis. Ka ringkonnakohus on käesolevas asjas leidnud, et see, et Peipsiääre vallavolikogu otsuse eelnõul võib olla seletuskiri, ei nähtu ühestki õigusaktist, ka mitte Peipsiääre valla põhimäärusest. Seega, kuigi on olemas 17-leheküljeline volikogu otsuse eelnõu seletuskiri, puudub 31. märtsi 2020. a otsuses nr 18 sisalduma pidanud viide sellele. Järelikult on puudu seaduses ettenähtud seos haldusakti ja selle põhjenduse vahel (dtl 235).
25.Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 33-1-35-13 (p 25), 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) jt).
26.Kaebajad on kaebuses selgitanud, et otsuse eelnõu seletuskiri esitati koos otsuse eelnõuga vallavolikogule (dtl 5). Seega saadi eelnõu seletuskirjast teada otsusega samaaegselt. Seletuskirja pealkiri on „ Seletuskiri Peipsiääre Vallavolikogu otsuse eelnõule „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine“ (dtl 12). Seega viitab seletuskiri selgesõnaliselt vaidlustatud otsusele. Et seletuskiri esitati koos otsusega ja seletuskirjas on viidatud vaidlustatud otsusele, saab kohtu hinnangul lugeda otsust ja seletuskirja omavahel seotuks. Samas ei ole kohtule üheselt arusaadav, kas kõik seletuskirja põhjendused on automaatselt ka vaidlustatud otsuse põhjendused.
10(19)
3-20-810
27.Kaebajad leiavad, et täitmata on PGS § 80 lg-st 1 tulenev nõue ümberkorraldatava kooli hoolekogu ja õpilasesinduse ärakuulamiseks.
28.Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a istungi päevakorda võetud koolide ümberkorraldamise otsuse eelnõule ei olnud lisatud ümberkorraldatavate koolide hoolekogude ja õpilasesinduste arvamusi, samuti ei nähtunud otsuse eelnõu seletuskirjast, et nimetatud arvamusi oleks otsuse ettevalmistamisel küsitud. 31. märtsi 2020 volikogu istungil selgitas päevakorrapunkti ettekandja, Peipsiääre valla abivallavanem V. Kivirüüt, et koolide hoolekogudelt on arvamust küsitud. Arvamuse on andnud Kolkja Lasteaed-Põhikooli hoolekogu, Kallaste LasteaedPõhikooli hoolekogu arvamust aga ei ole, kuna hoolekogu esimees teatas, et arvamuse andmiseks ei ole hoolekogul võimalik nii kiiresti kokku tulla. Koolide õpilasesinduste arvamusi küsitud ei ole, kuna ümberkorraldatavates koolides õpilasesindused puuduvad ja otsuse eelnõud ei olnud arvamuse saamiseks seetõttu kellelegi saata.
29.Asja materjalidest nähtub, et V. Kivirüüt edastas otsuse eelnõu ja seletuskirja 25. märtsil 2020 Leo Aasale hoolekogule arvamuse andmiseks (dtl 29). E-kirjast nähtub, et V. Kivirüüt edastas kirja kolmapäeval 25. märtsil 2020 kell 14:18 ja soovis ettepanekuid reedeks enne kella 15:00. Seega sooviti vastust 48 tunni jooksul. Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu esinaine Nadežda Šlenduhhova vastas V. Kivirüüdile 26. märtsil 2020 kell 4:16 (pärast lõunat), et vastavalt PGS §-le 80 ja volikogu poolt vastu võetud Peipsiääre valla haridusasutuste hoolekogude töökorrale, saab ta hoolekogu liikmetele saata kutsed hiljemalt 5 päeva enne istungit, kui on kiire, siis 3 päeva enne istungit (dtl 31). N. Šlenduhhova andis V. Kivirüüdile teada, et hoolekogu otsuse vastuvõtmiseks peab olema antud mõistlik aeg vastavalt seadusandlusele ja arvestades eriolukorda. Ta selgitas, et on valmis esitama arvamus ja ettepanekud 2. aprillil 2020 nagu seda nõuab seadus. V. Kivirüüt leidis, et „Antud arvamusega on kiire ja seega on võimalik 3 päevaga ja kuna teete elektroonselt on võimalik operatiivselt tegutseda, pole vajadust liikmetel aega eraldi kavandada.“ (dtl 30).
30.Kohus nõustub kaebajatega, et ümberkorraldatavate koolide hoolekogudele anti hoolekogu erakorralise koosoleku korraldamiseks ning koolide ümberkorraldamise kohta arvamuse andmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg. Ei saa lugeda õigustatuks koolide ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist enne Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu arvamuse ärakuulamist. Kindlasti ei saa vallavalitsuse nõutud tähtajaks Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu poolt arvamuse mitteandmist käsitada arvamuse andmisest keeldumisena. N. Šlenduhhova 26. märtsi 2020. a e-kirjas märgitud selgitused on igati asjakohased. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korralduse nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“. Välja kuulutati eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga. Kui ka tavaolukorras tuleb poolteisepäevast tähtaega pidada ebapiisavaks, siis eriolukorrast tingitud piirangute tõttu ei saa seda pidada nõuetekohaseks ärakuulamiseks.
31.Alles kuu aega varem enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist, 26. veebruaril 2020, võttis Peipsiääre Vallavolikogu vastu määruse nr 5 „Peipsiääre valla haridusasutuste hoolekogude moodustamise kord ja töökord“ (edaspidi määrus nr 5). Määrus nr 5 § 9 lg 1 kohaselt on hoolekogu töövorm koosolek. Sama paragrahvi lg-d 7 ja 8 sätestavad, et kiirete ja edasilükkamatute küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või kooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku. Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kolme päeva jooksul vastava ettepaneku saamise hetkest. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos 11(19)
3-20-810
erakorralise koosoleku teatega. Kui käsitleda 25. märtsil 2020 esitatud hoolekogu arvamuse küsimist ettepanekuna Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu kokkukutsumiseks, siis oleks tulnud vallal iseenda kehtestatud reeglite kohaselt jätta hoolekogu kokkukutsumiseks aega vähemalt 3 päeva. Sellele tulnuks liita mõistlik aeg kogunemiseks ning mõistlik aeg hoolekogu seisukoha formuleerimiseks. Kuigi määruse nr 5 § 11 lg 6 võimaldab kiiret otsustamist vajavates küsimustes hoolekogu otsuse vastu võtta side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu, ei ole kohtu hinnangul jäetud hoolekogule määrusest nr 5 tulenevad aega hoolekogu erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks.
32.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja V (T. Rižskaja) oli aastatel 20192020 Kallaste kooli hoolekogus, siis oleks vaatamata lühikesele ärakuulamisõiguse teostamise ajale saanud kaebajad esitada hoolekogu seisukohad käesolevas kaebuses. Sellise argumendiga ei saa põhjendada hoolekogu arvamuse ärakuulamata jätmist.
33.Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu on koolide ümberkorraldamise kohta oma seisukoha kujundanud 13. märtsil 2019 toimunud hoolekogu koosolekul. Hoolekogu koosoleku protokollist nr 7 nähtuvalt ei toetanud hoolekogu koolide ümberkorraldamist Kolkja kooli baasil (dtl 325). Nimetatud hoolekogu protokoll oli esitatud Peipsiääre vallavolikogule
20.märtsi 2019. a istungiks lisamaterjalina Kallaste ja Kolkja lasteaed põhikoolide ümberkorraldamise küsimuse otsustamiseks. Seega oli vastustajale üldjoontes teada, hoolekogu vastuseis ja peamised vastuargumendid Kallaste ja Kolkja lasteaed-põhikooli ümberkorraldamisel Kolkja kooli baasil. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks ei ole arvestatud Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu poolt 13. märtsil 2019 välja toodud vastuargumente koolide ümberkorraldamisele Kolkja kooli baasil.
34.Kallaste Lasteaed-Põhikooli 1. aprillil 2020 toimunud koosolekul võttis hoolekogu seisukoha 31. märtsi 2020 koolide ümberkorraldamise kohta vastu võetud otsuse osas. Hoolekogu 1. aprilli 2020 koosoleku protokollist (dtl 329-330) nähtuvalt ei toetanud hoolekogu
31.märtsil 2020 vallavolikogu poolt vastuvõetud otsust koolide ümberkorraldamise kohta.
35.Kolkja Lasteaed-Põhikooli hoolekogu on 26. märtsil 2020 teinud elektroonilise koosoleku, mille protokolli kohaselt otsustati poolthäälte enamusega (poolt 9, vastu 0, erapooletuid 1) kiita heaks Peipsiääre Vallavolikogu otsuse eelnõu „ Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine“ (dtl 116-117).
36.Usutav ei ole vastustaja seisukoht, et vastustajale ei olnud teada, et õpilasesindused koolides olemas on. Kallaste Lasteaed-Põhikoolil on olemas õpilasesindus (dtl 32-33). Sellekohane info on lihtsasti kättesaadav ka Googlet kasutades. Ka Kallaste Lasteaed-Põhikooli kodulehel on info õpilasesinduse kohta (vt http://www.kallastekool.edu.ee/?s=%C3%B5pilasesindus). Kolkja Lasteaed-Põhikoolil on õpilasesindus (dtl 34-35), mille kohta info leidmine kooli leheküljelt on väga lihtne (vt http://www.kolkja.edu.ee/ee/%C3%B5pilasesindus). Ka ei saa pidada õigeks vastustaja positsiooni, et ta on kogu aja suunanud suhtlemise õpilasesindustega õpetajatele, kuid õpetajad ei ole selles asjas ise näidanud üles aktiivsust selleks, et esitada andmeid õpilasesinduste kohta. Kohtu hinnangul on selline õpetajate süüdistamine alusetu. PGS § 80 lg 1 kohaselt on ärakuulamiskohustus kooli pidajal, mitte õpetajatel. Kooli pidajaks on vald, mitte õpetajad. Kuigi 12. veebruaril 2019. a toimunud Peipsiääre Vallavolikogu hariduskomisjoni koosoleku protokollis on kirjas valla sõnum, et number üks on laste heaolu, mitte rahaline seis ja kokkuhoid (dtl 92), siis sellise sõnumi tõsiseltvõetavust vähendab asjaolu, et koolide õpilasesinduste seisukohti ei peetud vajalikuks välja uurida.
12(19)
3-20-810
37.Vastustaja väitel anti õpilasesindustele 5. veebruaril 2019. a toimunud koosolekul võimalus omi seisukohti esitada hiljemalt 12. veebruaril 2019, kuid kumbki õpilasesindus seda ei teinud. Esmalt ei haaku selline väide vastustaja seisukohaga, et talle ei olnud teada, et koolides on õpilasesindused olemas. Teiseks ei ole 5. veebruaril 2019 õpilasesindustele antud võimalus oma seisukohti avaldada vastavuses PGS § 80 lg 1 nõuetega. Riigikohus on ärakuulamise põhimõtte kohta leidnud, et selle tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada (Riigikohtu halduskolleegiumi
10.detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p 17). 5. veebruari 2019. a koosolekul ei olnud vaidlusaluse otsuse piirjooned sedavõrd määratletud, et üle aasta varem antud võimalust saaks pidada piisavaks. Viidatud kuupäeval ei olnud veel olemas vaidlusaluse otsuse eelnõud või seletuskirja, millele oma seisukoht esitada. Selleks kuupäevaks polnud isegi olemas koolivõrgu ümberkorraldamise komisjoni (vt kohtuotsuse p-d 42 ja 43).
38.PGS § 80 lg-st 1 tulenevat kohustust kuulata ära ümberkorraldatavate koolide õpilasesinduste ja hoolekogude arvamus ei saa käsitada formaalsusena, kuivõrd nii õpilasesinduse kui ka hoolekogu kaudu on esindatud koolide ümberkorraldamisest kõige enam puudutatud osa kogukonnast ning nende arvamustest võib ilmneda olulisi asjaolusid, mida koolide ümberkorraldamise otsuse kui kaalutlusotsuse tegemisel peaks arvestama. Kohus nõustub kaebajate hinnanguga, et vastustaja oleks koolide ümberkorraldamise otsuse tegemisel pidanud muu hulgas analüüsima ka õpilasesinduste ja hoolekogude arvamusi ning arvamuste mittearvestamist ka põhjendama. Ümberkorraldatavate koolide õpilasesinduste ja hoolekogude arvamuse väljaselgitamise kohustus lasus vastustajal ning seetõttu ei ole asjakohased vastustaja etteheited kaebajatele, et kaebuses ei ole välja toodud argumente, mis jäid väidetavalt arvestamata ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu. Kohus nõustub kaebajatega selles, et vastustaja poolt haldusmenetluse normide rikkumise tõttu ei ole õpilasesinduste arvamust välja selgitatud ning kaebajad ei saa õpilasesinduste asemel anda käesolevalt arvamust, st välja tuua argumente, koolide ümberkorraldamise kohta. Olukorras, kus õpilasesindused ei ole andnud koolide ümberkorraldamise osas oma arvmust ei saa vastustaja eeldada, et õpilased olid vaidlustatud otsuse poolt.
39.Kohtule jääb arusaamatuks vastustaja seisukoht, et tegemist ei ole kiirustades tehtud otsustusega, vaid otsusele on eelnenud enam kui aasta läbirääkimisi ning erinevate huvirühmade kaasamist – kui otsuse vastuvõtmiseks oli aega küll ja sellega seonduvalt suheldi huvirühmadega, siis miks ei tehtud seda kooskõlas PGS § 80 lg-ga 1 ja määruse nr 5 § 9 lg-tega 7 ja 8. V. Kivirüüdi e-kiri (vt otsuse p 29) viitab selgelt kiirustamisele ja seetõttu ei ole tõsiseltvõetav vastustaja väide, et põhjust ei ole rääkida mis tahes kiirustamisest (dtl 47).
40.Kohus nõustub vastustaja selle väitega, et koolivõrgu ümberkorraldamise teema oli päevakorral juba tunduvalt varem enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.
41.Riigi Teatajast nähtub, et Peipsiääre Vallavolikogu on 10. oktoobril 2018 vastu võtnud määruse nr 43 „Peipsiääre valla arengukava 2018-2030 vastuvõtmine“. Määruse lisaks on „Peipsiääre valla arengukava 2018 – 2030“. Selles dokumendis on määratletud omavalitsusüksuse peamised arengusuunad järgnevateks aastateks. Arengukavas on lk-l 8 selgitatud, et elanike arvu vähenemine ning vananemine mõjutab omakorda vallas pakutavaid avalikke teenuseid. Lähemas perspektiivis tähendab see, et valla haridusvõrk vajab korrastamist, tõenäoliselt pole alushariduse pakkumine kuues kohas ning üldhariduse pakkumine viies kohas kestlik. Kaaluda tuleb asutuste ühendamist, aga ka kinnisvara optimeerimist. Haridusvõrgu korrastamise kõrval on lähtuvalt vähenevast nõudlusest vaja üle vaadata ka muud teenused. Seejuures peab arvestama, et optimeerimine võib kaasa tuua kogukonna vastuseisu, mistõttu ei saa otsuseid teha ilma põhjaliku analüüsi ning avatud 13(19)
3-20-810
diskussioonita. Seega nähtub 2 aastat tagasi vastu võetud valla arengukavast, et üheks valla arengu võtmeteguriks on haridusvõrgu korrastamine koolide ühendamise näol. Arengukava lk-l 9 on märgitud, et negatiivsete rahvastikutrendide aeglustamiseks ja teatud määral muutmiseks tuleb pöörata tähelepanu elukeskkonnale, noortele ja noortele peredele ning ettevõtluse arengule. See valla järeldus viitab taaskord sellele, koolide õpilasesinduste seisukoha ärakuulamine oleks olnud vajalik ka arengukavast lähtudes.
42.Vastustaja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et Kallaste koolis toimus 15. jaanuaril 2019 kell 18:00 koosolek koolide ümberkorraldamiseks, kus registreerimislehe kohaselt osales 47 inimest (dtl 56). Kolkja koolis toimus koosolek samal päeval kell 16:00, seal osales registreerimislehe järgi 25 inimest (dtl 58). Kallaste linna elanikud on 21. jaanuaril 2019 saatnud Peipsiääre volikogule kirja, kus nad avaldavad soovi, et noortel oleks võimalik õppida Kallaste koolis (dtl 61). Kirjale lisasid oma allkirja 90 inimest (dtl 62-65). 23. jaanuaril 2019 on Peipsiääre valla arendustegevuse eestvedajaid kutsutud koosolekule venekeelsete koolide tulevikust (dtl 118). Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja valla esindajate koosolek teemal „Peipsiääre valla koolivõrgu korrastamine“ toimus 5. veebruaril 2019 (dtl 67-70, lisa koosolekul osalejate registreerimisleht dtl 71-72). Sellel koosolekul tegi valla haridusnõunik Pille Lille ettekanne Peipsiääre valla koolivõrgu korrastamise kohta (dtl 73-84). Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajad on pöördunud Peipsiääre Vallavalitsuse ja Peipsiääre valla hariduskomisjoni poole, kuna leiavad, et P. Lille ei olnud erapooletu ja suhtus Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajatesse eelarvamusega (dtl 85).
43.Asja materjalidest nähtub ka, et 12. veebruaril 2019 toimus Peipsiääre Vallavolikogu hariduskomisjoni koosolek, kus päevakorra p 1 oli koolivõrgu ümberkorraldamine (Kallaste ja Kolkja Lasteaed-Põhikoolid) ning kus koosolekul osales külalisena ka I. Orlova ehk kaebaja VI (dtl 91-93). Ka 5. märtsil 2019 toimus Peipsiääre Vallavolikogu hariduskomisjoni koosolek, kus päevakorras oli Koolivõrgu ümberkorraldamine (Kallaste Lasteaed-Põhikool ja Kolkja Lasteaed-Põhikool) ning kus osalesid ka Kallaste kogukonna esindajad (dtl 95-97). 17. aprillil 2019 toimus Alatskivil koosolek teemal „Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise võimalused“ (dtl 98-102). Selle koosoleku protokollist nähtub, et osalejaks oli ka kaebaja VI (dtl 98). Peipsiääre Vallavolikogu hariduskomisjoni koosolek toimus taas 2. mail 2019, kus koosoleku päevakorras olid: 1. Kallaste Lasteaed-Põhikool õpilaskodu; 2. Liikmevahetus;
3.Koolivõrgu ümberkorraldamise ajutise komisjoni moodustamine (dtl 103-107). Külalisena osales koosolekul kaebaja VI (dtl 103). Peipsiääre Vallavolikogu on 29. mail 2019 võtnud vastu otsuse nr 43, millega kinnitas koolivõrgu ümberkorraldamise komisjoni koosseisu (dtl 108). Komisjoni koosseisu liikmeks on kinnitatud ka I. Orlova. Komisjon on käinud koos
10.septembril 2019, kui otsustati moodustada komisjoni liikmetest töörühmad vastavalt teemavaldkondadele, millega tuleb koheselt tegutsema hakata (dtl 109-11) ja 4. novembril 2019 (dtl 112-115).
44.Kokkuvõtvalt nähtub enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist toimunud koosolekutest ja aruteludest, et koolide ümberkorraldamise otsustus ei olnud üllatuslik.
45.Kaebajad on seisukohal, et Peipsiääre vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja LasteaedPõhikooli ümberkorraldamine“ vastuvõtmisel ei kaalutud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning otsuse tegemisel on tehtud ilmseid kaalutlusvigu.
46.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et rahvaarvu vähenemine viib paratamatult olukorrani, kus eelduslikult ei ole üldhariduse pakkumine viies kohas kestlik. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et vaadata tuleb seda, et haridusasutuste võrgu arengut käsitletakse 14(19)
3-20-810
tervikpildina, mis hõlmab alusharidust ja kõiki otstarbekaid kooliastmeid. Seega on selge, et vald peab haridusküsimuses muudatusi tegema. Koolivõrgu ümberkorraldamise lähtepunktideks olid seletuskirja kohaselt õpilaste arv; õpiedukus; õpingute jätkamine pärast põhikooli lõpetamist; õpikeskkond (füüsiline ja vaimne); majanduslik olukord; koolide ruumiline lahendus; õpetajate panus enesearengusse (erialane enesetäiendamine) ja kooli arendustegevustesse; õpetajate töömotivatsioon ja valmidus muutusteks vastavalt riiklikule õppekavale; majanduslikud tegurid; asjakohased asjaolud (dtl 15). Ka need lähtepunktid on koolivõrgu ümberkorraldamisel asjakohased.
47.Õpilaste arvu on vastustaja hinnanud veebilehel haridussilm.ee avalikustatud andmetega. Seletuskirja koostaja on toonud välja Kallaste Lasteaed-Põhikooli (49 õpilast) ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli (35 õpilast) andmed. Kuigi nii Peipsiääre valla arengukava 2018 – 2030 kui seletuskiri räägivad üldhariduse pakkumisest viies kohas ja haridusasutuste võrgu tervikpildist, pole seletuskirja koostaja selgitanud, miks õpilaste arv on välja toodud vaid kahe kooli kohta (andmeid ei ole Anna Haava nim Pala Kooli, Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli ja Vara Põhikooli kohta). Nii 2019/2020 õppeaastal õppinud õpilaste arv kui prognoositav õpilaste arv 2025/2026 õppeaastal on Kallaste Lasteaed-Põhikoolis suurem kui Kolkja Lasteaed Põhikoolis. Vastustaja ei pea erinevust oluliseks, kuna vahe on vaid 7 õpilast kogu kooliastme peale. Ka kohtu hinnangul pole vahe suur. Kahtlemata on mõlema kooli puhul tegemist väikese kooliga.
48.Õpilaste arvust kaalukamaks peab vastustaja õpiedukust, mida ta on defineerinud kui õpilaste hilisemat võimalikku konkurentsivõimet tööturul. Eriti oluliseks peab vastustaja seejuures eesti keele oskust. Jällegi vaid kahte kooli võrreldes, on vastustaja haridussilm.ee andmetele tuginedes leidnud, et Kolkja Lasteaed-Põhikooli eesti keele põhikooli lõpueksami tulemused on märkimisväärselt paremad Kallaste kooli lõpueksamite tulemustest aastatel 20162018. a, jäädes võrdsele tasemele riigi keskmiste tulemustega. Kallaste kooli tulemused on madalamad kui riigi keskmised tulemused. Kohtu hinnangul ei ole vahe siiski märkimisväärne. Kui eesti keele põhikooli lõpueksami tulemused on 2017/2018 õppeaastal olnud riigis keskmiselt 3,7, siis Kolkja koolis olid need samuti 3,7 ja Kallaste koolis 3,4. Matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused 2017/2018 õppeaastal olid Kallaste koolis 3,7 ja Kolkja koolis 3,3 ning need jäid mõlemad alla riigi keskmisele 3,9 (dtl 17). Seega ei ole põhikooli eesti keele ja matemaatika eksamite tulemused kahes koolis märkimisväärselt erinevad. Eesti keele eksam läks paremini Kolkja kooli ja matemaatika eksam Kallaste kooli õpilastel. Seletuskirjas pole põhjendatud, miks on arvesse võetud vaid eesti keele ja matemaatika lõpueksami tulemusi ning miks pole vaja hinnata nt loodusaineid, sotsiaalaineid või kunstiaineid.
49.Vastustaja on pidanud oluliseks õpingute jätkamist pärast põhikooli lõpetamist. Kahe kooli vastavad andmed on vastustaja võtnud taas veebilehelt haridussilm.ee. Andmete kohaselt on üldhariduskoolides jätkanud suurem osa Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilasi (67%), samas kui Kallaste Lasteaed -Põhikooli õpilastest on jätkanud pooled (51%). Kallaste kooli lõpetajate osakaal on suurem kutseharidusega seotud edasiõppijate hulgas. Vastustaja rõhutab, et märkimisväärne on Kallaste kooli õpilaste arv, kes ei jätka üldse õppetööd, moodustades enam kui 10% (täpsemalt 11%, Kolkjal on see 4%). Arvestades põhikooli haridusega inimeste võimalikku vaesusriski, ei ole nimetatud näitaja ilmselgelt hea. Selle väitega kohus nõustub.
50.Vastustaja on pidanud oluliseks hinnata õpikeskkonna füüsilist ja vaimset keskkonda (sh hoone seisundit ja õpikeskkonda). Kallaste koolihoone vajab täielikku renoveerimist, sh kommunikatsioonid (elektritarvikud: kaablid, valgustid, signalisatsioon jmt), sj kanalisatsiooni – ja küttetorustik. Sanitaarremonti nõuavad seinad, põrandad ning vahetada tuleb uksed. Positiivsena tuleb välja tuua, et vahetatud on aknad ja katus, paigaldatud on tuletõkkeuksed. Samuti on tehtud sanitaarremont aulas, riietusruumis ja spordisaalis. Õpikeskkond on osaliselt 15(19)
3-20-810
uuendatud kuid vajab uuendamise jätkamist. Vananenud on mööbel ja kasutusel on vananevad õpivahendid. Osades klassiruumides on projektorid ja smart-tahvlid. Lasteaed ja spordisaal asuvad koolihoonest eraldi. Toitlustamine toimub koolis söökla abil. Kolkja koolihoone vajab vähe investeeringuid, siseruumid on renoveeritud 2016.a, heas seisus ning vajavad pisemaid remonditöid, õpikeskkond on uuendatud ning vajab uuendamise jätkamist, digitaristu ja kohtvõrk vajavad kaasajastamist, kasutusel on vananev õppevara. Lasteaed, kool ja spordisaal on ühes hoones, mille kasutusala on komplektne. Seega on vastustaja selgitanud, et füüsiline õpikeskkond on Kolkjas parem kui Kallastel.
51.Vastustaja on selgitanud, et haridussilm.ee veebilehe kohaselt on vaimse õpikeskkonna näitaja Kallaste Lasteaed-Põhikoolis 83,3% (Eesti keskmine 80%) ning Kolkja LasteaedPõhikoolis 66,7 %. Vastustaja on eeltoodust teinud ainult ühe järelduse – Kolkja LasteaedPõhikooli vaimse õpikeskkonna väärtus on selgelt ja märkimisväärselt alla Eesti keskmise ning Kallaste Lasteaed-Põhikooli oma on kõrgem kui Eesti keskmine (dtl 19). Kohtu jaoks on mõistetamatu, et kui vastustaja pidas oluliseks kahe näitaja füüsilise ja vaimse keskkonna väljatoomist, ning ei analüüsinud nt ka emotsionaalset, intellektuaalset või sotsiaalset õpikeskkonda, siis sisuliselt ta mingeid järeldusi vaimse õpikeskkonna kohta ei teinud. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks üldse see koolivõrgu ümberkorraldamise lähtepunkt oli vaja välja tuua. Ka ei ole vastustaja selgitanud mingeid seoseid füüsilise ja vaimse õpikeskkonna vahel (nt seda, kas hea vaimse õpikeskkonna näitaja Kallaste Lasteaed-Põhikoolis kompenseerib kuidagi halvemat füüsilist õpikeskkonda).
52.Kaebajad on seisukohal, et põhjendamatult on koolide võrdluses tähelepanuta jäetud asjaolu, et Kallaste Lasteaed-Põhikoolis on vaimse õpikeskkonna väärtus oluliselt parem kui Kolkja koolis (Kallaste koolis vastavalt 83,3 % ja Kolkja koolis 66,7 %). Kaebajate hinnangul on koolide füüsilise õpikeskkonna võrdluses liialdatud Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoone remondivajaduse hindamisel, kaebajatele teadaolevalt ei ole koolihoonele remondivajaduse hindamiseks tehtud ekspertiisi. Samuti on seletuskirjas üldsõnaliselt väidetud, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli alatäituvus toob endaga kaasa olulisi kulutusi kommunaalkulude tasumiseks, välja ei ole toodud koolide kommunaalkulude võrdlust ega analüüsitud kulutuste suurust ühe õpilaskoha kohta. Kohus nõustub nende kaebajate väidetega.
53.Koolide ruumilise lahenduse osas on vastustaja selgitanud, et Kallaste Lasteaed-Põhikool on arvestatud 385-le õpilasele, kus täna õpib ligikaudu 8 korda vähem õpilasi kui kool mõeldud on. Kolkja kool on mõeldud 120-le õpilasele. Kallaste Lasteaed-Põhikoolis tuleb positiivsena välja tuua staadioni olemasolu, kuid spordisaalide võimekus on sarnane. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab vastustaja, et Kallaste Lasteaed-Põhikool on ilmselgelt alatäituvuses, mis toob endaga kaasa olulisi kulutusi igapäevaste kommunaalkulude tasumiseks. Kolkja LasteaedPõhikooli suletud netopind on oluliselt paremas vastavuses tegeliku õpilaste arvuga. Nende vastustaja väidetega kohus nõustub.
54.Koolivõrgu ümberkorraldamise lähtepunkti „Õpetajate panus enesearengusse ja erialane enesetäiendus“ osas on vastustaja leidnud, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate erialane enesetäiendus on aastatel 2014-2018 olnud väiksemamahulisem kui Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajatel. Vastav näitaja keskmise koolitustundide kohta Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajate osas on enam kui kaks korda kõrgem (18) võrreldes Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate näitajatega (8). Kaebajate jaoks jääb arusaamatuks otsuse eelnõu seletuskirja p-s 3.6 toodud õpetajate panuse enesearengusse ja erialase enesetäienduse analüüs. Õpetajate erialase enesetäienduse kohta ei saa anda hinnangut tuginedes üksnes keskmisele koolitustundide arvule ühe õpetaja kohta, arvestada tuleb ka seda kui palju õpetajaid koolitustel käis. Arvestades nii koolitusel käinud õpetajate arvu kui ka keskmist koolitustundide arvu ühe õpetaja kohta, ei saa 16(19)
3-20-810
väita, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate erialane enesetäiendus on olnud oluliselt väiksemamahulisem kui Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajatel. Kaebajad on toonud kaebuses välja ka selle, et seletuskirjas on analüüsitud küsitluse „Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpetajate nägemus kooli arendustegevustesse panustamisel“ tulemusi, kusjuures sarnast uuringut ei ole läbi viidud Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpetajate hulgas. Kaebajad leiavad, et seetõttu ei tohiks selle uuringu tulemusi arvestada. Ringkonnakohus nõustus sellega (dtl 236), et antud küsitluse arvessevõtmine ei ole legitiimne kaalutlus, kui eesmärgiks on kahte kooli omavahel võrrelda. Võrdlemiseks peaks olema sarnane küsitlus ajaliselt lähestikku läbi viidud mõlema kooli õpetajate seas.
55.Kaebajad leiavad, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendamatult suure tähenduse omistanud majanduslikele teguritele. Kaebajad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et
31.märtsi 2020 otsuse eelnõu seletuskirjas toodud kululiikide tabel on ebaselge ning puudub sisuline koolide püsikulude analüüs, mis võimaldaks adekvaatselt hinnata kui suured on kummagi kooli tegelikud püsikulud ühe õpilaskoha kohta. Kaebajad leiavad, et 31. märtsi 2020 otsuse eelnõu seletuskirjas toodud kululiikide tabel võib sisaldada ka ebaõigeid andmeid, kuivõrd tabelis toodud andmed ei lange kokku vallavalitsuse poolt edastatud Kallaste ja Kolkja kooli 2019. a eelarve täitmise aruannetes toodud andmetega (dtl 340-346) (nt seletuskirja tabelis toodud koolide majapidamiskulud on oluliselt erinevad oluliselt eelarve täitmise aruannetes näidatud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskuludest (kululiik 55 11)). Seejuures on seletuskirja kululiikide tabelis näidatud Kallaste kooli majapidamiskulusid tegelikest kuludes suuremana ning Kolkja kooli majapidamiskulusid tegelikest kuludest väiksemana. Kohus nõustub kaebajate väidetega.
56.Kaebajad on osutanud küsitavusele, et volikogu otsusega vastu võetud koolide ümberkorraldamise variandi puhul ei ole välja toodud Kallaste laste transpordi korraldamise küsimust kodunt kooli, koolist koju ja vajadusel koolist huviringi ja huviringist koju jõudmisel. Puuduvad näiteks andmed, kuidas muutub ümberkorraldamise järel seni Kallaste LasteaedPõhikoolis käinud 4.–9. klassi õpilaste koolitee pikkus ning kooli jõudmiseks kuluv aeg. Samuti puuduvad andmed, kas ja kui siis milliseid täiendavaid kulutusi tuleb lapsevanematel teha laste transportimiseks Kallastelt Kolkjasse. Seletuskirjas on negatiivse asjaoluna välja toodud, et Kolkja Lasteaed-Põhikool on eraldatud tihedast bussiliiklusest, kuid ei ole analüüsitud, kas seni Kallaste Lasteaed-Põhikoolis käinud lastel on üldse võimalik ühistranspordiga Kolkjasse kooli ja hiljem koju saada ning kas olemasolev transpordikorraldus võimaldab lastel osaleda koolivälisel ajal huvitegevuses. Ringkonnakohus nõustus selles osas (dtl 236) kaebajatega, et laste transpordi küsimus oleks tulnud lahendada koolide ümberkorraldamise otsusega samaaegselt. Näiteks puuduvad sootuks andmed selle kohta, mitu Kallaste last käib ühtlasi Alatskivil muusikakoolis ja kuidas nad külade vahel liikuma hakkavad. Määruskaebuses on vastustaja väitnud, et Peipsiääre vald tagab Kallaste kooli õpilastele transpordi ning et Kolkja koolil on koolibuss, mis transpordib õpilasi vastavalt vajadusele. Ringkonnakohus nõustus, et see võib olla piisav lahendus. Samas ei kajastu see menetluse käesolevas faasis veel üheski valla otsuses. Laste transpordi korraldamine on oluline tegur koolide ümberkorraldamisel, kuna mh tagatakse seeläbi turvalisus kodunt kooli ja koolist koju jõudmisel.
57.Otsuses eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei ole analüüsitud ka koolide ümberkorraldamise tulemusel Kolkja Lasteaed-Põhikooli õpilaste arvu kasvuga kaasnevat täiendavat koormust olemasolevatele tehnorajatistele ning sellest tingitud võimalikke lisakulutusi. Kaebajatele teadaolevalt on Kolkja Lasteaed-Põhikooli reovee puhastusseadmed väikese puhastusjõudlusega ning mõeldud kasutamiseks koormusel kuni 35 inimest. Koolide ümberkorraldamise järel Kolkja lasteaed-Põhikooli õpilaste arv kahekordistub ning sellega
17(19)
3-20-810
tõuseb oluliselt ka koormus reoveepuhastile, mistõttu tuleb reoveepuhasti puhastusjõudluse tõstmiseks teha täiendavaid kulutusi.
58.Kokkuvõttes ei nähtu seletuskirjast, miks on andmed välja toodud vaid Kallaste LasteaedPõhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli kohta, kui ülevaatamist vajaks valla haridusasutuste võrk tervikuna. Koolivõrgu ümberkorraldamise lähtepunktid „õpilaste arv“ ja „õpiedukus“ ei erine kahe vaadeldava kooli osas märkimisväärselt. Seejuures ei ole selgitatud, miks pole arvesse võetud teisi lõpueksami tulemusi eesti keele ja matemaatika kõrval. Vaimse õpikeskkonna näitajate kohta ei ole vastustaja teinud mingeid järeldusi. Seletuskirjas on üldsõnaliselt väidetud, et Kallaste Lasteaed-Põhikooli alatäituvus toob endaga kaasa olulisi kulutusi kommunaalkulude tasumiseks, kuid välja ei ole toodud koolide kommunaalkulude võrdlust ega analüüsitud kulutuste suurust ühe õpilaskoha kohta. Küsitluse „Kallaste LasteaedPõhikooli õpetajate nägemus kooli arendustegevustesse panustamisel“ arvessevõtmine ei ole legitiimne kaalutlus, kui eesmärgiks on kahte kooli omavahel võrrelda. Kululiikide tabel on ebaselge ning puudub sisuline koolide püsikulude analüüs, mis võimaldaks adekvaatselt hinnata kui suured on kummagi kooli tegelikud püsikulud ühe õpilaskoha kohta. Õpilaste transpordi küsimus jäeti vaidlusaluses otsuses ja seletuskirjas lahendamata.
59.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Peipsiääre Vallavolikogu
31.märtsi 2020. a otsuse nr 18. Vaidlustatud haldusakt on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane ning vormistamis-, põhjendamis- ja kaalumispuudused 31. märtsi 2020. a otsuses nr 18 viivad kaebuse rahuldamiseni.
60.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebajate esindaja on taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitanud kohtule
25.septembril 2020 (dtl 348-357). Halduskohus rahuldas 28. septembril 2020 kaebajate esindaja taotluse ning võttis asja juurde ka 27. septembril 2020 esitatud kuludokumendi (dtl 359-364). Kohus nõustus kaebajate hinnanguga, et täiendava kuludokumendi määratud tähtajast hilisem esitamine ei põhjusta menetluse viibimist.
61.Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebajate menetluskulud kaebuselt ja esialgselt õiguskaitselt tasutud riigilõivu summas 180 eurot ning õigusteenuse osutamise kulusid summas 4117,50 eurot (sh käibemaks). Kaebajate menetluskulude suuruseks on seega kokku 716,25 eurot kaebaja kohta. Kuigi õigusabikulu suurus ühe kaebaja kohta ei ole ebamõistlikult suur, peab kohus arvestama asjaoluga, et kaebajad esitasid ühise kaebuse ja ka argumendid olid esitatud ühiselt. Kaebajate esindaja ei pidanud iga kaebaja kohta koostama eraldi dokumenti, erinevate põhjendustega. Seetõttu leiab kohus, et 4117,50 euro asemel on mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud selles asjas 3200 eurot. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajate eest tasutud riigilõiv 180 eurot on terves ulatuses vajalik ja põhjendatud.
62.Tartu Halduskohus rahuldas 12. mai 2020. a määrusega kaebajate I ja III-V esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Peipsiääre Vallavolikogu 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis sama määrusega kaebajate II ja VI esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Täiendades halduskohtu määruse põhjendusi, jättis Tartu Ringkonnakohus 16. juuni 2020. a määrusega vastustaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. mai 2020. a määruse resolutsiooni p-le 4 rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul võivad 31. märtsi 2020. a otsuse nr 18 vormistamis-, põhjendamis- ja kaalumispuudused viia kaebuse rahuldamiseni, mistõttu ei ole alust pidada kaebust 18(19)
3-20-810
perspektiivituks. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega esineb pöördumatu tagajärje oht, nõustus ringkonnakohus halduskohtu antud hinnanguga esialgse õiguskaitse vajaduse osas. Tartu Halduskohus jättis 10. augusti 2020. a määrusega vastustaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamiseks või muutmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. augusti 2020. a määruse muutmata.
63.Eelnevast tulenevalt peab kohus vajalikuks rõhutada, et praegune kohtuotsus ei muuda 12. mai 2020. a ja 10. augusti 2020. a halduskohtu määruseid sisutuks – vastupidi, kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse on jätkuvalt olemas kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.