Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu (pöördumiste menetlemine) Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 24. mail 2020 avalduse järgmises sõnastuses: „Nõudke vanglalt palun materjalid 31.01.2020 protokolli kohta ja vaideotsuse 1-11/272-2 kohta. 2-3/479 materjalid.“ J. Kolesnikov palub saata endale neist koopiad. Lisaks märkis ta, et soovib vabastamist riigilõivust.
2.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele 26. mail 2020 järgmised dokumendid: 1) 31. jaanuari 2020. a protokoll J. Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta; 2) J. Kolesnikovi 10. veebruari 2020. a pöördumine nr 2-3/479-1; 3) J. Kolesnikovi 9. märtsi 2020. a taotlus/avaldus Tartu Vanglale nr 2-3/479-2; 4) Tartu Vangla 30. märtsi 2020. a vastus J. Kolesnikovi märgukirjale nr 2-3/479-3; 5) Tartu Vangla 27. aprilli 2020. a vaideotsus nr 1-11/272-2, millega tagastati J. Kolesnikovi vaie Tartu Vangla vastuse nr 2-3/479-3 peale.
3.Tartu Halduskohus jättis 26. mai 2020. a määrusega kaebaja avalduse käiguta ja andis tähtaja kaebaja eesmärgi ja avalduse sisu selgitamiseks. Kohus märkis, et esitatud avaldusest ei ole võimalik järeldada, kas J. Kolesnikov on sellega soovinud nõuda Tartu Vanglalt täiendavaid tõendeid seoses vaidlusega 31. jaanuari 2020. a protokolli üle (haldusasi nr 3-20-565) või mõnes
3-20-988
muus kohtuasjas või esitada kohtule uut kaebust Tartu Vangla 30. märtsi 2020. a vastuse või 27. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 1-11/272-2 peale.
4.Kaebaja esitas 31. mail 2020 kohtule avalduse, milles selgitab, et soovis esitada Tartu Vanglale kolm taotlust (nr 2-3/479-1, 2; kolm eraldi lehte). Kaebaja arvates võib ühte neist nimetada selgitustaotluseks, kuid kuna vangla on liitnud need kõik kokku, siis on tegemist taotlusega. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti enda 27. aprilli 2020. a otsusega nr 111/272-2 kaebaja vaide vaideõiguse puudumise tõttu tagastanud (vastustaja oli kaebaja taotlused kvalifitseerinud märgukirjadena, millele esitatud vastust ei saa vaideotsusega vaidlustada). Kaebaja leiab, et vastustaja oleks võinud tema taotlused ümber kvalifitseerida. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks tema taotluste ümberkvalifitseerimine (märgukirjadena) või lugeda kohtueelne menetlus läbituks, sest tema viimane pöördumine oli vaie. Kaebaja palub menetleda tema kaebusi 2-3/479-1, 2-3/479-2 ja 1-11/272-1. Kaebaja palub ka määrata talle riigi õigusabi korras advokaat ja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Vangla poolt vastuseks kohtunõudele esitatud dokumentidest ilmnevad järgmised asjaolud.
5.1.J. Kolesnikov esitas Tartu Vanglale pöördumise, mis registreeriti 10. veebruaril nr 2-3/4791 all (tl 9). Pöördumisest ilmneb, et see on esitatud seoses 31. jaanuari 2020. a protokolliga1. Kaebaja esitas selles pöördumises küsimusi järgmistel teemadel: kriminaalasi tapmisega ähvardamisega seoses; millal on ta eiranud korraldusi; millal on kaebaja omanud keelatud esemeid, sh küsimused geelpastapliiatsi ja žileti omamise kohta. Samuti küsis kaebaja tõendit vangla vormi rikkumise kohta vangistusseaduse (VangS) § 69 kohaldamise ajal.
5.2.J. Kolesnikov esitas 9. märtsil 2020 TartuVanglale pöördumise, mis registreeriti numbriga 2-3/479-2 (tl 7-8). Kinnipeetav märkis pöördumises, et valetamine, laimamine, solvang, alandamine peab olema põhjendatud, aga see, mis on protokollides lukustatud kambri kohta, on fantaasia. Kaebaja märkis, et pole VangS § 69 kohaldamise ajal eiranud ametnike korraldusi ega rikkunud vangla vara, pole omanud keelatud esemeid. Kaebaja soovis teada saada, millal on käitunud manipulatiivselt, ning märkis, et tal pole 20 aasta jooksul olnud ühtegi ettekannet seoses ametnikule millegi ütlemisega. Ta esitas ka oma seisukohti terve rea vanglalt saadud vastuste ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja pikendamise protokollide kohta.
5.3.Tartu Vangla vastas kaebaja taotlustena pealkirjastatud pöördumistele 30. märtsi 2020. a vastuses „Vastus Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) märgukirjale täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise kohta“ nr 2-3/479-3 (tl 6). Esimese pöördumise peale vastas vastustaja selgitusega, et kinnipeetavat karistati distsiplinaarkorras ähvardavate väljendite kasutamise eest (26. novembri 2019. a ettekanne nr 638/5683). Menetluse käigus tuvastati süü geelpliiatsi osas. Kuna kinnipeetaval polnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete omamise eest, vesteldi temaga 9. detsembril 2019 seoses
Tegemist on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise protokolliga, mille kaebaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-20-565).
2(5)
3-20-988
keelatud esemetega. Vastuses märgiti, et inspektor-kontaktisik ei väljasta kinnipeetavatele geelpliiatseid, vaid tavalisi pastapliiatseid, millega on ka kinnipeetava pöördumine kirjutatud. Kinnipeetavale on keelatud žiletid eraldiseisvana. Kinnipeetaval on lubatud kasutada ühekordset habemelõikurit või raseerijat. Žileti näol on tegemist terava esemega, millega on võimalik tekitada kehavigastusi. Vastuses märgiti ka, et 21. novembril 2019 on koostatud ettekanne, millest nähtub, et kinnipeetaval olid seljas sinised ühekordsed vormiriided, mis olid rikutud –Tsärgil olid eemaldatud varrukad ja pükstel sääred (püksid olid tehtud põlvpüksteks). Teisele pöördumisele samas vastuses vastates teavitas vastustaja, et teabe- ja uurimisosakond ning sisekontroll on kinnipeetava pöördumisega tutvunud. Samas selgitati, et kaebajat ei ole laimatud ega tema suhtes valeväiteid esitatud. Kõik esitatud väited põhinevad kogutud andmetel (näiteks koostatud ettekanded). Lisaks sellele on kinnipeetav manipuleerinud ametnikke endaga vestlema, tuues ettekäändeks, et siis ta ei esita kirjalikke pöördumisi. Lisaks märkis vastustaja, et kinnipeetaval on hetkel seitse kehtivat distsiplinaarkaristust ning teda on karistatud ähvardavate väljendite kasutamise, allumatuse, mitteheaperemeheliku suhtumise ning ebaviisaka käitumise eest.
5.4.Tartu Vangla tagastas 27. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 1-11/272-2 J. Kolesnikovi vaide Tartu Vangla vastuse nr 2-3/479-3 peale. Kohtuasja toimikus ei ole küll J. Kolesnikovi 15. aprilli 2020. a vaiet, kuid kohtul puudub alus kahelda, et kaebaja on selliselt pealkirjastatud dokumendi vanglale esitanud (vangla ei eita vaide saamist). Vangla tagastas vaide järgmiste põhjendustega. Vastus märgukirjale ei ole haldusaktiks HMS § 51 tähenduses. Märgukirjale vastamisega antakse kinnipeetavale üksnes soovitud selgitusi. Vastuse sisuga mittenõustumine ei anna alust vaide esitamiseks. Vastust märgukirjale ei saa nende sisust tulenevalt vaidemenetluses vaidlustada ega taotleda selle kehtetuks tunnistamist või uue vastuse andmist. Vaidemenetluse korras ei ole võimalik vaidlustada vaides märgitud vastuskirja, kuna see pole haldusaktiks.
6.Kohus ei nõustu küll Tartu Vangla seisukohaga, et kaebaja esitatud dokumendid on märgukirjad, mida ei saa vaidemenetluses vaidlustada. Märgukiri on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 järgi pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Sellist sisu kaebaja pöördumistel nr 2-3/479-1 ja 2-3/479-2 ei ole. Küll aga on kohus arvamusel, et nimetatud dokumendid ei kujuta endast taotlusi ega avaldusi, mis eeldanuks mingi probleemi sisulist lahendamist, vaid kaebaja esitas küsimusi ja arvamusi, millele vastustaja on enda 30. märtsi 2020. a vastuses nr 2-3/479-3 (tl 6) küllaldase põhjalikkusega vastanud. Neid kaebaja pöördumisi on pigem võimalik mõista kui selgitustaotlusi MSVS § 2 lg 2 tähenduses (selgitustaotlus selle seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või õigusalase selgituse andmist asutuse õigusaktide, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta). Ka sellisele pöördumisele esitatud vastus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes, mida saaks vaidemenetluses vaidlustada. Kohus möönab, et kaebajal saaks olla kaebeõigus, kui tema päringutele poleks vastatud. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist. Vastustaja on oma 30. märtsi 2020. a vastuses käsitlenud mõlemat pöördumist ja neile 3(5)
3-20-988
sisuliselt vastanud. Asjaolu, et mõlemale pöördumisel on vastatud ühes vastuses, ei muuda vastamist kuidagi õigusvastaseks. Vastustaja on oma vastuse arusaadavalt struktureerinud ja vastanud mõlemale päringule eraldi. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kaebaja päringud hõlmavad küsimusi (vangla haldusakte, millega on talle kohaldatud ja pikendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kohaldati distsiplinaarkaristust), mille peale kaebaja on juba esitanud vaideid vanglale ja kaebused halduskohtule. Kaebaja on ka isikuks, kellele on tema suhtes tehtud otsustuste (sh distsiplinaarkaristused ja täiendavad julgeolekuabinõud) vaidlustamine kohtueelselt ja halduskohtus tuttav. Seega on kaebajale olnud pöördumistes käsitletud küsimustes õiguskaitse tagatud ning pöördumistes tõstatatud küsimustes on kaebaja saanud vanglalt tõendeid ja seisukohti ka vastavates kohtu- ja vaidemenetlustes.
7.Kaebaja peab vaide tagastamist ebaõigeks ja leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kaebaja soovib, et kohus menetleks tema taotlusi nr 2-3/479-1 ja 2-3/479-2 ning vaiet nr 1-11/272-1. Isikul puudub kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja haldusorgani kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata (Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9). Vaide tagastamise õiguspärasuse hindamine on asjakohane selleks, et kindlaks teha, kas saab lugeda kohtueelse menetluse läbituks või mitte (nt Riigikohtu 19. septembri 2020. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10 ja seal viidatud praktika). Kohus nõustub vastustaja vaideotsuse seisukohaga, et kaebaja pöördumistele koostatud vastus ei olnud haldusakt, mida saaks vaidemenetluses kehtetuks tunnistamise nõudega vaidlustada. Kaebaja pöördumistele esitatud vastus on toiming. Kaebaja on saanud sisulise vastuse oma mõlemale pöördumisele.
8.HKMS § 121 lg 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus. Säte näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus (nt Riigikohtu 1. novembri 2018. a määrus nr 3-18-763, punkt 9). Vastus selgitustaotlusele ei ole õiguslikult siduva iseloomuga toiming ning kaebaja õigusi saaks rikkuda sellele üldse vastamata jätmine. Sellisel juhul saaks olla kohane nõue vastustaja vastamiseks kohustamine. Vastuste võimalik ebapiisavus saab kaebaja õigusi riivata vaid vähesel määral. Rahulolematus vastuste sisuga ei loo kaebeõigust. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördumistele on vastatud ning kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd formaalsete või ebapiisavate vastustega, et kohtul oleks alust kohustada vastustajat kaebaja pöördumistele (uuesti) vastama.
9.Eelnevat arvestades ei pea kohus otstarbekaks kaebaja nõudeid täiendavalt täpsustada. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist (tl 17p). See taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. See säte näeb ette, et riigi õigusabi ei anta kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, mille kohus eeltoodud põhjustel tagastab. Seega puudub kaebajal kohtu hinnangul väljavaade oma õigusi selles menetluses kaitsta.
4(5)
3-20-988
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse (tl 1) sisuliseks lahendamiseks, ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.