XXe kaebus tuvastada Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 tühisus, tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunnirahade rakendamine
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja Väino Linde
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus kaebuse muutmiseks osaliselt ning täiendada kaebust nõuetega tuvastada Keskkonnainspektsiooni 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine.
2.Jätta XXe kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-19-1582 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX sõlmis üürileandjana 24.03.2017 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga (registrikood: 14109344) üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu (katastritunnus 78403:314:0056) tasu eest kasutamiseks. Lepingu kehtivusajaks pidi olema 01.04.2017 kuni 31.03.2019.
2.XX lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu, sest N&B Sorteerimiskeskus OÜ rikkus jäätmeloas nr L.JÄ/328976 kehtestatud tingimusi. XX teavitas üürilepingu ülesütlemisest Keskkonnainspektsiooni. Kuna pärast üürilepingu ülesütlemist puudus N&B Sorteerimiskeskus OÜ-l jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, tunnistas Keskkonnaamet 29.10.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le antud jäätmeloa nr L.JÄ/328976 kehtetuks.
3.Keskkonnainspektsioon koostas 26.06.2018 jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel nii N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le kui ka XXele ettekirjutuse nr 574 (ettekirjutus nr 574), milles kohustas neid likvideerima Betooni põik 2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmed, andes jäätmed üle vastavaid keskkonnalube omavatele teistele jäätmekäitlejatele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 14.09.2018.
4.Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6 (02.08.2019 sunniraha määramise teade) kohaselt kontrollis Keskkonnainspektsioon ettekirjutuse nr 574 täitmist. Kuna ettekirjutust ei olnud Keskkonnainspektsiooni hinnangul täidetud, määras Keskkonnainspektsioon XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 03.09.2019.
5.XX esitas 19.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) rakendada esialgset õiguskaitset, peatades 02.08.2019 vastustaja poolt määratud sunniraha rakendamise ning keelates kaebajale edaspidi igakuiselt vastustaja poolt sunniraha rakendamise; 2) ennistada kaebetähtaeg ettekirjutuse nr 574 peale kaebuse esitamiseks osas, mis puudutab kaebajale koostatud ettekirjutust; 3) tühistada ettekirjutus nr 574 osas, mis puudutab kaebajale koostatud ettekirjutust; 4) alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus.
6.Tallinna Halduskohus võttis 21.08.2019 määrusega menetlusse XXe kaebuse nõudes tühistada Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutus nr 574. Kohus jättis käiguta kaebuse nõudes tuvastada Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 tühisus.
7.Tallinna Halduskohus luges 16.09.2019 määrusega, et kaebus on ettekirjutuse nr 574 tühistamise nõudes esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas tühistamisnõude menetluse. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus. Ühtlasi lubas kohus kaebust muuta ja täiendada kaebust nõudega tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6 õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine. Samuti jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu 16.09.2019 määrus jõustus 21.01.2020.
8.Keskkonnainspektsioon määras 04.09.2019 sunniraha määramise teatega nr 6-1/19/2066-9 (04.09.2019 sunniraha määramise teade) XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 07.10.2019. 2(8)
3-19-1582
9.Keskkonnainspektsioon määras 14.11.2019 sunniraha määramise teatega nr 6-1/19/7021 (14.11.2019 sunniraha määramise teade) XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse täitmise uueks kontrolli ajaks 15.12.2019.
10.Keskkonnainspektsioon esitas 16.10.2019 vastuse XXe kaebusele.
11.XX selgitas 26.02.2020 vastuses kohtunõudele, et ta soovib, et kohus loeks kaebuse esitatuks nõuetes tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 tühisus, alternatiivselt tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 õigusvastasus, tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 ning vastavate sunniraha rakendamiste õigusvastasus, kohustada Keskkonnainspektsiooni lõpetama sunniraha rakendamine XXe suhtes seonduvalt Betooni põik 2c kinnistuga ning kohustada Keskkonnainspektsiooni edaspidi sunniraha rakendamist ära jätma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja leiab, et ettekirjutus nr 574 on tühine HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja hinnangul kohustab ettekirjutus teda toime panema õigusrikkumist. Juhul, kui kaebaja asuks jäätmeid likvideerima, siis rikuks ta N&B Sorteerimiskeskus OÜ kinnistu valdust, mis on karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 väärtegu, ning omandiõigust jäätmetele ja paneks toime õigusrikkumise KarS § 201 lg 1 järgi. Haldusmenetlus on ettekirjutuse kohaselt alustatud N&B Sorteerimiskeskus OÜ suhtes, kuid paralleelne kohustus jäätmete likvideerimiseks on pandud ka kaebajale. Ettekirjutust on võimatu täita, sest kaebaja peab täitma kohustuse siis, kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ seda ei täida, aga samaks ajahetkeks, kui peab kohustuse täitma N&B Sorteerimiskeskus OÜ. Haldusakti tühisus on ilmselge, sest tühisuse alused väljenduvad ettekirjutuse resolutiivosas. Haldusakt on ka õigusvastane, sest KorS § 28 lg 1 ega KorS § 28 lg 2 alusel kaebajale ettekirjutuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Omanikule saab saastuse likvideerimise korraldamise kohustuse panna juhul, kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha ja ettekirjutuse tegemine on sellest tulenevalt mõistliku aja jooksul võimatu või juhul, kui saastaja keskkonnasaastuse likvideerimine on nõnda ajakriitiline, et selle tööga tuleb alustada viivitamata. JäätS § 128 lg 4 ei saa rakenduda omaniku suhtes, kellel ei ole valduse puudumise tõttu isegi õiguslikku alust jäätmete asukohaks olevale kinnisasjale siseneda, seal viibida või viia sealt ära kinnistule ladestatud esemeid. Teistsuguse tõlgenduse korral on võimalik, et JäätS § 128 lg 4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32, sest kujutab disproportsionaalset riivet omandipõhiõigusele. Kuigi võivad olla täidetud sunnivahendi rakendamise eeldused asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 ning § 8 lg-te 1 ja 3 kohaselt, siis sunni kohaldamise viis on ebaproportsionaalne. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne. Ettekirjutus nr 574 kohustab kaebajat Betooni põik 2c kinnistule ladestatud talle mittekuuluvad jäätmed mahus ca 43 008 m3 likvideerima. Taolise jäätmekoguse likvideerimine käib maksumuselt (kokku vähemalt 750 000 eurot) kaebajale üle jõu. 5000 euro suurune sunniraha ettekirjutuse täitmiseks on ebaproportsionaalne HMS § 107 lg 2 järgi. Kaebaja on likvideerinud kinnistult kogu tuleohtliku materjali ning teinud seega kõik endast oleneva, et tagada kinnistu keskkonnaohutus. Järelikult on täielikult kõrvaldatud jäätmete kõrvaldamise erakorralisus, millele on vastustaja viidanud ettekirjutuses nr 574. Vastustaja võib ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu jäädagi kaebajale sunnirahasid määrama, aga need sunnirahad ei saa objektiivselt kallutada kaebajat ettekirjutust täitma just ettekirjutuse täitmise kulukuse tõttu. 3(8)
3-19-1582 Kaebaja taotleb kaebuse täiendamist, kuna vastustaja on määranud kaebajale ettekirjutuse nr 574 täitmata jätmise tõttu uue sunniraha 5000 eurot nii 04.09.2019 kui ka 14.11.2019. Kaebaja tugineb 04.09.2019 ja 14.11.2019 sunniraha rakendamise vaidlustamisel samadele argumentidele nagu 02.08.2019 sunniraha vaidlustamisel. Veel märgib kaebaja, et kohtutäitur on kaebajalt sisse nõudnud 10 000 eurot eelnevatest sunnirahade määramistest ning sunniraha 5000 eurot on pensionärile määratuna ebaproportsionaalne ja sellise sunniraha maksmine laostab kaebaja. Kaebaja otsib aktiivselt võimalust jäätmete likvideerimiseks muul viisil. Füüsilist isikut kahjustab ebaproportsionaalselt see, kui sunniraha määratakse samas suuruses kui juriidilisele isikule, nagu ettekirjutusega nr 574 tehti, kuna füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaline võimekus ega vastutus ei ole võrreldavad. Kaebaja taotleb ka kaebuse muutmist ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega täiendamisega, kuna kohus on nentinud, et kaebajal on õiguste kaitseks väga minimaalsed võimalused ja tuvastamiskaebus on tõhusaim kaebaja kasutuses olev õiguskaitsevahend. Kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses ära enne ettekirjutuse väljaandmist ning ettekirjutus kohustas kaebajat toime panema õigusrikkumise. Ettekirjutuse õigusvastasus seisneb selles, et vastustaja on ettekirjutuse andmisel kohaldanud vääralt õigust. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebajale võimaluse oma õiguste kaitseks. Näiteks saaks kaebaja nõuda edasiste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja tõkestada endale täiendava sunniraha määramist. Ka annaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale õiguse nõuda haldusorganilt diskretsiooniõiguse alusel haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei ole kaebajat korrektselt ära kuulanud, sest K. P. puudusid õigused kaebaja esindamiseks haldusmenetluses. Kohalduda ei saa ka TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolitus.
13.Vastustaja selgitab, et ettekirjutuse nr 574 puhul ei esine ilmselgeid puuduseid, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse. Ettekirjutusega nr 574 kaebajale pandud ja JäätS § 128 lg-st 4 tulenev maaomaniku kohustus likvideerida kinnistult jäätmed ei ole õigusvastane. Samuti ei kohusta nimetatud ettekirjutuse sõnastus kaebajat toime panema õigusrikkumist. Keskkonnainspektsioon asus ettekirjutuse täitmist nõudma ja sunniraha kaebaja suhtes rakendama ligi 11 kuud hiljem sellest tähtajast, mis oli ettekirjutuses algselt ära toodud. Tulenevalt sellest, et mõlemale adressaadile edastati ettekirjutus 28.06.2018, misjärel vastustaja enam N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga ühendust ei saanud, ning sellest, et kaebaja lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu kasutamise osas ja Keskkonnaamet tunnistas kehtetuks äriühingule antud jäätmeloa nimetatud jäätmekäitluskohas tegutsemiseks, ei ole ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Kuivõrd kaebaja on kaebuses asunud seisukohale, et sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, ei ole vastustaja arvates selles enam vaidlust. Kuna see ei ole käesoleva kohtuasja vaidlusese, ei käsitle vastustaja jäätmete likvideerimise võimalikku maksumust ega kaebuse esitaja poolt toodud vastavat metoodikat, kuid selgitab, et Tallinnas asuva Betooni põik 2c kinnistu omanikuks olemine on kaebaja teadlik ja vaba valik nagu ka tema valik sõlmida N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürileping kinnistu kasutamiseks tasu eest. Nendest asjaoludest tulenebki kaebajale ettekirjutusega nr 574 tehtud kohustus likvideerida kinnistult jäätmed. Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 5000-eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks isiku suhtes, kes omab kinnistut Tallinna ühes olulises tööstuspiirkonnas, kelle elukoht on registriandmete järgi Harjumaal, kuid kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas puhkusepiirkonnas ja kes omab finantsvõimekust kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi teenuseid. 4(8)
3-19-1582 Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei ole JäätS § 124 lg 4 alusel keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt Betooni 2c asuva saastuse likvideerimisega võimalik asjatult viivitada. Territoorium asub suure elanike tihedusega piirkonnas ja tegemist on objektiga, mis võib põhjustada välisõhu saastumist ja ohtu inimese tervisele. Tuleoht Betooni 2c kinnistul on juba korra realiseerunud. Kuna ettekirjutuse nr 574 täitmiseks kaebaja suhtes kahel korral kohaldatud sunniraha 5000 eurot ei ole eesmärgipärast tulemust andnud, kaalub vastustaja ettekirjutuse täitmise kohta tehtava järgmise kontrolli järel, kui adressaat ei ole jätkuvalt asunud ettekirjutust täitma, tõsta kohaldatava sunniraha suurust või asuda kohaldama asendustäitmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse muutmise taotluste osas (I) ning seejärel lahendab kaebuse ja menetluskulude küsimuse (II). I
15.Kaebaja on taotlenud kaebuse täiendamist nõuetega tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 õigusvastasus ning tuvastada Keskkonnainspektsiooni 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 ning vastavate sunniraha rakendamiste õigusvastasus ja keelata sunnirahade rakendamine.
16.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
17.Kohus peab otstarbekuse kaalutlustel põhjendatuks kaebuse täiendamist nõuetega tuvastada Keskkonnainspektsiooni 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine.
18.Kuivõrd kaebaja on kohtule teatanud, et temalt on kaks esimesena määratud sunniraha täitemenetluses sisse nõutud, ei ole nende rakendamise keelamine enam kohtumenetluses võimalik. Kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 koosmõjus võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist. Kuna sunniraha tagastamiseks on vaja esmalt kindlaks teha, kas sunniraha rakendati õigusvastaselt, ei pidanud kohus vajalikuks menetlusökonoomikast tulenevalt veel kord võimaldada kaebuse muutmise taotluse esitamist. Kui kohus tuvastab sunnirahade rakendamise õigusvastasuse, on kaebajal võimalik vastustajalt nõuda nende tagastamist ning vajadusel ka sunnirahade sissenõudmise tõttu kantud kahjude hüvitamist. Seega ei rahulda kohus kaebaja nõuet kaebuse muutmiseks kaebuse täiendamisega 04.09.2019 sunniraha rakendamise keelamise nõudega.
19.Kaebaja esitas ka taotluse kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust alternatiivselt ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja hinnangul võimaldaks ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamine tal oma õigusi tõhusamalt kaitsta, kuna ta saaks nõuda edasiste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja tõkestada endale täiendava sunniraha määramist. Ka annaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale õiguse nõuda haldusorganilt diskretsiooniõiguse alusel haldusakti kehtetuks tunnistamist.
5(8)
3-19-1582
20.Kohtu menetluses on juba kaebaja nõue ettekirjutuse nr 574 tühisuse tuvastamiseks. Ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa selle kehtetust. Riigikohus on 22.12.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p-des 15-16 selgitanud, et haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Halduskohus saab keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele.
21.Eelnevat arvestades on kaebaja juba esitanud oma õiguste kaitseks kõige tõhusamad nõuded, mistõttu ei ole ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav ning kohus jätab selles osas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
22.Kuivõrd kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks kaebuse täiendamisega ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega rahuldamata, jätab kohus ka kõik ettekirjutuse õigusvastasust puudutavad väited tähelepanuta. II
23.Kohus leiab, et XXe kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Kaebaja hinnangul on ettekirjutus nr 574 HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt tühine, kuna ettekirjutus kohustab kaebajat toime panema õigusrikkumise ning seda ei ole objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
25.Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutus ei pane kaebajat toime panema õigusrikkumist. Kaebaja hinnangul puudus tal õigus kinnistule sisenemiseks ning N&B Sorteerimiskeskus OÜ kuuluvate jäätmete eemaldamiseks. Kuivõrd kaebaja lõpetas üürilepingu alates 23.08.2018 ning ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli alles 14.09.2018, on kaebaja sellised väited põhjendamatud. Pärast üürilepingu lõppemist ei olnud kaebajal mitte mingisuguseid takistusi kinnistule sisenemiseks. Ka ei nõustu kohus kaebaja käsitlusega, nagu kaebaja paneks toime kuriteo, kui oma kinnisasjalt keskkonnaohuks olevad jäätmed eemaldab. JäätS § 128 lg 4 alusel võib omanikku kohustada jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju likvideerimiseks. Ka ei saa jäätmete olemusest ning asjaolust, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ küll lahkus üüritavalt kinnistult, kuid jättis likvideerimisele kuuluvad jäätmed sinna, tulenevalt leida, et kaebajal oleks võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-lt jäätmeid omastada. Seega ei kohusta ettekirjutus nr 574 kaebajat HMS § 63 lg 2 p 4 mõttes õigusrikkumist toime panema.
26.Ka ei pea kohus ettekirjutuse nr 574 täitmist võimatuks. Pelgalt asjaolu, et Keskkonnainspektsioon kohustas ettekirjutusega nr 574 nii kaebajat kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ-d Betooni põik 2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmeid hiljemalt 14.09.2018 likvideerima, ei tähenda, et selle tegemine oleks võimatu. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebajat ootama ettekirjutuse täitmise tähtajani, et näha, kas N&B Sorteerimiskeskus OÜ ise jäätmed likvideerib, ning siis samaks tähtajaks jäätmeid likvideerima. Kuigi Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuses kaebajale selgitanud, et kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ ei täida talle ettenähtud kohustust, peab jäätmed likvideerima kinnistu omanik, ei tulene sellest selgitusest kaebajale kohustust alles 14.09.2019 jäätmete likvideerimisega tegelema hakkamiseks. Kohtu hinnangul on selgitusest võimalik aru saada, et kaebaja ei saa jääda lootma vaid sellele, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ ettekirjutuse täidaks, vaid peab ka ise ettekirjutuse täitmiseks valmis olema. Kaebajal oli võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga suheldes jõuda kokkuleppeni, kuidas üheskoos jäätmed likvideerida, 6(8)
3-19-1582 või likvideerida jäätmed ise. Seega oli kaebajal ettekirjutust nr 574 võimalik täita ning see ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine.
27.Veel on kaebaja taotlenud tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 05.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata Keskkonnainspektsioonil sunniraha rakendamine XXe suhtes seonduvalt Betooni põik 2c kinnistuga. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul on selge, et ettekirjutus 574 kehtib. Kohtupraktikas on siiski leitud, et ettekirjutuse kehtivus on vaid üks sundtäitmise õiguspärasuse eeldus, mis ei välista, et sunnivahendi rakendamine võib siiski olla lubamatu (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).
28.Praegusel juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud alused ei ole ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi ei ole kehtetuks tunnistatud, sunniraha rakendamist ei ole edasi lükatud ning halduskohus ei ole peatanud sunniraha rakendamist. Seega võib sunniraha rakendamise õigusvastasus tuleneda vaid selle ebaproportsionaalsusest.
29.Kaebaja on seisukohal, et 5000 euro suurune sunniraha ettekirjutuse täitmiseks on ebaproportsionaalne HMS § 107 lg 2 järgi, kuna sunniraha ei saa objektiivselt kallutada kaebajat ettekirjutust täitma ettekirjutuse täitmise kulukuse tõttu. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Kuigi ettekirjutuse nr 574 täitmine on kahtlemata kulukas, ei tähenda see kohtu hinnangul, et see muudaks ettekirjutuse täitmise objektiivselt võimatuks ning ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks määratud sunniraha rakendamise ebaproportsionaalseks. Vastasel juhul ei saakski isikute suhtes suure maksumusega ettekirjutuste täitmiseks sunnivahendeid rakendada. Arvestades ettekirjutuse sisu ja eesmärki ning kaebajale ettekirjutuse täitmiseks võimaldatud aega enne esimese sunniraha määramist, ei pea kohus sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Seejuures märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja pärast 19.06.2019, mil kaebaja korraldas kinnistult 720 m3 puitmaterjali äraviimise, ettekirjutuse täitmiseks kinnistult jäätmeid likvideerinud. Selliselt ei ole kaebaja kohtu hinnangul teinud kõike endast olenevat ettekirjutuse täitmiseks, kuivõrd kaebaja oleks saanud järjepidevalt oma rahaliste vahendite piires kinnistult jäätmeid likvideerida ja seeläbi ettekirjutust osaliselt täita. Kui kaebaja tegevusest nähtuks, et kaebaja täidab ettekirjutust nii suures ulatuses, kui tal objektiivselt võimalik on, oleks Keskkonnainspektsiooni poolt kaebaja täiendav survestamine sunnirahadega tõenäoliselt ebaproportsionaalne. Sellist olukorda aga käesolevas asjas ei ole.
30.Samuti väidab kaebaja, et sunniraha 5000 eurot on pensionärile määratuna ebaproportsionaalne ja sellise sunniraha maksmine laostab kaebaja. Samas ei ole kaebaja oma väite tõendamiseks kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku seisundi kohta. Kuigi keskmisele pensionärile oleks 5000 euro suuruse sunniraha tasumine majanduslikult keeruline, siis ainuüksi sellest tõdemusest ei piisa, et pidada Keskkonnainspektsiooni määratud sunnirahasid ebaproportsionaalseteks. Kaebaja on ise kohtule teatanud, et kahe täitemenetluse raames on temalt juba sisse nõutud 10 000 eurot. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisukord ilmselgelt niivõrd halb, et 5000 euro suuruse sunniraha määramine oleks ainuüksi sellest tulenevalt ebaproportsionaalne. Samas on vastustaja kaebajale 5000 euro suuruse sunniraha määranud kolmel korral ehk kokku 15 000 euro ulatuses. Vastustaja on kohtule selgitanud, et 7(8)
3-19-1582 ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 5000 eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks isiku suhtes, kes omab kinnistut Tallinna ühes olulises tööstuspiirkonnas, kelle elukoht on registriandmete järgi Harjumaal, kuid kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas puhkusepiirkonnas ja kes omab finantsvõimekust kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi teenuseid. Kuigi kokku 15 000 euro ulatuses sunnirahade tasumine on majanduslikult koormav, ei pea kohus vastustaja selgitustest tulenevalt usutavaks kaebaja väiteid, et sunniraha tasumine kaebaja laostaks. Kohus märgib, et sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei täidaks tõhusalt oma eesmärki kallutada isikut kohustust täitma.
31.Ka kaebaja väide, et sunniraha suurus on ebaproportsionaalne, sest Keskkonnainspektsioon määras ka N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le sama suure sunniraha, ei too kohtu hinnangul kaasa sunnirahade õigusvastasust. JäätS § 1193 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on ATSS sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Säte ei erista seejuures, kas sunniraha määratakse füüsilisele või juriidilisele isikule. Niisiis on mõlemale võimalik määrata sunniraha kuni 32 000 eurot. Vastustaja on valinud sunniraha suuruseks 5000 eurot, mis on sunniraha ülemmäärast oluliselt väiksem. Arvestades ettekirjutuse sisu ning ka kaebaja enda selgitustest tulenevalt selle täitmise kulukust, ei saa 5000 euro suurust sunniraha pidada ebaproportsionaalseks.
32.Kaebaja selgituste kohaselt on ta kinnistult likvideerinud kogu tuleohtliku materjali ning teinud seega kõik endast oleneva, et tagada kinnistu keskkonnaohutus. Kaebaja on sellest 10.07.2019 ka vastustajale teada andnud. Kaebaja hinnangul on seega täielikult kõrvaldatud jäätmete kõrvaldamise erakorralisus, millele on vastustaja viidanud ettekirjutuses nr 574. Keskkonnainspektsiooni hinnangul on ettekirjutus täitmata ja jäätmed võivad põhjustada välisõhu saastumist ja ohtu inimese tervisele ning tegemist on äärmiselt tuleohtliku objektiga. Kuigi eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on ettekirjutust nr 574 juba enne 02.08.2019 sunniraha määramist osaliselt täitma asunud, nõustub kohus vastustajaga, et kinnistul on endiselt keskkonnaoht. Niisiis on põhjendatud vastustajapoolne sunniraha rakendamine kaebaja ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, kuna ettekirjutuse võimalikult kiire ja täielik täitmine on endiselt keskkonnaohutuse tagamiseks vajalik.
33.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.
34.Kohus märgib, et vaatamata eelnevale ei saa vastustaja lõputult kaebajale sunnirahasid määrata, kui on selge, et need ei mõjuta kaebajat ettekirjutust täitma. Sunnivahendi kasutamine peab olema eesmärgipärane. Kui kaebaja ei ole vaatamata korduvale sunniraha rakendamisele ettekirjutust täitma asunud, võib tekkida olukord, kus järjekordne sunniraha on juba ebaproportsionaalne. Seega võib ettekirjutuse täitmise vajadusest tulenevalt ühel hetkel asendustäitmise kasutamine olla sunniraha rakendamisest proportsionaalsem meede.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata ning vastustaja pole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.