lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1420/35

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1420/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 11.06.2020, Tartu 3-18-1420

Haldusasi

A kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot seoses üksikvangistuse tõttu tekkinud terviseriketega

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 21.02.2019. a otsus A apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – A Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.02.2019. a otsus muutmata.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga A.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.07.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kohaldas 16.10.2017. a käskkirjaga nr 6-4/331-1 kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid: paigutas kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, piiras tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelas vangla spordiväljaku ja spordisaali kasutamise. Viru Vangla pikendas julgeolekuabinõude kohaldamist 16.01.2018. a käskkirjaga nr 6-4/28-1 ja 16.04.2018. a käskkirjaga nr 6-4/123-1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 01.02.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-12/68-1, milles taotles 16.01.2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla jättis kaebaja vaide 02.03.2018. a

vaideotsusega nr 6-12/68-2 rahuldamata. Kaebaja esitas 17.05.2018 Viru Vanglale vaide nr 6-4/319-1, milles taotles 16.04.2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla tagastas vaide 29.05.2018. a vaideotsusega nr 6-12/319-2, sest vaie oli esitatud vaidlustamistähtaega ületades.

3.Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et 02.05.2018 kella 13:58 paiku kutsuti kaebaja kambrisse tervishoiutöötaja. Kaebaja selgitas, et tal hakkas järsku palav, pea ja silmad hakkasid valutama, vasakus käes oli tuimus; vastuseks meditsiinitöötaja küsimusele märkis kaebaja, et pole vabatahtlikult manustanud talle määratud ravimeid. Kaebaja viidi kiirabiga haiglasse. Ida-Viru Keskhaigla 09.05.2018. a epikriisist nähtub, et kaebaja toimetati 02.05.2018 haiglasse anamneesiga kõrgvererõhutõbi, mille vastaseid ravimeid kaebaja ei tarvitanud. Kaebaja põhidiagnoosiks oli epikriisi märgitud peaaju turse. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 09.05.2018 saabus kaebaja tagasi vanglasse, oli rõõmsameelne ja tänulik ning lubas hakata edaspidi kõiki ravimeid korralikult tarvitama. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas 11.07.2018. a tõendis, et suure tõenäosusega põhjustas kaebaja erakorralise haigestumise ning haiglaravile sattumise asjaolu, et kaebaja ei tarvitanud talle määratud hüpertensiooni ravimeid.
4.Kaebaja esitas 11.05.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude nr 6-16/111-1 summas 50 000 eurot. Kaebaja väitel tekkis kahju sel teel, et 16.01.2018. a käskkirjaga nr 6-4/28-1 ja 16.04.2018. a käskkirjaga nr 6-4/123-1 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja väitel tegi 16.01.2018. a käskkirjaga nr 6-4/28-1 julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse isik, kes ei omanud selleks pädevust. Lisaks ei olnud julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine piisavalt põhjendatud. Nii 16.01.2018. a käskkirjaga nr 6-4/28-1 kui 16.04.2018. a käskkirjaga nr 6-4/123-1 kohaldatavate abinõude tõttu kannatas kaebaja tervis, tal oli 02.05.2018 ajuinfarkt, mille tekkepõhjus oli vangla tegevus.
5.Viru Vangla jättis 11.07.2018. a otsusega nr 6-16/111-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebajale kahju tekitanud. 16.01.2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 suhtes on läbi viidud vaidemenetlus, mille käigus on käskkiri hinnatud õiguspäraseks. 16.04.2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 suhtes pole kaebaja soovinud õigeaegselt vaiet esitada, seega pole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vangla hinnangul kohaldas vangla kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid viimati viidatud käskkirjaga õiguspäraselt. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et vangla on tekitanud kaebajale terviserikke, mis tingis hilisema haiglaravi.
6.Kaebaja esitas 15.07.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse. Kaebaja nõudis Viru Vanglas üksikvangistusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot. Põhjenduses märkis kaebaja, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 16.10.2017. a käskkirja nr 6-4/331-1, 16.01.2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 ja 16.04.2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 alusel. Viru Vangla tegevuse tõttu tekkisid talle psüühikahäired ning ta sai 02.05.2018 insuldi.
7.Viru Vangla vaidles vastuses kaebusele sellele vastu.
8.Tartu Halduskohus jättis 21.03.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kuulutas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 2), tagastas kaebajale kohtule saadetud lisa materjalid (resolutsiooni p 3) ja otsustas mitte avalikustada kohtulahendit (resolutsiooni p 4). Halduskohus asus seisukohale, et Viru Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist 11.07.2018. a otsuses nr 6-16/111-2 piisaval määral põhjendanud, halduskohus nõustus nende põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Halduskohus leidis, et täidetud ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks, Viru Vangla ei tegutsenud õigusvastaselt ja vangla tegevus ei tekitanud kaebaja tervisekahjustust, mistõttu ei olnud kaebaja tervisehäire põhjuslikus seoses Viru Vangla käskkirjade alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.Kaebaja esitas 28.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja väitel ei ole halduskohus ja kohtunik haldusasja erapooletult menetlenud ning on lähtunud Viru Vangla poolt esitatud valedest. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja teadvuseta oleku ja väidetava meditsiiniabi osutamise. Kaebaja väitel on tema tervisemured jäänud Viru Vanglasse saabumisest alates tähelepanuta ning vangla ametnikud võltsivad dokumente, sh haiguslugusid. Kaebaja väitel oli ta juba vanglas teadvusetu, meditsiiniõde istus nari ääre peal ja ootas tegevusetult. Kaebaja leiab, et talt on võetud alusetult vabadus, määratud kõrgvererõhutõbe ja südamepuudulikkust arvestades vale ravi ja ravimid ning sunnitakse neid võtma. Kaebaja väitel on Viru Vanglas igal kinnipeetaval oma ravimite pinal, kus on kõik tabletid ühes lahtris koos. Puuduvad karbid ja infolehed. Ravimipinalitele on ligipääs kõikidel meedikutel, valvuritel ja inspektoritel, mistõttu võib ükskõik kes pinalis tablette asendada. Kaebaja väitel on kahjunõue põhjendatud vale ravi tõttu ajavahemikul 2014–2018, mis päädis insuldiga ja millega seoses ei osutanud Viru Vangla meditsiiniosakond mitte mingit meditsiinilist abi ja koostas fabritseeritud dokumente.
10.Viru Vangla taotleb vastuses apellatsioonkaebusele selle rahuldamata jätmist. Viru Vangla on eelnevas menetluses juba vastanud kaebuse argumentidele ning jääb oma seniste seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
12.Kaebaja kahju hüvitamise nõue on esitatud RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Niisiis peab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et haldusorgan on süüliselt põhjustanud kaebaja mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustamise.
13.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tema tervisemured on jäänud Viru Vanglasse saabumisest alates tähelepanuta, ta oli juba vanglas teadvusetu, meditsiiniõde istus nari ääre peal ja ootas tegevusetult. Kaebaja leiab, et talle on määratud kõrgvererõhutõbe ja südamepuudulikkust arvestades vale ravi ja ravimid. Kaebaja heidab ette, et Viru Vangla meditsiiniosakond ei osutanud talle insuldiga seoses mitte mingit meditsiinilist abi. Samuti on kaebaja väitel Viru Vanglas ravimipinalitele ligipääs kõikidel meedikutel, valvuritel ja inspektoritel ning manustamiseks antavatel tablettidel puuduvad karbid ja infolehed. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja etteheiteid nii, et kaebaja soovi kohaselt oleks halduskohus pidanud hinnangu andma Viru Vangla meditsiiniosakonna ja meditsiiniõe tegevusele kaebaja tervisliku seisundi hindamisel ja ravimeetmete tarvitusele võtmisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud etteheidete puhul on tegemist meditsiiniteenuse kvaliteedi küsimustega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud Eesti Vabariigi vastu

(Viru Vangla kaudu) hagi terviseteenuse osutamisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr xxx), milles esitatud etteheited kattuvad osaliselt käesolevas menetluses esitatud etteheidetega. Nimetatud asjas tegi Viru Maakohus 29.05.2020 otsuse, millega jättis kaebaja hagi rahuldamata.

14.Kaebaja väitel vangla ametnikud võltsivad ja/või fabritseerivad dokumente. Sisuliselt väidab kaebaja, et vastustaja ametnikud on toime pannud kuriteo. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 45 lg 6 ls 1, mis kehtib HKMS § 77 lg 2 kohaselt ka halduskohtumenetluses, sätestab, et kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Ringkonnakohus on seisukohal, et sätte sõnastusest ja seaduse süstemaatikast tulenevalt ei ole üheselt selge, kas see säte kehtib üldse kirjalikus menetluses. Samas leiab ringkonnakohus, et käesolevas menetluses ei ole vaja seda küsimust otsustada, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest lähtuvalt saaks pidada tema väidet ametialase võltsimise toimepanemise kohta usutavaks. Seepärast leiab ringkonnakohus, et vastavate tõendite puudumise tõttu on tegu paljasõnalise väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kui tema käsutuses on tõendid, mis viitavad vangla ametniku kuriteole, siis on tal võimalus teha sellekohane kuriteoteade ja edastada need tõendid politseile.
15.Veel väidab kaebaja, et talt on võetud alusetult vabadus. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja ei ole õigeaegselt vaidlustanud Viru Vangla 16.10.2017. a käskkirja nr 6-4/331-1, millega Viru Vangla kohaldas tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna sellest tulenevalt on järelikult tegu seadusjõus haldusaktiga, ei ole selle käskkirja õiguspärasus juba sellepärast käesoleva kohtumenetluse ese. Teiseks esitas kaebaja küll õigeaegselt vaide Viru Vangla 16.01.2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 peale, millega Viru Vangla pikendas esmakordselt kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viru Vangla jättis selle vaide 02.03.2018. a vaideotsusega nr 6-12/68-2 rahuldamata. Kaebaja ei vaidlustanud seda vaideotsust õigeaegselt, mistõttu ei ole ka täiendavate julgeolekuabinõude esmakordse pikendamise õiguspärasus käesoleva kohtumenetluse ese. Kolmandaks oli kaebaja vaie Viru Vangla 16.04.2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 peale esitatud hilinenult, mistõttu ei saa ka teistkordne julgeolekuabinõude pikendamine olla juba sellepärast käesoleva kohtumenetluse ese. Sellele tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse punktis 8 väljendatud seisukohaga, et käesolevas menetluses puudub vaidlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse osas. Järelikult ei ole kaebajalt võetud alusetult vabadust.
16.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.Halduskohus otsustas resolutsiooni p-ga 4 mitte avalikustada kohtulahendit, tuginedes seejuures HKMS § 175 lg-le 5 (otsuse p 14). Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kohtulahendi avalikustamata jätmine saab olla vaid kitsas erand kohtumenetluse avalikkuse põhimõttest (PS § 24 lg-d 2 ja 3 ning HKMS § 2 lg 7) ja seda täpsustavast kohtuotsuse avalikkuse põhimõttest (PS § 24 lg 4 ning HKMS § 173 lg 1, § 175 lg 1). Kohtuotsuse avalikkuse põhimõte on oluline õigusriiklik põhimõte, mille eesmärgiks on tagada nii kohtu sõltumatust kui ka võimaldada avalikkusel olla informeeritud kohtupraktikast. Seda tuleb pidada kirjaliku menetluse puhul veelgi kaalukamaks, kuna kohtumenetluse kirjalikkus välistab juba olemuslikult avalikkuse võimaluse menetlust jälgida. Selle valguses tuleb kohtulahendi täielikku avaldamata jätmist pidada äärmuslikuks abinõuks, mida saab pidada lubatavaks vaid siis, kui muid võimalusi isikuandmete kaitseks ei ole. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Enne kohtulahendi avaldamata jätmist tuleb kohtul sellest lähtuvalt esmalt välja selgitada, kas HKMS § 175 lg-s 3 sätestatud abinõud võivad olla piisavad kaitset vajavate isikuandmete kaitseks. Vajadusel tuleb koostada kohtulahend selliselt, et sel on avaldatav

ja kinnine osa (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2017. a määrus nr xxx, p-d 15-16). Ringkonnakohus nõustub kaebaja isikuandmete kaitse vajadusega käesolevas asjas, kuid on seisukohal, et käesolev otsus ei sisalda peale kaebaja nime ülejäänud osas andmeid, mille abil oleks võimalik kaebajat üheselt identifitseerida. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et otsuse avaldamisel on vajalik asendada kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga A.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium