Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

1(26)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Linnavalitsuse 10.10.2010 korraldusega nr 505 algatati Pärnu linn, Riia mnt XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ülesandega rajada krundile uued äri- ja büroohooned. Pärnu Linnavalitsuse 13.10.2014 korraldusega nr 486 võeti detailplaneering (DP) vastu. Pärnu Linnavalitsus kehtestas 27.01.2015 korraldusega nr 69 Pärnu linn, Riia mnt XXX kinnistu DP (kaebuse lisa 3). 26.04.2018 otsusega nr 42 tunnistati DP kehtetuks (kaebuse lisa 4). 06.11.2018 otsusega nr 3-5.4/10273 väljastas Pärnu Linnavalitsuse projekteerimisosakond projekteerimistingimused (PT) Riia mnt XXX kinnistule ärihoone püstitamiseks (kaebuse lisa 5). Pärnu Linnavalitsus otsustas 30.12.2019 korraldusega nr 839 (kaebuse lisa 9) anda välja ehitusloa Pärnu linn, Riia mnt XXX kinnistule (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) kaubandushoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, elektrivarustuse, sidevarustuse, välisvalgustuse ja parklate rajamisega. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 02.01.2020 ehitusloa nr 2012271/00003 aadressil Pärnu linn, Riia mnt XXX kaubandushoone püstitamiseks (kaebuse lisa 10). Pärnus Riia mnt XXX asuv kinnistu piirneb Riia mnt XXX kinnistuga. 22. oktoobril 2019 kanti Pärnus Riia mnt XXX-X korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse X. Riia mnt XXX kinnistu omanikuna on 28. jaanuaril 2020 kinnistusraamatusse kantud Lidl Eesti OÜ. X esitas 29.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2019 korralduse nr 839 ning Pärnu Linnavalitsuse 02.01.2020 väljastatud ehitusloa nr 2012271/00003 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 07.02.2020 määrusega menetlusse ning kaasas kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ. Kohus otsustas 22.05.2020 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad Kaebaja nõuab Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2019 korralduse ning selle alusel 02.01.2020 väljastatud ehitusloa nr 2012271/00003 tühistamist. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja on Riia mnt XXX kinnistu naaberkinnistu omanik ja kaebaja kinnistu asub vahetult Riia mnt XXX kinnistu kõrval. Ehitusloa alusel kavandatav kaubandushoone koos kaasnevate rajatistega hakkab paiknema otse kaebajale kuuluva elamuga piirneval kinnistul. Ehitusloa realiseerimisega rikutakse kaebaja omandiõigust ning kaebajale kaasneb püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja peab taluma senisest enam liiklusmüra, vingugaase, rahvahulki ja sellega kaasnevaid mõjutusi kaebaja kinnistu piiri taga. Ehitusloa elluviimisel tekib suuremate sadude või linna tabavate üleujutuste ajal sadevete valgumise oht Riia mnt XXX kinnistult kaebaja kinnistule. Väheneb haljastuse osakaal ning kaasneb võõraste isikute pidev liikumine kaebaja kinnistu vahetus naabruses. Ventilatsiooniseadmete jms tehniliste seadmete paigutamine kaebaja kinnistu poolsesse külge vähendab kaebajale kuuluva ala linnakeskkonna ja hoonete vahelise elukeskkonna turvalisust, 2(26)

kvaliteeti ja privaatsust. Kaebaja kortermajast ca 18 m kaugusel paikneva kaubandushoone tagaküljes paiknevad jahutus- ja ventilatsiooniseadmed või ventilaatorid töötavad ööpäev läbi ning mürafoon on pidevalt kõrge. Samuti kahjustatakse kaebaja kinnistu miljööväärtuslikkust ja miljööväärtuse püsimist, mida tagab kehtiv üldplaneering. Massiivne kastikujuline hoone sisuliselt kogu naaberkinnistu piiri pikkuses ja visuaalselt otse vastu kaebaja kinnistu piiri tekitab kaebaja kinnistult avanevale vaateväljale katkematu betoonmüüri ja jätab mulje, nagu oleks krunt kogu ulatuses täis ehitatud. Olemasolevas parklas pargivad sõidukid kaebaja eluhoonest ca 50 m kaugusel, olemasolev kauplusehoone töötab vaid kuni 18.00, kuid kavandatav kaubandushoone on avatud oluliselt kauem (kuni 22.00 või 23.00), kaubaautode liikumised ja külastajate vood saavad olema kordades suuremad. Ehitusluba tuleks tühistada ainuüksi põhjusel, et rikutud on menetlusreegleid. Vastustaja ei ole menetlenud 31.12.2019 ehitusloa taotlust ja sellega koos esitatud muudetud ehitusprojekti ning ehitusluba ei ole tegelikult väljastatud korralduse nr 839 alusel. Ka korraldus nr 839 on õigusvastane. Korralduse kohaselt menetleti 25.01.2019 esitatud ehitusloa taotlust, kuid ehitusloast nähtuvalt väljastati see hoopis 31.12.2019 ehitusloa taotluse alusel. Registris avalikustatud andmete kohaselt esitati 31.12.2019 uus ehitusloa taotlus ja muudetud ehitusprojekt, mis allkirjastati alles 31.12.2019. Korraldus nr 839 on antud aga 30.12.2019, mistõttu ei saanud vastustaja menetleda 31.12.2019 ehitusloa taotlust. Vastustaja ei ole kontrollinud alates 12.12.2019 ehitusprojektis tehtud muudatusi ja nende vastavust õigusaktidele, kuigi muudatused on tehtud vähemalt 12.12.2019 ja 30.12.2019 ning projekt on lõplikult valminud ja projekti koostaja poolt digitaalselt allkirjastatud alles 31.12.2019. Projekteerimistingimused ja selle alusel koostatud ehitusprojekt ning korraldus nr 839 ja ehitusluba on selges vastuolus kehtiva üldplaneeringuga (ÜP), ehitusseaduse (EhS) sätetega ja planeerimisseaduse (PlanS), sh PlanS § 124 lg-tega 2 ja 4, § 125 lg 5 p-ga 2 ning kohtupraktikaga. Täidetud ei ole PlanS § 125 lg 5 p 2 tingimused PT kehtestamiseks DP-ta. ÜÜ-d ei ole antud juhiseid ärialadel või ärimaadel projekteerimiseks ning ÜP ei võimalda hoonestamist ärialadel ja ärimaadel PT-de kaudu. ÜP-s pole seatud tingimusi miljööväärtusliku ala naabrusse hoonete DPta rajamiseks ning puuduvad võimalused muinsuskaitse alla võetava objekti naabrusesse hoonete rajamiseks DP-ta projekteerimistingimuste alusel. Samuti puuduvad ÜP-s võimalused PT-de väljastamiseks mastaabilt naabruskonnas olevatest hoonetest suurema hoone, sh suurte kaubandushoonete rajamiseks. ÜP ei sisalda tingimusi kaubanduskeskuste kavandamiseks või olemasolevate hoonete ümberehitamiseks DP-d koostamata. Ehitusprojekti koostamise eelduseks on käesoleval juhul ÜP-d muutva DP olemasolu. Lisaks ei arvesta kavandatava kaubandushoone maht ÜP-s määratud miljööväärtuse ja Riia mnt XXX kinnisasja muinsuskaitse alla võtmise ettepanekuga. ÜP-s puuduvad vajaliku täpsusastmega ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused PT-te väljastamiseks ning ÜP nõuab ärihoone rajamiseks DP koostamist. Seetõttu on korraldus nr 839 ja ehitusluba selges vastuolus ÜP-ga ja õigusaktide nõuetega. Ehitusloast ega ka avalikkusele antud infost ei nähtu, et PlanS § lg-s 2 sätestatud ÜP nõuetega oleks arvestatud ning ehitusloa väljaandmisega on neid kohustusi selgelt eiratud. ÜP-d muutev ehitusprojekt ei ole üksnes formaalne rikkumine, vaid see rikub olemuslikult avalikkuse ja naabrite õigust olla kaasatud ja kaasa rääkida. Kaebajale kuuluv Riia mnt XXX hoone on üks Waldhofi tehase töölise elamutest, mille osas on ÜP-s tehtud ettepanek võtta see ühes teiste lähikonnas olevate hoonetega muinsuskaitse alla. Seetõttu on eriti oluline järgida olemasolevate hoonete mastaape ja linnaruumi liigendatust. Kavandatav hoone ei sobitu mahuliselt, välisilmelt, hoovialade rohealade osakaalult ega otstarbe poolest piirkonna väljakujunenud keskkonda ega arvesta piirkonna hoonestuslaadiga. Kavandatav ehitis ei ole projekteeritud hea tava kohaselt ning sellega on rikutud EhS § 7 nõuet. Muutub 3(26)

hoonestuse rütm, hoonestuslaad (akendega fassaadid, madalad korrused, lamekatus viilkatuse asemel), välisviimistluse laad ning hoonete ja rajatiste ehitusaluse pinna suurus – kavandatava hoone ehitusalune pindala on suurem kaebaja ja ka olemasolevate ärihoonete ehitusaluse pinna suurusest. Hoone paigutatakse pikema fassaadiga risti tänavaga, seinaga vastu miljööväärtuslikku ala ning see rikub kaebaja kinnistult avanevat vaadet, sh miljööalale ja kaebaja hoonele tänavalt avanevaid vaateid, halvendades miljööväärtusliku ala vaadeldavust Riia mnt-lt ja rikkudes olemasolevat väärtuslikku miljööd, mida ÜP kaitseb. Kaebaja kinnistult halveneb vaade oluliselt maapinna tasandilt, kuid väiksed korterid on ajalooliselt olnud elanikele kompenseeritud võimalusega veeta aega elamu hoovis. Seetõttu on hoovist avanevad vaated olulised. Ehitusprojektis on vastuolus ÜP-ga ignoreeritud väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi, senise hoonestuse väiksust ja suurte kujadega hoonestusviisi. Sellega väheneb kaebaja elamuosa ja kinnistu väärtus ning hoovis veedetud aja kvaliteet ja hooviala kasutusvõimalused, ala miljööväärtus kaob. Väiksemastaabiliste tellistest Waldhofi elamute naabrusse lisandub massiivne, modernse ja modernistliku välimusega valge kaubandushoone. Keskkonna hoonestuslaadi muutmine ei ole võimalik ilma avaliku kaasamise võimalust loovat DP-d või uut ÜP-d koostamata. DP koostamise kohustus tuleneb nii kehtiva PlanS sätetest kui varasemate PlanS versioonidest ning kehtivast ÜP-st. Miljööväärtuse olemasolu oli üks olulisemaid asjaolusid, miks kaebaja soetas korteri Riia mnt XXX elamus ning ÜP-ga tutvumine andis kindluse, et vastustaja tagab kaebaja ja naabruskonna teiste hoonete muinsuskaitse alla võtmise. Massiivsed kaubanduskeskused ja toidukaupade kauplused paiknevad Papiniidu ristist Riia suunas, ümbruskonnas on kaubandushooneid külluses ning antud asukohta puudub kaubandushoone rajamise vajadus. Ehitusprojekti juures puuduvad muinsuskaitse eritingimused ning ehitusprojektile pole küsitud asjakohast kooskõlastust. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja ettepanekud kauplusehoone mahu väiksemaks viimiseks ja kolme iseseisvasse ehitusmahtu paigutamiseks, tagamaks kaebaja ja uute hoonete vaheline vähemalt 50 m laiune kuja. Kehtivast ÜP-st tulenevalt tuleb mh kaebaja elamu ja üle tee asuvad hooned võtta muinsuskaitse alla ja näha ette 50 m suurune kaitsevöönd. Ehitusprojektiga ei saa üldplaneeringut muuta. Kuni ÜP-d muutvat DP-d ei ole koostatud, kehtib alal ÜP, mis teeb ettepaneku Riia mnt XXX elamu muinsuskaitse alla võtmiseks koos 50 m kaitsetsooniga. Koostatavas uues ÜP-s on Waldhofi elamud miljööalana olemas kui kultuuriväärtuslikud alad ja objektid ning uus planeering rõhutab oluliste miljööd iseloomustavate tunnustena ansamblilisust ja terviklikku planeeringut. Ka on uues ÜP-s selgelt märgitud, et oluline perspektiivvaade avaneb piki Riia mnt tänavakoridori. Kuigi PT-ga on projekteeritavale hoonele seatud nõuded nii hoone mahule kui välisilmele, ei oleks tohtinud projekteerimistingimusi väljastada, sest ÜP, kehtiva PlanS (§ 125 lg 1 ja lg 2) ja ÜP koostamise järgselt kehtinud PlanS sätetest lähtuvalt kehtib kogu Pärnu linna territooriumil DP kohustus. DP kehtetuks tunnistamine ei anna õigust ehitada varem kehtinud DP-ga lubatud ehitusmahust suuremat hoonet ning asendada kolme väiksema hoone ehitamine ühe massiivse kaubandushoonega. Lisaks rajatakse intensiivse kasutamisega uus parkla ja intensiivistub kinnistule sisse- ja väljasõitude arv. Selline tegevus nõuab uut ÜP-d või ÜP-d muutvat DP-d. Ehitusprojektiga ei saa ega tohi ÜP-d muuta. Ehitusprojektis pole käsitletud hoone krundile paigutamise linnaehituslikke seoseid, kuigi kavandatav tegevus eeldab miljööaladega arvestamise uuringuid, muinsuskaitse eritingimuste koostamist jms, mida tehakse detailplaneeringu mahus. Ehitusprojekt käsitleb vaid ala asendiplaanilist lahendust. Seetõttu on ehitusprojekt vastuolus ÜPga.

4(26)

Ehitusloa andmise aluseks olev ehitusprojekt ei vasta oma mahu, arhitektuurilise lahenduse ega fassaadi välisviimistluse osas ka projekteerimistingimustele, nt seletuskirja punktidele 1.4, 1.4.4 ja 1.4.5, samuti 2.1, 2.10, 2.13 ja 2.15. Rajatav parkla lisab sademevee probleeme (domineeriv enamus krundist muutub kaetud pinnaks ja sademevesi ei saa maasse imbuda). Kaebajale kaasneb senisest enam liiklusmüra, vingugaase ja rahvahulki oma kinnistu piiri taga ning võib tekkida olukordi, kus kaebaja krundile valgub suuremate sadude ajal või linna tabavate suuremate üleujutuste korral oluliselt enam sademevett (kaupluse katuse kalded on kaebaja kinnistu suunas). Võõraste isikute liikumine kaebaja kinnistul vähendab kinnistu keskkonna kvaliteeti, turvalisust ja privaatsust. Parkla liigendamiseks kavandatav haljastus võib ala ilmestada, kuid ei summuta müra ega leevenda liiklust. Ehitusprojektis puuduvad meetmed parklas kiiruskatsete läbiviimise vältimiseks, autode tühikäigul töötamise piiramiseks, sademevee naaberkruntidele valgumise takistamiseks. Kauplusehoone loode- ja edelaküljes puudub sademevee kanalisatsioon ning olemasolev sademeveekanalisatsioon likvideeritakse. Ehitusprojektis puudub sademevee mahtude arvutus ja sademevee kanalisatsioonilahendus. Kui linna tabab üleujutus, ei toimi ükski sajuveesüsteem ja vihm valguks kaubandushoone katuselt suures koguses maapinnale. Kaubandushoone pind ületab kaebaja kinnistu kogupindala kahekordselt ning seega valguks vahetult kaebaja kinnistu piirile maha kaebaja krundi kahekordse pindala jagu sademevett. Kehtinud DP-st mitu korda suurem ehitusmaht loob ise üleujutusriski, sest lisaks hoonele lisandub senise kruus/killustikkattega parkla asemel asfaltkattega parkla. Sademevee voolamine kaebaja kinnistule pole välistatud. Vastustaja pidanuks kaebajatele kaasnevate ülemääraste mõjude tõttu keelduma ehitusloa andmisest. Kaubanduskeskuse kasutamine ja ehitamine loetakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 1 p 2 kohaselt tegevusteks, millele tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Vastupidised viited vaidlustatud korralduses on asjakohatud ja eksitavad. Liikluskoormus tegevuse tulemusel kasvab ja toob kaasa kaebaja kinnistul negatiivsed keskkonnamõjud (kasvav õhusaaste, kasvav liiklusmüra, liiklusohtlike olukordade kasv, müra kauba laadimisest, müra jäätmete käitlusest, hilisõhtune ja varahommikune häiringute kasv – hilisõhtused poekülastajad, hommikune kaubalaadimise müra, parklas sõitmine). Intensiivistuv liiklus hakkab rikkuma kogu ÜP järgset miljööväärtuslikku ala ja võib luua maanteel liiklusohtlikke olukordi, kuna liiklejad asuvad sooritama Riia suunda tagasiliikumiseks tagasipööret. Seejuures ehitusprojektile lisatud liiklusanalüüs ei ole realistlik ja lähtub ilmselgelt ekslikest eeldustest, sest selles pole arvestatud tagasipöörete võimalustega Riia maanteel. Liiklusanalüüs eirab lühima teekonna valikut. Liiklusohutust ei taga üksnes normide täitmine ilma planeerimismenetluseta, keskkonnamõju hindamiseta ja erapooletu liiklusekspertiisita. Lisaks on kavandatud projektis puudu ÜP-s nõutav autode vahelise ala haljastamise nõue. Ehitusprojektis ja vaidlustatud korralduses puudub normide kohase müra jt keskkonnahäiringute tasemete täitmise tõendamine, sest DP menetlus ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine või projekti täismahus keskkonnamõju hindamine on läbi viimata. DP korral on liikluslahenduse ja leevendavate meetmete elluviimine pandud halduslepinguga täielikult arendaja kohustuseks. Vastustaja poolt tavapäraste arendaja kohustuste enda peale võtmine jätab mulje arendajate ebavõrdsest kohtlemisest, sest praegune haldusleping ei ole avalikustatud ning selle kokkuleppeni jõudmise asjaolud läbinähtavad.

5(26)

Ehitusprojektis puuduvad liikluse intensiivistumise, müra jt keskkonnamõjude avaldumise ja leevendamise meetmed kaebaja kinnistu suhtes. Inimese elukeskkonna kvaliteedi tõstmine samaaegselt looduskeskkonna tasakaalu säilitamisega on ÜP eesmärk, kuid kaubanduse kättesaadavuse tõstmine ei ole selles eesmärgina välja toodud. Kaupluste kuhjamine liiklusohtlikku kohta ja miljööväärtuslikule alale või selle naabrusesse ei ole kooskõlas ÜP peatükis 1.3 kirjeldatud säästva arengu põhimõttega. Alale kaubanduskeskuse rajamine on üldplaneeringut muutev ja eeldab vastava detailplaneeringu koostamist koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajaduse kaalumisega. Ehitusprojekt selliseid elemente ei sisalda. Ka ilma keskkonnamõju hindamiseta on selge, et senine miljööline eripära kaob. Koos mürafaktori, liiklustiheduse suurenemisega kaasneb kaebaja vara väärtuse vähenemine ja tema korteris viibijate tervist kahjustav fakt. Müra leviku arvutusi ja prognoose ega mürasummutuse arvutusi ehitusprojektis ei ole. Ehitusprojektis ei ole käsitletud müra tasemete ajalist piiramist (sh öise müratasemega arvestamist). Kaebaja kinnistu väärtust vähendavad asjaolud, et uus hoone on kaebaja elamule kaks korda lähemal kui praegu kinnistul asuv büroohoone-kauplus-pank, on 2,7 korda suurema ehitusaluse pinnaga, vajab 3,5 korda enam parkimiskohti (praegu 44 parkimiskohta, eskiisprojektis 140), põhjustab senisest enam liiklust, muudab linnaruumilist keskkonda (senisest oluliselt erinev hoonestus), kaotab piirkonnale omase hoonestuslaadi ja rütmi, mis on vaadeldav peatänavalt, vähendab privaatsust. Vastustaja seisukohad Pärnu linn palub jätta kaebus rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Kaebajale kuulub asukohas Riia mnt XXX 1-toaline korteriomand, mis moodustab 316/2677 mõttelist osa kinnisasjast. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud subjektiivsete õiguste riivet. Vastustajale jääb selgusetuks, kelle huvides on kaebus esitatud. Kaebuse läbivad väited ei ole seotud subjektiivsete õiguste ja nende riivega. Projekti kohaselt suunatakse sademeveed kavandatava hoone katuselt ühissademeveekanalisatsiooni, mis hoiab ära sademevee valgumise Riia mnt XXX kinnistule. Projekti on kooskõlastanud AS Pärnu Vesi. Hoone sidumiskõrgus 0.00 = 6,80 m abs ning planeeritud maapinna kõrgused (6.40-6.80 abs) on kõrgemad üleujutusriski maapinna kõrgusmärgist 0.00 = 3.00 m abs, mistõttu ei ole antud kinnistul üleujutusriski. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ei jää Riia mnt XXX ja Riia mnt XXX kinnistud üleujutusalasse. Riia mnt XXX kinnistut ümbritsevad lisaks Riia mnt XXX kinnistule ka mitmed teised kinnistud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kogu Riia mnt XXX kinnistu sademevesi hakkab just kaebaja kinnistule valguma. Kaebaja loogika järgi ei tohiks üleujutuste hirmu tõttu üldse suuremaid hooneid püstitada. Haljastuse osakaal kinnistul ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Projektiga lahendatud haljastuse osakaal vastab projekteerimistingimustega kehtestatud nõuetele. Kaebuse etteheited kaubandushoone tagaküljes paiknevate jahutus- ja ventilatsiooniseadmete poolt tekitatava müra kohta on põhjendamatud. Projekti kohaselt ei paigaldata hoone tagaküljele jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid ning projektiga on nähtud ette mitmeid erinevaid müra summutavaid meetmeid. Riia mnt XXX kinnistu naabruses liiguvad ka täna võõrad isikud, sest kinnistu asub suure kasutusega tänava ääres. Ka Riia mnt XXX kinnistul liigub võõraid inimesi, sest kinnistul asuvad mitmed ettevõtted. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub Riia mnt XXX kinnistu olustik vähesel määral ning vähene muutumine ei saa kaasa tuua üleliia koormavat negatiivset mõju. Väär 6(26)

on kaebaja väide, et kaubandushoone hakkab paiknema otse kaebajale kuuluva elamuga piirneva kinnistu piiril. Kaubandushoone on projekteeritud Riia mnt XXX kinnistule ca 10 meetri kaugusele Riia mnt XXX kinnistu piirist ja ca 18 meetri kaugusele kaebaja kinnisasjast. Seetõttu pole kaebaja veenvalt põhjendanud ega tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning kaebajal puudub seega kaebeõigus. Hoone on kavandatud selliselt, et hoone külastajad ja hoone teenindamine on eraldatud Riia mnt XXX kinnisasjast, kinnistu piirdeaia ja hoone vahele rajatakse kõrghaljastus. Riia mnt XXX eluhoone ja Riia mnt XXX kinnistule projekteeritud hoone vahele jääb piisav vahemaa, et tagada eluhoonele piisav privaatsus ja isolatsioon. Kaebaja korteriomand paikneb selliselt, et selle akendest ei avane vaadet Riia mnt XXX kinnistule ning seega ei mõjuta kaubandushoone ehitamine kaebaja akendest avanevat vaadet ega riku muul moel kaebaja omandiõigust. Seega on ebaõige kaebuse väide, et kaubandushoone ehitamisega ehitatakse kinni kaebaja elamu akendest avanevad vaated, samuti väide, et kaovad kaugvaated miljööväärtuslikele alale. Kaebusest ei selgu, millised tema aknast avanevad kaugvaated miljööväärtuslikule alale kaovad. Kinnistusraamatu andmete kohaselt pole Riia mnt XXX kinnistul lepitud kokku kinnistu kasutuskorda, kuid võib eeldada, et õueala kasutamisel on korteriomanike vahel kujunenud välja õueala kasutamise viis. Vastustajale teadaolevalt on õueala jagatud vaheaedadega just selles küljes, mille naabrusesse püstitatakse kaubandushoone. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millist osa kinnistu õuealast ta üldse kasutab. Kaebaja pole tõendanud, et vaade tema kinnistu maapinna tasandil halveneb oluliselt. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid kinnistult avaneva vaate kohta, mistõttu pole võimalik hinnata vaate halvenemist. Kaebaja esitatud foto tõendab, et Riia mnt XXX ja XXX kinnistute vahel asub plankaed, mis on piisavalt kõrge varjamaks vaadet Riia mnt XXX kinnistule. Riia mnt XXX kinnistu sihtotstarve on 100% ärimaa, mis tähendab, et see on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Kaebaja soovib takistada Riia mnt XXX kinnistu omaniku omandiõiguse realiseerimist, kuid ei ole veenvalt põhjendanud, miks on kaebaja väidetavad omandiõiguse rikkumised kaalukamad Riia mnt XXX kinnistu omaniku huvidest ja õigustest oma kinnistul äritegevuse arendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks või saaks järeldada, et tema õigusi oleks ehitusloa andmisega ülemäära riivatud. Ehitusloa taotluse alusel algatati menetlus 25.01.2019 ning vastavalt ehitisregistris kuvatavale hoone dokumendivaatele saadeti ehitusprojekt taotlejale täiendamiseks või täpsustamiseks tagasi viiel korral. 16.12.2019 tegi vastustaja ametnik Risto Kikkas ehitisregistri kaudu menetluse käigus märkuse, millega palus taotluse esitajal parandada taotluses kaubandushoone absoluutkõrgus, mis oli ekslikult märgitud hoone 0.00 – esimese korruse põranda tasapind. 30.12.2019 teatas taotluse esitaja ehitisregistri kaudu, et viga taotlusel on parandatud. 30.12.2019 andis vastustaja vaidlustatud korralduse. Ehitisregistri menetluse kohaselt, kui märkused on parandatud, korrigeeritud ehitusprojekt laaditud või esitatud ehitusloa taotluses andmed korrigeeritud, saadab ehitusloa taotleja selle menetlusse tagasi ning register näitab menetluse staatuseks „taotlus menetluses“. Tagasi saatmisel nõuab ehitisregister taotluse allkirjastamist. Sellest tulenevalt allkirjastas projekteerija projekti uuesti 31.12.2019 ning pärast seda laadis taotluse esitaja taotluse koos parandatud andmetega ehitisregistrisse. Seetõttu ei ole tegemist uue taotluse ja projektiga, vaid 25.01.2019 esitatud ehitusloa taotluse menetlusega. Ametnik on tõepoolest märkinud menetluse kokkuvõtte kuupäevaks 11.12.2019, kuid kokkuvõtte koostamise tegelik kuupäev on 30.12.2019. Asjaolu, et menetluse kestel projekti parandatakse või muudetakse, ei tähenda, et sellest muutuks ehitusloa andmise menetlus uueks iseseisvaks menetluseks. Kaebuse etteheited PT õiguspärasuse osas tuleb käesolevas vaidluses jätta tähelepanuta, kuivõrd PT on halduskohtus vaidlustatud. Kaebaja väited hoone ümbruskonda mittesobivuse 7(26)

kohta ei põhjenda ega seleta kaebaja õiguste riivet. Kuigi 2001. aasta ÜP-s tehakse ettepanek võtta riikliku muinsuskaitse alla teiste hulgas ka Riia mnt XXX hoone, ei ole käesoleva ajani hoonet muinsuskaitse alla võetud. Kaebaja pidi korterit omandades olema sellest teadlik. Seetõttu pole kohased ka kaebaja etteheited, et ehitusprojekti juures puuduvad muinsuskaitse eritingimused. Ekslik on väide, et massiivsed ja suured kaubanduskeskused jäävad Papiniidu ristist Riia suunas. Tegelikult jääb Riia suunas vaid Kaubamajakas, samas kui Maxima XXX ja Suurejõe Selveri kauplused paiknevad Papiniidu ristist kesklinna poole. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus piirata ettevõtja valikuvabadust rajada kaubandushoone soovitud asukohta põhjusel, et kaubanduskeskuseid ja toidukaupluseid on piirkonnas piisavalt. Kaebaja väidab ühelt poolt, et võõraste isikute liikumine Riia mnt XXX naabruses rikub tema privaatsust, kuid teisest küljest leiab, et kavandatav hoone rikub kaebaja hoonele tänavalt avanevaid vaateid ehk kaebaja soovib, et Riia mnt XXX elamu oleks ka edaspidi võõrastele isikutele nähtav ja vaadeldav. Riia mnt XXX kinnistu jääb kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ärifunktsiooniga alasse ning ka koostamisel oleva linna üldplaneeringu maa- ja veekasutusplaani kohaselt on see piirkond määratletud äri ja teeninduse maa-alana. Kaebaja on kaebuses kinnitanud, et tutvus enne korteri omandamist ÜP-ga. Seega ei saanud kaebajal olla ootusi, et piirkonnas hetkel olemasolevad äritegevusega seotud hooned jäävad püsima muutmatul kujul. Konkurentsivõime säilitamisega kaasneb paratamatult vanade hoonete lammutamine ja uute kaasaegsete hoonete püstitamine. Kaubandushoonega Riia mnt XXX hoone vaadeldavust ei rikuta, pigem vastupidi – vastustaja esitatud fotod tõendavad, et suvisel ajal ei ole Riia mnt XXX hoone tänava poolt praktiliselt üldse vaadeldav, kuid eskiisprojekti perspektiivvaadetelt nähtub hoonete vaadeldavus pärast ehitise valmimist. Eskiisprojekti on kooskõlastanud Riia mnt 102 korterite 1, 2, 6 ja 7 omanikud. Ebaselgeks jäävad viited ehitusprojekti mittevastavusest PT-le. Kaebaja on läbivalt seisukohal, et hoone ei sobi väljakujunenud keskkonna ja hoonestuslaadiga. Kaebaja on tsiteerinud ehitusprojekti seletuskirja, kuid ei ole põhjendanud ega selgitanud, kuidas projekti ja projekteerimistingimuste väidetavad vastuolud tema subjektiivseid õigusi riivavad. Viited keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustuslikkuse kohta ei ole asjakohased. Ehitusluba on antud ühe kaubandushoone (kaupluse) ehitamiseks, mistõttu puudub kohustus eelhinnangu andmiseks. Kaebaja seisukoht liiklusanalüüsi kohta on meelevaldne ja tugineb vaid kaebaja oletustele. Seejuures ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist seoses liikluskorraldusega Riia mnt XXX kinnistul ja linnatänavatel. Lidl Eesti OÜ seisukohad Kolmas isik Lidl Eesti OÜ leiab, et kaebus on põhjendamatu, kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Sisulise läbivaatamise korral palub Lidl Eesti OÜ jätta kaebus rahuldamata. Kõik menetluskulud palub Lidl Eesti OÜ jätta kaebaja kanda. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus ning ta on kaebeõigust kuritarvitanud. Kaebaja omandas 17.10.2019 korteri Riia mnt XXX kinnistu naabrusesse, olles samal ajal teadlik, et Riia mnt XXX osas on välja antud kehtiv PT (anti välja 06.11.2018). Korteri eelmine omanik oli PT olemasolust teadlik, sest esitas kaebuse kohtule selle vaidlustamiseks ning nüüdseks on kaebaja astunud menetlusse eelmise omaniku asemel. Seega oli kaebaja ehitamise plaanist ja peatsest ehitusloa väljastamisest teadlik. Kuivõrd kaebaja viitab erinevatele ajaleheartiklitele, oli ta teadlik, et plaanitakse ehitada Lidli kauplust. Seega pidi kaebaja korterit omandades arvestama 8(26)

muutustega ümbruskonnas. Kaebaja korteris ei ela ega kasuta korterit, kuid vaidlustas ehitusloa vahetult peale korteri omandamist. Eelnev viitab sellele, et kaebaja omandas korteri eesmärgiga osaleda kauplusehoone arendustegevuse vastastes kohtuvaidlustes, et kaitsta varjatud kolmandate isikute ärihuve. Lidli kaupluste ehitamiseks kavandatud kinnistute arendamist on asutud samalaadsete kaebustega takistama üle terve Eesti. Kaebustega jäetakse eksitav mulje, justkui riivaks ehitusluba kaebaja õigusi või avalikku huvi. Kaebajal ei oleks ka kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärke. Kaebaja ei ole tõendanud ehitusprojekti mittevastavust PT-le. PT mitteandmist ja selle mittevastamist ÜPle pole võimalik antud kaebuse raames vaidlustada. Isegi kui ehitusluba tühistataks, ei piira see kauplusehoone ehitamiseks uue ehitusloa väljaandmist. Kaebaja viidatud piirkonna liikluskorraldus ja sellest lähtuv liiklusohutus ja -müra, vingugaasid ning rahvahulkade liikumine ei ole seotud ehitusloaga ja kauplusehoone püstitamisega. Kaebaja väited puudutavad suures osas ÜP või PT küsimusi ning need pole seostatavad ehitusloa väljaandmise menetlusega. Isegi kui kaebajal oleks seadusega kaitstav huvi või õigus, ei ole ehitusloa tühistamine kohane meede. Kaebaja etteheide liiklusskeemi ehitamise osas on põhjendamatu, sest kolmas isik on sõlminud vastustajaga Riia mnt XXX ümbruses avalike teede ehitamise ja rahastamisega seotud halduslepingu, millest tulenevalt on kolmas isik kohustatud väljaehitusi teostama ja rahastama. Avalike teede väljaehitamine on vastustaja kohustus ning kohustuse edasiandmise ulatus ei saa ehitusloa õiguspärasust mõjutada. Kui ehitusloas antud tegevused ja selle aluseks olevad kolmanda isiku halduslepingus sätestatud kohustused pole kaebaja arvates piisavad, siis kahjustab kaebaja huve vastustaja tegevusetus, mitte ehitusluba. Seetõttu ei saa ehitusluba kaebaja õigusi ja huve rikkuda. Kaebajal pole õigust nõuda, et vastustaja kohustuseks olevad tegevused tuleks anda halduslepinguga üle kolmandale isikule. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja väited seostuvad avaliku huviga või seostuvad selliste subjektiivsete õiguste riivega, mida ei saa ehitusloa tühistamise menetluses kaitsta või seostuvad haldusaktidega, mida ei saa ehitusloa tühistamise menetluses enam vaidlustada. Seadus ei võimalda populaarkaebuse esitamist ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja väited, et ehitusluba ei taga piirkonna sujuvat ja turvalist liikluslahendust, keskkonna säilimist ja isikute vaateid miljööväärtuslikele aladele, tuginevad avaliku huvi kaitsele. Seetõttu tuleb need väited jätta tähelepanuta. Tähelepanuta tuleb jätta ka väited miljöö ja keskkonna muutumisele, kuivõrd need väited tuginevad sellistele subjektiivsete õiguste rikkumisele, mida pole võimalik kaitsta ehitusloa tühistamise kaudu. Samuti tuleb jätta tähelepanuta ka kõik need kaebaja väited, mis seostuvad PT õigusvastasusega. Kaebuse rahuldamise eelduseks olevat subjektiivsete õiguste riivet ei esine, ehitusluba on õiguspärane ja selle andmise aluseks olev ehitusprojekt vastab kõikidele nõuetele. Isegi kui subjektiivsete õiguste riive esineb, ei ole see tiheasustusega linnakeskkonnas selline, mida tuleks teiste isikute õiguste piiramisega ennetada ja vältida. Soetades korteriomandi tihehoonestusalal asuvasse kortermajja, ei saa kaebaja eeldada, et naaberkinnistul ei ehitataks ning keskkond või miljöö ümberringi ei muutuks. Ka praegu on Riia mnt XXX kinnistul kaubandushooned, mistõttu olukord kaebaja jaoks oluliselt ei muutu. Riia mnt XXX kinnistu on ärimaa ja korterit omandades pidi kaebaja arvestama, et sinna ehitatakse ärihooned, mis võivad vaadet muuta. Ehitusloa alusel viiakse ellu kehtiva PT, ehitusprojektiga ja ÜP-ga kooskõlas olevat ruumilist lahendust. Seega on ehitusluba õiguspärane ning kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste riivest on alusetud. Isegi kui kaebaja omandas mingeid subjektiivseid õigusi PT-st, ei ole neid õigusi ehitusloa menetluses rikutud. Kaebaja pole esitanud väiteid ja tõendeid, millelt nähtuks, et ehitusluba ei vasta PT-le ja ehitusprojektile ning kuidas see konkreetne asjaolu kaebaja õigusi rikub. Kaebaja 9(26)

väited on üldsõnalised ja ei arvesta, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Seejuures pole kaebaja vara väärtuse vähenemist tõendanud ega välja toonud, kas ja kui palju vara väärtus võiks väheneda. Ka pole naabri omandiõigus piiramatu. Naaber peab taluma ÜP ja PT-ga kooskõlas oleva ehitise rajamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud ehitusloa tühistamist tingiva subjektiivse õiguse riivet. Kaebusest jääb mulje, et kaebaja ei ole piisavalt tutvunud ja arvestanud kõikide ehitusloa ja ehitusprojektiga seotud asjaoludega ning ehitusloamenetluses talle antud selgitustega. Ehitusprojekt näeb ette asjakohased meetmed sademevee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ning projekti koosseisus on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude lahendus, mille joonistelt on näha projekteeritud sademeveekanalisatsiooni torustikud ja lehterühendused räästarennist tulevate vihmaveetorude all. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude seletuskirjalises osas on esitatud sademevee vooluhulkade arvestus, millele vastavad projekteeritud torude läbimõõdud. Seega on tagatud, et sademevesi ei valgu Riia mnt XXX kinnistule. Lisaks ei jää Riia mnt XXX üleujutusalasse. Sademevee süsteemide projekteerimise vastavust kehtivatele nõuetele kinnitab AS Pärnu Vesi kooskõlastus. Kavandatav hoone ei hakka paiknema otse kaebajale kuuluva elamuga piirneva kinnistu piiril ning jääb sellest 10 meetri kaugusele ja kaebaja korterihoonest 18,4 meetri kaugusele. Ehitusprojektis ettenähtud vahekaugustega on tagatud kaebaja kinnistu privaatsus ja turvalisus. Arvestades hoonete vahekauguseid ning asjaolu, et kaebaja aknad ei ole teadaolevalt suunatud Riia mnt XXX kinnistu poole, jäävad selgusetuks kaebaja väited päikesevalguse ja vaadete osas. ÜP ega ka muu õigusakt ei kitsenda Riia mnt XXX kinnistu kasutamist olukorras, kus naaberkinnistu kuulub miljööväärtusega ala koosseisu. Riia mnt XXX ei asu miljööväärtuslikul alal. ÜP-st ei tulene kitsendusi Riia mnt XXX kasutamisele põhjusel, et Riia mnt XXX hoone on üks Waldhofi tehase tööliste elamutest. Riia mnt XXX hoone ei ole riiklikult kaitstav kultuurimälestis, see ei paikne muinsuskaitsealal ning ÜP-s määratletud miljööväärtuslik ala ei oma puhvervööndit, kus kehtiksid omandi kitsendused (sh ehitatavate hoonete mahu või maa kasutamise otstarbe osas). 2001. aastal kehtestatud ÜP-s sisaldub vaid ettepanek Riia mnt XXX hoone ja mitmete teiste hoonete muinsuskaitse alla võtmiseks, kuid enam kui 19 aastat hiljem pole ükski ettepanekus nimetatud hoone kaitse alla võetud. ÜP ettepanekust ei tulene kohustust ega nõuet ala kaitse alla võtmise menetluse algatamiseks. Koostatavas ÜP eelnõus kaitse alla võtmise ettepanek puudub. Miljööväärtuslik ala ei tingi piiranguid naaberkinnistutele, Riia mnt XXX kinnistu on ärimaa, kus kaubanduspindade ehitamine pole keelatud. Seejuures pole miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine sellised subjektiivsed õigused, mida saaks ehitusloa menetluses kaitsta. Kaebaja väited vaate muutumisest linnakeskkonna kontekstis on asjakohatud. Korterit linnakeskkonda ärimaa naabrusesse omandades pidi kaebaja olema teadlik, et vaated võivad muutuda, samuti et ärimaale ehitatakse kauplus. Põhjendamatu ja tõendamata on kaebaja väited seoses liikluse, kiirendusvõistluste, vingugaaside, rahvahulkade liikumise, müra ja haljastusega. Pelk asjaolu, et ümbruskond muutub ja liigub rohkem inimesi, ei saa linnakeskkonnas riivata isiku subjektiivseid õigusi kaitsmist vajavas ulatuses. Teatav liiklusmüra, vingugaasid ja rahvahulgad on tiheasustusega linnakeskkonnas tavapärased. Arvestada tuleb, et kaebaja kinnistu asub ärimaade ümbruses, tiheasustusalal, tiheda liiklusega maantee ning Papiniidu äripiirkonna ääres, mis toob paratamatult kaasa suurema liiklusmüra, vingugaasi ja suuremad rahvahulgad. Ka praegu on Riia mnt XXX kinnistu hoonestatud ärihoonetega ning hoonete külastamiseks ja teenindamiseks kasutatakse mootorsõidukeid. Kinnistul teenindatakse lisaks ka raskeveokeid ja busse. Seejuures on 10(26)

olemasolev hoonete ehituslik maht (nt kõrgus) suurem, kui kavandatud kaubandushoonel ning keskkond ei ole sedavõrd korrastatud, kui see saab olema ehitusloa realiseerimisel. Ehitusprojekt näeb ette erinevad leevendusmeetmed nii liikluse, müra kui haljastuse osas. Ehitusprojektis on ette nähtud nii hekk kui puude rida, millega eraldatakse Riia mnt XXX kaubandushoone Riia mnt XXX eluhoonest ja õuealast. Seejuures jääb kaubandushoone Riia mnt XXX eluhoone ja Riia mnt XXX parkimisplatsi vahele, sissepääsudega kauplusesse Riia mnt ja parkimisplatsi poolt. Hoonega eraldatakse füüsiliselt kaubandushoone külastajad ja teenindamine Riia mnt XXX kinnisasjast. Kaubandushoone parkla on liigendatud haljastusega, mis rahustab liiklust ja väldib ka kiirendusvõistlusi. Haljastuse osakaalu määramisel on lähtutud kehtivatest nõuetest, sh PT-st. Liikluse osas on vajadusel võimalik lisada täiendavaid liiklust korraldavaid ja suunavaid märke ja meetmeid. Ehitusprojektiga on tagatud, et müra jääb normide piiresse. Kauplusehoone hakkab paiknema mürapuhvrina kaebaja korteri ja kaupluse parkla vahel. Ehitusprojekti kohaselt ei ole Riia mnt XXX poolsesse hoone külge planeeritud tehnoseadmeid ega laadimisalasid. Müra leevendab ka kavandatud haljastus ning kui hoone valmimisel peaks selguma, et selle süsteemid põhjustavad norme ületavat müra, on seda võimalik lahendada täiendavate müraekraanide paigaldamisega. Ümbruse üleüldine mürataseme probleemide lahendamine pole ehitusloa eesmärk. Puuduvad igasugused viited, et kavandatav kauplus põhjustaks rohkem müra, kui praegu kinnistul asuvad hooned/kaubanduskeskus. Kaebaja korteriomandi mürataset mõjutab esmajoones kortermaja kõrval paiknev Riia maantee, mitte kavandatav kauplusehoone. Ehitusluba ja selle andmise aluseks olev ehitusprojekt on õiguspärased, sest projekti koostamisel on arvestatud kõiki asjakohaseid nõudeid ning projekteeritud on sobivad lahendused. Hoone sobitub keskkonda ja arvestab ümbrusega. PT-d ei saa enam vaidlustada. Asjaolu, et 25.01.2019 esitatud ehitusloa taotluse olevas projektis oli vaja parandada arvandmeid, ei tähenda, et esitati uus projekt. Vastustaja on ammendavalt selgitanud, kuidas tingis ehitisregistri tehniline lahendus ehitusloa taotlusele hilisema kuupäeva kui korraldusel. Ehitusprojekt on koostatud vastavalt Pärnu ÜP-le ja kehtivale PT-le ning ehitusluba on õiguspärane. Vastustaja on esitanud selged põhjendused, miks DP-d koostada ei tulnud. PlanS § 125 lg 5 eeldused olid täidetud. Ehitusprojektiga ei ole ÜP-d muudetud. ÜP-s puuduvad kaubandushoone püstitamist välistavad kitsendused. Kaubandushoone ei too kaasa püsivat negatiivset mõju, mis oleks üleliia koormav. Isegi olukorras, kus Riia mnt XXX kinnisasja omanikule kaasnevad negatiivsed mõjud ehitusprojekti elluviimisega, on neid mõjusid vähendatud. Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ja tal oli võimalus esitada vastuväited, mida vastustaja on menetluses analüüsinud. Kaebaja pole välja toonud, milliste konkreetsete ÜP sätete või PT-ga on ehitusprojekt vastuolus. Ehitusprojektis on käsitletud mitmeid kaebuses esitatud asjaolusid, projekt vastab nõuetele ning rakendatud on kohaseid leevendusmeetmeid (hoone paiknemine, haljastus, liigendatud parkla, läbimõeldud sadeveesüsteem). Ehitusprojekt ei pea sisaldama müra leviku arvutusi ja prognoose. Ehitusprojektis on arvestatud mürataseme normidega ning vastavalt sellele on kavandatud lahendused ja leevendusmeetmed. Kavandatud hoone pindala, kõrgus ja paiknemine vastab PT-ga kavandatud ehitusõigusele. Parkimisala suurus ja kohtade arv ning paiknemine vastab PT-s ja õigusaktides sätestatud näitajatele. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ega põhjendanud. Ehitusprojekti väljatöötamisel on arvestatud ehitusprojekti alusuuringuid (sh liiklusuuringuid). Liiklusanalüüs ei pea seejuures hõlmama kogu piirkonna liiklust ja lahendama piirkonna liiklusprobleeme. Analüüs ei saagi arvestada kõigi manöövritega Riia mnt ulatuses, vaid keskenduda tuleb asjakohasele piirkonnale. Seejuures ei ole arvestatud vaid Riia mnt ja Papiniidu tänava ristmiku tagasipöördevõimalusega. Ehitusloas on nõuetekohaselt arvestatud teede ja tehnovõrkude (liikluslahenduse) väljaehitamise kohustusega 11(26)

vastavalt halduslepingus toodud nõuetele ja kohustustele. Asjaolu, et planeerimisprotsessis pole määratud parklat ja näidatud juurdepääsu parklale, ei saa tingida ehitusloa tühistamist, sest see kuidas vastustaja rajab linnatänavad, on vastustaja kaalutlusotsus. Seejuures pole üldine liiklusohutus õigus, mida ehitusloa menetluses kaitsta saaks. PT ja ehitusprojekti koostamisel on eriti pööratud tähelepanu olemasolevate hoonete mastaapidele ja linnaruumi liigendatusele. PTga on seatud nõuded nii hoone mahule kui välisilmele ning parima ruumilise lahenduse leidmiseks on tehtud tihedat koostööd linnaga. Kaebaja pole välja toonud, milles seisneb hoonete sobimatus ja kuidas see on vastuolus ÜP-ga. ÜP ettepanek ei saa tekitada õiguspärast ootust. Puuduvad vastuolud ehitusprojekti ja ÜP eesmärkide ja põhimõtete vahel. Ehitusprojektiga viiakse ellu Pärnu ÜP ja PT kohane maakasutus ning ehitatakse piirkonda väljakujunenud keskkonda mahuliselt ja otstarbel sobituv hoone ja seda teenindavad rajatised. Ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka ÜP muude tingimustega. Kaebaja väited hoone sobimatuse kohta on kaebaja subjektiivne ja faktiliselt tõendamata hinnang. Kohane ei ole lähtuda koostamisel olevast ÜP-st, mistõttu tuleb sellega seonduvad väited jätta tähelepanuta. PT ei välista projekteerimisel tüüplahenduste kasutamist. Tüüplahendus vastab PT nõuetele. Kavandatava hoone arhitektuurne ilme (sh kasutatavate materjalide, hoone elementide nagu räästajoon, jmt) on kooskõlas PT-ga ning projekti koostamisel on arvesse võetud kohalduvaid nõudeid. Piirkonna väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi ei määra vaid Waldhofi tehase tööliste elamud, kuivõrd kinnistu paikneb ettevõtluspiirkonnas, mille hoonestus ja keskkond lähtub eelkõige ala funktsionaalsest kasutamisest. Kaebusest ei selgu, milliste PT nõuetega on tüüplahenduse kasutamine vastuolus. Kehtiv õigus ja PT ei näe ette hoone projekteerimisel linnaehituslike seoste või linnaruumi analüüsi koostamist ehitusprojekti koosseisus. Hoone projekteerimisel on arvestatud hoone asetust ja hoone on planeeritud nii, et kaupluse toimimine häiriks võimalikult vähe naaberkinnistu omanikke. PT kohaselt on hoone asukoht määratletud hoonestusalal paiknemisega ja kohustusliku ehitusjoonega ning need on esitatud asendiplaanil. Täiendavalt ei näe ÜP ette mingeid nõudeid linnaehitusliku analüüsi teostamiseks seoses hoone mahuga või paiknemisega miljööala piiril. Ehitusprojekti koosseisus olev Riia XXX kaubandushoone liiklusanalüüs on koostatud Eestis kasutatava parima praktika kohaselt koostöös linnaga, et leida parim lahendus kaubandushoone juurdepääsetavuse ja teenindamise tagamiseks. Tõendamata ja asjakohatud on väited, et liiklusanalüüs pole realistlik. Mõningane muutus olemasolevas liiklusolukorras ei ole erandlik ning lisaks ehitatakse halduslepingu kohaselt ümbrusesse avalikke teid ja muudetakse liiklus efektiivsemaks. Antud juhul ei ole nõutud keskkonnamõju strateegiline hindamine ega ka eelhindamine, kuivõrd projekt näeb ette ühe kauplusehoone ehitamise, mitte kaubanduskeskuse ehitamise. Ühe kauplusehoone mõju ei ole võrreldav kaubanduskeskuse mõjuga. Ehitusloaga kavandatakse ehitada üksik kauplusehoone (toidukauplus), mille ehitusalune pindala on 2426 m2. Kuivõrd ehitusprojekt ÜP-d ei muuda, ei pidanud kaaluma ka keskkonnamõju hindamise algatamist või eelhinnangu andmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et nii 30.12.2019 korraldust nr 839 kui selle alusel 02.01.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/00003 puudutav tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole ka PT ja kehtiva ÜP-ga vastuolus. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

12(26)

Vaidlust ei ole selles, et Riia mnt XXX kinnistu suhtes Pärnu Linnavalitsuse 27.01.2015 korraldusega nr 69 (kaebuse lisa 3) kehtestatud DP on Pärnu Linnavolikogu 26.04.2018 otsusega nr 42 (kaebuse lisa 4) kehtetuks tunnistatud ning Pärnu Linnavalitsuse 06.11.2018 otsusega nr 35.4/10273 (kaebuse lisa 5) on antud projekteerimistingimused Pärnus Riia mnt XXX kinnistule ärihoone püstitamiseks. Vaidlus puudub, et nii DP kehtetuks tunnistamise otsus kui PT otsus on kehtivad. Ka on selge, et kaebaja on Pärnus Riia mnt XXX kinnistuga piirneva Riia mnt XXX kinnistul olevas elamus asuva korteriomandi nr X omanik. Pole vaidlust, et kaebaja õiguseellane Y oli nii PT-de väljastamise kui ka ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ning ehitusloa menetlusse astus Y asemel õigusjärglasena kaebaja, kes esitas ehitusloa taotlusele oma vastuväited (kaebuse lisas 6). Kohtuinfosüsteemist ning asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja õiguseellane küll nimetatud PT andmise otsuse, kaebaja lubati menetlusse Y asemel ning kaebus oli menetluses kohtuasjas nr 3-19-1627, kuid nimetatud kohtuvaidlus lõppes 02.06.2020 Riigikohtu määrusega, millega kohus keeldus menetlusse võtmast kaebaja määruskaebust menetluse lõpetamise määrusele. Seega on üheselt selge, et PT kehtib ning kaebaja võimalused selle vaidlustamiseks on ammendunud. Vaidlust ei ole ka selles, et kehtiva ÜP kohaselt on Pärnus Riia mnt XXX asuva kinnistu sihtotstarbeks 100% ulatuses ärimaa. Menetlusosaliste keskseks vaidlusküsimuseks on vaidlustatud ehitusloa kooskõla kehtivate projekteerimistingimustega, kehtiva üldplaneeringuga, samuti kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav riive ning loa üldine õiguspärasus. Kohus lahendab esmalt vaidlustatud korralduse ja selle alusel väljastatud ehitusloaga seotud tühistamisnõude (I) ning jagab lõpuks menetluskulud

(II).

I Kaebaja on läbivalt esitanud väiteid PT andmise lubamatuse kohta ja tugineb suures osas asjaolule, et DP-ta PT kehtestamise eeldused (PlanS § 125 lg 5) olid täitmata ning PT kehtestamine on vastuolus ÜP-ga (st ÜP ei sea tingimusi hoonete rajamiseks miljööväärtusliku ala naabrusesse ilma DP-ta, puuduvad võimalused muinsuskaitse alla võetava objekti naabrusesse rajamiseks DP-ta). Samuti viitab kaebaja mitmel juhul kehtetuks tunnistatud DP-le ning on seisukohal, et ehitusloa saanuks anda vaid DP alusel. EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on projekteerimistingimuste kehtestamine ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 331-25-02, p 16; 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p 8). Riia mnt XXX kinnistu PT andmise otsuses on sätestatud tingimused (sh hoonestusala; see, kui suures ulatuses ehitada tohib, mitu hoonet on kinnistul lubatud, kui kõrged ja mitme korrusega hooned on lubatud; tingimused akendele ja ustele, välisviimistlusele, teedele ja juurdepääsule, haljastusele jms), millele Riia mnt XXX ärihoone ehitusprojekt peab vastama. Tuleb rõhutada, et ehitusloamenetluses enam neid tingimusi muuta ei saa. Eeltoodule on kaebaja tähelepanu juhitud juba ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2020 määruses kohtuasjas nr 3-19-1627. Eelnevalt on kohus juba selgitanud, et kaebaja võimalused PT vaidlustamiseks on ka ammendunud. Eelnevale tuginedes ei saa kaebaja ehitusloa tühistamiskaebuses vaidlustada PT andmise õiguspärasust ja selles kehtestatud nõudeid, sh selles määratud hoonestusala, ehitamise ulatust, lubatud hoonete arvu, hoonete kõrgust ja korruselisust, hoonete välisilmet ja kasutatavaid materjale, viimistlust, kindlaksmääratud haljastust jne. Sel põhjusel jätab kohus tähelepanuta kõik 13(26)

kaebaja väiteid, mida kaebaja pidanuks ja sai esitada PT vaidlustamise menetluses. Kuivõrd Riia mnt XXX kinnistu DP on kehtetuks tunnistatud ja väljastatud on PT, mis kehtib, jätab kohus tähelepanuta ka väited, mis puudutavad ehitamise kooskõla kehtetuks tunnistatud DP-ga. Seega tuleb ehitusloa üle peetavas vaidluses lähtuda kehtivast PT-st. EhS § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale projektile. Ehitusprojekti koostamise aluseks on projekteerimistingimused (EhS § 26 lg 1). Arvestades, et kaebaja võimalused PT vaidlustamiseks on ammendunud, on kaebus PlanS § 125 lõiget 5 puudutavas osas ainetu. PlanS § 125 lg 5 näeb ette juhud, mil kohaliku omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringu koostamisest loobuda ning lubada püstitada või laiendada hoonet ja seda teenindavaid rajatisi projekteerimistingimuste alusel. Pärnu Linnavalitsuse 06.11.2018 otsus nr 3-5.4/10273, millega Riia mnt XXX ärihoone püstitamise PT väljastati, on kohtutes toimunud vaidluse tulemusena õigusjõu omandanud. Seega ei ole käesolevas haldusasjas enam võimalik vaielda selle üle, kas detailplaneeringu menetluse asendamine projekteerimistingimuste väljastamisega oli õiguspärane. Ehitusloa tühistamise (ja seega kaebuse rahuldamise) eelduseks on asjaolu, et vaidlustatud ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või sellise haldusakti (nt üldplaneeringu, detailplaneeringu, projekteerimistingimuste) tingimusi, mille eesmärgiks on kaebaja huvide kaitse. Kaebaja on läbivalt seisukohal, et vastustaja pidanuks ehitusloa andmisest keelduma. Kaebaja tugineb temale kui naaberkinnistu omanikule ehitise püstitamisega kaasnevatele ülemäärastele negatiivsetele mõjudele ning ehitusloa vastuolule ehitusprojekti ja ÜP-ga. EhS §-s 44 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. EhS § 44 p 1 kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks muu hulgas see, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Sama paragrahvi punkti 4 kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks see, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloa vaidlustamisel peab see mõju tulenema ehitusloast, selle aluseks olevast ehitusprojektist ja selle kohaselt ehitamisest. Kaebusest ei nähtu kavandatava ehitise vastuolu õigusaktidega ega asjakohaseid väiteid või põhistusi, mis viitaksid kaebajale kaasnevatele üleliia koormavatele mõjudele. Kohus selgitab, et kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see kaebaja õigusi rikub. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seetõttu ei pea kohus ehitusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p-d 15‒17). Kohus ei pea arvestama ehitusloa tühistamisnõude läbivaatamisel avalikes huvides esitatud argumente. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS alusel on igaühel õigus vaidlustada avalikes huvides vaid planeeringu kehtestamise otsust (vt PlanS §-d 54, 94, 123, 141), kuid mitte kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba. Ka ei näe avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust ette ehitusseadustik. Århusi konventsioon ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus avardab keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse 14(26)

pöördumise võimalusi, kuid antud juhul ei ole see ehitusloa vaidlustamisel asjassepuutuv. Seega ei näe kehtiv õigus ette võimalust vaidlustada ehitusluba populaarkaebuse vormis. Kaebajal puudub õigus vaidlustada ehitusluba ka teiste isikute õiguste kaitseks. Kuivõrd seadus ei näe ette võimalust pöörduda avaliku huvi ja ka teiste isikute õiguste kaitseks ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse, ei saa kohus kaebaja vastavaid seisukohti arvestada. Kõik kaebaja väited, mis seonduvad teiste isikutega või on esitatud avalikes huvides, jätab kohus seega tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus kaebaja väiteid üksnes ulatuses, mida saab (vähemalt teoreetiliselt) subjektiivsete õiguste väidetava riivega seostada ning kontrollib, kas ehitusluba vastab neis osades PT-le, samuti ÜP-le. Kohus lisab siinjuures, et ei anna hinnangut ega analüüsi kolmanda isiku väiteid, mille kohaselt on kaebeõigust kuritarvitatud ning kaebus on esitatud Lidli turule tulemise takistamiseks. Olukorras, kus isiku kaebeõigust ei saa välistada, ei oma kaebuse esitamise väidetav tegelik ajend kaebuse läbivaatamisel tähtsust. Kohus nõustub kolmanda isikuga küll selles, et ehitusloa vaidlustamise eesmärgiks ei tohi olla varjatult kellegi teise ärihuvide kaitse. Sellele vaatamata ei saa aga üksnes kaudsete viidete põhjal järeldada, et kaebeõigust oleks kuritarvitatud. Kaebaja väitel on ehitusluba õigusvastane ainuüksi menetluse läbiviimise õigusvastasuse tõttu, sest vastustaja ei ole kontrollinud ehitusprojekti muudatuste vastavust nõuetele. Kaebaja hinnangul viitab sellele asjaolu, et 31.12.2019 on esitatud uus ehitusloa taotlus ja projekti koostaja on allkirjastanud muudetud ehitusprojekti alles 31.12.2019, kuid vaidlustatud korraldus nr 839 on antud 30.12.2019. Kaebaja arvetes on ka korraldus õigusvastane ning põhjusel, et selles on märgitud, et menetleti 25.01.2019 ehitusloa taotlust, kuid ehitusloa andmetel anti see välja 31.12.2019 taotluse alusel. Vastustaja on esitanud selgitused, mille kohaselt on 16.12.2019 tehtud vastustaja menetleja poolt ehitusloa taotluse esitajale märkus parandada projektis olev ilmselge eksimus hoone absoluutkõrguse andmetes ning 30.12.2019 sai vastustaja ehitisregistri kaudu taotluse esitaja teate vea parandamise kohta. Samal kuupäeval on antud ka vaidlustatud korraldus. Vastustaja on selgitanud, et register nõuab parandatud projekti ja menetlusse tagasi saadetud taotluse uuesti allkirjastamist projekteerija poolt ning seetõttu on projekteerija allkirjastanud projekti uuesti 31.12.2019 ja laadinud uuesti registrisse. Seega ei saa antud juhul kuidagi väita, et vastustaja pole kontrollinud täpsustatud projekti. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ebatäpsuse parandamine ei tähenda uue taotluse ja projekti esitamist ning tegemist oli seega 25.01.2019 esitatud ehitusloa taotluse menetlusega. Kohus märgib, et ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Kaebaja ei väida, et ebatäpsus, millele vastustaja viitas, oleks sisulises vastuolus varasema ehitusprojekti versiooniga. Kohus rõhutab, et projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste korral lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis (vt EhS § 46 lg 1 p 1, „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud vastustaja viidatud ebatäpsuse parandamise näol tegemist muudatusega, mis nõudnuks uue ehitusloa esitamist ning seega on vastustaja korrektselt lähtunud sellest, et menetleti 25.01.2019 esitatud ehitusloa taotlust. Asjaolu, et projekti koostaja allkirjastas ehitisregistri tehnilistel põhjustel projekti alles 31.12.2019, ei tähenda, et vastustaja poleks projekti nõuetele vastavust kontrollinud. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited ehitusloa õigusvastasusest menetluslikel põhjendustel. Antud juhul ei ole kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS 15(26)

§ 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 13 lg 1 p 2 järgi on vastav eelhindamine nõutav kaubanduskeskuse, mitte aga ühe kaubandushoone ehitamisel. Seejuures puudub nii määruses kui ka KeHJS-s kaubanduskeskuse mõiste. Kaubanduskeskuse mõistet on käsitletud aga Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruses nr 102 „olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, mille kohaselt loetakse olulise ruumilise mõjuga ehitiseks kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m2. Seejuures PlanS § 95 lg 1 kohaselt koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning lg 5 kohaselt on sel juhul kohustuslik ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Antud juhul on aga vaidlus selles, kas vastustaja pidanuks andma eelhinnangu sellele, kas kavandatava 2426 m2 ehitusaluse pinnaga kaubandushoone rajamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Kuigi sellise eelhinnangu puhul ei saa üheselt aluseks võtta olulise ruumilise mõjuga kaubandushoone suurust, saab siiski järeldada, et keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmist määruse nr 224 mõttes tuleks kaaluda kavandatavast toidukauplusest märkimisväärselt suuremamahulisema ja seega ka olulisemate mõjudega kaubanduskeskuse ehitamisel. Seega nõustub kohus, et kavandatava Lidli toidukaupluse mõju ei saa võrrelda suurema ja massiivsema ning mitmeid kauplusi ja teenindusettevõtteid hõlmava kaubanduskeskuse mõjuga. Eskiisprojekti (vastustaja 06.03.2020 vastuse lisa 6) kohaselt on projekteeritud põhimahult üks dünaamiline ühekorruseline hoone. Ehitusloa andmetel on hoone ehitisealune pindala 2426 m2. Ehitusprojekti asendiplaani osa seletuskirjast nähtuvalt on rajatava kaubandushoone kõrgus 6,8 m ja koos kõrgendatud parapetiga 8 m. Kinnistule on võimalik paigutada hoonest ida-lõunakaarde jäävale välisele parkimisalale 121 parkimiskohta. Ehitusprojekti sisearhitektuuri osa seletuskirja kohaselt sisalduvad ühekorruselises hoones sissepääs, taararuum, kaubanduspind, kauba jaotus- ja ladustusruumid ning personaliruumid. Kaubanduspind moodustub müügisaalist koos selle juurde kuuluva laopinna, külmkambrite, abiruumide ning personaliruumidega. Sinna on ette nähtud ka klientide tualett invatualetina, evakuatsioonikoridor ning ventilatsiooniruum. Eelnev kinnitab, et mahult ja ehituslikult on tegemist sellise kaubandushoonega (toidukauplusega), mis ei ole käsitatav kaubanduskeskusena määruse nr 224 mõttes ning vastustaja ei pidanud andma käesoleval juhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. Seoses sellega, et kaebaja ei saa enam vaielda selle üle, et DP asemel on väljastatud PT, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väite, justkui pidanuks vastustaja kaaluma keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajadust ÜP-d muutvas DP menetluses. Kohus nõustub seejuures vastustaja ja kolmanda isikuga, et ÜP sätted ei piira kuidagi Riia mnt XXX kinnistule kaubandushoone ehitamist ega sea mistahes sellekohaseid kitsendusi. Kaubandushoone rajamine ei muuda antud juhul ÜP lahendusi ning tegevus vastab ÜP-s määratud maakasutusele. Kaebaja väidab, et ehitusluba on vastuolus ÜP-ga, sest hoone ei sobitu mahuliselt, välisilmelt ega hoovialade rohealade osakaalult ega otstarbe poolest piirkonna väljakujunenud keskkonda ega arvesta piirkonna hoonestuslaadiga (muutuvad akende fassaadid, madalad korrused, viilkatuse asemele lamekatus, välisviimistluse laad ning hoonete ja rajatiste ehitusaluse pinna suurus). Kaebaja väidab piirkonna senise miljöölise eripära ja linnaehitusliku üldmulje muutumist, samuti kaubandushoone asukohast tingitud miljööväärtusliku ala vaadeldavuse halvenemist Riia mnt poolt. Kohus meenutab siinkohal, et hoonete lubatud korruste arv, ehitusalune pind, tingimused akendele ja ustele, haljastuse osakaal, jpm arhitektuursed nõuded on kindlaks määratud PT-ga, mida antud menetluse raames ei saa vaidlustada. Kehtivas Pärnu linna ÜP-s puuduvad mistahes piirangud Riia mnt XXX kinnistul ehitamise või kasutamise osas. Lisaks on hoone piirkonda sobivust puudutavad väited, samuti miljööväärtuslikule alale teedelt ja 16(26)

tänavatelt avanevate vaadete halvenemist puudutavad väited esitatud pigem avalike või teiste isikute huvides ega seostu kuidagi kaebaja subjektiivsete õiguste riivega. Kaebaja ei ole ka välja toonud, kuidas need etteheited tema õigustesse puutuvad või viidanud ÜP ja PT sellistele normidele, mis kaitsevad selles osas konkreetselt kaebaja õigusi ja huve. Kaebajal puudub mh subjektiivne õigus nõuda, et tema hoone oleks avalikust kohast teistele isikutele vaadeldav, sh erinevatest asukohtadest muutumatult vaadeldav. Sellist õigust ei loo kaebajale ka asjaolu, et kaebaja elamu asub ajaloolises miljööpiirkonnas. Kohus osutab siinkohal ka asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (vt halduskolleegiumi 24. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 22). Veelgi enam, kaebajal pole õigust nõuda, et ala ja ehitiste vaadeldavus nende miljööväärtuse tõttu oleks tagatud teistele isikutele või avalikes huvides. Tähelepanuta ei saa jätta seejuures asjaolu, et kaebaja on omandanud korteri tihehoonestusalal ja ärimaa sihtotstarbega kinnistute vahetus naabruses 1 asuvasse kortermajja, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et naaberkinnistul ei ehitataks ning keskkond või miljöö ümberringi ei muutuks. Kaebaja väitel soetas ta korteriomandi ennekõike olemasoleva miljöö ja keskkonna tõttu, kuid kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja pidi olema juba korteriomandit omandades teadlik kavandatavast ehitustegevusest. Kaebaja omandas korteri Riia mnt XXX elamusse 17.10.2019 ning selleks ajaks oli eelmine korteri omanik vaidlustanud kaubandushoone ehitamist puudutava ja 06.11.2018 antud PT. Seejuures pole vaidlust ka selles, et kaebaja astus PT vaidlustamise menetlusse kaebajana eelmise korteriomaniku asemel. Seetõttu ei saanud kaebaja kuidagi eeldada olemasoleva olukorra püsima jäämist. Arvestades, et Riia mnt XXX kinnistu ei paikne miljööväärtuslikul alal, ei saanud kaebajal tekkida ka sel põhjusel mistahes eeldusi, et olukord Riia mnt XXX kinnistul püsib muutumatuna. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et ka praegu on Pärnu mnt XXX kinnistul kaubandushooned, mistõttu tegelikult kinnistu üldilme kaebaja jaoks sedavõrd drastiliselt ei muutu.

Lisaks on vastustaja esitanud kohtule fotod, millest nähtub olemasolev vaade Riia mnt kõnniteelt kaebaja korterelamule ning Riia mnt XXX kinnistule (vastustaja 06.03.2020 seisukoha lisad 4.1 ja 4.2), samuti võrdlusena eskiisprojekti (vastustaja 06.03.2020 vastuse lisa 6), mille 3Dperspektiivvaated võimaldavad hinnata avanevat vaadet, samuti sellega seotult hoonete asetust peale ehitusloa realiseerimist. Nimetatud tõendite võrdlus võimaldab järeldada, et kaebaja elamu ei jää Riia mnt poolt täielikult uue kaubandushoone varju ja on erinevatest asukohtadest soovi korral vaadeldav, kavandatava hoone asukoht ei ole vahetult kaebaja kinnistu piiril (nagu on kaebaja ekslikult märkinud), kinnistu ei paikne Riia mnt poolt kaebaja korterelamu kinnistu ees, vaid kõrval, ning nähtub, et olemasolev haljastus piirab ka praegu vaadet kaebaja elamule, sh nii Riia mnt poolt kui ka sellest elamu küljest, kuhu poole kavandatakse kaubandushoone ehitamist. Ka on vastustaja esitanud veebirakenduse Google Maps foto (vastustaja 06.03.2020 vastuse lisa 6), mis on jäädvustatud augustis 2018 ning millelt nähtub, et suvisel ajal ei ole kaebaja elamu Riia mnt-lt kuidagi vaadeldav ega nähtav haljastuse tõttu. Ka kaebaja poolt 30.04.2020 menetlusdokumendi lisadena esitatud fotod kinnitavad eeltoodut. Kaugvaate säilimine ja ala vaadeldavus tuleb muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 14 sätete kohaselt tagada üksnes kinnismälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis, eeldusel, et kaitse on 1 Nähtub Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaanist – https://parnu.ee/failid/YP/YP_kehtiv/maakasutusplaanid/

17(26)

MuKS sätete alusel kehtestatud. Sellise kaitse kehtimisel ei saaks välistada kaebaja kaitstava huvina kinnistul asuva hoone vaadeldavuse püsimist ning õigust vaidlustada kaitsevööndis ehitamine. Käesoleval juhul pole vaidlust, et ei Riia mnt XXX kinnistu ega ka Riia mnt XXX kinnistu ei ole muinsuskaitse all alana ning neil asuvad hooned pole ka kinnismälestised. Seega ei saa vaidlustatud ehitusloa alusel ehitatava hoone puhul lähtuda muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndi olemasolust ja sellega kaasnevatest kitsendustest. Pärnu linna üldplaneeringu leheküljel 39 on Papiniidu ettevõtluspiirkonda puudutavas jaos muinsuskaitse osas välja toodud, et „riikliku muinsuskaitse alla taotletavad üksikobjektid on mh Riia mnt XX, XX, XX, XXX, XXX. Mälestiste kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates“. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi 2001. aasta kehtestatud ÜP-s olev ettepanek (s.o ÜP lk 39) ei tähenda kohustust hoonete muinsuskaitse alla võtmiseks või et selline ettepanek tekitaks muinsuskaitseala või kinnismälestise kitsendused. MuKS § 15 kohaselt on asja või maa-ala riikliku kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine igaühe õigus, kuid kaitse kehtestamine eeldab esmalt MuKS §-s 16-18 sätestatud menetluse läbiviimist muinsuskaitseameti poolt ning erinevate huvide kaalumist ja hindamist. Seejuures on kaitse tekkimise teine oluline eeldus MuKS §-s 19 nimetatud haldusakti kehtestamine. Sellised ettepanekud, mis eeldavad seadusest tuleneva menetluse läbiviimist ja asjakohast otsust haldusakti näol, saavad jõustuda ja tekitada õiguslikke tagajärgi üksnes pärast nende seadusekohast vastuvõtmist ning ainuüksi üldplaneeringu ettepanek kaitset ei tekita. ÜP vastav ettepanek on tehtud 2001. aastal ning pole vaidlust, et tänaseni ei ole asjakohast menetlust algatatud, rääkimata vastava otsuse vastuvõtmisest. Seetõttu ei tulene ka MuKS sätetest õigust ala ja elamute vaadeldavuse tagamiseks ning sellist õigust ei taga ka ÜP ettepanek. Sel põhjusel on ebaõige kaebaja väide, et rajatav kaubandushoone jääb mälestiste kaitsevööndisse. Seoses eeltooduga tuleb tähelepanuta jätta kõik kaebaja väited, mis viitavad muinsuskaitse objektiks oleva mälestisega kaasnevatele kitsendustele, sh kaebaja viidatud 50-meetrisele kaitsevööndile või ehitusprojektis muinsuskaitse eritingimuste puudumisele. Eeltoodud põhjustel on ebaõiged ja asjakohatud ning seejuures ka ehitusloa vaidlustamisse mittepuutuvad kaebaja väited, et kaitsevööndiga mittearvestava ehitusprojektiga on muudetud ÜP-d, samuti et vastustaja pidanuks ÜP-s oleva ettepaneku tõttu koostama ÜP-d muutva detailplaneeringu. Kaebaja on seotult muinsuskaitsealaste väidetega märkinud ka seda, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, sest selles puudub ÜP kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud hoonete analüüs ja selgitused, kuidas kaubandushoone maht arvestab olemasoleva hoonestusega ning haakub ehitusaluste pindadega. Ka ei ole kaebaja arvates ehitusprojektis käsitletud hoone krundile paigutamise linnaehituslikke seoseid. Kohus on juba selgitanud, et hoone mahud ja hoonestusala on määratud PT-ga ning ehitusloa tühistamiskaebuses ei saa neid asjaolusid enam vaidlustada. Kuivõrd tegemist pole muinsuskaitseala ega ka kinnismälestistega, ei pidanud ehitise projekteerimisel esitama ka sellega seonduvaid analüüse. Hoone piirkonda sobivus on lisaks otstarbekuse küsimus, mis ei kuulu kohtuliku kontrolli esemesse ning mille osas on vastustaja teostanud kaalutlusõigust ennekõike PT väljastamisel. Kohus saab lahendada ennekõike õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani eest otstarbekuse otsustusi. Kaebaja väidab, et ehitusprojekt ei vasta PT-le, kuivõrd ehitusprojekti seletuskirja punktide 1.4, 1.4.4 ja 1.4.5 kohaselt lähtub hoone arhitektuurne kontseptsioon Lidl tüüplahendusest nii plaani, fassaadi kui materjalivaliku osas. Kaebaja, viidates hoone piirkonda sobimatusele, on seisukohal, et ehitusprojektis pole arvestatud PT punktides 2.1, 2.10, 2.13 ja 2.15 toodud nõudeid. Kaebaja viidatud PT punkti 2.1 kohaselt peab hoone olema selgelt eristuva kaasaegse arhitektuurikeelega ning sobituma mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, hoone maht peab sobituma tänaval väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arvestama olemasolevate Waldhofi 18(26)

vabriku elamutega, fassaad peab kandma edasi perimetraalse hoonestuse linlikku keskkonda ja olema arhitektuurselt vaadeldav. PT p 2.10 kohaselt tuleb katusetüüp lahendada projektiga, piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga sobivalt. PT p 2.13 järgi tuleb Riia mnt äärsel hoone mahul jätkata tänavaäärset hoonestuslaadist tuleneva räästajoone markeerimist nt rõhutatud varikatuste, karniiside vms lahendusega ning p 2.15 kohaselt peab hoone fassaadilahendus olema kõikidelt külgedelt esteetiliselt vaadeldav ja esinduslik ning sobituma väljakujunenud keskkonda, kasutada tuleb kaasaegseid, kvaliteetseid viimistlusmaterjale, Riia mnt fassaadil tuleb kasutada nõudlikumat lahendust, kasutades fassaadikivi, dekoratiivset fassaadiplaati, puitu või klaasi. Kohus on juba eelnevalt viidatud seisukohal, et need etteheited ei saa riivata kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi ning puudutavad ennekõike otstarbekuse küsimust. Seoses kaebaja väitega tema kinnisvara väärtuse vähenemisest ja arvestades, et kaebaja korter asub naaberkinnistul, hindab kohus siiski ka nende väidete põhjendatust. Kaebaja ei ole antud juhul välja toonud, kuidas on projekt viidatud punktides konkreetselt vastuolus PT-ga ning millises osas kasutatud tüüpprojekt neid nõudeid ei täida. Asjaolu, et kaebajale endale projekteeritud lahendus ei meeldi, ei tähenda, et see oleks vastuolus PTga. Vastustaja esitatud eskiisprojektis on toodud välja üksikasjalik võrdlus PT-ga. Eskiisprojektis on selgelt välja toodud, et „uus kaubandushoone on üleminekuks Waldhof meistrite elamutelt kahekorruselistele kaubandushoonetele. Teistpidi on see kahekordsete hoonete poolt üleminek pooleteisekordsete viilkatustega hoonetele. Waldhof meistrite elamute poole langev katusekalle vähendab hoonete mahtude kontrasti - dünaamiliselt kasvav maht on keskkonnaga harmoneeruvam kui jäik kahekorruseline kast. Hoone kõrgeim tipp on ca 9 m, langedes elamute suunas ca 6 meetrini. Waldhof elamute räästajoone jätkuvust tähtsustab kaubandushoone varikatus, mis on terve Riia maantee poolse külje ulatuses rõhutatult välja joonistuv. Riia maantee poolse külje ulatuses on projekteeritud klaasvitriinfassad. Selliselt luuakse kaubandushoonetest avatum mulje. Fassaadidel kasutatud materjalid väärtustavad ja tsiteerivad Riia maantee ääres olevaid hooneid. Kaubandushoone fassaadid on suuremas mahus kaetud fassaadiplaadiga, mis oma tonaalsuselt otsib Waldhof elamute konteksti (hallikad ja beežid varjundid) sobitumist.“ Projekteerimistingimuste punkti 2.1 osas on eskiisprojektis märgitud, et „hoone mahuline dünaamika (diagonaalne parapetijoon ja horisontaalselt rõhutatud varikatus) eristab projekteeritud kaubandushoonet ümbritsevast hoonestusest ja kehtestab end kaasaegsena. Kaubandushoone kõrgus ja selle kasvamine Riia suunas lähtub Waldhof vabriku meistrite elamutest. Järsk üleminek pooleteistkordselt hoonelt kahekorruseliseks mõjub rohmakalt. Seetõttu on kasutatud kaldkatuse parapetti üleminekut pehmendava arhitektuurse elemendina. Riia maanteelt vaadeldav fassaad on perimetraalne ja arhitektuurselt vaadeldav Tänavalt nähtavad fassaadid on tänavaruumiga suhestuvad. Klaasfassaad võimaldab suhtleva ruumi teket, pakkudes välja vaateid väljast sisse ja seest välja.“ Projekteerimistingimuste punkti 2.10 (katusetüüp) osas on märgitud, et hoone on projekteeritud kaldkatusega ning punkti 2.13 osas (räästajoon), et räästajoon on markeeritud terve Riia mnt poolse fassaadi ulatuses varikatusejoonena. Punkti 2.15 osas (välisviimistlus) on eskiisprojektis välja toodud, et „fassaadidel on kasutatud väärikaid materjale. Sobitumaks kõrvalolevate Waldhof vabriku meistrite elamutega, on Riia maantelt vaadeldavatel fassaadidel põhirõhk fassaadiplaadil (toode täpsustub järgmises projekteerimisetapis). Tonaalsuselt otsitakse sarnasust naaberkrundi tellisfassaadidega, toon hallikas-beež. Varikatus on viimistletud alumiiniumkomposiitplaadiga, et saavutada ühtlane puhas arhitektuurne joon, tagada ajas kestvus ning välistada plekkfassaadile omast “lokkimist”. Osa hoone fassaadidest on krohvitud ja värvitud. Hoone põhimahu konstruktsioonis ei ole sandwich paneele kasutatud. Hoone tagumises osas alates kõrgusest 4,0 on kasutatud peidetud kinnitusega sandwichpaneele, mis oma vuukide paigutuse tõttu mõjuvad dekoratiivselt mitte laohoonena. Ehitusprojektiga esitatakse värvilahenduste pass.“ 19(26)

Eelnevast nähtuvalt on projekteerimisel arvestatud kõigi kaebaja viidatud tingimustega ning kohtule ei ilmne kuidagi, et neid tingimusi oleks rikutud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja poolt kaebuses tsiteeritud tüüplahendus oleks eelnevaga vastuolus ning kaebaja ei ole ka vastuolusid selgelt põhjendanud. Seejuures ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast lahendust. Ükski kaebaja etteheide ega selgitus ei viita sellele, kuidas hoone arhitektuurne lahendus kaebaja subjektiivseid õigusi saaks rikkuda. Avalikes huvides või teiste isikute kaitseks on esitatud ka need kaebuse väited, mis puudutavad üldist liiklusohutust, sh kavandatavas parklas võimalike kiiruskatsete tegemist, liiklusohtlikke olukordi maanteel ning autode vahelise ala haljastamise nõuete täitmist. Kohtule ei nähtu, et need asjaolud saaksid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Nagu öeldud, on haljastamise osakaal, samuti parkla liigendamine nii kõrg- kui madalhaljastusega määratud projekteerimistingimustega ning kaebaja pole väitnud, et ehitusluba neid tingimusi rikuks. Seejuures on projekteeritud parkla liigendatuna ja haljastusega ning seega kooskõlas projekteerimistingimuste punktiga 2.19. Kohus nõustub, et need meetmed rahustavad liiklust parklas ning kaebajal puudub õigus nõuda täiendavate meetmete rakendamist. Käesoleval juhul pole alust arvata, et liiklusega seonduvad mõjud või parkla kasutamisega kaasnevad mõjud kaebaja subjektiivseid õigusi rikuksid või rikuksid neid õigusi määral, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks. Tuleb rõhutada, et kõikvõimalikke mõjutusi ja ebamugavusi ei saa tõrjuda ehitusluba vaidlustades ning meetmete rakendamine on võimalik vajadusel täiendavalt ka kinnistu kasutamise ajal. Ka kolmas isik on selgitanud, et vajadusel on võimalik lisada täiendavalt liiklust korraldavaid ja suunavaid märke ja meetmeid. Üldine liiklusohutus, sh Riia maanteel tekkivad võimalikud liiklusohtlikud olukorrad, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning sellega seonduvat ei saa vaidlustada ka ehitusloa tühistamise kaebuses. Kohus jätab tähelepanuta ka kaebaja väited liiklusanalüüsi kohta, arvestades, et kaebaja vaidlustab analüüsi aluseks võetud eeldusi, mis ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi (s.o tagasipöörde võimalusega mittearvestamine). Kaebaja väited liiklusanalüüsi kallutatuse kohta on aga oletuslikud ega ole tõsiseltvõetavad. Kohtul puudub mistahes alus kahelda liiklusanalüüsi õigsuses. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et ehitusloaga pole seatud kohustusi piirkonna liiklusprobleemide lahendamiseks. Teede ja juurdepääsu osas on PT punktis 2.16 määratud juurdepääsu kavandamine Riia mnt XXXa poolt võimalusega kavandada lisajuurdepääs Suur-Jõe tänavalt. Sama punkti kohaselt tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada juurdepääsuteede ristlõiked koos katenditega ning sõlmida juurdepääsuteede väljaehitamiseks kokkulepe Pärnu Linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistusega. Ehitusprojekt on nimetatud tingimustega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et kogu piirkonna liiklusprobleemide lahendamine ei saa olla vaidlustatud ehitusloa esemeks. Kolmas isik on esitanud kohtule halduslepingu (kolmanda isiku 06.03.2020 seisukoha lisa 2), millest nähtuvalt on kolmandal isikul kohustus teostada ja rahastada Riia mnt XXX ümbruses olevaid avalikke teid. Seejuures viitab kolmas isik õigesti, et avalikuks kasutamiseks mõeldud teede ja rajatiste väljaehitamise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel ning asjaolu, et vastustaja ei ole kolmandale isikule rohkemaid kohustusi üle andnud, ei tähenda, et ehitusluba tuleks sel põhjusel tühistada. Kuigi on usutav, et seoses kauplusehoone avamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, ei ole kaebaja suutnud veenvalt tõendada, et kaubandushoone rajamisega kaasnev liikluskoormuse mõningane kasv tooks kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Tuleb rõhutada, et kaebajal tuli piirkonna kasvavat liikluskoormust puudutavad argumendid esitada ennekõike PT vaidlustamisel ning ehitusloa tühistamiskaebuses ei ole need etteheited enam asjakohased. Ehitusloa realiseerimine ei saa mõjutada üldiseid liiklusprobleeme laiemalt. 20(26)

Kaebaja on seisukohal, et kaubandushoone ehitamisega kaasneb talle senisest enam negatiivseid mõjutusi seoses suurte rahvahulkadega ning võõraste isikute liikumisega kaebaja kinnistu vahetus naabruses. Lisaks eelnevalt käsitletud miljööväärtusliku elukeskkonna rikkumisele rikutakse väidetavalt ka kaebaja privaatsust ja turvalisust. Kohus nõustub, et rohkem rahvahulki ja inimesi võib mõjutada ja muuta väljakujunenud keskkonda. Siiski on ka siinkohal oluline kohtupraktikas korduvalt võetud seisukoht, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 13). Elukeskkonna muutumatuna säilimist ei taga kaebajale ka kehtiv üldplaneering. Pärnu linna ÜPga nähakse ette neli suuremat äri- ja laomajandusfunktsiooniga ala, millest planeeringus on ühena nimetatud Papiniidu piirkond (ÜP seletuskiri lk 47) ning samas on välja toodud, et „piirkond on juba välja kujunenud äri- ja laomajanduse piirkond. Antud piirkonnas asendatakse võimalusel tootmismaa ärimaaga ning jõeäärsed alad muudetakse üldkasutatavaks“ (vt ka ÜP lk 39). Ka on üldplaneeringu seletuskirjas selgitatud, et „jätkub tendents kaubandusettevõtete koondumisest Papiniidu piirkonda“ (lk 44), „Papiniidu linnaosas, Pärnu jõe vasakkaldal on paiknenud “Waldhoff” vabrik. Sama ala on ka tänapäeval tööstuspiirkond“ (lk 20). Tuleb nõustuda vastustajaga, et ka praegu liiguvad kaebaja kinnistu vahetus naabruses erinevad isikud ning see on tingitud nii elamu asukohast suure kasutusega tänava ääres kui ka Riia mnt XXX kinnistul toimuvast äritegevusest. Kohus nõustub, et olustiku väheoluline muutumine ei saa kaebajale tuua kaasa üleliia koormavat negatiivset mõju. Riigikohus on ka välja toonud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 24.05.2010 otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 22-24). Riigikohtu praktika kinnitab juba kohtu eelpool avaldatud seisukohta, et linnakeskkonnas elades on inimestel paratamatult suurem kohustus taluda keskkonnast ja ümbrusest tingitud ebamugavusi kui linnakeskkonnast väljaspool (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21). Rahvahulkade suurenemisest tingitud mõjutused on pigem hüpoteetilised ning neid polegi võimalik täpselt prognoosida, kuid arvestades kaebaja korteriomandi asukohta linnakeskkonnas ärimaade ja Riia mnt vahetus läheduses ning asjaolu, et ka hetkel asub Riia mnt XXX kinnistul kaubandushoone ja muud ärihooned ning liigub ka inimesi, ei saa olla kaubandushoone mõjud märkimisväärselt kaebaja elukeskkonda muutvad. Pole vaidlust, et hoone asukoht jääb kaebaja elamust 18 m kaugusele ning kaebaja korterelamu kinnistust 10 m kaugusele. Seega on ebaõiged kaebaja väited, et hoone asub vahetult kaebaja kinnistu piiril. Hoone kavandatav asukoht kaebaja kinnistu piirist kaugemal leevendab siiski mõjusid privaatsusele ja turvalisusele. Seejuures nähtub vastustaja esitatud eskiisprojektist (vastustaja 06.03.2020 vastuse lisa 6) ning projekti asendiplaani osa (tähis AS) joonisest, et kaubandushoone asukoht jääb kaebaja korterelamu ja selle kinnistu piiri ning parkimisplatsi vahele ning hoone ise hakkab varjama Riia mnt XXX kinnistul olevate inimeste liikumist ja leevendama ka sellega seotud mõjusid. Seletuskirja punktis 4.1 on selgelt välja toodud, et „hoone paigutus projekteerimistingimuste kohaselt ette nähtud hoonestusalal on taotluslik, et võimaldada maa-alale projekteeritud hoone maksimaalset kasutust funktsioonide osas. Selline hoone paigutus ei riku ka linnaehitusliku struktuuri ega häiri Riia mnt XXX kinnistul olevat korterelamut. Olemasoleva eluhoone ja projekteeritud hoone vahele jääb piisav vahemaa, et tagada eluhoonele piisav privaatsus ja insolatsioon.“ Ka nähtub projekti asendiplaani osa joonistelt ja seletuskirjast, et sissepääsud kauplusesse on kavandatud Riia mnt ja parkimisplatsi poolt ning kaubaautode juurdepääs ja teed Suur-Jõe tänava poolt. Lisaks nähtub projekti asendiplaani joonistelt, et Riia mnt XXX eluhoone ja Riia mnt XXX kaubandushoone vahele on kavandatud haljastus. Projekti asendiplaani osa seletuskirja punkti 21(26)

korterist avanev olemasolev vaade. Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja väited tema akendest avanevate vaadete rikkumise osas, mistõttu jätab kohus need kaebaja väited tähelepanuta. Täiendavates seisukohtades rõhutab kaebaja hoovist avanevate vaadete olulisust. Kaebaja enda esitatud fotodelt (kaebaja 30.04.2020 menetlusdokumendi lisad) nähtub, et Riia mnt XXX ja Riia mnt XXX kinnistute vahel paikneb kõrge plankaed, mistõttu ei avane vaateid Riia mnt XXX kinnistule ka olemasolevas olukorras. Seega, ja arvestades kavandatava hoone kaugust, ei saa kuidagi kaubandushoone püstitamine mõjutada kaebaja vaateid või päikesevalgust võrreldes olemasoleva olukorraga. Riigikohus on asunud arvamusele, et naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks meelepärast vaadet (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-13305, p 13). Kaebaja väitel kaasneb mürataseme tõus lubatust suuremaks ning kaebaja viitab seejuures magamisruumides öisel ajal kehtestatud mürataseme lubatud suurusele 30 dB, mis on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmisemeetodid“. Kohus märgib, et alles projekti tasemel ei ole võimalik müra mõju mõõtmine ning mürataseme hindamist ei saa läbi viia. Kaebaja väited mürast ja sellega seotud ülemääraste ning leevendamatute kahjulike mõjude tekkimisest on oletuslikud. Kohus möönab, et kaubandushoone rajamine võib teatud asjaoludel endaga kaasa tuua naabruses elava isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaasid võivad rikkuda isiku õigust tervise kaitsele. Siiski ei tähenda ainuüksi ehitusõiguse realiseerimine ja kaubandushoone ehitamine automaatselt norme ületava müra tekkimist. Kohtule ei nähtu ja kaebaja pole ka tõendanud, et tema poolt esile toodud kahjulikud mõjutused (liikluskoormus, müra, heitgaasid, ventilatsiooniseadmete ja jahutuseadmete müra) rikuksid antud juhul kaebaja õigust tervise kaitsele ja mõjutaksid tema privaatsust ja elukeskkonda sedavõrd, et need saaksid kujutada endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et konkreetselt kinnistu, sh parkimisplatsi kasutamisega kaasneva müra tõkkena toimib nii kaubandushoone, mis asub kaebaja kinnistu ja parkla vahel, kui ka kinnistule kavandatud haljastus. Seejuures lasub kolmandal isikul nii ehitise püstitamisel kui edasisel kasutamisel kohustus tagada, et kaasnev müra jääb kehtivate normide piiresse. Kaebaja pole tõendanud, et võimalikud kahjulikud mõjutused hakkaksid ületama kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid ning seda on praegu keeruline ka prognoosida. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et ühestki õigusaktist ega ka projekteerimistingimustest ei tulene antud olukorras kohustust esitada ehitusprojektis müra leviku arvutused ja prognoosid. Seejuures pole ümbruses üleüldise müratasemega seotud probleemide lahendamine vaidlustatava ehitusloa eesmärk. Kaebaja kinnistu asub tiheasustusalal, tiheda liiklusega maantee ning Papiniidu äripiirkonna ääres, mis toob paratamatult kaasa suurema liiklusmüra, vingugaasid ja suuremad rahvahulgad. Riia mnt XXX kinnistu olemasolevates hoonetes on ka siiani paiknenud kaubanduspinnad ning kinnistul teenindatakse lisaks raskeveokeid ja busse. Seejuures nähtub, et ehitusprojektis ning selle asendiplaanil on kavandatud meetmed, mis tagavad kaebaja elamule minimaalsed mõjud. Ehitusprojekti asendiplaani osa seletuskirja punktis 4.2.1. märgitud, et „lähtuvalt kahest juurdesõidu võimalusest Riia maanteelt ja Suur-Jõe tänavalt on parkimine kavandatud hoone ja Suur-Jõe tn XX kinnistu vahelisele alale. Suur-Jõe tänavalt kavandatud juurdepääs on ette nähtud nii kaubaautole kui ka samaaegselt tavasõidukitele. Sõidukite liiklus ja parkimine külastajatele on võimalik ainult kinnistu ida-lõunaküljel. Juurdepääs kinnistule seega ainult Suur-Jõe tänavalt ja Riia maanteelt.“ Pole vaidlust, et kaebaja kinnistu paikneb Riia mnt XXX kinnistu suhtes põhjaküljel. Seega ei ole kaebaja elamupoolsesse külge kavandatud kaubandushoone teenindamise ja kasutamisega seonduvat liiklust ning olulist 23(26)

müra mõju ei saa avaldada ei kaubaautode liiklus ega kaubandushoone ja kaebaja elamu asukohta arvestades ka parklas toimuv liiklus (kaubandushoone paikneb parkla ja kaebaja kinnistu vahel). Kaebaja on läbivalt väitnud, et mürafooni tõstavad kaubandushoone tagaküljes paiknevad jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, mis töötavad ööpäev läbi. See kaebaja väide ei ole põhjendatud. Ehitusprojekti arhitektuuri osa dokumentidest nähtuvalt ei ole kaubandushoone Riia mnt XXX poolsesse külge planeeritud tehnoseadmeid ega ka laadimisalasid. Seetõttu ei saa tekkida kaebaja väidetud ja talle mõjuvat konstantset müra kaubandushoone tehnilistest seadmetest. Hüpoteetiline väide, et olukord võib muutuda ja need seadmed hiljem sinna paigaldatakse, ei ole asjakohane. Ehitusluba ega selle aluseks olev projekt ei pea sisaldama ennustusi võimalike tuleviku muutuste kohta. Mistahes muutuste korral on kaebajal võimalik tegutseda oma õiguste kaitseks siis, kui neid muutusi kavandatakse või rakendatakse. Lisaks on kolmas isik märkinud, et vajadusel ja hoone kasutamisega kaasneva võimaliku norme ületava müra tekkimisel on võimalik paigaldada täiendavad müraekraanid. Alles kavandatava tegevuse müra mõjutused on hüpoteetilised ja nende ulatus raskesti prognoositav. Kuid nagu öeldud, kahjulike mõjutuste vältimiseks ja sätestatud piirides hoidmiseks on võimalikud erinevad kolmanda isiku rakendatavad meetmed, aga ka avalik-õiguslikud vahendid. Liiklusintensiivsusest tingitud probleemide tekkimisel on vastustajal võimalus muuta liikluskorraldust ja -koormust. Kaebaja kinnistu asukoht toob paratamatult kaasa erinevad linnakeskkonnale omased mõjud, sh suurema liiklusmüra, vingugaasid ja suuremad rahvahulgad. Pole vaidlust, et Riia mnt XXX kinnistu olemasolevates hoonetes on ka siiani paiknenud kaubanduspinnad ning kinnistul teenindatakse raskeveokeid ja busse. Olukorra muutumine ja mahult ühe suurema hoone ehitamine senise kolme hoone asemele ei tähenda norme ületavate mõjutuste tekkimist ega anna alust ehitusloa tühistamiseks. Praeguseks esile toodud meetmed võimaldavad järeldada, et mõjutused ei ole niivõrd intensiivsed, et võiks jaatada kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja väidab, et tema kinnistu väärtus väheneb müra, sh liiklusmüra, vingugaaside, rahvahulkade, sademevete valgumise ohu, haljastuse osakaalu vähenemise tõttu, samuti seoses võõraste isikute liikumisega kaebaja kinnistu vahetus naabruses ja miljööväärtuse vähenemisega. Kohus ei pea vaidlustatud ehitusloa alusel tekkivaid ja eelnevalt hinnatud võimalikke mõjutusi silmas pidades kuigivõrd tõenäoliseks, et kaebajale tekib kahju kinnistu väärtuse vähenemise kaudu. Nagu eelnevalt tõdetud, ei ole negatiivsed mõjutused tõendamist leidnud. Seega ei saa kaubandushoone ehitamine kaasa tuua kaebaja omandi väärtuse õigusvastast vähenemist. Kohus ei ole tuvastanud, et kaasnevad mõjud võiksid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja on suuresti esitanud väiteid avalikes huvides. Ka väidetud kahju osas tuleb rõhutada, et kaebajal ei saa tekkida eeldust, et tema kinnistu läheduses säilib linnakeskkond muutumatul kujul, eriti kui tegemist on ärimaaga. Ehitus- ja planeerimisnormide eesmärk ei ole tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimist talle meelepärases ulatuses. Kinnisvara väärtust mõjutavad väga erinevad tegurid ning piirkonnas kinnisvara soetamisest huvitatud isikutel ei pruugi olla kaebaja kinnistu osas kaebajaga sarnast emotsionaalset väärtust, vaid sellest olulisem võib olla näiteks arenev infrastruktuur või suurema ja kaasaegsema kaubandushoone ligidus ühes sellele kavandatud rajatistega. Kohus ei pea tõenäoliseks, et ehitatav kaubandushoone avaldaks kaebajale kuuluva korteri väärtusele suuremat mõju kui kinnistul seni asuvad hooned. Seejuures ei saa välistada, et ruumilise keskkonna kaasajastamine, samuti kinnistu korrastamine võib hoopis piirkonna atraktiivsust suurendada ning kaebaja kinnisvara väärtus võib ka tõusta. Võimalikku kinnisasja väärtuse mõningast langemist ei saa aga pidada sedavõrd intensiivseks, et see õigustaks ehitusloa tühistamist.

24(26)

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2019 korraldus nr 839 ning selle alusel 02.01.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/00003 on õiguspärased ning nende tühistamine ei ole põhjendatud. Seega jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. II Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik Lidl Eesti OÜ on esitanud menetluskulude nimekirja ning taotleb kulude väljamõistmist. Kaebaja vaidleb menetluskuludele vastu ja palub kohtul hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Lidl Eesti OÜ taotleb kaebajalt kokku 8666 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Kohus arvestab kulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, menetlusdokumentide e-toimikust kättesaamine jms), põhjendatud ning selliste toimingute puhul on kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Samuti ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka kuludokumendis eraldi välja toodud kliendiga suhtlemise toimingute kulu (e-kirjad). Selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse. Kolmas isik on esitanud kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele (6 lk), seisukoha kaebaja määruskaebusele (6,5 lk), vastuse kaebusele (12 lk), seisukoha kaebaja menetluse peatamise taotlusele (2 lk, sellest sisu osa 0,5 lk) ning täiendavad seisukohad (8 lk). Seejuures on 29.05.2020 täiendavates seisukohtades enamasti korratud juba varem esitatud seisukohti. Seega ei ole sellega seonduv menetluskulu täies ulatuses põhjendatud. Lisaks on kolmas isik kulutanud ebaproportsionaalset palju aega kaebuse seisukohalt asjakohatutele vastuväidetele (ennekõike kaebaja väidetav pahatahtlikkus ning selle seostamine varjatud isikute huvides tegutsemisega). Kaebaja subjektiivsete õiguste riive kontrollimise juures ei oma määravat tähendust, kas ajend kaebuse esitamiseks tuli kelleltki kolmandalt või tajus kaebaja ise oma subjektiivsete õiguste võimalikku riivet. Seega ei saa selliste vastuväidete või taotluste koostamisele kulunud aega põhjendatuks pidada. Kolmas isik on ebamõistlikult palju ajakulu märkinud ka istungiteks ettevalmistamisele ning sellega seotud toimingutele ja nõupidamistele. Arvestades mh, et istungeid ei toimunud ning kolmas isik on järjepidevalt esitanud menetlusdokumente, olles pidevalt kursis menetluse käigu ja sündmustega ning kaebaja koostas märkimisväärse ajakuluga ka lõplikud seisukohad, ei ole istungiteks ettevalmistamise kulu tööde kirjelduses näidatud ulatuses põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning analüüsides taotlusele lisatud üksikasjalikku tööde kirjeldust, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kolmanda isiku menetluskuluks 5400 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (nt Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16). Riigikohtu tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-15412, p 22). Koos käibemaksuga on põhjendatud menetluskuluks 6480 eurot (s.o 5400 eurot + käibemaks).

25(26)

(allkirjastatud digitaalselt)

26(26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.