Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1582
Haldusasi
XX kaebus Keskkonnainspektsiooni 26. juuni 2018. a ettekirjutuse nr 574 tühisuse tuvastamiseks, Keskkonnainspektsiooni 2. augusti 2019. a sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 4. septembri 2019. a sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14. novembri 2019. a sunniraha määramise teate nr 61/19/7021 õigusvastasuse tuvastamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. märtsi 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
7. september 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. märtsi 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1582 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. detsembril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-1582 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX sõlmis üürileandjana 24.03.2017 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga (registrikood 14109344) üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu (katastritunnus 78403:314:0056) tasu eest kasutamiseks. Lepingu kehtivusaeg oli lepingu järgi 01.04.2017 kuni 31.03.2019. XX lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu, sest N&B Sorteerimiskeskus OÜ rikkus jäätmeloas nr L.JÄ/328976 kehtestatud tingimusi. XX teavitas üürilepingu ülesütlemisest Keskkonnainspektsiooni. Kuna pärast üürilepingu ülesütlemist puudus N&B Sorteerimiskeskus OÜ-l jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, tunnistas Keskkonnaamet 29.10.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le antud jäätmeloa nr L.JÄ/328976 kehtetuks.
2.Keskkonnainspektsioon tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel nii N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le kui ka XX-le 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574, milles kohustas neid likvideerima Betooni põik 2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmed, andes jäätmed üle vastavaid keskkonnalube omavatele teistele jäätmekäitlejatele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 14.09.2018.
3.Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6 kohaselt kontrollis Keskkonnainspektsioon ettekirjutuse nr 574 täitmist. Kuna ettekirjutust ei olnud Keskkonnainspektsiooni hinnangul täidetud, määras Keskkonnainspektsioon XX-le sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 03.09.2019.
4.XX esitas 19.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäi pärast halduskohtu 16.09.2019 määruse jõustumist ettekirjutuse nr 574 tühisuse tuvastamise nõue osas, mis puudutab kaebajat, Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6 õigusvastasuse tuvastamise nõue ning nõue keelata sunniraha rakendamine.
5.Keskkonnainspektsioon määras 04.09.2019 sunniraha määramise teatega nr 61/19/2066-9 XX-le sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 07.10.2019. Keskkonnainspektsioon määras 14.11.2019 sunniraha määramise teatega nr 6-1/19/7021 XX-le sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 15.12.2019.
6.Kaebaja taotles kaebuse muutmist nii, et kaebus on esitatud nõuetes tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 tühisus, alternatiivselt tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 õigusvastasus, tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 ning vastavate sunniraha rakendamiste õigusvastasus, kohustada Keskkonnainspektsiooni lõpetama sunniraha rakendamine XX suhtes seonduvalt Betooni põik 2c kinnistuga ning kohustada Keskkonnainspektsiooni edaspidi sunniraha rakendamist ära jätma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 alusel.
Kaebust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
2(8)
3-19-1582 Ettekirjutus kohustub kaebajat toime panema õigusrikkumist. Kui kaebaja asuks jäätmeid likvideerima, siis rikuks ta N&B Sorteerimiskeskus OÜ kinnistu valdust, mis on karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi väärtegu, ning omandiõigust jäätmetele ja paneks toime õigusrikkumise KarS § 201 lg 1 järgi. Ettekirjutust on võimatu täita, sest kaebaja peab täitma kohustuse siis, kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ seda ei täida, aga samaks ajaks. Haldusakti tühisus on ilmselge, sest tühisuse alused väljenduvad ettekirjutuse resolutiivosas. KorS § 28 lg-te 1 või 2 alusel kaebajale ettekirjutuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Omanikule saab saastuse likvideerimise korraldamise kohustuse panna juhul, kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha ja ettekirjutuse tegemine on sellest tulenevalt mõistliku aja jooksul võimatu, või juhul, kui keskkonnasaastuse likvideerimine peab toimuma viivitamatult. JäätS § 128 lg 4 ei saa rakenduda omaniku suhtes, kellel ei ole valduse puudumise tõttu isegi õiguslikku alust jäätmete asukohaks olevale kinnisasjale siseneda, seal viibida või viia sealt ära kinnistule ladestatud esemeid. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses enne ettekirjutuse tegemist ära. KP-l puudusid õigused kaebaja esindamiseks haldusmenetluses. Kohaldada ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitust. Kuigi võivad olla täidetud sunnivahendi rakendamise eeldused asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 ning § 8 lg-te 1 ja 3 kohaselt, siis sunni kohaldamise viis on ebaproportsionaalne. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne. Ettekirjutus nr 574 kohustab kaebajat Betooni põik 2c kinnistule ladestatud talle mittekuuluvad jäätmed mahus ca 43 008 m3 likvideerima. Taolise jäätmekoguse likvideerimine käib maksumuselt (kokku vähemalt 750 000 eurot) kaebajale üle jõu. Sunniraha on liiga suur. Kaebaja on likvideerinud kinnistult kogu tuleohtliku materjali ning teinud seega kõik endast oleneva, et tagada kinnistu keskkonnaohutus. Pensionärist füüsilisele isikule ei saa sunniraha määrata samas suuruses kui äriühingule.
Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata.
JäätS § 128 lg-st 4 tuleneb maaomanikule kohustus likvideerida kinnistult jäätmed. Ettekirjutus ei ole seetõttu õigusvastane ega kohusta toime panema õigusrikkumist. Tulenevalt sellest, et mõlemale adressaadile edastati ettekirjutus 28.06.2018, misjärel vastustaja enam N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga ühendust ei saanud, ning sellest, et kaebaja lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu kasutamise osas ja Keskkonnaamet tunnistas kehtetuks äriühingule antud jäätmeloa nimetatud jäätmekäitluskohas tegutsemiseks, ei ole ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Ettekirjutust on võimalik täita. Ettekirjutuse täitmisega ei saa asjatult viivitada. Territoorium asub suure elanike tihedusega piirkonnas ja jäätmed kujutavad ohtu inimese tervisele ja võivad põhjustada välisõhu saastumise. Tuleoht on juba ühe korra realiseerunud. Ettekirjutuse täitmist hakati nõudma ja sunniraha rakendama 11 kuud pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumist. Sunniraha suurus ei ole ülemäära koormav, arvestades, et kinnistu asub Tallinna olulises tööstuspiirkonnas ja kaebaja elab kaebuse andmetel Hispaania ühes soositumas puhkusepiirkonnas.
9.Tallinna Halduskohtu 30.03.2020 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus rahuldas kaebuse muutmise taotluse osaliselt, 3(8)
3-19-1582 nõustudes kaebuse täiendamisega nõuetega tuvastada sunniraha määramise teadete õigusvastasus ja keelata sunniraha rakendamine. Ettekirjutus ei sunni kaebajat toime panema õigusrikkumist. Pärast üürilepingu lõppemist ei olnud kaebajal takistusi kinnistule sisenemiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli kaebaja üürilepingu lõpetanud. Kaebaja ei pane toime kuritegu, kui ta eemaldab oma kinnistult keskkonnaohtu kujutavad jäätmed. JäätS § 128 lg 4 alusel võib omanikku kohustada jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju likvideerimiseks. Ka ei saa jäätmete olemusest ning asjaolust, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ küll lahkus üüritavalt kinnistult, kuid jättis likvideerimisele kuuluvad jäätmed sinna, tulenevalt leida, et kaebajal oleks võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-lt jäätmeid omastada. Ettekirjutuse täitmine on võimalik. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebajat ootama ettekirjutuse täitmise tähtajani, et näha, kas N&B Sorteerimiskeskus OÜ ise jäätmed likvideerib, ning siis samaks tähtajaks jäätmeid likvideerima. Kaebajal oli võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga suheldes jõuda kokkuleppeni, kuidas üheskoos jäätmed likvideerida, või likvideerida jäätmed ise. Ettekirjutuse õigusvastasust puudutavad väited ei oma asja lahendamisel tähtsust. Riigikohus on 22.12.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p-des 15–16 selgitanud, et haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Halduskohus saab keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud alused ei ole ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi ei ole kehtetuks tunnistatud, sunniraha rakendamist ei ole edasi lükatud ning halduskohus ei ole peatanud sunniraha rakendamist. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Arvestades ettekirjutuse sisu ja eesmärki ning kaebajale ettekirjutuse täitmiseks võimaldatud aega enne esimese sunniraha määramist, ei ole sunniraha ebaproportsionaalne. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja pärast 19.06.2019, mil kaebaja korraldas kinnistult 720 m3 puitmaterjali äraviimise, ettekirjutuse täitmiseks kinnistult jäätmeid likvideerinud. Kaebaja ei ole seega teinud kõike endast olenevat ettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja ei ole näidanud ära, et ta on teinud kõik endast oleneva, et kinnistult jäätmed likvideerida. Pole usutav, et sunniraha tasumine laostaks kaebaja, arvestades kinnistu asukohta ja kaebaja elukohta. Sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei täidaks tõhusalt oma eesmärki kallutada isikut kohustust täitma. Sunniraha ei muuda ebaproportsionaalseks asjaolu, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le määrati sama suur sunniraha.
4(8)
3-19-1582 Kaebaja asus ettekirjutust osaliselt täitma enne 02.08.2019 sunniraha määramist, kõrvaldades kinnistult puitjäätmed, ent vastustaja märgib õigesti, et kinnistul on jätkuvalt tuleoht. Sunniraha on jätkuvalt vajalik ettekirjutuse võimalikult kiire täitmise tagamiseks. Kui kaebaja ei ole vaatamata korduvale sunniraha rakendamisele ettekirjutust täitma asunud, võib tekkida olukord, kus järjekordne sunniraha on juba ebaproportsionaalne. Seega võib ettekirjutuse täitmise vajadusest tulenevalt ühel hetkel asendustäitmine olla sunniraha rakendamisest proportsionaalsem meede.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2020 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus oleks pidanud menetlema ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Tühistamisnõue loeti õigusvastaselt mittetähtaegseks, sest ettekirjutus loeti õigusvastaselt kättetoimetatuks kaebajale, kui see saadeti Kirsti Paile, kes ei ole kaebaja esindaja. Halduskohus ei ole vastanud kaebuse väitele, et ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise korral oleks kaebajal täiendavad õiguslikud võimalused vaidlustada sunniraha täitemenetlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel või taotleda haldusorganilt selle õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus leidis ekslikult, et ettekirjutus ei ole tühine. Halduskohtu põhjendused on selles osas vastuolulised. Ühest küljest leidis halduskohus, et kaebaja pidi N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga samal ajal tegelema jäätmete likvideerimisega, teisest küljest aga, et enne üürilepingu ülesütlemist puudus kaebajal kohustus jäätmete likvideerimisega tegeleda. Ettekirjutus ei selgita, mida pidi kumbki adressaat tegema selleks, et ettekirjutust nõuetekohaselt täita, sh kes kannab sellega seotud kulud. Jäätmed on jätkuvalt N&B Sorteerimiskeskus OÜ omand. Seetõttu peaks ettekirjutus nägema ette jäätmete omanikult võõrandamise tingimused. Kaebaja ei saa seadust rikkumata võtta teise isiku vara enda valdusse. See oleks KarS § 201 kohaselt kuritegu. Kuna kaebaja pidi täitma ettekirjutuse juhul, kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ seda ei täida, kuid äriühinguga samal ajal, on ettekirjutuse täitmine võimatu. See ei ole ka kooskõlas JäätS § 128 lg-ga 4, mis paneb kinnistu omanikule kohustuse kõrvaldada jäätmed eelnevate tingimuste mittetäitmise korral. Jäätmete likvideerimise ja rahaline kohustus on sama paragrahviga pandud saastajale. Kui ettekirjutus oli selle andmise ajal tühine, ei saa see tühisus muutunud asjaolude tõttu ära langeda. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja vaidlusaluse kinnistu valdaja ega olnud tal ka õigust valduse üleandmist nõuda. Kaebaja oleks ettekirjutust täites pidanud toime panema õigusrikkumise. Halduskohus on põhjendamatult omistanud tähtsuse asjaolule, et KP on kaebaja nimel esitanud N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le üürilepingu ülesütlemisavalduse. Pole teada, millal see avaldus allkirjastati või kas see toimetati saajale kätte. Tsiviilõiguslik tahteavaldus jõustub selle teatavakstegemisest (TsÜS § 69 lg 1). Isegi kui üürileping oleks üles öeldud, ei tekkinud kaebajale sellega õigust kinnistule siseneda. Õigusvastane valdus (asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1) on omavoli eest kaitstud samaväärselt seadusliku valdusega. Halduskohus ei ole hinnanud sunniraha proportsionaalsust. Kaebaja on pensionär, kellel puudub sissetulek. Kaebaja ei ole teinud ühtegi toimingut keskkonnareostuse tekkimiseks või selle suurendamiseks. 5(8)
3-19-1582
11.Keskkonnainspektsioon palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Haldusakt saab olla ainult siis tühine, kui haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse, on ilmselged (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-221-03, p 3). Vaidlustatud ettekirjutus ei ole tühine. Ettekirjutuse täitmine oli võimalik. Kaebaja lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜga üürilepingu ja Keskkonnaamet tunnistas kehtetuks äriühingule antud jäätmeloa nimetatud jäätmekäitluskohas tegutsemiseks. Halduskohus selgitas, et kaebajal oli võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga suheldes jõuda kokkuleppeni, kuidas üheskoos jäätmeid likvideerida. Sunniraha ei olnud lubamatult suur. Halduskohtu põhjendused selles osas on õiged. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse üldnõuded ja seaduse eesmärk on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ning ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Halduskohus ja ringkonnakohus võtsid praeguses asjas tehtud määrustes seisukoha küsimuses, kas KP sai kaebajat esindada. Vastustaja nõustub nende seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ettekirjutus tehti kaebajale ajal, kui kinnistu oli üürilepinguga koormatud. Kaebajal oli võimalik ettekirjutust täita ka sel ajal. Ettekirjutuse õiguspärasus ega tühisus ei sõltu selle andmise järgsetest asjaoludest ja sündmustest. Kaebajal oli näiteks võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga kokku leppida, et äriühing annab kinnistu valduse kaebajale üle ja kaebaja korraldab kinnistult jäätmete likvideerimise. Ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid jõupingutusi peab kaebaja tegema üürilepingu muutmiseks. Olukorras, kus ettekirjutusega nõuti jäätmete likvideerimist nii üürnikult kui ka üürileandjalt, võib eeldada, et nad on mõlemad huvitatud koostööst jäätmete likvideerimisel ja seepärast on üürnik nõus kaebajat kinnistule lubama. Seetõttu ei ole alust arvata, et kaebaja jõupingutused üürilepingu muutmiseks või äriühingu valdusse sisenemiseks ja üleliigsete jäätmete kinnistult kõrvaldamises kokkuleppimiseks oleks olnud juba eelduslikult tulutud. Üürilepingu lõpetamine ja valduse väljanõudmine on samuti üks võimalus, kuidas kinnisasja üle valdust omandada. Olukorras, kus kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et ettekirjutust täita, kuid üürnik ei ole seda võimaldanud, on kaebajal võimalik taotleda vastustajalt ettekirjutuse muutmist või sunniraha mittekohaldamist. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline, kas kaebaja on üürilepingu lõpetanud või proovinud kinnisasja äriühingu valdusest välja nõuda.
13.Ettekirjutuse täitmine ei eelda N&B Sorteerimiskeskus OÜ omandis olevate asjade omastamist (kaebaja või kellegi kolmanda isiku kasuks pööramist) ja seega süüteo toimepanemist. Esiteks puuduvad asjas tõendid, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ peaks jäätmeid enda omandis olevaks. Ei ole välistatud, et äriühing on jäätmete omandist loobunud. Sellisel juhul on tegemist peremehetu varaga AÕS § 96 lg 3 mõttes. Jäätmed on peremehetud, kui äriühing soovib neist vabaneda ega pea neid varalist väärtust omavaks. Võib arvata, et kui ladestatud jäätmetel on äriühingu jaoks väärtus, on ta huvitatud sellest, et ta ei peaks tasuma sunniraha või jäätmeid ei asuks likvideerima kaebaja, ja soovib seetõttu jäätmed ise likvideerida. Kaebajal pole välistatud ettekirjutuse täitmine ka juhul, kui jäätmetel on varaline väärtus, nt saab neid majanduslikult tasuval viisil ümber töödelda. Nii on võimalik jäätmed teisaldada selleks sobivasse asukohta või anda need üle mõnele jäätmeloa omajale 6(8)
3-19-1582 hoiustamiseks, teavitades äriühingut nende uuest asukohast ja hoiustajast. Ka selles olukorras on kaebajal võimalik sõlmida eelnevalt N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga leping, mistõttu ei pea kaebaja tegevus olema N&B Sorteerimiskeskus OÜ eest varjatud.
14.JäätS § 128 lg 4 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused olid täidetud. Ettekirjutuse saab kinnisasja omanikule teha, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada. Ettekirjutuses on piisavalt selgitatud, et jäätmete ladestamine välistingimustes sellises mahus kujutab endast kõrgendatud keskkonnaohtu. Ettekirjutust ei ole põhjendatud üksnes läbi tuleohu, mille vähendamiseks on kaebaja samme astunud, vaid ka läbi tuulega jäätmete endi ja haisu leviku ning lindude, näriliste ja putukate kogunemise. Jäätmed on ladestatud Tallinnas tiheasustusalal.
15.Ettekirjutuse tegemist kaebajale kui kinnistu omanikule ei välista ka see, et kaebaja ei olnud kinnistu valdaja. JäätS § 128 lg-s 4 ei ole omaniku kohustust piiratud nende juhtumitega, kus ta on kinnisasja valdaja. Omaniku tegevus valduse väljanõudmisel või tsiviilõiguslike nõuete esitamisel jäätmekäitleja vastu aitaks keskkonnaohu kõrvaldamisele kaasa.
16.Seetõttu ei olnud ettekirjutus selle andmise ajal õigusvastane. Juba neil põhjustel ei saa ettekirjutust pidada tühiseks. Halduskohus selgitas aga õigesti, et ettekirjutus on tühine vaid siis, kui selle puudused on ilmselged (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2004 otsus asjas nr 3-3-1-64-04, p 15 edasiste viidetega). Et pidada haldusakti tühiseks, peaks tema õigusvastasus olema ilmselge. Halduskohus jättis ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõude seetõttu õigesti rahuldamata.
17.Ekslik on apellandi seisukoht, et halduskohus oleks pidanud menetlema ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kaebaja ei ole esitanud tähtaegselt ettekirjutuse tühistamise nõuet. Apellatsioonkaebuse arutluskäik, et kaebus loeti õigusvastaselt mittetähtaegseks, on asjakohatu. Res judicata põhimõttest tulenevalt ei saa pärast kaebuse tähtaegsuse küsimuse lõplikku lahendamist halduskohtu 16.09.2019 ja ringkonnakohtu 15.10.2019 määrustega p samas küsimuses enam vaielda. Kaebaja võimalused taotleda vastustajalt ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist või sunniraha määramisest loobumist ei sõltu sellest, kas kohtulahendiga on tuvastatud ettekirjutuse õigusvastasus. Nagu eelnevalt selgitatud, on ettekirjutus materiaalselt õiguspärane.
18.Apellandi väitel ei ole halduskohus hinnanud kaebaja väiteid, et talle määratud sunniraha on ebaproportsionaalne. Need põhjendused sisalduvad halduskohtu otsuse p-des 29–31. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole tõendanud, et sunniraha suurus iseenesest oleks ebaproportsionaalselt suur, arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ja suutlikkust sunniraha tasuda.
19.Sunniraha määramisel on vastustajal kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. JäätS § 128 lõiget 4 ei ole alust pidada praeguse vaidluse asjaolude pinnal põhiseadusevastaseks. Omaniku kohustus hoolitseda jäätmete kõrvaldamise eest juhul, kui jäätmete ladustaja on teada, ei tulene EL direktiivist. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 1044 SE seletuskirjast ei nähtu kinnisasja omaniku huvide kaalumist ega omandiõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamist. Sunniraha saaks siiski pidada praegusel juhul lubamatuks või põhjendamatult suureks, kui kaebaja oleks tegutsenud piisava hoolsusega, et jäätmete kõrvaldamine kinnistult aset leiaks. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud üheselt vaid puitjäätmete kõrvaldamist. Kaebaja ei ole kohtule selgelt kinnitanud sedagi, et ta on N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le üürilepingu üles öelnud, st KP tegutses kaebajat esindades ja lepingu ülesütlemise avaldus anti
7(8)
3-19-1582 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le üle. Selles olukorras ei ole kaebajale sunniraha määramine ebaproportsionaalne.
20.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et vastutus jäätmete kõrvaldamise eest on eelkõige N&B Sorteerimiskeskus OÜ-l. Seetõttu tuleb ettekirjutuse täitmist nõuda eelkõige temalt. Kaebajale jäävad tsiviilõiguslikud nõuded äriühingu vastu juhul, kui kaebaja peab tegema kulutusi jäätmete likvideerimiseks, arvestades, et äriühing ladestas vaidlusalused jäätmed. Halduskohus märkis õigesti, et jätkuv sunniraha nõudmine võib osutuda ebaproportsionaalseks, arvestades, et vastustajal on võimalik kasutada tõhusamat sunnivahendit – asendustäitmist. Peamine vastutus asendustäitmise kulude kandmise eest tuleb seejuures jätta N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le.
21.Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.