Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 13. august 2017, Tartu 3-18-976 X kaebus Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 ja 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses üksikvangistuses viibimisega Viru Vangla 16. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-4/331-1 alusel Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamiseks.
2.Võtta määruskaebus ülejäänud osas ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
16. mail 2018 esitas X Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla
16.oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-4/331-1, 16. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 ja
16.aprilli 2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil ning mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 eurot tema Viru Vangla 16. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-4/331-1 alusel üksikvangistuses pidamisega füüsilise ning psüühilise tervise rikkumise eest.
2.8. juuni 2018. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebus Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 ja 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-4/123-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja määras kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.
3.X esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määrusele, millega kaebus osaliselt tagastati ja jäeti rahuldamata menetlusabi taotlus. Määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1-3 muutmist ja uue otsustuse tegemist, millega võtta X kaebus tervikuna menetlusse. Lisaks taotleb X kohtunik M. Priksi kõrvaldamist haldusasja menetlusest. Kaebaja leiab, et tuvastamisnõuete esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks ning seda välistavad õigusnormid on vastuolus põhiseaduse ja EIK sätetega. Kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks täies ulatuses, määruses toodud arvestus ei võimalda teha järeldust tema maksevõimelisuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse osaliselt menetlusse. Kuna kaebuse käiguta jätmine ei ole määruskaebusega vaidlustatav (HKMS § 203 lg 1), siis tuleb määruskaebus tagastada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamise nõudes. Ülejäänud osas vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustab vangla haldusaktiga, mis on vaidlustatav tühistamisnõudega vaide- ja halduskohtumenetluses. Haldusakti tühistamine nõude rahuldamisel kõrvaldatakse akti kehtivus ning selle regulatiivne toime lõpeb. Käesolevas asja vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamisel selline toime puudub. Seetõttu tuleb tühistamisnõuet pidada tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kaebaja õiguste kaitsel. Asja materjalidest nähtuvalt ongi kaebaja esitanud vaided käskkirjade tühistamiseks. Seejuures on kaebajal õigus taotleda kaevatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist juba vaidemenetluse ajal. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja pikendamine otsustatakse igakordselt asjaolude põhjal. Otsustuse tegemisel on vanglal kohustus põhjendada nii vangistusseaduse § 69 lg-s 1 nimetatud alusel esinemist kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust ja meetme valikut. Etteulatuvalt ei ole selge, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist jätkatakse või millistel asjaoludel see toimub. Seetõttu ei ole alust pidada tuvastamisnõuet kaebaja õiguste kaitsel tõhusaks. Seadusandja on piiranud tuvastamisnõude esitamise võimalusi menetlusökonoomia eesmärgil. X kaebuses toodud asjaoludel puudub põhjus pidada piirangut selle eesmärgi suhtes sobimatuks, mittevajalikuks või ebaproportsionaalseks. Lisaks tühistamisnõude esitamisele saab kaebaja esitada vanglale ka kahju hüvitamise nõude, millist võimalust on kaebaja samuti kasutanud.
7.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult tagastanud X kaebuse Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-4/28-1 ja 16. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-4/1231 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja lugenud Viru Vangla 16. oktoobri 2017. a käskkirja nr 64/331-1 õigusvastasuse tuvastamise nõude hõlmatuks sama käskkirja alusel kaebaja üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata X määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.
8.Kaevatava määruse resolutsiooni punktiga 2 on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kahju hüvitamise nõude esitamisel.
X kaebuse kohaselt taotleb ta 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist üksikvangistuses pidamise eest ja füüsilise ning psüühilise tervise rikkumise eest. Kaebuses läbivalt on kaebaja seostanud mittevaralist kahju oma tervise halvenemisega üksikvangistuses viibimise tõttu. Kaebaja nõuet on selliselt kirjeldanud ka halduskohus kaevatavas määruses. Vastavalt HKMS § 104 lg-le 1 kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel. Seega olukorras, kus halduskohus on mõistnud kaebust tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena, on kaebuse esitamine erandlikult lõivuvaba. Vastavalt ei ole tegemist olukorraga, kus kaebus hüvitamisnõude osas ei ole nõuetekohane riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Riigilõivu tasumata jätmine vastavalt ei takista kaebuse menetlusse võtmist.
9.Kaebuse esitamisel tuleks X siiski tasuda riigilõivu juhul, kui kohus peaks lubatavaks kaebuses esitatud tuvastamisnõudeid või juhul, kui kaebaja taotleks hüvitist samaaegselt nii tervise kahjustamise kui ka vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viimasel juhul tuleb kaebajal sellekohast tahet kohtule esitatud avalduses selgelt väljendada, määratledes seejuures ka, millises ulatuses on nõue esitatud tervisekahju ja millises ulatuses vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui kaebaja avaldust ei esita, kuid halduskohus ise peab kaebuse nõuet ebaselgeks, siis tuleb jätta kaebus käiguta ja nõuda kaebajalt nõude aluse ja/või eseme täiendavat selgitamist. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et kahju hüvitamise nõude sisulisel läbivaatamisel tervisekahju osas tuleb kaebajal tõendada kahju tekkimine ja põhjuslik seos just Viru Vangla
16.oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-4/331-1 alusel (s.o 2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini) üksikvangistuses viibimisega. Arvestades, et X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaega korduvalt pikendati ning üksikvangistuse mõju ajas kumulatiivselt suureneb, võib aga kaebaja õiguste kaitseks olla otstarbekas vaadata käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue läbi ühes hilisemate perioodide osas esitatud kahju hüvitamise nõudega. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja esitanud sellesisulise kaebuse Tartu Halduskohtule
16.juulil 2018 (haldusasi nr 3-18-1420).
10.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et muutmata tuleb jätta halduskohtu otsustus X menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuid kaevatava määruse põhjendusi selles tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud elektrooniliselt/ Riigikohtu 09.10.2019 kohtumäärus Resolutsioon
1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2018. a määruse resolutsiooni punkt 3 osas, millega ringkonnakohus jättis halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkti 2 muutmata, kuid muutis halduskohtu põhjendusi. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkt 2, millega halduskohus jättis rahuldamata X taotluse vabastada ta kohustusest tasuda mittevaralise kahju hüvitamise nõude eest riigilõivu.
3.Saata kaebus Tartu Halduskohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks selle mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mille kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.