Keskkonnaõigus › Looduskaitse

1(11)

a) Aksiranna kinnistul: eluhoone; kahe uksega puidust kuur; puidust välikäimla; välikäimla ja kuuri vahelisele alale püstitatud okastraadist ja roigastest aed, milles on kilekasvuhoone ja taimede kasvulava, aia kõrval eluhoone läheduses kaks väikeloomade (küülikute) varjualust/kuuti; metallist võrkaiaga (kõrgus 1,15 m) piiratud alal puidust koerakuut ja koera varjualune; b) Läänekalda kinnistul: kahe uksega puidust kuur; heinarulle ümbritsev roigastest, laudadest ja okastraadist aed; c) Vaheotsa kinnistul: puidust suitsuahi. KKI määras ehitiste likvideerimise hiljemalt 15. veebruariks 2020 ja kohustas Aksi saarelt ära vedama pärast 31. juulit ja hiljemalt 31. augustiks 2020. Ettekirjutuses hoiatati, et kui 31.08.2020 ei ole J.L. ja M.L. ettekirjutust täitnud, rakendab KKI nende suhtes sunniraha 500 eurot (igakuiselt).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukohad

2(11)

Kui ehitised kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit ei kahjusta, siis on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne nõuda nende likvideerimist. Seadustamine peaks olema välistatud, mida tuleb kaaluda. Aksiranna kinnistul asub ajalooline talukoht ja ulatuslik õueala. On põhjendamatu eeldada, et 10 408 m2 suurune kinnistu on täielikult kaitsealuse elupaigatüübiga kaetud ning et sellel 36 m2 eluhoone paiknemine kahjustaks oluliselt kinnistul esinevaid elupaigatüüpe. Ka KKA ei ole välja selgitanud, kui suurt osa Aksiranna kinnistul asuvatest elupaigatüüpidest ehitiste eksisteerimine ja kasutamine mõjutab ning kuidas mõjutab ehitiste olemasolu edaspidi kaitse eesmärkide saavutamist. Seega ei ole ka KKA ehitiste mõju Aksi sihtkaitsevööndi kaitse eesmärkidele sisuliselt kontrollinud. 4) Olukord, kus KKI on teinud ettekirjutuse lähtudes KKA siduvast, enne haldusmenetluse algatamist esitatud seisukohast, muudab kaebajate menetluslikud õigused illusoorseks. Kaebajate hinnangul tulnuks KKA haldusmenetlusse kaasata. 5) KKI on jätnud arvestamata, et ehitised teenivad kaitse-eesmärke ning on püstitatud kaitseala huvides ja pole seega kaitse-eesmärkidega vastuolus. Aksiranna kinnistule püstitatud ehitised teenivad eesmärki võimaldada saare ja seal asuvate kariloomade eest hoolitsevatel inimestel elada inimväärsetes tingimustes. Kuivõrd saarel elavad inimesed hoolitsevad kooskõlas KKA-ga sõlmitud lepingutega saarel teostatavate hooldustööde ning karjatatavate loomade eest, tuleb ehitisi pidada kaitseala tarbeks püstitatud ehitisteks. Saare kaitsealal levinud poollooduslike koosluste olemus eeldab inimeste kohalolu kaitsealal kaitstavate loodusväärtuste säilimiseks. Aksi saarel kehtiv poollooduslike koosluste säilitamisele suunatud kaitserežiim ei välista saarel inimeste viibimist või elamist, pigem võib seda pidada kaitseala säilimise huvides olevaks. 6) Põhjendamatult on tuginetud asjaolule, et ehitised asuvad merikotka püsielupaigas. Ehitistele lähim merikotka pesa on olnud asustamata juba alates 2007. aastast. Teine pesa on ehitistest rohkem kui 200 meetri kaugusel. Viide looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg-le 5 on ekslik. 7) KKI on põhjendamatult sekkunud kohaliku omavalitsuse otsustuspäevusse ja planeerimisautonoomiasse. Asudes hindama seda, kas Aksi saarel võiks olla inimasustus, on KKI ettekirjutuse tegemisel väljunud kaalutlusõiguse piiridest. KKA-il ja KKI-il puudub pädevus määrata, kas Aksi saarel võivad inimesed püsivalt elada või mitte. 8) Ettekirjutus on õigusvastane, kuna ei arvesta võrdse kohtlemise põhimõttega. Ka on KKA kaebajatele juba 2014. aastal avaldanud, et lubab Aksi saarel vanadele talukohtadele ehitamist. Vaideotsusest ei nähtu, et KKI oleks arvestanud Aksi saarel ajalooliselt olnud asustust, talukohtade ja õuealade olemasolu, viidet KKA poolt 2014. aastal vanadele talukohtadele ehitamise põhimõttelisele lubamisele ega kaebajate viidet rangema kaitserežiimiga kaitsealal asuvale suvilakompleksile. 9) Ettekirjutus ei ole proportsionaalne, kuna KKI ei reageerinud korrarikkumisele pärast selle avastamist viivitamatult, vaid alles neli kuud pärast kontrolli teostamist. Selle aja jooksul ehitasid kaebajad edasi ning tegid märkimisväärseid kulutusi. 10) Ettekirjutuse tegemisel ei ole arvestatud ehitiste likvideerimise mõjuga kaitse-eesmärkidele. 11) Kaitse-eeskirjas sisalduvad piirangud kaitsealusel maal ehitamiseks kujutavad endast põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse intensiivset riivet ja kaitse-eeskirja tuleb muuta. Kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-s 10 sisalduva mõiste „kaitseala tarbeks“ eeldused peavad olema objektiivselt määratletavad. Ehitise kaitseala tarbeks olevana käsitlemine ei saa sõltuda üksnes sellest, kas KKA on kinnitanud ehitise kaitseala tarbeks vajalikkust ega sellest, kas ehitis asub riigi- või eramaal. 3(11)

Kaebajad nõustuvad KKA 16.03.2020 menetlusdokumendi p-s 4.3. märgitud kriteeriumiga, et kaitseala tarbeks püstitatud ehitiseks võib pidada sellist ehitist, mis on vajalik kaitse-eesmärkide paremaks täitmiseks/elluviimiseks. Sellest kriteeriumist lähtudes on kaebajad seisukohal, et vaidlusalused ehitised on vajalikud, et Aksi saarel saaks jätkuda Aksi sihtkaitsevööndi kaitseeesmärkide elluviimiseks vältimatult vajalik loomade karjatamine. 12) KKA ei ole kordagi selgitanud, kuidas kahe inimese aastaringselt Aksi saarel elamine otseselt või kaudselt kahjustaks Aksi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärke ning õigustaks saare asustamise täielikku keelamist. LKS § 14 lg-s 4 sätestatu ei tähenda, et kaitseala valitsejal oleks tegevuse eelnevalt kooskõlastamata jätmise tõttu igal juhul õigus jätta hiljem tegevus heaks kiitmata. Kaebajatel on õigus eeldada, et kaitseala valitseja lahendab nõusolekuta rajatud ehitiste heaks kiitmise küsimuse järgides hea halduse tava, haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja kehtivaid õigusakte. Kaebajate hinnangul on KKA-il praktikas vaidlusaluse tegevuse heaks kiitmiseks vajalik kaalutlusruum. Vaidlusalusel juhul ei ole tegemist kaebajate erahuvides rajatud suvilaga, vaid Aksi saarel karjatatavate loomade karjastele saarel aastaringset viibimist võimaldava soojustatud elamu ja seda teenindavate ehitiste/rajatistega. Ehitised ei kahjusta Aksi sihtkaitsevööndi kaitseeesmärke. 13) KKA pole ligi 12 aastat Aksi saarel teostanud paikvaatlusi, mis võimaldanuks tuvastada Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmete vananemise elupaigatüübi rusked luited kukemarjaga aegumise. Lähtuda tulnuks tegelikust faktilisest olukorrast, mitte aegunud andmetest. Samas Aksiranna kinnistu õueala on tekkinud juba ajast kui saarel oli püsiasustus ega ole kaebajate tegevuse tulemus. Kaevatavast haldusaktist ei ilmne, milline looduslik kooslus on hävinud või hävib ning kas merikotka pesadele on üldse mingit mõju Aksi kinnistu õuealal viibimisel. Vastustaja seisukohad

4(11)

ehitised on rajatud elupaigatüübile koodiga 5130 (kadastikud), Aksiranna kinnistul elupaigatüübile koodiga 4030 (Euroopa kuivad nõmmed) ja 7230 (liigirikkad madalsood). 5) Asjakohatu on kaebajate poolt korduvalt esitatud väide, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt annab varasem inimasustus Aksi saarel ning seal aastate eest toimunud varjualuse ja paadikuuri taastamine neile aluse nõuda ebaseaduslikult püstitatud uusehitiste legaliseerimist. Ajalooline inimasustus ega varasem ehitamine saarel ei anna alust võrdse kohtlemise printsiibi rakendamiseks, kuivõrd olud ja ka õiguslikud alused on erinevad. 6) Ettekirjutus on proportsionaalne. Selle tegemine oli vajalik, et saavutada looduskaitseseadusega seatud eesmärkide ja põhimõtete rakendamine. Keskkonnainspektsioon on kaalunud kaebajate erahuvi (jätta saarele püstitatud ehitised alles), kuid leidnud, et ebaseaduslikult teostatud erahuvi ei saa prevaleerida seaduspärase avaliku huvi ees. Kaebajad on alates 2018. aasta suvest olnud neile kuuluva äriühingu kaudu Prangli maastikukaitseala valitsejaga lepingulistes suhetes ja poollooduslike koosluste hooldamise kaudu aidanud kaasa Aksi saare korrashoiule. Samas ei tulene sellest, et neil oleks õigus iseseisvalt ilma seadusliku aluseta ja kaitseala valitseja nõusolekuta otsustada uute hoonete rajamise üle Aksi sihtkaitsevööndis ja pidada kaebajate poolt saarele tööle toodud inimesi saarevahtideks. 7) Haldusmenetluse käigus on kaebajatele antud võimalus esitada oma arvamus ning vastuväited. Keskkonnaameti (kaasatud haldusorgani) seisukohad

Aksiranna kinnistul on elupaika hävitatud ligikaudu 0,2 hektaril, mis moodustab ca 6% kogu saarel inventeeritud elupaigatüübi rusked luited kukemarjaga pindalast. Ettekirjutuses märgitud ehitiste lammutamisel ning lammutusjäätmete ära vedamisel saavad hävinud kooslused kahjustatud aladel taastuda. Seega oleks see kooskõlas nii Prangli maastikukaitseala kui ka Prangli loodusala kaitse-eesmärkidega. Kaebuses märgitu kohaselt moodustavad ehitised Aksiranna kinnistu pindalast all 0,4%, kuid see ei muuda lubatavaks kinnistul esmatähtsa elupaigatüübi hävitamist, sest just nimetatud ala moodustab ligi 6% kogu saarel inventeeritud elupaigatüübist rusked luited kukemarjaga. Kaebaja on ehitanud kaitstaval Natura elupaigatüübil ilma ühegi loa ja nõusolekuta. 4) Kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p 10 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul Aksi sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste, sealhulgas tuletorni ja kraavide hooldustööd ning uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Sarnaselt sätestas ka kuni 12.09.2019 kehtinud n-ö vana kaitseeeskirja § 18 lg 2, mille kohaselt oli Aksi sihtkaitsevööndis lubatud mittetootmisliku ehitise rajamine kaitseala tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul. Ehitised, mis on vajalikud kaitseala tarbeks on eelkõige kaitseala tähised, kaitseala kohta infot jagavad stendid, külastajaid suunavad laudteed, vaatetornid. Aladel, kus kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine võib ehitisena, mis on vajalik kaitseala tarbeks, käsitleda loomadele ja loomade söödaks varutud heina hoidmiseks püstitatud varjualuseid. Kindlasti ei loeta kaitseala tarbeks rajatavaks ehitiseks erahuvides ehitatud eluhoonet. Samuti ei ole kaitseala tarbeks püstitatud kuure, milles hoida tööriistu. Antud vaidluse lahendamisel tuleb selgelt arvestada, et ühegi ebaseadusliku hoone osas ei ole kaitseala valitsejalt eelnevalt küsitud, kas ehitist saab käsitleda kaitseala tarbeks rajatava ehitisena või mitte. 5) Kaebuse lisana esitatud materjalidest nähtub, et lähiaadressil Läänekalda paikneval Vahetoa-2 kinnistul (kinnistusraamatu registriosa 3466502, katastritunnus 89001:002:0037) on rajatud 2006. aastal palkidest hoone. KKA 28.12.2018 kirjas 7-9/18/19354-2 Viimsi Vallavalitsusele on KKA pidanud võimalikuks kaaluda 2006. aastal Läänekalda kinnistul ehitatud hoone (asub Aksi sihtkaitsevööndis ja ka ranna ehituskeeluvööndis) seadustamist, kui see ehitatakse ümber 18.03.2009 kirjas esitatud tingimustel (madalamaks, kõrgusega maapinnast 3 m) ja pärast karjatamistegevuse lõpetamist ehitis likvideeritakse. Ehitist ei ole ümber ehitatud. Nimetatud ehitist vaidlustatud ettekirjutus nr 903 ei puuduta, kuid Keskkonnaamet selgitab eeltooduga, et kaebajal on üks hoone, milles saavad varjualust loomad. 6) Keskkonnaamet rõhutab, et Aksi saar on alates Prangli maastikukaitseala moodustamisest (moodustatud Vabariigi Valitsuse 30.12.1999 määrusega nr 441 „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”) kuulunud sihtkaitsevööndisse, mis tähendab, et on otsustatud, et saar säilitatakse looduslikuna ja saarele inimasustust (sh endise inimasustuse taastamist) ei ole kavandatud. 7) Kaitseala valitseja on väga selgel seisukohal, et kui karjatamise eeldusena käsitleda ka karjakule eluhoone rajamise võimaldamist, siis Aksi saarel on põhjendatud loobuda pigem karjatamisest kui lubada n-ö karjatamise raames asuda saart hoonestama eluasemekohaga. Antud juhul on toimunud selgelt LKS § 31 lg 2 p 3 alusel keelatud tegevus, omavoliline ehitamine ning ehitatud hooned ei ole vajalikud ega aita kaasa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide täitmisele. 8) KKA lähtus 31.12.2019 menetlusdokumendis selgituste andmisel Keskkonnaregistris registreeritud andmetest. EELISe andmetel paikneb Aksiranna kinnistul elupaigatüüp rusked luited kukemarjaga. Ajalooliselt on Aksiranna kinnistu olnud hoonestatud, kuid pärast hoonete hävimist on kogu kinnistulu 50 aasta jooksul taastunud looduslikud kooslused. Kuivõrd kaebajad ei ole esitanud ühtegi taotlust seoses kavandatava ehitustegevusega, ei ole KKA enne ehitustegevuse algust kinnistul paikvaatlust teostanud ja sai lähtuda EELIS-e andmetest. 6(11)

Tulenevalt kehtivast kaitsekorrast ning asjaolust, et Aksi sihtkaitsevööndisse on ehitiste rajamine keelatud (v.a varem käsitletud erandid), ei ole olnud vajalik täiendavate täpsemate inventuuride läbiviimine kinnistul registreeritud elupaikade asukohtade täpsustamiseks. Ajas ja inimtegevuse tulemusel võivad kooslused muutuda, kuid selgelt on vaidlusaluste hoonete ning rajatiste püstitamisega ning aia rajamisega Aksiranna kinnistule ning nende pideva kasutamisega tekitatud kinnistule selgelt eristuv õueala, mis on nähtav ka Maa-ameti geoportaali ortofotol. Pidevas kasutuses oleval õuealal (sh aiamaal) paratamatult looduslikud kooslused hävivad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Alates 30.12.1999 kehtinud kaitse-eeskirja § 18 lg 2 võimaldas kaitseala valitseja nõusolekul rajada mittetootmisliku ehitise kaitseala tarbeks ehk oli samasisuline.

7(11)

üldisest uute ehitiste püstitamise keelust, kuid säilitab KKA nõusoleku küsimise kohustuse, kuivõrd kaitse-eesmärkide täitmist saab hinnata üksnes kaitseala valitseja. LKS § 14 lg 3 võimaldab kaitseala valitsejal nõusoleku andmisel seada tingimusi, millisel juhul tegevus ei kahjusta kaitstavat looduobjekti või kaitstava loodusobjekti seisundit. Ehitusõiguse andmisega seoses sätestatakse LKS § 14 lg 1 p-des 5, 6, 7, 8, et kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba. Seega nähtub eelnevast, et kaitseala valitseja saab anda nõusoleku Prangli maastikukaitseala Aksi sihtkaitsevööndis üksnes selliste uute ehitiste2 püstitamiseks, mis on tarvilikud kaitseala tarbeks. Juhul, kui neid võib pidada kaitseala tarbeks vajalikeks on nende püstitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul üksnes juhul, kui need ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit (LKS § 14 lg 2). Kohtu hinnangul järeldub eelnevast, et juhul, kui uued ehitised kaitseala tarbeks vajalikud pole ehk ei vasta kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-s 5 toodud tingimusele, ei ole vaja kaaluda enam seda, kas need kahjustavad kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärke või seisundit. Seda ka olukorras, kus ehitis on juba ebaseaduslikult püstitatud. Nõusolekuta ehitiste püstitamine ei tekita õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas (LKS § 14 lg 4). Teistsuguse tõlgenduse korral muutuks kaitse-eeskirja kõnealune norm sisutühjaks. Kui ehitis ei ole kaitseala tarbeks vajalik, ei ole võimalik seda nö seadustada. Kaitse-eeskirjaga kehtestatava kaitsekorra määramisel on akti andja (Vabariigi Valitsus) juba läbi viinud kaalumise ning võtnud arvesse konkreetse kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti puhul tähtsus omavaid asjaolusid ja soovitavaid eesmärke. Seda täpsustab omakorda kaitsekorralduskava3. Näiteks on kaitsekorralduskava kohaselt Aksi saarel kaitstav elupaigatüüp rusked luited kukemarjaga (2140*), mida on inventeeritud ca 3,0 hektaril (Prangli saarel 0,6 ha). Kaitsekorralduskava pikaajaliseks eesmärgiks on seatud elupaiga pindala suurenemine 2,0 ha võrra. Kaitsekorraldusperioodi lõpuks, aastaks 2025, peab olema tagatud elupaigatüübi säilimine vähemalt samal pindalal, ehk siis Aksi saarel vähemalt 3,0 hektari ulatuses. KKA ei saa kohases menetluses nõusoleku küsimisel või tagantjärele selle andmise võimalikkuse hindamisel asuda muutma kehtivat kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava ega sisustada kaitse-eeskirja tingimusi meelevaldselt. Kui neis sätestatud piirangud pole LKS-i eeltoodud eesmärkide täitmiseks vajalikud ja tekitavad lisaks ebaproportsionaalse omandiõiguse riive, on võimalik pädeval haldusorganil (kaitse-eeskirja puhul Vabariigi Valitsusel) kaaluda kaitsekorra muutmist (arvestades mh, et tegemist on Natura 2000 loodusalaga) ning muutmise järel algatatud ehitusloa andmise menetluses (pädevaks haldusorganiks on kohalik omavalitsus) lahendada üksikjuhtum. Olukorras, kus kaitse-eeskiri kehtib ja ehitamist muul otstarbel kui kaitseala tarbeks ei võimalda, tuli anda ebaseaduslike ehitiste lammutamise korraldus. KKI-l kaalutlusõigus puudus. Kohus on seisukohal, et KKI on määratlemata õigusmõistet, tuginedes seejuures KKA seisukohale, sisustanud õigesti ning kohus käsitleb seda järgnevalt.

EhS § 3 lg 2 kohaselt nii hooned kui rajatised Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 (leitav https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/prangli_ha_mka_kkk_2016_2025.pdf)

8(11)

vundament (tl 16 pöördel – 17; tl 62, kd I foto nr 11), isegi kui see on osaliselt valatud vana vundamendi osaks olevale maakivide reale (tl 14, kd I 10.07.2018 protokoll). Samuti ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et tegemist on ebaseaduslike ehitistega, kuna ühelegi ehitusteatise või -loakohustuslikule (vt EhS lisa 1) ehitisele pole luba väljastatud või teatist esitatud. Samuti pole ehitusloakohustuslikule ehitisele väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt kasutusluba, millega oleks ehitis nö seadustatud. See olnuks ilma KKA nõusolekuta ka õigusvastane. Ühegi ehitusloa ega -teatisevaba ehitise püstitamiseks pole antud KKA kui kaitseala valitseja nõusolekut. Kohtu hinnangul ei saa sihtkaitsevööndi ehituskeeldu tõlgendada selliselt, et loakohustuseta ehitisi võiks igaüks püstitada suva alusel, kuivõrd iga püstitatav ehitis peab vaidlusalusel Aksi saarel täitma kaitseala tarbeks püstitamise nõuet (kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p 5). Seega ei tugine kaebajate kohtuistungil esitatud seisukoht, et tegemist pole ebaseaduslike ehitistega kehtivale õigusele ega tõenditest nähtuvatele asjaoludele.

taastamine ja hooldamine võib ehitisena, mis on vajalik kaitseala tarbeks, käsitleda loomadele ja loomade söödaks varutud heina hoidmiseks püstitatud varjualuseid. Kaebajad on ise kaebuses möönnud, et loomade hooldamiseks saarel püsivalt viibimine on vajalik, kuna muul moel nende hooldamine on osutunud kulukaks ja pikas perspektiivis ebamõistlikuks. Ehk küsimus pole võimatuses, vaid loomade hooldamisega seotud kuludes. Kaitseala moodustatakse avalikes huvides, mistõttu peab mõiste „kaitseala tarbeks“ sisustamine lähtuma kitsalt avaliku huvi tagamiseks vajalikest tegevustest/meetmetest. Kohus nõustub KKAga, et kaitseala tarbeks rajatavaks ehitiseks ei saa olla erahuvides ehitatud eluhoone ega selle abihooned ja teenindavad rajatised. Kaebajad on märkinud, et püstitatud elamu on vajalik loomi karjatavate inimeste aastaringseks elamiseks saarel. Seega isegi, kui ehitisest lähtub mingi kasulik kaasuv mõju kaitse-eesmärkide täitmisele, ei saa käsitada ehitist kaitseala tarbeks püstitatava ehitisena. Kaitse-eesmärkide täitmist teeniv funktsioon peaks olema valdav. Seetõttu on põhjendatud ka KKA seisukoht, et avalikku huvi teeniv ehitis peaks paiknema riigi omandisse kuuluval maal ning üksnes erandina eramaal, kui riigimaale püstitamine pole võimalik. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kaevatavas ettekirjutuses loetletud ehitised ei vasta kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-s 5 toodud tingimusele ehk pole kaitseala tarbeks.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.