XXi kaebus Eesti Õpetajate Liidu õpetajate kutsete kutsekomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 2.1-17 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (ik xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts Vastustaja – Eesti Õpetajate Liit (registrinumber 80005098), lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja vandeadvokaadi abi Anni Prants
Asja läbivaatamise vorm
Avalikel eelistungitel 05.05.2020 ja 30.06.2020 üleminekuga kirjalikku menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Kohustada vastustajat andma XXile meisterõpetaja tase 8 kutse koos kaebaja valitud kompetentsidega 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3773,40 eurot.
4.Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2020 a.
1.YY ja XX esitasid 05.10.2019 Eesti Õpetajate Liidule (EÕL) taotluse meisterõpetaja tase 8 kutse koos valitavate kompetentsidega õpetajate juhendamine ja koolitamine ning metoodika ja õpivara arendamine saamiseks. Hindamiskomisjon tegi 19.11.2019 protokollilise otsusega kutsekomisjonile ettepanekud taotlused rahuldada ning omistada YYele ja XXile meisterõpetaja tase 8 kutse koos taotletud valitavate kompetentsidega. 02.12.2019 kutsekomisjoni koosolekul otsustati küsida enne YYe ja XXi kohta otsuste tegemist täiendavat informatsiooni. 10.12.2019 e-kirjadega küsis kutsekomisjon YYelt ja XXilt selgitusi tema käitumise kohta 08.10.2019 ERR saates “Suud Puhtaks” ja saatele järgnenud vestlusringis ning andis 1(23)
võimaluse esitada oma selgitused suuliselt või kirjalikult. YY ja XX edastasid lõplikud vastused EÕL-ile kirjalikult 23.12.2019.
2.EÕL kutsekomisjon otsustas 03.01.2020 koosoleku otsusega nr 1.1-17 YYele ja otsusega nr 2.1-17 XXile meisterõpetaja tase 8 kutse koos valitavate kompetentsidega õpetajate juhendamine ja koolitamine ning metoodika ja õpivara arendamine andmata jätta. EEL 03.01.2020 otsuse nr 2.1-17 põhjendused:
1.Kutsekomisjoni koosolek toimus 02.12.2019, mille otsusega nr 2 otsustati käesoleva taotleja puhul hindamiskomisjoni ettepanekut mitte rahuldada, kuna kutsekomisjonini oli selleks ajaks jõudnud info taotlejat puudutava käitumise kohta, mille kohta puudus info hindamiskomisjonil hindamisprotsessis. Kutsekomisjon küsis juhtunu kohta taotlejalt selgitust ja pakkus võimaluse ärakuulamiseks nt 13.12. Taotleja ei selgitanud toimunut kirjalikult ega kasutanud ka võimalust kohtumiseks, vaid võttis endale juriidilise esindaja, kelle kiri saabus 11.12.2019. Peale taotleja advokaadiga peetud kirjavahetust esitas komisjon taotlejale palve esitada enda seisukoht hiljemalt 23.12. Vastus saabus 23.12 peale tööpäeva lõppu ning seoses pühadega, ei olnud kutsekomisjonil võimalik otsuseni jõuda enne 03.01.2020.
2.Meisterõpetaja tase 8 üheks nõudeks on väärikas suhtlemine igas olukorras, sh avalikkuse ees kolleegide ja õpilaste juuresolekul (kutsestandardi läbiv kompetents B.2.11). Kutsekomisjon leiab, et meisterõpetaja tegevus mitte ainult ei pea olema nõuetekohane, vaid peab ka näima selline ning õpetaja peab olema suuteline seda näitama.
3.Kutsekomisjon otsustas taotlejale meisterõpetaja, tase 8 kutset mitte anda, kuna komisjon nägi vastuolu kutsestandardis loetletud vajalike omaduste ning läbivate kompetentside ja õpetaja käitumise vahel sh komisjonile selgitusi andes. Kutsekomisjoni hinnangul ei ole taotleja seoses nn Suud Puhtaks intsidendiga näidanud üles soovi mõista, mis juhtunus võib riivata kohal viibinud õpetajate, õpilaste ja teiste kaaskondsete väärikustunnet ja sellele kohaselt käituda mh oma käitumist selgitada teistele osapooltele ja kutsekomisjonile. Kutsekomisjoni hinnangul ei ole see kokkuvõtlikult meisterõpetaja, tase 8 vääriline käitumine ja eelnimetatud kutset läbivad kompetentsid on täitmata ja vajavad arendamist.
4.Komisjon võttis otsuse tegemisel mh arvesse järgmist: hindamiskomisjoni ettepanekut, taotlejate kirjavahetuses vahendatud avaldusi, kutsekomisjonile Suud Puhtaks saate järel toimunud intsidendi, milles taotleja osales, kohta pealtnägijate poolt esitatud infot ning taotleja poolt olukorra kohta esitatud selgitusi, milles on tehtud etteheited teistele osapooltele ja kutsekomisjonile, sh taotleja soovimatust olla isiklikult ja suuliselt ära kuulatud.
3.YY esitas 06.02.2020 kaebuse Eesti Õpetajate Liidu õpetajate kutsete kutsekomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 1.1-17 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-20231). XX esitas 06.02.2020 kaebuse Eesti Õpetajate Liidu õpetajate kutsete kutsekomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 2.1-17 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-20-233). Kohus liitis 07.02.2020 määrusega kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-20231). Kaebuse põhjendused:
1.Kutsekomisjon on otsuste tegemisel ületanud oma pädevust. Kutsekomisjon ei ole otsuste tegemisel piirdunud hindamiskomisjoni 19.11.2019 otsuste õigsuse hindamisega, vaid on otsustes detailselt kajastamata uuele teabele tuginedes teinud hindamiskomisjonist erineva järelduse. KutS § 18 lg 2 p-s 6 sätestatud pädevuse teostamisel on kutsekomisjonil küll õigus hinnata hindamiskomisjoni otsuse õigsust, kuid mitte asuda hindamiskomisjoni asemel iseseisvalt uut kutseeksamit läbi viima. Täiendavate asjaolude ilmnemisel, mis võivad kutseeksami tulemust mõjuta oleks tulnud hindamisprotokoll koos täiendavalt ilmnenud asjaoludega tagasi saata hindamiskomisjonile kaebaja uue hindamise läbiviimiseks.
2.EÕL otsused on põhjendamata ega sisalda asjakohast motivatsiooni asjaolude kohta, miks kutsekomisjon ei nõustunud hindamiskomisjoni 19.11.2019 ettepanekuga. Kaebajale jääb tervikuna 2(23)
arusaamatuks, milles seisneb kutsekomisjoni poolt talle etteheidetav tegevus. Otsuses on kaebajale üldsõnaliselt ette heidetud käitumist haldusmenetluses kutsekomisjonile selgituste andmisel ja suhtumist nn „Suud Puhtaks“ saate intsidendiga seonduvasse, aga ei selgu, millistele konkreetsetele tõenditele ja analüüsile põhineb järeldus, et kaebaja ei vasta kutsestandardis loetletud vajalikele omadustele ning läbivatele kompetentsidele.
2.1.Kaebaja on haldusmenetluse käigus esitanud kutsekomisjonile kõik ettenähtud ja nõutud materjalid ning vastanud kõikidele esitatud päringutele tähtaegselt. Kaebajale ei saa teha põhjendatud etteheiteid selle pinnalt, et nende seisukohad ja hinnangud ei kattunud kutsekomisjoni vastavate seisukohtadega. Sõltumata hinnangust kaebaja kirjalike selgituste sisule, ei ole kaebaja vältinud eneseanalüüsi või käitunud kutsekomisjoni suhtes kuidagi ründavalt. Sisuliselt pani vastustaja kaebaja olukorda, kus tal tuli kaitsta enda au ja väärikust. Kutsekomisjon ei analüüsinud otsuses üldse kaebaja poolt 23.12.2020 esitatud kirjalikku selgitust, kuid pidas siiski võimalikuks järeldada, et kaebajal puudub piisav eneseanalüüsi võimekus. Ka ei selgu otsusest, milles seisneb kutsekomisjoni hinnangul ebakohane käitumine teistele osapooltele ja kutsekomisjonile oma käitumise selgitamisel. Pärast otsust kutsekomisjonile laekunud ja vastustaja poolt kohtule 28.08.2020 esitatud kolmandate isikute (kolleegid, õpilased ja koostööpartnerid) seisukohad kinnitavad kaebajal kutsestandardis sisalduva vaatlusaluse läbiva kompetentsi olemasolu.
2.2.Vastustaja ei võimaldanud talle enne kaevatava otsuse tegemist ärakuulamisõigust. Kaebajale ei saa teha etteheiteid haldusmenetluses komisjonilt selgituste ja teda puudutavate materjalide taotlemise, suulise ärakuulamisvõimaluse kasutamata jätmise või menetluses esindaja abi kasutamise pärast. Vastustaja ise pakkus kaebajale võimalust esitada seisukohad kirjalikult. Samas vastustaja seisukoht, mille kohaselt kaebaja loobus oma vastavast õigusest ilma, et talle oleks tutvustatud kutsekomisjoni võimalike negatiivseid järeldusi, on ebaõige. Ärakuulamise mittevõimaldamine võis mainitud asjaoludel mõjutada kaebaja taotluse lahendamist. Ärakuulamisõiguse teadlik mittevõimaldamine viitab ka sellele, et vastustaja oli otsustanud juba enne formaalse otsuse tegemist ja sõltumata kaebaja täiendavatest võimalikest seisukohtadest tema taotluse meisterõpetaja tase 8 kutse saamiseks rahuldamata jätta. Vastavale asjaolule viitab kaebaja hinnangul vastustaja poolt käesolevas kohtuasjas läbivalt rõhutatud seisukoht, mille kohaselt kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna vastustajale ei meeldinud kaebaja ja/või tema lepingulise isiku menetluslikud hoiakud (kaebaja esindaja seisukohad).
2.3.Kutsekomisjon on rikkunud otsuse andmisel HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet, kuivõrd ei ole tuvastatud ega uuritud otsuse tegemiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kutsekomisjon ei ole tuvastanud kaebaja konkreetset käitumisakti, mis väidetavalt rikkus üldtunnustatud käitumisnorme või häid tavasid ja kombeid. Otsusest ei selgu, et kutsekomisjon oleks analüüsinud otsuses viidatud täiendavaid materjale. Kutsekomisjon ei ole otsustes käsitlenud kaebaja poolt 23.12.2019 esitatud selgitusi. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas sai Eesti Õpetajate Liidu juhatusele teatavaks kaebaja taotluste menetlemine kutsekomisjonis ja millisel õiguslikul alusel kutsekomisjon pidas vajalikuks ja võimalikuks kaebaja vaatlusaluste taotluste menetlemisel asuda menetlema Eesti Õpetajate Liidu juhatuse 21.11.2019 pöördumist (kaebust) kaebaja suhtes.
2.4.Isegi kui kaebaja tegevuses kõnealuses haldusmenetluses esines puudusi või kaebaja konkreetse käitumisakti kohta 08.10.2019 ERR-s oleks võimalik teha etteheiteid, ei oleks nende põhjal võimalik mõistlikult järeldada, et kaebaja tegevus õpetajana tervikuna ei vasta meisterõpetaja tase 8 kutsestandardis sätestatud nõuetele, sealhulgas kutsestandardi punktis B.2.12 sätestatud läbivale kompetentsinõudele.
3.Kutsestandardi punktis B.2.12 sätestatud kompetentsi tuleb hinnata kõikide teiste kompetentside hindamise käigus ja nendega seoses (integreeritult), mitte eraldiseisvana (läbiv kompetents). Otsustest ei selgu, et kutsekomisjon oleks sellise analüüsi teostanud. Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus ning nende eraldi hindamine on vastuolus õpetaja kutsestandardiga. Läbivate kompetentside eraldiseisev hindamine on ilmselges vastuolus kutsestandardiga. Seega kutsekomisjon tugines kaebajale kutse mitteandmisel ainult läbivate kompetentside iseseisvale hindamisele, mis ei toimunud ettenähtud korras. 3(23)
4.Vastustaja põhjendused:
1.Kutsekomisjon ei ole ületanud otsuste tegemisel oma pädevuse piire. Kutsekomisjonil on pädevus otsustada kutse andmise üle, sh HMS §-st 4 tulenevalt kaalutleda hindamiskomisjoni ettepanekut. Kutsekomisjonil on ka kohustus kontrollida KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel omal algatusel hindamiskomisjoni ettepanekut sisuliselt. Kutsekomisjonil on suur kaalutlusruum ja kontroll selle üle on väga piiratud. Kutsekomisjon ei ole läbi viinud uut kutseeksamit, vaid uute asjaolude valguses, mis ei olnud hindamiskomisjonile otsuse tegemisel teada, lähtunud oma kaalutlustest. Ettepaneku tegemine hindamiskomisjoni poolt ei tähenda kohustust ettepanekut vastu võtta.
2.Vastustaja on otsuseid põhjendanud, nendest nähtub selgelt kutse andmata jätmise põhjus.
2.1.Vastustaja jättis kaebajale meisterõpetaja tase 8 kutse andmata mitte saate Suud Puhtaks intsidenditõttu, vaid seepärast, kuidas kaebaja intsidenti selgitas ning suhtus teiste osapoolte ja kutsekomisjoni reageeringusse, so asus arrogantsele ja ründavale positsioonile, vältides eneseanalüüsi ja selgituste andmist ja näidates üles soovimatust mõista, mis juhtus ja võis riivata teiste isikute väärikustunnet, ega leidnud aega kutsekomisjoniga kohtumiseks. Meisterõpetaja kõrgeima taseme kutse üheks nõudeks (läbiv kompetents) on väärikas ja mõistev suhtlemine igas olukorras. Ärakuulamise võimalust kaebaja ei kasutanudki, vaid võttis endale juriidilise esindaja, kelle kaudu nõudis hoopis enda informeerimist, tehes etteheiteid kutsenõukogu tegevusele ja märkides, et selgituste küsimine on asjasse puutumatu. Alles pärast kutsekomisjoni korduvnõuet, s.o kolmandat pöördumist, esitas kaebaja oma juriidilise esindaja vahendusel vastused. Oma vastuses ei esitanud kaebaja sisulisi selgitusi juhtunu kohta, vaid neist nähtus selgelt kaebaja soovimatus mõista, mis juhtus ja võis riivata teiste isikute väärikustunnet, sh arrogantne, etteheitev reageering teistesse osapooltesse (pidasid reageeringut sügavalt arusaamatuks) ja kutsekomisjoni tegevusse haldusmenetluse läbiviimisel (pidasid kutsekomisjoni tegevust põhiseadusvastaseks, mis rikub nende au ja väärikust). Vastustaja on juba haldusmenetluses kaebajale selgitanud, et õpetaja väärikas käitumine, sh ka kutsekomisjoni ja EÕL-iga, on kutsestandardi oluline osa (läbivad kompetentsid), mida kutsekomisjon soovib hinnata, ning soovimatus kutsekomisjonile selgitusi anda ja haldusnõude mittetäitmine võib iseenesest juba olla mitte kooskõlas kutsestandardiga. Kaebaja asus haldusmenetluses sisuliselt seisukohale, et tal ei ole kohustust kutsekomisjonile midagi selgitada. Vastustaja ei heida kaebajale ette ega ole teinud otsust kaebaja kahjuks põhjusel, et kaebaja kasutas esindajat või hoidust suulisest ärakuulamisest. Kaebaja kirjalikes selgitustes (23.12.2019) ei avaldunud kutsekomisjoni hinnangul kutsestandardi p-s B.2.11 nõutud kompetentsid ja kuna kaebaja ei kasutanud ka suulist selgitamisvõimalust, siis jäidki läbivad kompetentsid avaldumata. Läbivate kompetentside näitamiseks on parim isiklik ja vahetu kohtumine.
2.2.Selgitamiskohustuse täitmine, ärakuulamisõiguse võimaldamine, kaebaja ärakuulamine ja kompetentside hindamine on toimunud haldusmenetluses läbipõimitult. Kaebaja ei ole soovinud kasutada ärakuulamisõigust. Kuna kaebaja on ise loobunud ärakuulamisõigusest, et saa vastustajale ette heita HMS § 40 gl 1 rikkumist. Vastustaja on haldusmenetluses (13.12.2019 ja 19.12.2019 kirjad) juhtinud kaebaja tähelepanu kutse andmata jätmisele samadel põhjustel, mis sisalduvad vaidlustatud otsuses ning selgitanud, et kutsekomisjon soovib hinnata kutsestandardis ettenähtud läbivaid kompetentse. Kaebaja sai kirjadest aru või pidi aru saama, et kutsekomisjon soovib hinnata kutsestandardis ettenähtud kutset läbivate kompetentside olemasolu ja temalt on palutud selgitust, millest sõltub soodsa haldusakti (kutse) andmine.
2.3.Ebaõiged ja täiesti valed on kaebaja väited, et vastustaja ei ole kaalunud kõiki asjassepuutuvaid argumente ning et kutsekomisjon ei ole tuvastanud otsuse tegemiseks vajalikke faktilisi eeltingimusi. Olukorras, kus kutse andjani jõuab menetlusväline info kutset taotleva õpetaja hoiakute kohta ja tekib kahtlus nõutud kompetentside vastavuses, siis peab kutse andja menetlusvälise info paikapidavust kontrollima, tõendeid küsima-koguma. Uurimiskohustuse rikkumist saaks vastustajale ette heita juhul, kui haldusakti faktiliseks aluseks oleks ERR saates „Suud Puhtaks“ ja/või selle järgselt toimunud intsident (seal ebaeetiliselt käitumine). Antud juhul see nii ei ole.
2.4.Ka siis, kui otsuste põhjendused on puudulikud (millega vastustaja ei nõustu), ei saanud selline väidetav rikkumine mõjutada asja otsustamist. Vastustaja oleks ka täiendavate põhjenduste esi4(23)
tamise korral kaebajale kutse andmisest keeldunud ning teeks seda uue otsusega ka siis, kui esineksid formaalsed alused otsuste tühistamiseks ebapiisavate põhjenduste tõttu (mida antud juhul ei esine). See, et kaebaja ei vasta kutsestandardi tingimustele, oli niivõrd ilmselge, et kutsekomisjon peaks igal juhul andma vaidlustatud haldusaktid sisuliselt samasugusena uuesti välja. Kaebaja väide B.2.11 läbivate kompetentside eraldi hindamise kohta ei vasta tõele. Kutsekomisjon on hinnanud kaebajate B.2.11 kompetentse koos hindamiskomisjoni ettepanekuga teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega integreeritult. Olukorras, kui kas või üks läbivatest kompetentsidest puudub või antud kutsetasemele ei vasta, ei ole võimalik vastava taseme kutset anda. Kohtul ei ole võimalik antud juhul teha definitiivset ettekirjutust, vaid tühistamiskaebuse rahuldamise korral (millega vastustaja mingil juhul ei nõustu), tuleb kohtul kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja vastav taotlus. Kutse andmiseks on vajalik sisuliselt hinnata kutsestandardis ettenähtud kompetentside olemasolu, mida saab teha üksnes kutse andja, so vastustaja.
5.Kohus kinnitas 29.05.2020 määrusega YYe ja Eesti Õpetajate Liidu vahel kompromissi ja lõpetas YYe kaebuse osas menetluse. Määrus on jõustunud. XX täpsustas 06.08.2020 seisukohas kohustamisnõuet ja taotles kohtult tühistamiskaebuse rahuldamise korral kutsekomisjonile definitiivse ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt kutsekomisjonile 05.10.2019 esitatud taotluse rahuldamiseks ja kaebajale meisterõpetaja kutse, tase 8, koos valitavate kompetentsidega õpetajate juhendamine ja koolitamine ning metoodika ja õpivara arendamine omistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus käsitleb esmalt haldusmenetluse läbiviimise vormilist ja menetluslikku õigsust (I) ning seejärel sisulist õiguspärasust (II). Kuigi põhjendamine ja kaalumine on ka menetlusliku õiguspärasuse küsimus, käsitleb kohus seda tiheda seose tõttu sisulise lahendusega teises osas. Kohus sedastab esmalt, et ka kutse andmise menetluses kohaldub haldusmenetluse seadus ja sellest tulenevalt ka hea halduse tava, konkreetse menetlusest tulenevate erisustega (KutS § 1 lg 3). HMSist lähtumist kinnitab ka kutse andmise korra p 2.6. Kohus leiab sealjuures, et HMSiga isikule antavaid õiguseid ja tagatisi saab kutse andmise korraga üksnes täpsustada, aga mitte täiendavalt piirata või kitsendada. Seega omavad asjas keskset tähendust haldusmenetluse põhiprintsiibid – uurimine, ärakuulamine ja põhjendamine, mida tuleb järgida ka siis, kui haldusorganil puudub õigusteadmistega töötaja või ametnik. I Detsembri kirjavahetus kui menetlustoiming
7.Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada välja, mis menetlustoimingud toimusid 2019. aasta detsembrikuus kaebajaga peetud kirjavahetuses (alates vastustaja 10.12.2019 kirjast). Vastus tuleb leida kahele küsimusele: - kas kirjavahetuse raames on selge, mis toiminguid tehti ja kas mõni oluline toiming (nt ärakuulamine) jäi tegemata; - kas kaebaja tegevus nende toimingute käigus võis anda alust kutse andmata jätmisele. Viimast käsitleb kohus haldusakti sisulist õiguspärasust kontrollides (otsuse p 34 jj).
8.Kohus on juba varem eelistungil sedastanud, et vastustaja kirjavahetust kaebajaga saab käsitleda kolmest aspektist – tõendi kogumise, kompetentsuse hindamise ja/või ärakuulamisena. Vastustaja on 30.06.2020 istungil selgitanud, et need menetlustoimingud toimusid korraga ja sama-aegselt.
5(23)
Menetlustoiminguid saab haldusmenetluses iseenesest teostada läbipõimunult. See on kohtu hinnangul kooskõlas haldusmenetluse vormivabaduse ja eesmärgipõhisuse põhimõttega (HMS § 5 lg 2), kuivõrd võimaldab haldusmenetlust kiiremini ja efektiivsemalt läbi viia. Näiteks saab ühe kirjaga esitada haldusorganipoolsed selgitused (täita selgitamiskohustust) ning küsida tõendeid ja menetlusosalise selgitusi (täita uurimiskohustust) või täita selgitamiskohustust ja küsida menetlusosaliselt vastuväiteid koostatavale haldusaktile (anda võimalus ärakuulamiseks). Siiski peab ka menetlustoimingute põimunult läbiviimisel olema isikule selge, millal kogutakse tõendeid, millal teda hinnatakse ning millal ja millise tulevase akti suhtes tuleb tal esitada oma vastuväited ehk millal teda ära kuulatakse. Kohus leiab, et õiguspärase haldusmenetluse läbiviimisel on oluline, et menetlusosaline teaks, millise menetlusetapi või -etappidega on tegemist, mida temalt oodatakse, sh kas talt oodatakse üksnes asjaolu tõendamist või konkreetses menetlusetapis võimaldatakse talle ka oma arvamuse ja õigusliku seisukoha esitamist. Tulles olemasoleva asja juurde, siis: - tõendi kogumisena saab käsitleda küsimist, mis konkreetses saates kaebaja sõnul juhtus; - kompetentsi hindamisena saab käsitleda analüüsi käitumise kooskõla kohta läbivate kompetentsidega; - ärakuulamisena saab käsitleda kaebajale vastustaja võimaliku haldusakti projekti või põhjenduste esitamist, mille kohta saab kaebaja esitada oma sisulise seisukoha nii asjaolude, kompetentsidega kooskõla kui ka soovi korral õiguse kohaldamise kohta.
9.Kirjavahetusest nähtub järgmist: - Vastustaja 10.12.2019 kirjas küsitakse kaebajapoolset selgitust saate järel stuudios toimunu kohta, et kutsekomisjon saaks teha lõpliku otsuse. - Vastustaja 13.12.2019 kirjas peab kutsekomisjon oluliseks intsidendiga seonduvaid asjaolusid uurida ja hinnata, arvestades kaebaja asjaolusid, kirjeldusi ja selgitusi. Õpetaja väärikas käitumine on kutsestandardi oluline osa, mida komisjon soovib hinnata. - Vastustaja 19.12.2019 kirjas leitakse, et kutsekomisjon ei ole otsustanud kas ja millist rikkumist taotlejale ette heita, vaid soovib uurida taotleja käitumist ning seejärel otsustada kas ja millises puutumuses see on kutse andmisega ja kompetentside hindamisega. Vastuses on välja toodud suhtlemise ja eetikanõuete läbivad kompetentsid. Kirja lõpus on märgitud, et taotleja senine käitumine põhjustab kahtluse, et tegemist on taotleja kutsetegevust iseloomustava sündmuse ja asjaoludega sh tekib põhjendatud kahtlus kaaluda, kas asjaolude mitteesitamine ja haldusnõude mittetäitmine iseenesest on kooskõlas kutsestandardiga. Kirjas on viidatud ka HMS § 38 lg-le ehk tagajärjele, kui kaebaja jätab talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid esitamata. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et tegemist oli tõendite ja selgituste kogumisega. Kaebajalt soovitakse saates toiminu kohta selgitust, kirjeldust ja asjaolusid. Kohus selgitab, miks ta ei käsitle seda ärakuulamisena, edaspidi (vt punkt 13-14). Kompetentsi hindamine kutsekomisjoni poolt
10.Vastustaja on seisukohal, et samal ajal toimus ka kaebaja kompetentside hindamine, mis oli osaliselt võimatu seetõttu, et kaebaja ei võimaldanud end suuliselt ära kuulata. Kaebaja leiab, et kutsekomisjonil pole pädevust teha hindamiskomisjoni otsusest erinevat otsust, tuginedes andmetele, millele hindamiskomisjon tuginenud pole või mis polnud hindamiskomisjonile teada. KutS § 18 lg 2 p-dest 4-7 ja § 19 lg 6 p-dest 1-2 tuleneb, et kutsekomisjonil on pädevus otsustada hindamiskomisjoni vajalikkuse üle ja kontrollida hindamiskomisjoni tööd ning lõpliku otsuse kutse andmise või andmata jätmise kohta saab teha ainult kutsekomisjon. Hindamiskomisjonide moodustamine ei ole KutS § 18 lg 2 p 4 kohaselt kohustuslik, vaid kutsekomisjon võib hindamiskomisjoni ka moodustamata jätta ja kutse taotleja kompetentsi ise hinnata.
6(23)
Olukorras, kus kutsekomisjon on vastavalt KutS § 18 lg 2 punktidele 4 ja 5 leidnud, et hindamiskomisjoni moodustamine on kutse andmiseks vajalik ning kinnitanud ka hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid, leiab kohus, et kutsekomisjon on ise enda kaalutlusõigust kutse andmise üle otsustamisel piiranud. Sellisel juhul on kutsekomisjon kutse taotleja kutsenõuetele vastavuse sisulise hindamise pädevuse üle andnud hindamiskomisjonile ja hindamise tulemused piiravad kutsekomisjoni kaalutlusõigust kutse andmise üle otsustamisel (vt Riigikohtu 28.05.2014 otsuse nr 3-3-1-18-14 p 16). Kutsekomisjoni kaalutlusõigus saab aga piiratud olla selliste otsustuste puhul, mis eeldavad kaalumist. Faktiliste asjaolude osas, nt hariduse olemasolu või töökogemuse ajaline kestus, puudub kutse andmisel kaalutlusõigus, kuivõrd faktiliste kutsenõuete mittetäitmisel ei saa kutset anda. Seega ei ole kutsekomisjon hindamiskomisjoni hinnanguga või ettepanekuga faktiliste kutsenõuete osas seotud, st kui hindamiskomisjon on näiteks valesti tuvastanud taotleja hariduse olemasolu, saab kutsekomisjon selles osas teistsuguse otsustuse teha. Hinnangulistes küsimustes, mis eeldavad kaalumist (nt eetikanõuetele vastamine või hea maine olemasolu või sisuliste pädevusnõuete täitmine), on kutsekomisjoni kaalutlusõigus aga piiratud. Eeltoodu on põhjendatud ka hindamiskomisjoni ja kutsekomisjoni koosseisude erinevusega. Kutsekomisjoni kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled (§ 18 lg 1). Hindamiskomisjoni, mis on moodustatud kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks, liikmed peavad olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega (KutS § 19 lg-d 1 ja 4). Seega on eelduslikult hindamiskomisjonil ekspertteadmised kutse saaja kompetentside hindamisel. Hindamiskomisjonile esitatavad nõuded ja ka KutS § 18 lg 3 p 1 keeld1 muutuksid sisutuks, kui kutsekomisjon saaks hindamiskomisjoni hinnangu kergekäeliselt kõrvale jätta.
11.Praegusel juhul väidab vastustaja, et kutsekomisjonil tekkis vajadus kaebaja läbivat kompetentsi uuesti hinnata tulenevalt uutest asjaoludest, mis polnud hindamiskomisjonile teada. Uued asjaolud seisnesid vastustaja sõnul selles, et kutsekomisjonini jõudsid kirjad kaebaja väidetava käitumise kohta 08.10.2019 ETV saate „Suud Puhtaks“ järel toimunud vestluses. Kohus märgib esmalt, et kaebajale kutse andmisega seonduvad asjaolud olid vastustajale kui kutse andjale teada juba järgmisel päeval pärast saadet või 15.10.2019 (vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II Lisa 7 12.12.2019 e-kiri, dtl 209) ehk enne hindamiskomisjoni 16.11.2019 istungit ja 19.11.2019 hindamisotsuste tegemist. Sealjuures on vastustaja juhatuse liige selgitanud juba 19.11.2019, et kutsekomisjoni liikmed olid ja on juhtumiga üldiselt kursis (samas 19.11.2019 e-kiri). Seega on asjas küsimus, miks vastustaja, olgu siis vastustaja juhatus või kutsekomisjon ei edastanud vastavat teavet õigel ajal hindamiskomisjonile hindamiseks, mis oli ilmselgelt võimalik. Kohus ei pea aga vajalikuks seda täiendavalt uurida.
12.Kohus leiab, et hindamiskomisjoni otsus ei ole kutsekomisjoni jaoks eelhaldusakt. Kutsekomisjon saab kontrollida hindamiskomisjoni tegevuse, sh eksamitulemuse või hindamisotsuse õiguspärasust. Sealjuures saab hinnata kutsekomisjon hindamiskomisjoni poolt hinnatud asjaolusid ümber. Ilmselgete faktiliste või õiguse kohaldamise eksimustes, kus tegelikult teistsuguse haldusakti andmine (HMS § 58) ei ole võimalik, on kutsekomisjonil ka kohustus hindamiskomisjoni otsusest kõrvale kalduda. Hinnanguliste, kompetentsi sisulise hindamisega seotud otsuste korral peab aga kutsekomisjon ka põhjendama, miks ta hindamiskomisjoni varasema otsusega ei nõustunud, arvestades sh komisjonide koosseisude ja seega ka liikmete teadmiste, oskuste ja kogemuste erinevust.
Kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös
7(23)
Kuna läbivate kompetentside hindamine on sisuline ja hinnanguline hindamine, tuleb nende kompetentside osas uute asjaolude hindamise vajaduse tekkimisel suunata taotlus uuesti hindamiskomisjoni hindamisele. Vastasel juhul muutub hindamiskomisjoni instituut tervikuna sisutuks ja osutub võimatuks täita ka KutS § 18 lg 3 p-st 1 tulenevat keeldu, sest uute määravate asjaolude hindamisel osaleksid korraga kõik kutsekomisjoni liikmed. Ka siis, kui möönda kutsekomisjoni pädevust viia hindamismenetlust hindamiskomisjoni asemel algusest peale läbi, sh hinnates õpimappi, teha tunnikülastusi, koguda uusi asjaolusid ja neid hinnata, tuleb siiski kutse taotlejale seletada, et nüüd toimub tema kompetentside hindamine. Vastustaja 10.12 kirjas on küsitud üksnes kaebaja selgitust, mitte aga analüüsi, mis oli vastustaja kohaselt kirjavahetuse eesmärk (30.06.2020 istungil 12:14:42, vastustaja 30.06.2020 kohtukõne kirjalikud seisukohad, dtl 359). Ka viimasest kirjast kaebajale 19.12 nähtub, et kutsekomisjon ei olnud isegi veel otsustanud, kas küsitav teave on seotud kompetentside hindamisega. Seega ei viinud vastustaja sel ajal kompetentside hindamist kutsekomisjonina läbi. Ka suulise selgituse andmiseks võimaluse andmine ei vasta HMS § 17 nõuetele nii, et kaebajale pidi olema arusaadav, et tegemist on kohustusega ja hindamiskomisjoni vestlusega võrreldava menetlustoiminguga (pikemalt kohtuotsuse punktis 32). Kohus märgib, et peab siiski küsitavaks, kuidas uue asjaolu hindamisel vaid kutsekomisjoni poolt saab olla täidetud KutS § 18 lg 3 p 1 eesmärk. Vastustaja on kutsekomisjoni pädevuse osas viidanud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kontekstis ka KutS § 22 lg 1 punktile 3 (30.06.2020 istungil 11:19:32). Kohus leiab, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korraga ei saa muuta sisutuks kutse andmise korral hindamiskomisjoni pädevust. Kohus ei välista samas, et kui kahtluse all on kutset omava isiku tegevuse vastavus kutsestandardiga sätestatud sisuliste kompetentside osas, peab KutS § 18 lg 2 p 3 ja § 19 lg 1 alusel kompetentside hindamise siiski läbi viima hindamiskomisjon. Ärakuulamine
13.Kirjeldatud kirjavahetust ei saa käsitleda ärakuulamisena HMS § 40 mõttes. Kohus möönab, et iga kutse taotlejat ei tule tingimata ära kuulata. Kui kutse taotleja taotlus rahuldatakse või taotlus jäetakse rahuldamata taotluse toodust nähtuvalt, võib isiku jätta ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p-d 2 ja 3). Ka ei pruugi ärakuulamata jätmine tuua kaasa haldusakti kohtus tühistamist, kui kutsekomisjon lähtub hindamiskomisjoni seisukohast, et kutse tuleks jätta andmata, ning selles osas on isik juba hindamiskomisjonis saanud oma seisukohta avaldada. Käesolevas asjas ei ole aga vaidlust selle üle, et hindamiskomisjonis „Suud puhtaks“ saatega seonduvat ei käsitletud. Samuti oli hindamiskomisjoni hindamisotsus kaebaja suhtes positiivne. Otsus sisaldas küll soovitusi edasiarendamiseks, kuid kutsekomisjon ei ole ühestki märgitud soovitusest kutse andmata jätmisel lähtunud ning nende soovituste osas vaidlus puudub.
14.„Suud puhtaks“ saatega seonduv oli uus asjaolu, mida kaebaja taotluses ei avaldanud ning mis ei olnud hindamiskomisjonis arutelu all. Seega juhul, kui kutsekomisjon leidis, et see on oluline asjaolu kaebajale kutse andmise otsustamisel, tuli kaebaja selles küsimuses HMS § 40 lg 1 alusel ära kuulata. Ärakuulamist ei saa samastada menetlusosaliselt seletuse kui tõendi võtmisega, kuigi ärakuulamise käigus võidakse anda ka seletus. Menetlusosalise seletus kujutab endast pelgalt tõenduslikku informatsiooni, ärakuulamise eesmärk on aga võimaldada isikul esitada ka õiguslikke vastuväiteid ja põhjendusi oma seisukoha kaitseks. Ärakuulamise eelduseks on see, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. 8(23)
Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu 14.01.2004 lahend nr 3-3-1-8203). Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (Riigikohtu 10.12.2010 lahend nr 3-3-1-72-10). Riigikohus on 28.04.2014 otsuse nr 3-3-1-52-13 punktis 34 selgitanud, et kuigi seda, millises menetlusstaadiumis tuleb isikule anda võimalus oma seisukohti antava akti kohta esitada, pole õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, saab isik oma õigust ärakuulamisele kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest. Seejuures ei pea isikul olema võimalik tutvuda just akti projektiga. Seega ei pea küll isikule esitama antava haldusakti projekti, kuid isikule peab antava haldusakti resolutsioon ja põhjendused olema enne oma seisukohtade ja vastuväidete esitamist teada. Olukorras, kus kogutakse tõendeid ja isik kuulatakse ära, tuleb neid etappe ka eristada. Kohus toob näiteks ATS kohase distsiplinaarmenetluse, kus esmalt kogutakse tõendeid (§ 73 lg 4), seejärel koostatakse kokkuvõte (lg 5) ning siis antakse isikule võimalus kokkuvõttele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (lg 7). Isikul peab olema võimalik lisaks tõendi esitamisele viidata sellele, et teised asjakohased tõendid on kogumata ja/või tõendite alusel on jõutud valele järeldusele. Kõike eeltoodut ei pruugi isikul olla võimalik alles tõendi esitamisel teha, kuna siis ei ole isikule veel teada, millised asjaolud haldusorgan tõendi alusel tuvastab ja kuidas haldusorgan õigust kohaldab.
15.Kohus leiab, et kaebajat ei ole ära kuulatud haldusakti aluseks olevate asjaolude osas. Vastustaja on olnud seisukohal, et kaebajale jäi kutse andmata põhjusel, kuidas kaebaja haldusmenetluses selgitusi andis või nende andmisest keeldu. Kohtule nähtub kohtuotsuse punktis 9 kajastatud kirjavahetusest, et vastustajal endalgi ei olnud selge, kas ja millist rikkumist kaebajale üldse ette heidetakse ja kas see on üldse kutse andmisega puutumuses. Kohus möönab, et haldusorgan võib proovida viia menetlustoiminguid läbi omavahel läbipõimunult, kuid toimingute eristamise mistahes puudujääkidest tulenevat riski ei saa panna kaebajale. Kaebaja ei saa olla ärakuulatud akti andmise põhjuste osas, kui haldusorgan üldse ei sedastagi, kas uuritavad asjaolud on seoses haldusakti andmisega. Veel 19.12.2019 kirjas sedastab vastustaja, et komisjon ei ole otsustanud kas ja millist rikkumist taotlejale ette heita, vaid soovib uurida taotleja käitumist ning seejärel otsustada kas ja millises puutumuses see on kutse andmisega ja kompetentside hindamisega. Seega ei saanud vastustaja selle kirjaga ka teostada ärakuulamisõigust, kuna vastustaja ei olnud isegi veel rikkumise tuvastamise ja võimalike põhjendusteni jõudnud. Puuduvad ka põhjendused ja selgitused, kuidas kaebaja käitumine haldusmenetluses (s.o kirjavahetuses) on vastuolus kutsestandardiga. Seega selles osas, mis vastustaja seisukoha järgi on haldusakti andmise tegelikuks faktiliseks aluseks, on kaebaja ära kuulamata. Kaebaja ärakuulamiseks pidanuks vastustaja konkreetselt välja tooma, millist kaebaja käitumisviisi vastustaja analüüsib ning milles seisneb vastuolu läbivate kompetentsidega. Ainuüksi läbivate kompetentside loetlemine ilma sisustamata ja kaebaja tegevusega sidumata ei võimalda kaebajal seisukohti esitada. 19.12.2020 kirjas on loetletud näiteks semikoolonitega eraldatuna 9 erinevat oskust või kompetentsi. Kuidas on haldusmenetluses ütluste andmata jätmine või nende kohta selgituste küsimine vastuolus vastutustundliku kodanikuna käitumisega või õppijatele eeskuju andmisega, on ka kohtule arusaamatu. Kaebajale ei ole ka etteheidetav, et ta ei ole küsinud selgitusi, kuna seda on ta haldusmenetluses korduvalt nii oma 10.12 kui ka 13.12 kirjades teinud. Esindaja võtmise ja selgituste küsimisega ei ole kaebaja ärakuulamisõigusest loobunud, kuna esindaja kaasamine on kaebaja seadusest tulenev õigus ning ärakuulamisõigust saabki alles siis teostada, kui isikule on selge, kas talt kogutakse tõendit või ta kuulatakse ära. 9(23)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juba ainuüksi kaebaja ärakuulamata jätmine toob iseseisvalt kaasa haldusakti tühistamise, kuna kaebajal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid vastustaja hinnangule, millised kaebaja käitumisaktid (s.o käitumine haldusmenetluses) näitasid milliste konkreetsete läbivate pädevuste puudumist. Läbivate kompetentside hindamine
16.Poolte vahel on tekkinud vaidlus, kas läbivaid kompetentse on võimalik hinnata iseseisvalt. Kutse taotlemise ajal kehtinud kutsestandardi p B.2.12 sätestab, et läbivat kompetentsi hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentsidega integreeritult. Otsuse andmise ajal kehtinud standardi sama punkt sätestas, et läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Seletava sõnaraamatu2 kohaselt tähendab integreerima ühendama, osadest tervikut moodustama, liitma, ühte sulatama. Eeltoodust leiab kohus, et sõnade erinevusele vaatamata tähendavad mõlemad punktid sama – läbivaid kompetentse tuleb hinnata koos teiste kompetentsidega, mitte iseseisvalt. See tähendab, et taotleja ei pea eraldi tõendama õpetamiskeele valdamist, head koostööd, õppesisu valdamist ja enda kursis hoidmist, vaid need avalduvad juba muude sisuliste kompetentside käigus nagu õpetamine, juhtimine või õpivara arendamine. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust M. Pedaste selgituskiri, kus on leitud, et mitmeid (läbivaid kompetentse/üldpädevusi) tuleb hinnata iga kutsetaotleja puhul eraldi ega ole võimalik hinnata kohustuslike kompetentside hindamisega seonduvalt. Isegi standardi looja või normiandja selgitus ei saa muuta vastupidiseks standardis selgesõnaliselt sätestatud tingimust. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kutse andmisest ei saa keelduda, kui täitmata on üksnes mõni läbivatest kompetentsidest (nt koostöövõime või keeleoskus). Küll aga tähendab see, et läbivat kompetentsi ei pea eraldi tõendama, vaid selle olemasolu või puudumine peab avalduma muude kompetentside käigus (nt õpimapis, vestluses, tunnikülastuses). II
17.Kohtu jaoks ei ole pärast vastustaja 03.01.2020 otsuse kohta käivat e-kirja kahtlust, et tegemist oli vastustaja kutsekomisjoni kollegiaalse otsusega. Kuna kutsekomisjonil puudub töökord (kutse andmise korra p 7.1; vastustaja 30.04.2020 p 1.5), ei saa kontrollida otsuse vastuvõtmise korralduse vastuolu vastustaja sisekorraga. Arvestades aga elektroonilise menetluse laia levikut, ei saa tingimata elektroonilisi arutelusid välistada. E-kirja saajate nimestikust nähtub, et kõiki komisjoni liikmeid teavitati lõpptulemusest. Arvestades asja varasemat meediakajastust, ei pea kohus usutavaks, et mõni komisjoniliige oleks häälte eksliku lugemise korral jätnud sellest kaebajat või muud osa õpetajaskonnast teavitamata.
18.Kohtu jaoks ei ole lõplikult selge, millistest põhjendustest vastustaja otsuse andmisel lähtus ja kas 03.01 otsuse vastuvõtmisel ja kaebajale 17.01 edastatud põhjendused (haldusaktis kirjas olevad põhjendused) on tegelikult samad. Esmalt on kohtu kahtluse aluseks 03.01.2020 e-kirja lõpp, kus on sedastatud järgmist: Peame nüüd komisjonina: 1) andma hommikul 10ks kommentaari Õpetajate Lehele (kus me ei saa põhjuseid tegelikult hetkel lahata, kui haldusakt on alles koostamisel) 2) koondama konkreetse põhjenduse, miks taotlejatele kutse andmata jäi. Ma mõlema jaoks ideid koondamas ja siis saadan teile, /.../. Täiendavad ideed teretulnud!
Otsuse andmise või otsustamise ajal 03.01.20 pidi haldusakti sisuline põhjendus, miks kaebajale kutset ei anta, sh milline kaebaja tegevus on vastuolus läbiva kompetentsiga (eetikanõuete või suhtlusoskusega), kujunenud olema. Haldusakt võis olla vormistamisel, ehk kirjalikku kujule viimisel, aga haldusakti põhjendused pidid selleks ajaks sisuliselt olemas olema. Küsimuse all ei ole see, et kas neid sooviti kommentaarina avaldada, vaid üksnes see, et kirjavahetusest nähtub, nagu põhjendusi veel ei olekski. Samuti nähtub kirjast, et veel alles otsitakse ja koondatakse täiendavaid ideid, mis ei kinnita seda, et põhjendused sel ajal tegelikult olemas olid. Teiseks selgitas vastustaja esindaja 05.05.2020 istungil, et 4 komisjoniliiget käsitlesid rikkumise võimaliku alusena saate järel toimunut ning leidsid, et kutse tuleks anda. 6 komisjoniliiget aga lähtusid sellest, kuidas kaebaja reageeris järelepärimisele (05.05.2020 istungil 11:41:44). Vastustaja seisukohast tuleneb see, et isegi komisjoniliikmed ei saanud haldusakti võimalikust faktilisest alusest ühtmoodi aru. Kuigi kollegiaalsel organil võib olla keerulisem seisukohti koondada, ei saa õiguspärane olla tulemus, kus komisjon ise on diametraalselt erineval seisukohal, mis rikkumist üldse võidakse kaebajale ette heita. Arvestades asjas toodud muid rikkumisi, ei hinda kohus, kas siinsed minetused tingiksid iseseisvalt haldusakti tühistamise. Kaalumis- ja põhjendamiskohustus
19.Järgnevalt käsitleb kohus kaalumise ja põhjendamise üldpõhimõtteid. Vastustaja on leidnud, et kutse andmine on kaalutlusotsus, kus vastustajal on väga lai kaalutlusõigus. Samas on vastustaja ka leidnud, et vastustaja kaalumisõigus on redutseerunud nullini ning ka tühistamise korral tuleks välja anda uus samasugune haldusakt (vastustaja 09.03.2020 p 3.17 ja 3.33). Kohus leiab, et vastustaja kaalutlusõiguse ulatus sõltub konkreetsest asjaolust, mille tuvastamine on kutse andmise menetluses vastustaja ülesanne. Kui vaidluse all on haridustaseme omandamise või töökogemuse pikkuse nõue, võib vastustaja kaalutlusõigus kitseneda pea olematuks. Kui kutsestandard seab tingimuseks magistrikraadi või 5-aastase töökogemuse, ei saa vastustaja kutset anda, kui need tingimused on täitmata; ega keelduda tingimuste täitmisel kutse andmisest, kui muud põhjused puuduvad. Mitmed kutsestandardi nõuded on aga hinnangulised; nt B.2.2.3 – „kujundab füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt turvalise heaolu, tervist, arengut ja loovust toetava keskkonna“; või B.2.8.1 „toetab mentorina algaja õpetaja või uue kolleegi kohanemist ja arengut“. Ka siis kui näiteks formaalselt võib kutse taotleja olla määratud kellegi mentoriks, võib kutse andja leida, et sisuliselt on need kompetentsid täitmata. Seega on neis osades vastustajal kindlasti kaalutlusruum.
20.Käesolevas asjas on vaidluse all läbivatest kompetentsidest suhtlusoskuse ja eetikanõuete täitmine (kompetentsi nr B.2.12 alapunktid 6 ja 7). Läbivad kompetentsid on sõnastatud vormis: „määratleb end õpetajana /.../, valdab õppesisu /.../, oskab teadmisi siduda /.../, märkab, tunnustab, innustab /.../, on hea partner /.../, on orienteerutud tulemusele /.../, kasutab korrektset õpetamiskeelt ja väljendab end arusaadavalt /.../“. Kohus leiab, et tuleb kontrollida, kas ja kellel on kompetentside olemasolu või puudumise tõendamiskoormus ning kas lähtuda tuleb nende kompetentside olemasolu või puudumise eeldusest. Kohus leiab, et eetilised omadused ja suhtlusoskus, analoogselt sobivate isikuomadustega on isiku sellised tunnused, mille olemasolu taotleja ei pea eraldiseisvalt tõendama. Nende omaduste hindamisel on eeldus, et isikul on need olemas, ning põhjendada tuleb kompetentsi puudumist. Vastupidisel juhul tuleks lähtuda eeldusest, et kutse taotleja ei vasta eetikanõuetele ning isik peaks tõendama või 11(23)
põhjendama vastupidist. Kohus leiab, et sellisest eeldusest lähtumine ei ole loogiline ega ka inimväärikusele vastav. Eeltoodut kinnitab ka Riigikohtu 19.06.2020 otsuses nr 3-20-1044 toodu, kus hinnati kohtunikueksamil kandideerija isikuomaduste sobivust. Vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tekkisid komisjonil kaebajaga läbi viidud vestluses saadud teabe ja muude andmete võrdlemise põhjal kahtlused, kas isikul on kohtunikuametisse sobilikud isiksuseomadused (p 15). Küll aga ainuüksi kahtlused ei võimalda teha järeldust, et isikul puuduvad vajalikud isikuomadused (p 16). Üldkogu ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei sobi kaebaja kohtunikuametisse, mistõttu luges üldkogu kaebaja isiksuseomadused kohtunikutööks sobivaks (p 21).
21.Eetikanõuete ja suhtlusoskuste täitmise hindamisel on vastustajal seega ulatuslik kaalumisruum. Kaalumisõigust ei saa käsitleda lahus põhjendamiskohustusest (HMS § 56 lg 3). Mida ulatuslikum on kaalumisruum, seda ammendavamad ja igakülgsemad peavad olema haldusakti põhjendused. Laia kaalumisõiguse korral võib olla kohtu kontroll piiratum, kuna kohus ei saa kontrollida konkreetse lahenduse täpset õigsust, sh otstarbekust. Samas on Riigikohus ka sedastanud, et kaalutlusotsustes, kus tuginetakse määratlemata õigusmõistetele (nagu näiteks head kombed ja tavad), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu (lahend nr 3-3-1-62-02). Seega eetikanõuete rikkumise etteheitmisel peab vastustaja väga põhjalikult selgitama, milles nõuete rikkumine seisneb, et see oleks nii isikule endale kui ka kohtule arusaadav. Kohus ei pea võimalikuks, et õpetajatele kehtivaid suhtlus- ja eetikanõudeid mõistavad vaid õpetajaskond ise ning see ei ole ega saagi olla väljapoolt mõistetav või kontrollitav. Tegemist ei ole arhitektuurikonkursi ega ametniku edutamisega, millekohasele kohtupraktikale on vastustaja oma vastuses viidanud, kus isikule soodustuse andmine saabki olla väga hinnanguline ja pigem erandlik (sh konkursi võitmine või edutamine). Küll aga väites, et vastustaja kaalumisruum on kitsenenud ühe valikuni, laieneb seega ka kohtu kontrolliruum. Seega peavad vastustaja mistahes muud valikud otsuse tegemisel olema välistatud. Laia kaalumisõiguse korral on ka võimalikel põhjendamis- ja kaalumisvigadel suurem roll. Kui juba üks kaalutlustest osutub asjakohatuks, põhjendamatuks või muul põhjusel õigusvastaseks, võib see tingida haldusakti tühistamise, sest kohus ei saa olla veendunud, et kaalutluste kogumist ühe välja jätmisel tuleks teha uus samasugune otsus. Sellisel juhul saab haldusakt kehtima jääda üksnes juhul, kui ka allesjäänud õiguspärased kaalutlused tingiksid vältimatult sama haldusakti andmise. Otsuse põhjenduste liigitus
22.Kuigi vastustaja väitel tingisid kaebaja uue hindamise alustamise uued asjaolud seoses „Suud Puhtaks“ saate intsidendiga, ei ole vastustaja enda sõnul sellele intsidendile otsuse tegemisel tuginenud, vaid on tuginenud kaebaja käitumisele haldusmenetluses, suhtumisele kutsekomisjoni ja soovimatusele enda käitumist analüüsida (vt 03.01.2020 otsuse põhjendused, dtl 30-31). Seega on vastustaja alustanud asjaolude kontrollimist ühel alusel (kaebaja väidetav käitumine saates), kuid on andnud haldusakti teisel asjaolude kogumil. Kohus on juba eelnevalt sedastanud, et komisjon on olnud ebajärjekindel, mis rikkumist ikkagi arutati ja tuvastati (kohtuotsuse p 18). Otsuse sõnastus on aga sedavõrd avatud, et jätab võimaluse kahtluseks, et otsuse tegemisel on aluseks võetud ka muid asjaolusid või sündmuseid:
1.Kokkuvõttes on meisterõpetaja tase 8 üheks nõudeks väärikas suhtlemine igas olukorras, sh avalikkuse ees kolleegide ja õpilaste juuresolekul.
2.Kutsekomisjon otsustas taotlejale meisterõpetaja, tase 8 kutset mitte anda, kuna komisjon nägi vastuolu kutsestandardis loetletud vajalike omaduste ning läbivate kompetentside ja õpetaja käitumise vahel sh komisjonile selgitusi andes.
12(23)
3.Kutsekomisjoni hinnangul ei ole taotleja seoses nn Suud Puhtaks intsidendiga näidanud üles /.../ mh oma käitumist selgitada teistele osapooltele ja kutsekomisjonile.
4.Komisjon võttis mh arvesse järgmist /.../ kutsekomisjonile Suud Puhtaks saate järel toimunud intsidendi, milles taotleja osales, kohta pealtnägijate poolt esitatud infot.
Esimesest punktist nähtub, et oluliseks on peetud väärikat suhtlemist ka avalikkuse ees, kolleegide ja õpilastega. Avalikkus ja ka õppijad ei ole olnud haldusmenetluse osalised. Teises põhjenduses on toodud, et kaebaja käitumine oli vastuolus kompetentsidega muu hulgas ka komisjoniga suheldes. Sõnastusest tekib küsimus, milliseid muid suhtluseid või selgituste andmisi komisjon hindas. Kolmandas lauses on selgusetu, kes on need teised osapooled lisaks kutsekomisjonile, kellele kaebaja pidanuks oma käitumist selgitama. Asja aluseks võetavate materjalide osas (neljas lause) nähtub, et kuigi väidetavalt hinnati kaebaja käitumist üksnes haldusmenetluses, on aluseks võetud ka intsidendi pealtnägijate edastatud teave, mis ei seondu haldusmenetluses selgituste andmise või andmisest keeldumisega. Ka kutsekomisjoni 13.12.2019 kirjast tuleneb, et oluliseks peetakse suhtlemist sh ka kutsekomisjoni ja EÕL-ga. Kuigi see põhjendus on kooskõlas eeltooduga, ei nähtu kohtule vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi, millist kaebaja suhtlust EÕLi ehk vastustajaga silmas peetakse, mis jääks väljapoole kaebaja suhtlust kutsekomisjoniga. Kui tegemist on siiski ühe suhtlusega ning teine suhtluspool on korraga kahes rollis (vastustaja ja kutsekomisjon) ei saa sellest tulenevalt lugeda, et lisaks haldusmenetluses toimunud suhtlusele on toimunud mingi täiendav suhtlus, kus väidetavalt eetika- ja suhtlusnõudeid rikuti. Vastustaja edastas 24.08.2020 kohtule ka oma juhatuse liikme A. Sildniku ja kutsekoordinaatori selgitused (kirjad nr 12 ja 14). A. Sildniku kirjas toodud vastustaja survestamisele ei ole vaidlustatud haldusaktis ega vastustaja vastuses tuginenud. Kohtule on varasemalt esitatud üksnes YYe ja kutsekoordinaatori kirjavahetus (toimik I lisa 2), milles esitatud küsimused ilmselgelt ei välju haldusorgani selgitamiskohustusest ega viisakast käitumisest. Kutsekoordinaatori kiri kajastab pöördumisi, mis on tehtud pärast haldusakti ning kus on täiendavalt kajastatud suhtlust muude isikute kui kaebajatega. Juhul kui vastustaja sellekohastest kaalutlustest valikute kaalumisel siiski lähtus, on põhjenduste puudumise tõttu tegemist õigusvastase otsusega.
23.Kuigi kohus käsitleb edaspidi haldusakti põhjendusi vastustaja tõlgendusest lähtuvalt – rikkumiseks oli üksnes kaebaja tegutsemisviis haldusmenetluses – näitab kohtule otsuse sõnakasutuse mitmetimõistetavus koosmõjus komisjoni 4 liikme muu arusaamaga, et otsuse tegelikud põhjused võisid seisneda milleski muus.
24.Kohus käsitleb vastustaja otsuse põhjendusi edasi järgmistes osades: - kaebaja soovimatus olla isiklikult ja suuliselt ärakuulatud; - seletustest andmisest keeldumine või seletuste andmisega viivitamine; - seletuste ja muu kirjavahetuse kooskõla või vastuolu läbivate kompetentsidega. Isiklikult haldusmenetluses osalemine
25.Vaidlustatud otsuse kohaselt otsustati kutset mitte anda, kuna nähti vastuolusid vajalike omaduste ning õpetaja käitumise vahel sh komisjonile selgitusi andes. Kaebaja ei ole näidanud üles soovi /.../ mh oma käitumist selgitada teistele osapooltele ja kutsekomisjonile (otsuse p 3). Komisjon võttis mh arvesse /.../ sh taotleja soovimatust olla isiklikult ja suuliselt ära kuulatud (p 5). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust etteheide kaebajale, et kaebaja võttis endale esindaja ning esitas oma seisukohad kirjalikult selle asemel, et nõustuda suulise vestlusega. Kohus käsitleb neid võimalikke etteheiteid eraldi. Kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, võib juba väiksemahuliste kaalutluste õigusvastasus tingida haldusakti tühistamise. 13(23)
26.Vastustaja on end kohtumenetluses distantseerinud võimalikust tõlgendusest, et otsuse tegemisel oli kaalutluseks ka see, et kaebajal oli haldusmenetluses (eelkõige alates detsembrist toimunud kirjavahetuses) advokaadist esindaja. Vaatamata kohtumenetluses esitatud seisukohtadele leiab kohus, et haldusmenetlusest nähtub vastupidist. Fraasi „soovimatus olla isiklikult /.../ ära kuulatud“ tuleb siiski mõista üksnes samaväärsena kui „ilma esindajata“. Isiklikult menetluses osalemine on esindajaga osalemise vastand, mis tuleneb ka näiteks TsÜS § 115 lg-st 2, kus selgitatakse, et esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Ka HKMS § 143 lg 4 eristab isiklikult ja esindaja vahendusel osalemist ehk kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et menetlusosaline ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui istungil on tema esindaja. Seega on väide, et kaebaja ei soovinud olla isiklikult ära kuulatud, otsene etteheide, et kaebajal oli haldusmenetluses esindaja. Sama etteheite sisu kinnitab ka haldusmenetluses toimunud kirjavahetus, kus vastustaja 13.12.2019 e-kirjas sedastatakse järgmist: „Püüame ikka kolleegide vahelise suhtlemisega siin hakkama saada. /.../ Kutse andmise menetluses näeb kutse andmise kord ette õpetaja isikliku osalemise. Kui taotleja soovib suhelda ainult advokaadi vahendusel, siis kindlasti esitate advokaadina esindamise kohta ka volikirja.“ Lisaks tuleneb see ka vastustaja algsest, 09.03.2020 vastusest kaebusele: - p 2.10 - Kaebajad selgitusi ei esitanud ega kasutanud ka võimalust kohtumiseks, vaid võtsid endale juriidilise esindaja, kelle kaudu vastavalt 10. ja 11.12.2019 nõudsid hoopis... - p 3.25 - Ärakuulamise võimalust kaebajad ei kasutanudki, vaid võtsid endale juriidilise esindaja, kelle kaudu nõudsid hoopis... Esindaja kasutamist on peetud vajalikuks toonitada ka punktides 2.14, 2.19 ja korduvalt punktis 3.25. Eeltoodust tuleneb, et vastustaja on pidanud nii haldusakti andmise ajal kui ka pärast seda oluliseks, et kaebaja võttis omale haldusmenetluses esindaja, mitte ei osalenud isiklikult ilma esindajata.
27.HMS § 13 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. KutS ei ole seadnud piiranguid, milliseid menetlustoiminguid ei võiks esindaja vahendusel teha. Ka haldusmenetluse käsiraamat (lk 76) sedastab, et isikliku osalemise nõue peab tulenema seadusest selgesõnaliselt. Juhtumitel, kus seadus kasutab lihtsalt mõisteid “menetlusosaline” või “isik”, ei tulene sellest veel, et nõutav oleks menetlustoimingu sooritamine esindatava enda poolt. Küll on aga see vajalik näiteks juhtudel, kui seaduses on antud täiendina ka sõna “isiklikult”. Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule tuleb möönda toiminguid, sh ka kutse andmisel, mida toimingu iseloomust tulenevalt saab teha üksnes isiklikult. Esindaja ei saa isiku enda asemel näiteks kinnitada isikusamasust allkirja või sõrmejäljega vms; teha esindatava asemel eksamit või viia läbi näidistundi. Ka saab isikuomaduste hindamine toimuda vaid isiklikult, mitte esindaja kaudu, sest hinnatavaks on siiski isiku, mitte tema esindaja isikuomadused. Ka võib mõnikord faktiliste asjaolude esitamiseks või selgitamiseks vajalik olla, et seda ei tehta esindaja vahendusel, vaid otse. Samas ei ole esmaste faktide esitamine esindaja kaudu haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses (näiteks kaebuses või vastuses) esindaja kaudu keelatud. Tõendi loomine, sh tunnistuse andmine saab olla oma olemuselt võimalik üksnes isiklikult. Samas ei pruugi olla välistatud see, kui isiklikult tehtavate toimingute juures esindaja siiski viibib, sh ka eksamil, sõrmejälje, DNA proovi või tunnistuse andmisel.
28.Kaebajalt sooviti 10.12.2019 e-kirjaga selgitust 08.10.2019 saate “Suud puhtaks” järel stuudios toimunu kohta. Asjaolude uurimise esitamise vajadust on korratud ka hilisemates kirjades. Kohus jääb varem toodu juurde, et tegemist oli tõendi kogumisega (vt otsuse p 8-9). Selgituse andmine ei 14(23)
pea olema tingimata toiming, mida tuleb teha isiklikult. Nii haldusmenetluses (näiteks maksumenetluses) kui ka kohtumenetluses võib isik haldusorgani või kohtu küsimustele esmalt selgitusi anda esindaja vahendusel. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on lõpuks andnud selgituse ise (kaebaja 23.12.2019 seisukoht). Esindaja küsimused selle kohta, miks selgitusi tuleb anda ja mis on nende tähendus kutse andmise kontekstis, ei ole toimingud, mida samuti peaks tegema kaebaja ise isiklikult.
29.Vastustaja on otsuse punktis 2 tuginenud, et kutsestandardi kohaselt on meisterõpetaja tase 8 läbivaks kompetentsiks mh (B.2.11) järgmised tegevusnäitajad: loob positiivse suhtluskeskkonna ja käitub vastavalt headele suhtlemistavadele; suhtleb edukalt erinevate tasandite ja sihtgruppide inimestega, analüüsib ja arendab oma suhtlemisoskusi, teeb konstruktiivset kriitikat ja on sellele avatud; juhindub oma töös õpetaja kutse-eetikast; toetab oma tegevuse kaudu kutse-eetika ja õpetaja ameti laiemat teadvustamist ning väärtustamist ühiskonnas; kujundab oma eeskujuga õppijate väärtusi. Kokkuvõttes on meisterõpetaja tase 8 üheks nõudeks väärikas suhtlemine igas olukorras, sh avalikkuse ees kolleegide ja õpilaste juuresolekul. Kohtule ei nähtu, millist kutsestandardi tingimust on kaebaja haldusmenetlusse esindaja kaasamisega rikkunud. Ainuüksi kompetentside või oskuste loetelu ei ole haldusakti põhjendamiseks piisav (vt ka kohtuotsuse p 21). Otsuses ei ole näidatud ära seost kaebaja konkreetse käitumisakti ja puuduva kompetentsi vahel. Kohus leiab, et eetikanõuetega ei saa piirata seadusest tulenevate õiguste kasutamist, kui tegemist ei ole ilmselgelt oma õiguste kuritarvitamise, kiusamise, teisele poolele kulude või ebamugavuste tekitamise või muu pahatahtlikkusega. Suhtlus haldusmenetluses ei ole suhtlus avalikkuse ees. Isiku edukat suhtlemist ei välista see, kui ta kasutab endale keerukas ja võib-olla arusaamatus olukorras esindaja abi. Kohus peab ebamõistlikuks eetikanõude võimalikku tõlgendust, et õpetajal ongi välistatud esindaja kasutamine mistahes haldus- või kohtumenetluses, sh suhtluses kolleegidega. Ka on vastustaja eelnevalt möönnud, et ei ole üheselt selge, mis menetlustoiminguga oli detsembrikuise kirjavahetuse näol tegemist (30.06.2020 istungil 11:36:40, 11:39:42; vastustaja 24.08.2020 p 1.5). Sellises selgusetus olukorras ei ole menetlusosalise poolt õigusnõu küsimine mistahes äratuntaval viisil eetikanõuete rikkumine või pahauskne. Suuliselt ärakuulamine
30.Haldusakti punktis 5 on tuginetud ka kaebaja soovimatusele olla suuliselt ära kuulatud. Ka vastustaja vastuses kaebusele on korduvalt rõhutatud, et üheks kahest rikkumisest oli, et kaebaja ei leidnud aega kutsekomisjoniga kohtumiseks (vastuse p-d 1.2, 2.16, 3.9 ja 3.24). Kohus märgib esmalt, et kaebajale ei ole sellist kohustustki seatud. Vastustaja 10.12.2019 e-kirjas (vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 10, dtl 178) on sedastatud: „Hetkel on mõistetavalt ülimalt kiire aeg, kuid oleme valmis teid ära kuulama nt reedel, 13. detsembril hommikupoole või pärast kella 15.00. Loomulikult võite esitada enda selgituse koheselt ka kirjalikult.“ Ka 13.12.2019 e-kirjas (vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 11, dtl 182-183) on toodud, et „soovime kutse andmise üle otsustamisel arvestada just asjaosalise XXi enda poolt esitatud asjaolusid, seepärast pakkusime ka võimalust kohtumiseks, et taotleja saaks enda seisukohta kirjeldada ja olukorda selgitada.“ Seega võis mistahes mõistlik menetlusosaline saada aru, et ta võib valida, kas soovib anda selgitusi suuliselt või kirjalikult. Kahe valikuvariandi andmise korral ei tohi muutuda hiljem karistatavaks või eetiliselt etteheidetavaks, kui valitakse pakutud võimalus, mille valimist vastustaja võib-olla ei soovinud.
31.Kohus on juba eelnevalt sedastanud, et ei olnud selge, mis menetlustoiminguga oli detsembris toimunud kirjavahetuse näol tegemist. Kohtule ei nähtu kutse andmise korrast, et kutsekomisjoni poolt kutse andmise osas oleks ette nähtud suuline ära kuulamine. Vastustaja enda 02.12.2019 proto15(23)
kollist ei nähtu, et kutse saajad, kellele kutse andmist arutati, oleks kohale kutsutud ja ära kuulatud, sh ka kaebaja, kelle suhtes tekkinud küsimusi arutati. Ka vastustaja kodulehelt3 nähtub: „Järgneb vestlusvoor, kus taotleja kohtub hindamiskomisjoni liikmetega. Vestluse pikkus on pool tundi. Hindamiskomisjon teeb kutse andmise/mitte andmise ettepaneku kutsekomisjonile, kes teeb lõpliku otsuse. Teade kutse andmise/mitte andmise kohta saadetakse taotlejale e-posti teel, kui pole avaldusel märgitud teisiti.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole kutse andmise otsustamisel pärast hindamiskomisjoni otsust kutse saaja suuline ärakuulamine kutsekomisjoni poolt kutse andmise senine kohustuslik osa.
32.Kohus saab vastustaja seisukohast aru, et detsembrikuises kirjavahetuses toimus korraga nii tõendite kogumine, ärakuulamine kui ka hindamine, kas kaebaja vastab kutse andmise nõuetele. Kohus ei välista, et mingis osas võis olla kutsekomisjoni tahe suunatud hindamiskomisjoni läbiviidava vestluse kordamisele (vastustaja on viidanud, et meistritaseme kompetentsid väljenduvad just vestluses, 30.06.2020 istungil 12:12:54, 12:14:30, 12:15:45, 12:25:43). Jättes hetkel kõrvale küsimuse, kas kutsekomisjon saab korrata hindamiskomisjoni tööd (sh teha tunnikülastusi, viia läbi eksameid vms), peaks selgitus sellise tegevuse kohta ja sellest tulenev HMS § 17 nõuetele vastav kutse olema kaebajale edastatud. Kohus ei saa asjas edastatud kirjavahetusest aru nii, et kaebajale oleks edastatud HMS nõuetele vastav kutse konkreetsel päeval kohale ilmumiseks koos tagajärgede selgitustega. Pigem on vastustaja selgitanud seda kui võimalust ja andnud ja öelnud, et loomulikult võib kaebaja esitada selgituse ka kirjalikult. Ka kutse esitamisel või kokkusaamise kokkuleppimisel peab haldusorgan mh järgima hea halduse tava ega tohi kergekäeliselt, isiku muid kohustusi arvestamata aega muuta. Suulise ärakuulamise osas ei ole olukord ka teistsugune, kui käsitleda vastustaja kirju tõendi kogumisena või ärakuulamisena. Mõlemas osas kehtib vormivabadus (HMS § 5 lg 1) ning tõendi esitamata jätmise tagajärjeks, nagu ka vastustaja 19.12.2019 kirjas selgitanud on, saab olla taotluse läbi vaatamata jätmine või siis ka asjaolu hindamine ilma küsitud tõendita, põhjendatud juhul isiku kahjuks. Sama tagajärg on ka isikule ärakuulamisõiguse tagamisel, kui isik ei soovi seda õigust kasutada. Kohus peab vajalikuks märkida, ka, et haldusmenetluse käsiraamatu lk 226 kohaselt on ärakuulamise vormi valik puhtalt asutuse pädevuses, kui seadused ja määrused seda küsimust ei täpsusta. Seejuures peab asutus aga arvestama HMS § 5 lg-t 2 – menetlustoiming ei tohi olla isikule mittevajalikult koormav, s.t põhjustada tarbetuid ebameeldivusi. Teisalt peab asutus tagama, et ärakuulamisõigust oleks võimalik kasutada efektiivselt. Üldjuhul piisab ärakuulamise läbiviimiseks kirjalike vastuväidete esitamise võimalusest. Teisalt on raske kujutada ette situatsiooni, kus asutusel oleks mõjuv põhjus takistada isiku poolt kirjalike vastuväidete esitamist. Kirjaliku arvamuse vastuvõtmata jätmist asutuse poolt ei saa õigustada see, et asutus soovib isikuga “näost näkku” suhelda. HMS § 40 ei anna asutusele õigust isikut “üle kuulata”, vaid õiguse isikule. Samuti saab menetlusosalist isiklikult asutusse ilmuma kohustada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Sama käsiraamatu lk-l 81 on leitud, et kutse ei tekita reeglina isikule kohustust menetlustoimingule ilmuda, kuid menetlusosalise ilmumata jätmisel võidakse asi läbi vaadata tema juuresolekuta (kui see on võimalik) või jätta isiku taotlus rahuldamata (HMS § 38 lg 3). Seega on ilmumata jätmise tagajärjed sarnased kohtuotsuse punktis 34 käsitletule, ehk need võivad kaasa tuua keelduva haldusakti, kuid ei saa olla iseseisvaks eetiliseks rikkumiseks.
33.Ka suulise ärakuulamise osas ei nähtu kohtule, millist kutsestandardi tingimust, sh eetikanõuet on kaebaja rikkunud (vt ka kohtuotsuse p 29). Positiivse suhtluskeskkonna loomine, hea suhtlemistava ja edukas suhtlemine ei nõua tingimata silmast-silma suhtlust. Kaebaja isiklik eelistus väljendada kirjalikult, kui seda on võimalusena pakutud ning kaebajat ei ole kohustatud kutse alusel kohale ilmuma, ei ole eetiline rikkumine, mille alusel saaks kaebajale kutse andmisest keelduda. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik arvestada kaebaja kirjalike seisukohtadega. Selgitustest andmisest keeldumine või nende esitamisega viivitamine
http://www.opetajateliit.ee/?page_id=1179 p 16
16(23)
34.Haldusaktis toodud etteheidet kaebajale, et kaebaja ei näidanud üles soovi oma käitumist selgitada, tuleb käsitleda eraldi põhjendusena. Selgituste andmata jätmisele kui võimalikule eetilisele rikkumisele on sellisena tuginetud ka vastustaja 19.12.2019 kirja viimases lõigus. Samas kirjas on ka selgitatud HMS § 38 lg-st 3 tulenevat tagajärge, kui selgitused jäävad esitamata. HMS § 38 lg 3 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotlust ei jäetud läbi vaatamata, vaid see vaadati sisuliselt läbi. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 30.04.2020 otsusega nr 3-19-1002 sarnast asja, kus vaidluse all advokaadile distsiplinaarkaristuse määramine mh HMS § 38 lg-ga 3 analoogse normi rikkumise ehk tõendi esitamata jätmise eest. Ringkonnakohus selgitas p-des 17 ja 18, et asjaolu, et menetlusosalisel lasub kohustus teave esitada, ei omista vaidlustatud tegevusele regulatiivsust. Vaidlustatud tegevust ei tagata mh sanktsiooniga (nt sunnirahaga või karistusega). Aukohus hindab nõude täitmata jätmist asjaolu tuvastamise kontekstis. Sellest tuleneb, et tõendi esitamata jätmist ei saa aukohus eraldi sanktsioneerida, sh karistada distsiplinaarkaristusega. Olukorras, kus isik jätab nõutava tõendi mõjuva põhjuseta esitamata, on haldusorganil võimalik hinnata konkreetse asjaolu esinemist kaebaja kahjuks. Eeltoodust tuleneb, et haldusmenetluses selgituste esitamata jätmine tähendab seda, et isik loobub võimalikust enda kasuks esitatava tõendi esitamisest. Sellisel juhul hindab vastustaja tõendikogumit ilma selle tõendita. Kui ilma tõendita ei ole võimalik üldse asjaolu hinnata ja selle tõendi esitamine on taotleja kohustus (nt hariduse tõendamise korral), saab vastustaja jätta taotluse ka läbi vaatamata. Seega on menetlusosalisel õigus jätta end soodustav tõend esitamata ja leppida tagajärgedega. Seletuse andmine on kohustuse rikkumine üksnes siis, kui seadus seda sõnaselgelt sätestab (vrdl ATS § 73 lg 4).
35.Käesoleval juhul tuleb aga arvestada ka kaebajalt tõendite kogumisega seotud konkreetseid asjaolusid. HMS § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse isiku soovil. Kaebaja on advokaadi vahendusel korduvalt enne selgituse esitamist küsinud, millise asjaoluga seoses selgitust küsitakse ja kuidas see seondub kaebajale kutse andmisega. Kohus, omades terviklikku ülevaadet kogu haldusmenetlusest ning vastustaja hilisematest seisukohtadest, võib oletada ja tuletada, mille kohta vastustaja soovis selgitusi saada, sh mis eesmärgiga ja milliste eetiliste nõuetega seonduvalt, sõnastades sellega ka vastustaja kirjad ümber. Kohus võib ka oletada, et kaebaja esindaja kõiki võimalusi kaaludes sai oletada, millised võivad olla seletuskirja esitamise kõikvõimalikud tagajärjed ja milliste asjaolude, sh võimalike rikkumiste tõendamiseks seda võidaks kasutada. Samas on haldusmenetluses vaidluse all olevate asjaolude kindlaksmääramine ja konkreetse asjaolu tarvis tõendite kogumine vastustaja ülesanne ning kaebaja ei pea esitama selgitust, mis kataks kõikvõimalikke täpsustamata etteheiteid. Märkida tuleb ka seda, et vastustaja on kutse andmisel haldusorgani ehk valdkonna spetsialisti rollis ning kaebaja taotleb kutset tõenäoliselt vaid mõned korrad elus, mistõttu ei saa kaebajalt eeldada vajalike asjaolude ja kaalutluste kohta vastustajast paremaid teadmisi. Ka haldusmenetluse käsiraamatu lk-l 171 on selgitatud, et menetluse adressaadile peab olema piisavalt selge, miks ja millisel õiguslikul alusel haldusorgan tema suhtes toiminguid läbi viib, ning menetlusosaline ei pruugi ilma selgitusteta teada, millised asjaolud ja dokumendid võivad haldusotsuse tegemisel tähtsust omada ega oska neile oma selgituses või vastuväidetes tähelepanu juhtida. Oluline on ka see, et vastustaja 13.12.2019 kirjas on toodud üksnes, et komisjon peab oluliseks antud intsidendiga seonduvaid asjaolusid uurida ja kaaluda; tuues välja õpetaja väärika käitumise. Sealjuures aga hilisemas 19.12.2019 kirjas sedastab vastustaja, et kutsekomisjon ei ole otsustanud kas ja mil17(23)
list rikkumist taotlejale ette heita, vaid soovib uurida taotleja käitumist ning seejärel otsustada kas ja millises puutumuses see on kutse andmisega ja kompetentside hindamisega. Kohus leiab, et vastustajal ei ole lubatav küsida selgitust asjaolude kohta, mille seost ja mõju kutse andmisele vastustaja selgitama ei soostu. Selline toimimisviis ei ole kooskõlas hea halduse tavaga.
36.Kohus ei leia, et õpetajatele, advokaatidele (vt eelnevalt viidatud ringkonnakohtu lahend) või ka muudele ametitele kehtivad eetikanõuded oleksid sedavõrd erinevad, et õpetajatele ei kehti HMS § 38 lg-st 3 tulenev valikuvabadus jätta end soodustav selgitus esitamata ja saada keelduv haldusakt. Sarnaselt kohtuotsuse punktis 29 toodule leiab kohus, et eetikanõuetega ei saa piirata seadusest tulenevate õiguste kasutamist, sh selgituste küsimist selle kohta, miks üldse tõendit kogutakse. Vastustaja ei ole ka täpsustanud, millise konkreetse eetikanõude rikkumist kaebajale ette heidetakse. Kohtul on äärmiselt keeruline sisustada või järeldada, kuidas haldusmenetluses tõendi esitamata jätmine on vastuolus heade suhtlemistavade, konstruktiivse kriitika tegemise ja saamise, õpetaja ameti teadvustamise ja väärtustamise või õppijatele eeskuju andmisega. Kohus rõhutab, et tegemist on isiku seadusest tuleneva valikuõigusega, mille sanktsioneerimist ei ole ette nähtud. Samuti on haldusmenetlus toimunud kitsalt kaebaja ja kutsekomisjoni vahel, mistõttu ei saa tõendi esitamata jätmine ka anda halba eeskuju õpilastele või vähendada õpetaja ameti teadvustamist või väärtustamist. Kaebaja antud seletuse ja kirjavahetuse kooskõla läbivate kompetentsidega
37.Vaidlustatud otsuses on leitud, et kaebaja ei ole seoses Suud Puhtaks intsidendiga näidanud üles soovi mõista, mis juhtunus võib riivata kohal viibinud kaaskondsete väärikustunnet, ja sellele kohaselt käituda. Kutsekomisjon võttis sealjuures arvesse pealtnägijate poolt esitatud infot. Kohus saab aru, et infoks on kahe inimese pöördumised vastustaja poole (vt vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 10, dtl 177-178). Etteheide kaebajale põhineb seega sellel, et Suud Puhtaks saate järel toimus midagi (n.ö juhtunu), mis võis kellegi väärikustunnet riivata. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajale heidetakse ette nii juhtunuga väärikuse riivamise mittemõistmist kui ka vastavalt käitumata jätmist, on oluline, et oleks tuvastatud, mis juhtus ja mida kaebaja tegi, mis rikkus kellegi väärikust. Kohtule ei nähtu haldusaktist ega ka hilisematest dokumentidest, et vastustajal oleks üldse selge, kas ja kes mida tegi. Vastustaja käsutuses olnud seletuskirjad (vt vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 6, dtl 208 ja lisa4/Toimik II lisa 9, dtl 211) on sedavõrd üldised, et peale mõningate inimeste ebamugavustunde ei ole võimalik mistahes muud tuvastada. Sealjuures ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja üldse kohal viibis ning midagi ütles. Kaebaja on kinnitanud, et osales saatele järgnenud spontaanses arutelus, kuid viibis vaid selle alguses. Kohal viibis ka suur hulk teisi inimesi. Kaebaja kinnitas, et ei ole käitunud silmatorkavalt ebaviisakalt või ebakultuurselt või õpetajale sobimatul viisil ega solvanud haridus- ja teadusministrit ega ka ministeeriumi töötajaid (vt vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 13, dtl 188). Haldusaktis puuduvad mistahes viited kaebaja selgitustele, sh nendega arvestamisele või arvestamata jätmisele. Olukorras, kus ütlused on vastuolulised, tuleb neid analüüsida ja/või koguda täiendavaid tõendeid. Teiste võimalike osalejate nimed on vastustajale avaldatud näiteks 20.11.2019 e-kirjas (vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 7, dtl 209), kellest üks on oma selgituse kaebaja käitumise kohta avaldanud ka meedias4. Samuti oli vastustaja käsutuses kohtuasjas teise kaebaja samasugune selgituskiri ehk vähemalt arvuliselt oli toimunu ja selle (eba)väärikuse kohta kaks erinevat seisukohta.
Kohus küsis asjas vastustajalt välja ka pärast otsuse andmist esitatud pöördumisi, millest tuleneb, et saates ja sellele järgnenud arutelus osalenute sõnul ei käitunud kaebaja ebaväärikalt ja kaebaja tõenäoliselt ei osalenudki grimmitoas jätkunud arutelus (vt vastustaja 24.08.2020 lisad Kiri 2 dtl 396, Kiri 3 dtl 398-399, Kiri 4 dtl 400, Kiri 6 dtl 405, Kiri 7 dtl 409, Kiri 10 dtl 413, Kiri 11 dtl 416, Kiri 13 dtl 420). Lisaks nähtub kohtule ka meedias ilmunust, et teised kohalviibijad viisakusreeglite rikkumist ei täheldanud5. Esimesest artiklist nähtub ka seisukoht, et kaebaja väga eetrijärgses vestluses sõna ei võtnudki, mis on kooskõlas kaebaja enda selgitustega. Kaebaja on ka selgitanud, et üks pöördumise kirjutanutest on hiljem asunud seisukohale, et tal ei ole kaebajale midagi ette heita (30.06.2020 istungil 12:01:47). Eeltoodust tulenevalt nähtub kogumis, et vastustaja seisukoht, et n.ö juhtunus kaebaja käitumine riivas kellegi väärikustunnet, ei ole piisavalt uuritud ega tõendatud. Tähelepanuta on jäetud nii see, et toimunu kohta oli kummaltki seisukohalt kaks diametraalselt erinevat seisukohta (s.o kaks pöördumist, millele vastanduvad kaebajate selgitused). Samuti oli vastustajale teada vähemalt osad osalenute nimed, kellelt vastustaja ei ole seisukohti küsinud. Samuti puuduvad põhjendused, miks eelistati teisi selgituskirju kaebajat soodustavale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohus on 29.08.2019 otsuse nr 3-14-52077 punktis 17 selgitanud, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Ka haldusakti andmisel tähtsust omavad asjaolud peavad haldusakti andmise ajal tegelikult esinema ning isegi haldusorgani vabandatav mitteteadmine olulisest asjaolust või selle muutumisest ei muuda haldusakti õiguspäraseks (vt Riigikohtu 15.03.2017 otsus nr 3-3-1-717, p 11). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kuna vastustaja ei ole uurimispõhimõtet järginud ega selgitanud välja ega põhjendanud, mis oli see juhtunu, milles kaebaja käitumine riivas kellegi väärikustunnet; sh kõrvaldades selgitustes vastuolud, ei ole vastustaja põhjendused sisuliselt kontrollitavad ega hinnatavad.
38.Vastustaja on kohtumenetluses leidnud, et ta ei hinnanudki kaebaja käitumist saates, vaid sõltumata ükskõik kelle reageeringule saate järel toiminule, pidanuks kaebaja üles näitama mõistmist. Vastustaja vastuse p 1.12 kohaselt olnuks õpetaja meistritasemele vastav käitumine nt selline, et: „väga kahetsusväärne juhtum, mul on kahju, et inimestele on selline mulje jäänud, püüan seda mõista ja see ei olnud kindlasti minu eesmärk, lubage ma selgitan ...“. Sellist põhjendust haldusaktist ei nähtu. Tegemist on ühe võimaliku viisiga, kuidas sisustada otsuse põhjendust, et kaebaja ei näidanud üles soovi kohaselt käituda ja oma käitumist selgitada, kuid haldusakti põhjendus on sedavõrd napp, et ei ole ilmselge, et vastustaja sellest põhjendusest haldusakti andmise ajal lähtus. Kohus kordab eelnevat, et väidetavate eetiliste rikkumiste korral ei pea isik tõendama seda, et ta käitus eetiliselt, vaid vastaspool peab põhjendama, et isik käitus ebaeetiliselt. Kohus sedastas ka eelnevalt, et selles osas üksmeel puudub ning vastustaja on oma uurimiskohustust rikkunud. Ka on kohus eelnevalt käsitlenud, et vastaja 10.12 kirja ja sellele järgnevat kirjavahetust ei tule käsitleda mitte ärakuulamise ega kompetentsi hindamisena, vaid asjaolude kohta tõendite kogumisena. Viidatud kirjas küsiti kaebajapoolset selgitust saate järel stuudios toimunu kohta. Olukorras, kus isikule heidetakse ette võimalikku (tõendamata) ebaeetilist käitumist, ei ole isiku käitumise sobilikud variandid vähenenud üksnes paarini. Arvestades seda, et vastustaja ei ole haldusme5
netluses täitnud oma uurimiskohustust ega uurinud välja, milline kaebaja käitumine oli; siis eetilise isiku käitumine võib seisneda ka selles, et ta kinnitab oma viisakat, kultuurset ja sobivat käitumist ning seda, et ei ole kedagi solvanud. Otsusest ei nähtu mistahes põhjendusi, miks selline selgitus on olukorra ebaselguse või ka selle sisu väljaselgitamise võimatuse korral omakorda ebasobiv, ebaeetiline või vastuolus konstruktiivsele kriitikale avatud olemisega. Kohus nõustub kaebajaga selles, et esitatud kirjad on kaebajale suunatud kriitika osas sedavõrd ebamäärased, sh kriitika objekti osas, et on keeruline mõista, mida peaks kaebaja sellisest kriitikast õppima. Kaebaja selgituskirjast nähtub ka kaebaja arusaam, et õpetajalt eeldatakse viisakat, kultuurset ja õpetajale sobivat käitumist ning teiste inimeste solvamine ei ole lubatav. Otsuses puuduvad ka põhjendused, kuidas on kaebaja selgituskiri toimunu osas vastuolus heade käitumistavadega või näitab, et kaebaja ei oska suhelda erinevate tasandite ja sihtgruppide inimestega või ei analüüsi ega arenda oma suhtlemisoskuseid. Kaebaja poolt üksnes kutsekomisjonile adresseeritud kiri ei saa olla vastuolus õpetaja ameti laiema teadvustamise ja väärtustamise ning õppijaile eeskuju andmisega.
39.Vastustaja vastusest kohtumenetluses on toodud, et täiendavalt pidas vastustaja otsuse tegemisel läbivate kompetentsidega vastuolus olevaks kaebaja ründavat ja arrogantset positsiooni. Taaskord sellist analüüsi otsusest endast ei leidu, mistõttu ei ole kohus veendunud, et selline põhjendus oli tegelikult haldusakti aluseks. Vastustaja ei ole ka välja toonud, milles seisnes kaebaja arrogantsus või ründav positsioon. Kohus märgib, et detsembrikuises kirjavahetuses on kaebajale otse omistatav üksnes 23.12.2019 seletuskiri. Vastustaja on kaebaja kirjast toonud välja järgmise lõigu koos allakriipsutustega (p 2.14): „Mulle jäävad sügavalt arusaamatuks Teie poolt edastatud isikute mitu kuud hiljem EÕL-le kirjutatud kaebekirjad ja nendes sisalduvad ebamäärased väited, mille kohaselt käitusin saates ja sellele järgneval arutelul silmatorkavalt ebaviisakalt või ebakultuurselt või õpetajale sobimatul viisil. Kinnitan, et midagi sellist ei ole aset leidnud ja ma ei ole solvanud haridus- ja teadusministrit ega ka ministeeriumi töötajaid. Pean minu suhtes esitatud põhjendamatuid ja alusetuid süüdistusi, aga ka komisjoni poolt läbiviidavat uurimistegevust ning viiteid minu taotluse võimalikule läbivaatamata jätmisele, kui ma ei soostu vastama nende alusetutele süüdistustele, oma au- ja väärikust riivavateks.“
Vastustaja ei ole täiendavalt põhjendanud, miks peaks kaebaja seisukoht, et tema vastu esitatud ebamäärased väited on talle sügavalt arusaamatud, olema vastuolus läbivate kompetentsidega. Tegemist on kaebaja sisekaemuse ja tunnetusega esitatud väidete kohta. Ka kohus möönab kirjadega tutvudes (vastustaja 09.03.2020 lisa 4/Toimik II lisa 10, dtl 177-178), et neist ei ole võimalik aru saada, mida kaebaja konkreetselt ütles või tegi. Isiku au ja väärikusena tuleb käsitleda nii tema subjektiivset minapilti kui ka teiste inimeste arvamust temast ehk inimese sotsiaalset mainet6. Olukorras, kus isik on veendunud, et ta ei ole ebaviisakalt ega solvavalt käitunud, kuid väidetakse, et ta on avalikult selliselt käitunud, võib inimene tunnetada, et selline teguviis riivab tema au ja väärikust. Pigem nähtub kirjast kaebaja teatud nõutus esitatud pöördumiste osas, mida mõõdetud sõnadega väljendatakse. Kohus möönab, et kirjalikus suhtluses võib kaduma minna hääletoonist, näoilmest ja kehaasendist tulenev täiendav teave, mis aitab kirjalikult esitatavat teksti paremini konteksti paigutada. Kohus peab võimalikuks, et kindlalt vaatepunktilt, sealjuures kaitsepositsioonilt lähtudes võivad tuleneda inimlikud eksimused kirjaliku teksti tõlgendamisel, mis siis järjekindlalt edasises suhtluses võimenduvad. Seda ilmestab koosmõjus ka vastustaja seisukoht, et vastustaja on teise kaebaja osas pidanud arrogantseks või ründavaks sõna-sõnalist viidet õpetajate eetikakoodeksile7, milles on sedastatud, et
õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetajate eetikakoodeksi kordamine ei saa olla ebaeetiline. Eelkõige on vastustaja ülesanne läheneda neutraalselt ja erinevate tõlgendusvõimaluste korral tuleks valida vähemvastanduv tõlgendusviis.
40.Muus osas on vastustaja esitanud ilmselt ründava ja arrogantse suhtluse näitena väljavõtteid advokaadi kirjadest. Ka vastustaja advokaat esindaja rõhutas 30.06.2020 istungil, et tema seisukohta ei tohi arvestada vastustaja enda seisukohana (30.06.2020 istungil 11:56.58). Seega ei ole ka kaebaja esindaja sõnakasutus või eetikanõuete täitmine omistatav kaebajale endale. Siinkohal ei saa kehtida erinevad standardid sõltuvalt sellest, kas advokaadist esindaja osaleb haldusmenetluses või kohtumenetluses ning kumma poole esindajana. Kohus toob järgmisena välja vastustaja 09.03.20202 vastuses esiletõstetud kaebaja esindaja seisukohad (korratud ka vastuse punktis 3.25): - Allakirjutanu esialgse hinnangu kohaselt on vaatlusaluste materjalide näol tegemist asjasse mitte puutuva teabega. Kutsenõukogul, kui haldusmenetluse läbiviijal lasub uurimispõhimõttest lähtudes kahtlemata kohustus välja selgitada XXi suhtes otsuse tegemise seisukohalt olulised asjaolud, kuid see ei tähenda seda, et kutsenõukogu võiks või peaks analüüsima asjasse mitte puutuvaid seiku või tegema küsimustega, mis on huvipakkuvad, kuid asjasse puutumatud. (p 2.10) - Ilma täiendavate Teiepoolsete selgitusteta ei ole XXil objektiivselt võimalik kujundada seisukohta esitatud teabe suhtes ega otsustada, kas ta soovib anda mainitud asjaoludel kutsenõukogule täiendavaid selgitusi või mitte. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Sellest tulenevalt puudub haldusorganil ka alus asjasse mittepuutuvate asjaolude tuvastamiseks või tõendite kogumiseks. (samas) - Kujunenud olukorras kordan oma 10.12.2019 selgitustaotlust ning palun selgitada, millisel konkreetsel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kutsekomisjon asunud koguma /.../ taotluse menetlemise praeguses staadiumis kõnealuseid täiendavaid tõendeid ja millisel eesmärgil see toimub? /.../ Väärib ka märkimist, et läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus hindamiskomisjoni poolt ning seetõttu on vähemalt kaheldav kutsekomisjoni pädevus sellise täiendava hindamise läbiviimiseks. Allakirjutanu rõhutab, et /.../ taotluse hindamine on teada olevalt ammu läbi viidud. Kujunenud ebaselges olukorras palun kutsekomisjonil selgitada, milline on kutsekomisjoni pädevus /.../. (p 2.12) - Kutsekomisjoni käsitletav tegevus väljub /../ XXi poolt 05.10.2019 esitatud taotluste lahendamise raamidest ja on sellisena mainitud põhjusel õigusvastane. /.../ Kutsekomisjoni vaatlusalune tegevus sellisena rikub /.../ XXi au ja väärikust (PS § 17). /.../, mis muuhulgas tähendab ametiisikute hoidumist ülemäärasest reageerimisest alusetutele ja pahatahtlikele laimavatele süüdistustele. Kutsekomisjon ei ole allakirjutanule teadaolevalt peale kahelt isikult kaebekirjade saamist muud asjasse puutuvat informatsiooni kogunud. /.../ Isikud, kelle au ja väärikust /.../ või XX väidetavalt on riivanud ei ole samas teada olevalt ise selliseid seisukohti kunagi esitanud ja teiste isikute au ja väärikuse kaitsmine väljub kutsekomisjoni pädevusest. Seega tugineb kutsekomisjoni tegevus üksnes kahe isiku ebamäärastele subjektiivsetele hinnangutele ning nende kummalisevõitu arusaamisele demokraatiast, väljendusvabadusest ja asjakohasest käitumisest.“ (p 2.14)
Kohus leiab, et tegemist on tavapärase professionaalse juriidilise tekstiga, kus vaieldakse vastu haldusorgani seni esitatud või tulevikus esitatavatele seisukohtadele. Küsimus, kas kutsekomisjonil on pärast hindamiskomisjoni tööd võimalik hakata uusi asjaolusid kaaluma ja ise hindamist läbi viima, ongi seni ka kohtupraktikas läbi vaidlemata. Kaebaja on selle peale palunud vastustajalt selgitust. Kaebaja võib olla ka haldusorganiga erimeelsusel, mis on asjassepuutuvad küsimused. Lisaks on kaebaja palunud HMS § 36 kohast selgitust, et saada aru, milliseid asjaolusid uuritakse või mitte ning otsustada, kas ta soovib selgitusi esitada (vt selgitustest loobumise kohta ka kohtuotsuse p 34). Viide, et haldusorgan ei peaks tegelema asjasse mittepuutuvate asjaolude tuvastamisega, on kooskõlas õigusaktidega. Haldusorgani ja menetlusosalise erimeelsuse korral on ka tavapärane menetlusosalise arvamus nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et haldusorgani tegevus on õigusvastane. Kohus möönab, et ainus ebaõnnestunud sõnakasutus seondub fraasiga „kummalisevõitu arusaamine“, kuid nagu ka vastustaja on ise sedastanud, ei saa esindaja seisukohti omistada otse esindajavale.
21(23)
Kokkuvõttes sedastab kohus, et tegemist ei ole kõnepruugi või kirjaviisiga, mille analoogselt kohtus esitamisel kohus isikut sanktsioneeriks (HKMS § 28 lg 2). Kohus ei nõustu ka vastustaja 30.06.2020 istungil väljendatuga, et õpetajate kutseoskused oleksid sedavõrd erinevad või erilised, et neid kohus hinnata ei saagi (30.06.2020 istungil 11:49:12). Kaebajale on läbivate pädevustena etteheidetud puuduseid suhtluses ja eetilises käitumises. Otsuse punktis 2 (vt ka kohtuotsuse p 20) toodud omadused on iseloomulikud pea kõigile avalikusse tähelepanu all olevatele ametitele. Kohus on ka eelnevalt juba käsitlenud, miks kaebaja teguviis selgituste küsimisel üldiselt ei olnud õigusvastane. Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist oli suhtlusega kitsa ringiga. Ka õpetajal on õigus seista oma arvamuse eest ning kaitsta oma õigusi ja seisukohti, sh ka siis kui mistahes vastasseis tundub teisele poolele ebamugav. Õpetaja ega ka muu ameti esindaja ei pea loobuma oma õiguste kaitsmisest või seisukohtade esitamisest kolleegide või koostööpartnerite ees, kui teine pool vastanduvaid seisukohti ei soovi. Õpetaja iseseisvus on eraldi olulise eetilise väärtusena toodud välja ka õpetajate eetikakoodeksis (vt allmärkus 7). Kohus märgib, et kohtu seisukoht, sh avalikkuse puudumise või õpetajaameti väärtustamise osas oleks tõenäoliselt teistsugune, kui mõni kutse taotleja kasutaks küll ainult haldusorganile suunatuna valimatut sõimu või ähvardusi, kuivõrd selline käitumine ei oleks eetikanõuetega kooskõlas. Käesoleval juhul aga sellise suhtlusviisiga tegu ei ole.
41.Kohus leiab kokkuvõttes, et vastustaja tegevus on õigusvastane. Vastustaja on haldusmenetluses rikkunud uurimiskohustust ja haldusakti põhjendamiskohustust, sh tuginenud haldusaktis lubamatutele kaalutlustele (esindaja kasutamine, suulise ärakuulamisvõimaluse mittekasutamine), jätnud põhjendamata, millistele läbiva kompetentsi komponentidele kaebaja ei vasta, millist eetikanõuet on kaebaja rikkunud, kuidas on kaebaja selgituskiri toimunu osas vastuolus meisterõpetaja tasemega. Samuti ei ole vastustaja kaebajat haldusakti põhjenduste osas ära kuulanud. Eeltoodu kogumis ei võimalda kohtul otsust tühistamata jätta ka HMS § 58 alusel, kuna nii kaebaja ärakuulamata jätmise, kaalutluste puudumise kui ka uurimiskohustuse rikkumise tõttu ei ole kohus veendunud, et tehtud otsuse resolutsioon on ainuvõimalik. Kõikide rikkumiste kogumis tuleb vaidlustatud otsus tühistada. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei teosta kohus haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigus haldusorgani eest. Kohus on eelnevalt möönnud kutse andja laia kaalutlusõigust kompetentside sisulisel hindamisel (vt otsuse p 19). Samas ei saa kohus jätta ka tähelepanuta, et konkreetse kutse andmisel on hindamiskomisjon pidanud kaebajat kutse andmise vääriliseks sh läbivate kompetentside osas. Kutsekomisjon on leidnud, et uued asjaolud Suud Puhtaks saatega seonduvalt tingivad kompetentside puudumise ja seega kutse andmata jätmise. Sealjuures on vastustaja kinnitanud, et määrav ei olnud kaebaja käitumine kohe saate järel, vaid suhtlus kutse andmise menetluses. Seega leiab kohus, et vastustaja ei saaks ka uuel kaalumisel enam saates toiminu juurde tagasi pöörduda. Saates toimunu juurde tagasipöördumine arvestades möödunud aega ei oleks enam üksnes otstarbekuse ja mõistlikkuse küsimus, vaid läheks vastuollu haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja tõhususega (HMS § 5 lg 2). Kohus on pikalt ja põhjalikult käsitlenud kaebaja suhtlust vastustajaga ning on leidnud, et vastustaja etteheited on olnud põhjendamatud. Sealjuures tuleb arvestada, et sisuliselt on vastustaja kaebajale ette heitnud kutse andmise menetluses seadusest tulenevate õiguste kasutamist (õigus esindajale, õigus lähtuda ärakuulamisel vastustaja pakutud valikutest, õigus saada selgitusi, õigus esitada seisukohti). Kohus on eelnevalt ka sedastanud, et inimene ei pea põhjendama enda suhtlusoskust ja eetilist käitumist, vaid tõendamiskoormus nende puudumise osas lasub haldusorganil. Samuti leiab kohus, et õpetajatelt nõutavad eetilised ja suhtlusoskused ei erine sedavõrd muudest ühiskonna käitumisnorme kujundavate ametite omast, et kohus oleks võimetu neid tunnetama ja seega hindama. Kohtule ei nähtu asja materjalidest kogumis mistahes viisi, kuidas oleks võimalik kutsekomisjoni hinnatud uusi asjaolusid (kaebaja toimimist haldusmenetluses) käsitleda, analüüsida, põhjendada ja kaaluda nii, et see tooks kaasa hinnangu läbivate kompetentside puudumise kohta suhtlusoskuste ja eetikanõuete osas. 22(23)
Sealjuures oleks lubamatu tugineda kutse andmata jätmisel suhtlusoskuse või eetikanõuete hindamisel sellele, et kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna kohtul ei õnnestu mistahes kaebajapoolset sedasorti piisava kaalukusega rikkumist või kompetentsi puudumist tuvastada või selle tuvastamist asjaoludest ka mõistlikult oletada, leiab kohus, et jätkuvalt tuleb lähtuda kaebajal vaidlusaluste läbivate kompetentside olemasolu eeldusest ja kohustada vastustajat kutset andma.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 3773,40 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab õigusabikulusid 3758,40 eurot ja kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskuludele vastu ja leiab, et kuni YYega sõlmitud kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemiseni kantud kulutused tuleb jagada kahega, kuivõrd vastavad menetluskulud on tehtud mõlema kaebaja, mitte ainult XXi huvides. Kohus leiab, et arvestades menetluse pikkust, keerukust ja asjaolu, et asjas vaidluse all olnud küsimused on mõlema kaebaja osas olnud samad, on kaebaja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuigi asjas osales kuni 29.05.2020 ka teine kaebaja, ei ole ükski vaidlusküsimus olnud spetsiifiline vaid ühe kaebaja suhtes, sj ei ole sisuliselt erinevad ka vaidlustatud otsused. Sellest tulenevalt oleks kaebaja esindajal kaebuse ja seisukohtade koostamisele kulunud samas mahus tööd ja aega ka juhul, kui menetluses oleks algusest peale osalenud vaid üks kaebaja, mistõttu on kaebaja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude spetsifikatsioonist ei nähtu ka toiminguid, mida oleks tehtud üksnes teise kaebaja heaks, ega toiminguid, mida oleks tehtud kaebajate paljususe tõttu dubleerides. Riigikohus on 24.11.2005 otsuses nr 3-3-1-55-05 leidnud, et menetluskulude hüvitamisnõuet ei mõjuta see, kui sama advokaat esindab teist isikut sama otsuse tühistamisel, kuna see võib viia õigusvastase tulemuseni, kus põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad hoolimata kaebuse rahuldamisest kaebaja kanda (p 8). Ka haldusasjas nr 3-16-1472, kus ühise kaebuse menetlemisel jäeti 4 kaebaja kaebused rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, kuid ühe kaebaja kaebus rahuldati, ei jagatud menetluskulusid läbi kaebajate arvuga, vaid mõisteti tervikuna välja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud täies ulatuses, s.o 3773,40 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 05.03.3021 KOHTUOTSUSEGA
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.