XXi kaebus Tallinna Vangla 21.06.2019 vaideotsusele nr 5-15/20/223-2, Tallinna Vanglale taotluse rahuldamiseks ettekirjutuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - XX
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tagastada XXi kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta rahuldamata XXi menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
3.Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.XX pöördus 07.08.2020 ja 02.09.2020 Tallinna Vangla poole sooviga teada saada, miks vähenes talle pakutava söögi kalorsus võrreldes vana menüüga. XX avaldas soovi saada 2 sepikuviilu asemel 3 sepikuviilu. Tallinna Vangla vastas XXi mõlemale pöördumisele 02.09.2020 kirjaga nr 58/20/16847-2. Vangla selgitas, et XXi menüü toiduenergia väärtuseks on 2987 kcal ning menüü koostamisel puudub kohustus teatud toiduainete väljastamiseks.
XX esitas 07.09.2020 vastusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 07.10.2020 vaideotsusega nr 515/20/223-2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 19.10.2020 XXi kaebus Tallinna Vangla 07.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/223-2 tühistamiseks, Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse rahuldamiseks. Samas esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.
4.Tallinna Vangla taotles 02.11.2020 XXi kaebuse tagastamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohustamiskaebus on lubatav, kui haldusorgan on kaebaja õigusi rikkunud ja haldusorganil lasub kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Juhul, kui selline õiguslik alus puudub, siis ei saa kohus haldusorganit kohustada toimingut sooritama. Vanglal ei ole
õigusaktidest tulenevalt kohustust konkreetse hulga sepiku või üleüldse sepiku väljastamiseks, mistõttu ei saa kohus vanglat seda ka tegema kohustada. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks hommiku- ja õhtusöögiks üks täiendav viil sepikut. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi: määrus nr 150) on kaebaja toiduenergia vajadus vanust, sugu, kehalise aktiivsuse taset ja põhiainevahetust arvestades 2400 kcal, millega isik kuulub määruse kohaselt R 3 rühma. Kuna kaebajale on kasvu tõttu (191 cm) näidustatud lisaks normikohasele toiduenergiavajadusele toit, mis katab toiduenergia lisavajaduse 300 kcal, väljastatakse söökla juhataja kinnitusel kaebajale toitu R 4 rühma menüü järgi. Augusti kuni oktoobri kohta koostatud menüüst nähtuvalt on R 4 rühma toidu keskmine kaloraaž 2987 kcal. Seega on kaebajale väljastatava toidu kalorsus suurem kui isikule ettenähtud 2700 kcal. Söökla juhataja selgituste kohaselt vähendati alates augustikuust menüüs väljastatava sepiku kogust ning nii hommiku- kui õhtusöögiks väljastatakse kinnipeetavatele üks viil sepikut vähem. Menüü korrigeerimise tingis asjaolu, et kinnipeetavatelt tuli tagasi väga palju sepikut, mis tuli kõik ära visata ning samuti oli toidust saadav kaloraaž liiga suur. Kõik kinnipeetavate toidumenüüd on koostatud kalorsuse järgi. Sepikukoguse vähendamise tõttu vähenes küll toidust saadav kalorite hulk, kuid seda marginaalselt, kuna augusti kuni oktoobrikuu menüüs olevad mitmed toidud on kõrgema kalorsusega. Tallinna Vanglal tuleb kinnipeetavate menüüd koostades arvestada, et teraviljatoodete protsent oleks normi piires, kuid õigusaktid ei tee vanglale ettekirjutusi menüüs pakutavate toitude osas. Tallinna Vangla kinnipeetavad saavad kolm korda päevas sooja sööki. Kaebajale on vangla poolt tagatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid inimorganismile vajalikul määral. Puudub alus kahelda, et vangla ei pea kehtestatud toidunormidest kinni. Eeltoodu on kinnitust leidnud ka Terviseameti poolt 02.09.2020 Tallinna Vanglas läbi viidud kontrolli käigus. Meditsiiniosakonnalt laekunud info kohaselt, on kaebaja normaalkaalus. Kuigi kaebaja ei pruugi olla rahul talle väljastatava sepiku kogusega, ei anna see õigust nõuda täiendava sepikuviilu väljastamist. Kohtu põhjendused
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 45 lg 4 järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Esitatud kaebusest ei nähtu, kuidas vaideotsus rikub kaebaja õigusi, mistõttu vaideotsuse vaidlustamine ei ole lubatav. HKMS § 2 lg 4 järgi lähtub kohus kaebaja nõude tõlgendamisel tema tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, millega vangla rahuldab kaebaja taotluse talle 2 viilu sepiku asemel 3 viilu sepiku väljastamiseks. Kaebaja hinnangul on talle väljastatava toidu kaloraaž väiksem, kui on ettenähtud õigusaktides. Kaebaja esitatud kohustamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Vaatamata eelnevale, leiab kohus, et kaebajale tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg lg 2 p-i 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei saa alates augustist 2020 3 viilu sepikut söögikordade ajal. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (VangS § 47 lg 2). Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla
kodukorra“ (edaspidi: kodukord) p 9.1. järgi toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel. Lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad koostab meditsiiniosakond (kodukorra p 9.12.). Määruse nr 150 § 2 lg 1 järgi arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kaebaja toob välja, et tema toidukogus vastab juba praegusel ajal rühmale R 4 (kõrgeima toiduenergiavajadusega kinnipeetavad), kuid sellest ei piisa. Vastustaja kinnitusel on augusti kuni oktoobri kohta koostatud menüüst nähtuvalt R 4 rühma toidu keskmine kaloraaž 2987 kcal. Kaebaja näitajatega (vanus, sugu, kehalise aktiivsuse tase ja põhiainevahetus) kinnipeetav kuulub tegelikult rühma R 3 (so inimesed, kellele on ettenähtud päevane kaloraaž 2700 kcal). Seega on kaebajale väljastatava toidu kalorsus suurem ettenähtust. Asjaolu, et kaebaja ei suuda hinnata söögi kaloraaži, ei tähenda, et kaebajale väljastatud söögid oleksid vähem kaloririkkad. Lisaks on vastustaja välja toonud, et 3 viilu sepiku väljastamisega ületati kinnipeetava päevast kaloraaži. Kaebaja toob välja, et ta on 190 sm pikk ning kaalub 79 kg. Eesti Haigekassa kodulehel oleva kaalukalkulaatori andmete järgi on kaebaja normaalkaalus. Vastustaja väidete kohaselt kinnitas ka vangla meditsiiniosakond, et kaebaja on normaalkaalus.
8.Terviseamet kontrollis 02.09.2020 Tallinna Vanglas toitlustust (vastustaja lisa nr 4). Terviseamet hindas ühe nädala menüüd, mis kehtib august – oktoober 2020. Terviseamet tuvastas, et kahe nädala keskmine toiduenergia sisaldus R 4 rühmas vastas nõuetele. Järelevalve menetlustoimingu käigus juhiti tähelepanu, et edaspidi tuleb jälgida kinnipeetavate toidunorme, et toidust saadav toiduenergia ei ületaks kinnipeetava rühma kahe nädala keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse rohkem kui 12% ja kahe nädala toidu keskmine valgukogus ei ületaks rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 alusel sotsiaalministri määrusega toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses kehtestatud tervisekaitsenõuded rohkem kui 1,5 korda. Kuivõrd Terviseamet ei tuvastanud Tallinna Vanglas, et rikutakse kinnipeetavate toidunorme (Terviseamet tõi välja, et pigem antakse ettenähtust rohkem süüa), on kaebaja väited toidu väiksema toiduenergia kohta paljasõnalised. Vanglal on määruse nr 50 § 3 lg 1 järgi tagada toit, mis peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. Vanglal puudub kohustus väljastada kindlat tüüpi toitu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi kaebaja ei pruugi olla rahul talle väljastatava sepiku kogusega, ei anna see õigust nõuda täiendava sepikuviilu väljastamist.
9.Arvestades eelnevat ei ole Tallinna Vangla rikkunud kaebaja põhiõigusi ulatuses, mis õigustaks kohustamisnõude rahuldamise RVastS alusel. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult.
10.Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus rahuldamata ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.