Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1627
Haldusasi
XX kaebus Pärnu Linnavolikogu 26.04.2018 otsuse nr 42 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimise osakonna 06.11.2018 otsuse nr 3-5.4/10273 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX; volitatud esindaja v.adv Jako Laanemägi Vastustaja – Pärnu linn; volitatud esindaja Tiina Roht Kolmas isik – Lidl Eesti OÜ; volitatud esindajad v.adv Triinu Hiob ja adv Siiri Vello
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-1627 resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavolikogu tunnistas 26.04.2018 otsusega nr 42 kehtetuks Riia mnt 106 detailplaneeringu ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 06.11.2018 otsusega nr 3-5.4/10273 projekteerimistingimused Riia mnt 106 kinnistule ärihoone püstitamiseks. YY omandas 26.07.2019 Pärnus Riia mnt 102-4 korteriomandi. Riia mnt 102 kinnistu piirneb Riia mnt 106 kinnistuga.
2.YY esitas 26.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 26.04.2018 otsuse nr 42 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 06.11.2018 otsuse nr 3-5.4/10273 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 09.09.2019 määrusega kaebuse Pärnu Linnavolikogu 26.04.2018 otsuse nr 42 tühistamise nõude osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2019 määrusega YY määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus võttis 24.03.2020 määrusega YY määruskaebuse ringkonnakohtu määruse tühistamiseks menetlusse. Sama 09.09.2019 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 06.11.2018 otsuse nr 3-5.4/10273 tühistamise nõudes. Halduskohus andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja kulgemise osas seisukoha esitamiseks ning soovi korral kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4.YY võõrandas pärast kaebuse esitamist Riia mnt 102-4 asuva korteriomandi ning 22.10.2019 kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse XX. Pärnu mnt 106 kinnistu omanikuna kanti 28.01.2020 kinnistusraamatusse Lidl Eesti OÜ.
5.XX esitas 19.11.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse YY asemel menetlusse astumiseks. Taotlusele oli lisatud YY nõusolek.
6.XX leidis vastuses halduskohtu 09.09.2019 määrusele, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna YY sai vaidlusaluse projekteerimistingimuste väljastamise otsuse olemasolust teada pärast Riia mnt 102-4 korteriomandi omandamist. Vastustaja ei ole tõendanud, et eelnimetatud korteriomandi eelmisele omanikule oleks vaidlusalune 06.11.2018 otsus saadetud ning ta oleks sellega tutvunud. Korteriomandi eelmine omanik ei olnud juriidiline isik, kellele saaks e-kirjaga saadetud dokumendi kätte toimetatuks lugeda järgmisel tööpäeval. Korteriomandi omandamisel ei andnud müüja talle mistahes teavet naaberkinnistul toimuva arenduse kohta, mis näitab, et eelmine omanik ei olnud sellest teadlik. Alternatiivselt taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustaja saatis vaidlusaluse 06.11.2018 otsuse Riia mnt 102-4 eelmisele korteriomanikule, on kaebetähtaeg mööda lastud kogenematusest tingitud eksimuse tõttu. Kaebaja viitas Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-130-13 ning asjaolule, et korteri eelmine omanik oli tavaline inimene, kes ei saanud isegi teoreetiliselt pelgalt projekteerimistingimuste pinnalt mõista, et kohalik omavalitsus on asunud arendajaga koostööd tegema selleks, et õigusvastaselt avalikku planeerimismenetlust vältida. Kaebetähtaja ennistamise vastu on ka suur avalik huvi, kuna antud juhul on vastustaja ja arendaja loonud õigusliku konstruktsiooni detailplaneeringu kehtestamise kohustuse vältimiseks.
7.Pärnu linn oli 10.10.2019 vastuses seisukohal, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Vastustaja selgitas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-le 6, § 25 lg-le 1 ja § 27 lg 2 p-le 1 viidates, et 06.11.2018 otsus toimetati kaebaja õiguseellasele ehk Pärnu mnt 102-4 toonasele korteriomanikule kätte elektrooniliselt 07.11.2018. Selle väite kinnitamiseks on vastustaja oma 10.10.2019 menetlusdokumendile lisanud vastava e-kirja koos sellele lisatud vaidlustatud 06.11.2018 otsusega ning väljavõtte Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemist Amphora Professional, mis kajastab e-kirja adressaadi poolt saadetise avamist 07.11.2018. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korteri toonane omanik ei saanud talle edastatud dokumendist või selle mõjust aru. Kaebaja viidatud Riigikohtu määrusest ei ole praeguses asjas võimalik juhinduda, kuna selle kohtuasja asjaolud olid oluliselt teistsugused. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja tähtajad.
8.OÜ P-Trucks oli 06.11.2019 vastuses seisukohal, kaebus ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamise alust ei esine. 2(9)
3-19-1627
9.OÜ P-Trucks ja Lidl Eesti OÜ esitasid 30.01.2020 taotluse Lidl Eesti OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ning OÜ-le P-Trucks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja määramiseks.
10.Tallinna Halduskohus lubas 16.03.2020 määrusega XX-l astuda kaebajana menetlusse YY asemel (resolutsiooni p 1); kaasas menetlusse kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ (resolutsiooni p 2); kõrvaldas menetlusest OÜ P-Trucks (resolutsiooni p 3); tuvastas, et Pärnu Linnavalitsuse planeerimise osakonna 06.11.2018 otsuse nr 3-5.4/10273 tühistamise nõude osas on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas menetluse (resolutsiooni p 4); tagastas kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimise osakonna 06.11.2018 otsuse nr 35.4/10273 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 5). HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebetähtaega ei tule antud juhul hakata arvestama mitte ajast, mil 06.11.2018 otsusest sai teada kaebaja, vaid ajast, mil see tehti teatavaks isikule, kellelt YY omandas selle korteri, mille omandiõiguse kaitseks käesolev kaebus esitatud on. Subjektiivseks õiguseks, mida kaebaja Riia mnt 106 projekteerimistingimusi vaidlustades kaitsta saab, on Riia mnt 102-4 asuva korteriomaniku omandiõigus. Asja omandamisel tekib eriõigusjärglus ning toimingud, mida selle omandiõiguse kaitseks tegi (või jättis tegemata) varasem omanik, kehtivad ka uue omaniku suhtes – omandiõiguse teostamisega seotud küsimustes astus kaebaja sisuliselt talle korteriomandi võõrandanud isiku asemele ning jätkas omandiõiguse teostamist ja sellega seotud õiguste kaitset sellest olukorrast, kus eelmine omanik oli omandi üleandmise hetkel. Vastupidine oleks üheselt vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning annaks teatud kinnisasja omandiõiguse üle andmise korral võimaluse vastava omandi teostamist puudutavaid haldusakte sisuliselt lõpmatuseni vaidlustada. Vastustaja 10.10.2019 menetlusdokumentidele lisatud e-kirjaga ja väljavõttega dokumendihaldussüsteemist Amphora Professional on piisavalt tõendatud, et vastustaja edastas vaidlusaluse otsuse 07.11.2018 DD-le, kes oli Riia mnt 102-4 korteriomanik enne, kui selle korteriomandi omandas YY. Viidatud dokumentidest nähtub, et SS < XXX> on 07.11.2018 kell 08:29 edastanud teiste hulgas aadressile [email protected] kirja pealkirjaga „3-5.4/10237/2018 Projekteerimistingimused Pärnus Riia mnt 106 ärihoone püstitamiseks“. Kirjas on märgitud, et elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi vastuvõtmise/avamise. Kõnealuse kirja manuses on digitaalallkirjastatuna vaidlusalune 06.11.2018 otsus. Dokumendihaldussüsteemi Amphora Professional andmetest nähtub, et adressaat on saadetise avanud 07.11.2018 kell 08:58 ja kell 11:24. Esitatud tõendid on vastustaja väidete kinnituseks piisavalt usaldusväärsed. HMS § 27 lg 2 p-st 1 tuleneb, et juhul, kui haldusorgan edastab isikutele elektroonilisi dokumente oma dokumendihaldussüsteemi (nt Amphora, Delta, Postipoiss jms) vahendusel, tuleb lugeda dokument isikule HKMS § 46 lg 1 tähenduses teatavaks tehtuks, kui vastav dokumendihaldussüsteem on registreerinud edastatud saadetise vastuvõtmise või avamise. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. HKMS § 71 lg 1 kohaselt saab kaebetähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla objektiivsed ja kaebaja enda tahtest ja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Samuti tuleb kaebetähtaeg ennistada, kui kaebaja jättis kaebuse esitamata, arvates ekslikult, et muud tema võetud meetmed on tema õiguste kaitseks piisavad ning kuigi see arvamus oli ekslik, ei olnud see kaebaja konkreetset olukorda silmas pidades ilmselgelt ebamõistlik. 3(9)
3-19-1627 Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-30-13 käsitleti olukorda, kus isik oli esitanud seaduses ette nähtud kaebetähtaja jooksul kohtule taotluse menetlusabi saamiseks ja avaldanud seal üheselt, et soovib haldusakti vaidlustada. Tegemist oli olukorraga, kus isik astus kaebetähtaja jooksul mõistlikke samme oma õiguste kaitseks ega saanud aru kaebuse esitamise vajalikkusest. Praeguse asja asjaolud ei ole sellega võrreldavad, kuna puuduvad andmed selle kohta, et Pärnu mnt 102-4 korteriomanik oleks asunud tegema mistahes mõistlikke samme vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks. Arvestades, et linnavalitsus saatis talle 06.11.2018 otsuse, samuti oli talle eelnevalt saadetud otsuse eelnõu, tuleb pigem järeldada, et korteriomanik kas ei tundnud naaberkinnistu arendamise vastu huvi või leidis, et see ei riku tema õigusi ega huve. Usutav pole, et varasem korteriomanik ei pruukinud projekteerimistingimuste tähendusest või vaidlustamise vajalikkusest aru saada. Vaidlusalune otsus on piisavalt selge, et igaüks saaks aru, et sellega määratakse mingil moel kindlaks tingimused, millele peab vastama Riia mnt 106 ehitatav hoone. Olukorras, kus isikule edastatakse haldusakt, peab ta vajadusel nõustajate abi kasutades kaebetähtaja jooksul välja selgitama, kas haldusakt kahjustab tema õigusi või huve ning kas ja kuidas on tal võimalik see sellisel juhul vaidlustada. Kaebetähtaja kulgemise või ennistamise seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas või millist teavet varasem korteriomanik YY-le müügitehingu ajal või sellele eelnevalt andis. YY-l oli enne korteriomandi omandamist võimalik välja selgitada, milliseid haldusakte on lähiümbruse ehitustegevusega seoses vastu võetud ning jätta talle (nt naaberkinnistule antud ehitusõiguse tõttu) ebameeldivas õiguslikus ruumis paiknev korteriomand omandamata. Kaebetähtaja ennistamist ei saa õigustada avaliku huviga. Avalikuks huviks, mille tõttu kaebetähtajad üldse kehtestatud on, ongi eelkõige õiguskindlus. Isegi kui seda avalikku huvi kaaluda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, ei saaks asuda seisukohale, et avalik huvi õiguskindluse tagamise vastu on väike. Vastupidi, kaebuse pinnalt saab järeldada, et omandiõiguse võimalik riive, mis kaebajale Riia mnt 106 kinnistule ehitamisega ja sinna ehitatava hoone kasutamisega kaasneb, on väheintensiivne. Kaebaja taotlus täiendada kaebust alternatiivse 06.11.2018 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus sellise tuvastusnõude esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Tuvastuskaebuse esitamine eeldab, et tuvastusnõude rahuldamine oleks tõhus kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul on ilmne, et projekteerimistingimuste andmise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale mingisugust õiguslikku kasu, kuna kõnealune otsus ja sellega kehtestatud projekteerimistingimused jääksid kehtima. Haldusakti õigusvastasus ei väära selle kehtivust, haldusakti kehtivuse murdmine eeldaks tühistamisnõude rahuldamist. Seega ei ole tuvastusnõude esitamise tingimused täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.XX palub 31.03.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 resolutsiooni p-d 4 ja 5. Kaebus on 06.11.2018 otsuse tühistamise nõude osas tähtaegne. Kaebaja sai 06.11.2018 otsusest teada pärast Riia mnt 102-4 korteriomandi omandamist 26.07.2019. YY-le ei antud korteriomandit omandades mistahes dokumente või infot Riia mnt 106 kinnistul toimuva arenduse kohta. Kaebus on esitatud halduskohtusse 26.08.2019, seega tähtaegselt. Riigikohtu 15.10.2002 määrusest nr 3-3-1-48-02 tulenevalt saab eelhaldusakti (milleks projekteerimistingimuste otsus on) vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga (milleks on 4(9)
3-19-1627 ehitusluba). Praeguses asjas on halduskohus 09.09.2019 määruses (p 16) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud just sellega, et vaidlustatud projekteerimistingimused ei ole piisavalt täpsed selleks, et mõista, kas või mil määral Riia mnt 106 kinnistule kavandatav ehitis tegelikult kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda saab, ning tegelikult ei ole pelgalt projekteerimistingimuste pinnalt ka võimalik järeldada, kas Riia mnt 106 kinnistule kavandatava ehitise püstitamine rikub lubamatul määral kaebaja õigusi. Halduskohus leidis, et selleks on vajalik ära oodata ehitusluba. Vastustaja väljastas 02.01.2020 ehitusloa Riia mnt 106 kaubandushoone püstitamiseks ning XX esitas 29.01.2020 halduskohtule kaebuse nimetatud ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-182). Ehitusloa tühistamisnõude kaebetähtaja osas puudub vaidlus. Kõik viidatud asjaolud olid halduskohtule 16.03.2020 määruse tegemisel teada. Kaebaja esitas 12.03.2020 kohtule ka taotluse praeguse haldusasja ja haldusasja nr 3-20-182 liitmiseks, mille halduskohus jättis rahuldamata. Kuna ehitusloa tühistamise nõudes on XX kaebus tähtaegne, siis on ka projekteerimistingimuste tühistamise nõue tähtaegne. Seega tuleb 06.11.2018 otsuse tühistamisnõude esitamise tähtaja kulgemist arvestada YY poolt 06.11.2018 otsusest teadasaamisest või alternatiivselt XX poolt ehitusloast teadasaamisest. Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendamatult rahuldamata. Isegi kui lähtuda seisukohast, nagu tuleks kaebetähtaega hakata arvestama ajast, mil 06.11.2018 otsusest sai teada Riia mnt 102-4 korteriomandi eelmine omanik (DD), on kaebetähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel, milleks on Riia mnt 102-4 korteriomandi endise omaniku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. DD oli n-ö tavaline isik, kes ei ole puutunud kokku planeerimise, ehitamise ega õiguslike küsimustega ning ei saanud projekteerimistingimuste pinnalt mõista, et kohalik omavalitsus on asunud arendajaga koostööd tegema, et õigusvastaselt avalikku planeerimismenetlust vältida. Kaebetähtaja ennistamiseks esineb ka suur avalik huvi. Kaebaja rikutud õigus kaalub üles teiste isikute (vastustaja, arendaja) õigused ja huvid. Vastustaja tegutseb teadlikult õigusvastaselt ja vaid ühe arendaja huvides. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus 06.11.2018 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Kaebaja eesmärk on kaitsta oma õiguseid ja huve, samuti avalikke huve õigusvastase ning vastustaja korruptsiooniohtliku tegevuse eest. Õiguskindluse põhimõttega vastuolus on ühegi lubatud põhjuseta määrata Riia mnt 106 ehitusõigus kindlaks õigusvastaste projekteerimistingimustega ja nende alusel väljastada ehitusluba detailplaneeringumenetlust läbi viimata.
12.Pärnu linn palub 06.04.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on halduskohtu 09.09.2019 määrusest ebaõigesti aru saanud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oli kohus piiratud tingimustes ega saanud ainuüksi seetõttu võtta lõplikku seisukohta, kas haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Sõltumata sellest on projekteerimistingimuste vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kaebaja on eriõigusjärglasena asunud korteriomandi üle-eelmise omaniku asemele, mistõttu tuleb tuvastada, kas Riia mnt 102-4 korteriomandi omanikul ei olnud temast sõltumatutel asjaoludel võimalik leida, et tema õigusi võidakse rikkuda. Seda ei ole määruskaebuses piisavalt põhistatud ning asjaolusid arvestades on see vähetõenäoline. Kaebusest ei ilmne asjaolusid, mis võiksid täita tuvastusnõude esitamise tingimusi. Ekslik on tühistamiskaebuse esitamise kaebetähtaja möödalaskmisel järeldada, et õiguste kaitseks muid tõhusamaid vahendeid ei leidu. Selline õiguskonstruktsioon ei põhine seadusandja tahtel. Kaebaja selgitused, et vastustaja on ellu viinud korruptsiooniohtliku õigusvastase konstruktsiooni, on arusaamatud ja põhjendamatud.
13.Lidl Eesti OÜ palub 06.04.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 5(9)
3-19-1627 Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebetähtaja kulgemise alguseks tuleb projekteerimistingimuste andmise puhul lugeda aega, mil nendest sai teadlikuks Riia mnt 1024 korteri YY-le eelnev omanik, mitte YY. YY esitas kaebuse 26.08.2019 ehk rohkem kui pool aastat pärast projekteerimistingimuste andmist. YY esitas kaebuse vahetult pärast korteri omandamist, mis viitab, et ta omandas korteri vaid vaidlustamise eesmärgil. Kaebaja väide, et kaebetähtaega ei ole ületatud, kuna projekteerimistingimused on eelhaldusakt, mida saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, juhul kui õiguste rikkumine selgub alles lõpliku haldusaktiga, on asjakohatu. Kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja projekteerimistingimusi oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks ehk kaebaja jaoks oli tema õiguste rikkumine juba eelhaldusakti andmisega selge. Seega pidi ta tühistamiskaebuse esitama tähtaega järgides, mitte ootama lõpliku haldusakti andmist. Kaebetähtaja ennistamise aluseid ei esine. Halduskohtu esialgse õiguskaitse määruses toodud seisukoht viitab pigem asjaolule, et kohus ei näinud projekteerimistingimustes esmapilgul midagi sellist, mis kindlasti kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda saaks, kuid see ei välista, et isik enda subjektiivsete õiguste rikkumist märkab. Projekteerimistingimused olid selged ning neist pidi aru saama ka Riia mnt 102-4 omanik. Juhul, kui need olid nii keerulised, et ta neist aru ei saanud, oleks pidanud sellest märku andma. Seejuures oli 06.11.2018 otsuses ka selge vaidlustamisviide, mis oli nende saajale märgiks, et probleemide korral tuleb tegutseda. HKMS § 71 lg 1 ei näe ette kaebetähtaja ennistamist tulenevalt avalikust huvist. Halduskohus on õigesti leidnud, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb tagastada. Ehitusõigus määratakse lõplikult kindlaks alles ehitusloa andmisega, mistõttu on kaebajal ka tõhusamaid vahendeid oma õiguste kaitseks. Seejuures on kaebaja ehitusloa osas kaebuse juba esitanud. Määruskaebusest ei nähtu ühtegi põhjendust, kuidas õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamine aitaks kaitsta kaebaja subjektiivseid õiguseid. Seadus ei võimalda projekteerimistingimuste osas kaebust esitada avalikes huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 16.03.2020 määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5 on seaduslikud ning nende tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul tuleb kaebetähtaja kulgema hakkamist arvestada ajast, mil projekteerimistingimuste väljastamise otsus tehti teatavaks isikule, kellelt YY omandas Riia mnt 102-4 korteri (s.o DD-le). Eseme omandi üleandmisel (eriõigusjärglus) lähevad isikuga lahutamatult mitteseotud õigused ja kohustused üle ühelt isikult teisele. Seega kehtivad omandiõiguse üleminekul kõik toimingud, mida eelmine omanik omandiõiguse kaitseks tegi või tegemata jättis, edasi uue omaniku suhtes. Halduskohus on õigesti selgitanud, et vastupidine seisukoht oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning võimaldaks omandiõiguse üleminekul omandi teostamist puudutavate haldusaktide lõpmatut vaidlustamist.
16.Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas Riia mnt 102-4 korteriomandi eelmine omanik DD andis YY-le korterit omandades mingisugust teavet või
6(9)
3-19-1627 dokumente seoses Riia mnt 106 kinnistuga. YY-l oli enne müügitehingu sooritamist võimalik välja selgitada, milliseid haldusakte on Riia mnt 106 kinnistuga seonduvalt vastu võetud.
17.Vastustaja on Riia mnt 102-4 korteriomandi endisele omanikule DD-le vaidlusaluse projekteerimistingimuste otsuse teatavakstegemist 10.10.2019 menetlusdokumendile lisatud e-kirja ja väljavõttega dokumendihaldussüsteemist piisavalt tõendatud. Määruskaebuses ei ole sellele vastuväiteid esitatud.
18.Kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemiseks ei anna alust kaebaja viidatud Riigikohtu 15.10.2002 määruses nr 3-3-1-48-02 toodud seisukohad. Viidatud lahendis oli Riigikohus seisukohal, et õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ei tohi isikult, kellel temast sõltumatutel asjaoludel polnud võimalik leida, et tema õigusi rikutakse, kaebeõigust ära võtta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjendusega. Riigikohus märkis selle määruse p-s 8, et: „Ka eelhaldusakti puhul ei saa kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema varem, kui kaebajal oleks võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi. Alles eelhaldusakti ja lõpliku akti koostoime tulemusena võib selguda, kas isiku õigusi rikutakse või tema vabadusi piiratakse.“ Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlusalused projekteerimistingimused väljastati 06.11.2018 otsusega ning kaebus projekteerimistingimuste otsusele (eelhaldusaktile) esitati halduskohtule 26.08.2019, s.o enne ehitusloa (lõpliku akti) andmist. Seega oli YY-le tema õiguste rikkumine selge juba projekteerimistingimuste otsusele kaebust esitades. Eelnev nähtub ka 26.08.2019 halduskohtule esitatud kaebuse põhjendustest.
19.Lisaks on Riigikohus määruse nr 3-3-1-48-02 p-s 8 selgitanud, et: „Eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu.“ Ehitusseadustiku § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Projekteerimistingimuste kehtestamine ehitusloa andmisel on reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 16; 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p 8). Vaidlusalused projekteerimistingimused sätestavad tingimused (sh selle, kui suures ulatuses ehitada tohib, mitu hoonet on kinnistul lubatud, kui kõrged ja mitme korrusega hooned on lubatud, tingimused akendele ja ustele, välisviimistlusele, teedele ja juurdepääsule, haljastusele jms), millele Riia mnt 106 ärihoone ehitusprojekt peab vastama ning mida ehitusloamenetluses enam ei saa muuta. Kuivõrd projekteerimistingimused lõid vajalikud eeldused lõpliku haldusakti andmiseks ning lõpliku haldusakti andmine oli tõenäoline, tuli ka seetõttu projekteerimistingimuste otsus vaidlustada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Et kaebaja ise oli veendunud projekteerimistingimuste riives oma subjektiivsetele õigustele, ei ole kaebetähtaja kulgema hakkamise hindamise kontekstis asjakohane kaebaja viide halduskohtu 09.09.2019 määruses antud hinnangule kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse kohta.
20.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust 7(9)
3-19-1627 protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
21.Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on Riia mnt 102-4 korteriomandi endise omaniku DD kogenematusest tingitud eksimus, samuti suur avalik huvi.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebetähtaja ületamine ei ole praegusel juhul vabandatav. Kohus ei sea kahtluse all DD-l planeerimis- ja ehitusõiguse alaste teadmiste puudumist. Samas on kohtu hinnangul vaidlusalune projekteerimistingimuste otsus piisavalt selge ning sellest on arusaadav, et otsusega määratakse kindlaks tingimused, millele Riia mnt 106 ehitatav hoone peab vastama. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik pöörduda koheselt kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebetähtaja rikkumist saab kogenematusega õigustada erandina vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu üldjoontes arusaamatuks või juhul, kui (nagu kaebaja viidatud Riigikohtu 21.06.2013 määruses nr 3-3-1-30-13) isik küll astub samme otsuse vaidlustamiseks, ent kogenematusest või teadmatusest ei ole need päris korrektsed. Riia mnt 102-4 korteriomandi eelmine omanik DD ei ole ühtegi sammu projekteerimistingimuste otsuse vaidlustamiseks astunud.
23.HKMS § 71 lg-st 1 tulenevalt ei saa kaebetähtaja ennistamise aluseks olla avalik huvi. Avalikuks huviks ja kaebetähtaegade kehtestamise eesmärgiks on õiguskindluse kaitsmine. Menetlusreeglitest kõrvalekaldumine saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel (s.o mõjuval põhjusel), sest lisaks kaebaja õigustele tuleb kaitsta ka õigusrahu ja kolmandate isikute õigusi. Seejuures on kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Teisisõnu, mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist.
24.Kaebaja alternatiivselt esitatud tuvastamisnõude tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel oli põhjendatud. Kaebaja on 12.03.2020 kaebuse täienduses ja määruskaebuses selgitanud, et tuvastamisnõude eesmärgiks on kaitsta kaebaja õiguseid ja huve, samuti avalikke huve vastustaja õigusvastase ning korruptsiooniohtliku tegevuse eest.
25.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 38 lg 4 järgi peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa kaebajat asendada (Riigikohtu 19.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 15). Seega eeldab tuvastamiskaebuse esitamine seda, et tuvastamisnõude rahuldamine oleks tõhus kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole 12.03.2020 esitatud kaebuse täienduses näidanud, kuidas aitab projekteerimistingimuste otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele. Projekteerimistingimuste otsuse õigusvastasuse tuvastamisel jääks otsus endiselt kehtima. Põhjendatud huviks ei saa olla soov 8(9)
3-19-1627 veenduda tegevuse õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (vt nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-09, p 12).
26.Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2017 määrus nr 3-16-489, p 9; 09.11.2017 määrus nr 3-172023, p 18; Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017 otsus nr 3-16-2611, p-d 20–23 ja 26).
27.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.