X kaebus Keila Linnavalitsuse 22.10.2019 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/1287-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, lepinguline esindaja Kerstin Malberg Vastustaja: Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada Keila Linnavalitsuse 22.10.2019 ettekirjutuse nr 4.11.3/1287-1 punktid 5.2, 5.3 ja 5.4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Keila linnalt X kasuks välja menetluskulu 1011,25 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 30.04.2020 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on Keilas Xxxxx 1b asuva kinnistu kaasomanik ning talle kuulub korter 2a kui eriomand.
2.Keila Linnavalitsus tegi 22.10.2019 Xile ettekirjutuse nr 4.1-1.3/1287-1. Vastavalt ettekirjutuse punktile 2 on ettekirjutuse objektiks Xxxxx tn 1b, Keila linn. Ettekirjutuse punkti 3 kohaselt on ettekirjutuse aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg
4.Tulenevalt ettekirjutuse punktist 4 on vastutuse aluseks EhS § 134 lg 1 ja § 139 lg 1. Ettekirjutusega kohustatakse kaebajat järgnevaks. Punkt 5.1: lõpetama ilma kasutusloata sauna kasutamine alates 23.10.2019. 1(11)
Punkt 5.2: koostama ehitise kasutamiseks ehitiste (saun ja puukuur) kohta ehitusprojekt ja taotlema kandmist ehitisregistrisse hiljemalt 31.12.2019. Punkt 5.3: kooskõlastama sauna ja puukuuri projekt päästeametiga ja kinnistu kaasomanikega ning esitama sauna kasutusteatise, sellele kasutusloa väljastamiseks. Kasutusloa väljastamiseks on vaja ehitis viia kooskõlla EhS nõuetega, korrastada ja muuta ohutuks, sh tuleb muuta ohutuks sauna küttekolle. Hiljemalt 01.07.2020. Punkt 5.4: viima kaebaja ainukasutuses olevate kinnistul asuvate ehitiste sauana ja puukuuri fassaadid ja katused vastavusse EhS nõuetega. Värvima või katma ühtlase fassaadikattega sauna ja puukuuri. Muus osas lähtuma EhS nõuetest ehitise ja ehitamise kohta. Tähtajaks on 01.07.2020. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et ettekirjutuse nõuete mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha p 5.1 mittetäitmisel 1000 eurot, p 5.2 mittetäitmisel 500 eurot, punkt 5.3 mittetäitmisel 500 eurot ja p 5.4 mittetäitmisel 500 eurot või kohaldatakse asendustäitmist.
3.Kinnistut haldab korteriühistu, kuid puudub vaidlus, et sauna (ca 26m2 aluspinnaga, asukohaga ca 4,5m elamust) ja puukuuri (aluspinnaga 2,2x4,8m ja tagaseinaga ühendatud katusealune aluspinnaga 2,2x3m) kasutab kaebaja ainuisikuliselt (vahel kasutab kaebaja väitel sauna tema nõusolekul ka krt 2 omanik).
4.Kaebaja esitas 30.10.2019 kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2019 menetlusse ning keelas esialgse õiguskaitse korras kaevatava ettekirjutuse punkti 5.2 mittetäitmisel sunniraha määramise kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni, jättes muus osas ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha määramise keelamiseks esialgse õiguskaitse andmata. Kohus jättis 29.11.2029 määrusega kaebaja korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning määrus jõustus ringkonnakohtu poolt muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja nõuab kaevatava ettekirjutuse tühistamist ning menetluskulud palub jätta vastustaja kanda.
6.Kaebaja leiab, et ettekirjutust ei saa koostada vaid ühele korteriühistu liikmele, kuivõrd kinnistu on kaasomandis. Samuti on põhjendamatu keelata üksnes kaebajal sauna kasutamine, teistele kaasomanikele sellist keeldu panemata ning teha seda etteteatamata. Kaebaja peab ettekirjutust ebaproportsionaalseks. Kaebaja samas möönab, et sauna kasutas tema ja tema perekond (tütar abikaasa ja lapsega) ning saun on neile vajalik, kuna neile kuuluvas korteris 2a puudub pesemiskoht.
7.Korteriühistule koosatud ettekirjutus on sisult leebem, mistõttu kaebajal on põhjust arvata, et kohalik omavalitsus kiusab teda. Seda arvab kaebaja ka muude kaebuses välja toodud asjaolude põhjal.
8.Kohalik omavalitsus suhtles ehitise ehitisregistrisse kandmise osas algselt korteriühistuga, kuid ettekirjutuse tegi kaebajale ainuisikuliselt. Selline käitumine on vastuoluline ega ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.
9.Sauna kütmine on vajalik vähemalt määral, et niiskus seda ei kahjustaks.
10.Kuna kaebajal on korteriühistuga pooleli vaidlus maakohtus kaasomandi kasutuskorra määramiseks, pole otstarbekas teha enne vaidluse lõppu kulutusi ehitise (saun, puukuur) parendamiseks. Kaebaja möönab, et fassaadid vajaksid korrastamist. Tööde tegemiseks antud tähtaeg on tööde mahtu arvestades liiga lühike. 2(11)
11.Kaebaja kütab sauna vaid puude ja briketiga ning väited võimalikust ebasobiva materjaliga kütmisest ja sellest mürgise suitsu tekkimisest on tõendamata.
12.Kaebaja on esitanud vastustajale dokumendid, et sauna küttekolle vastab tuleohutuse nõuetele.
13.Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata, ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine ning kaebaja selgitusi pole arvesse võetud. Ettekirjutusega pandud kohustused (p 5.3, 5.4) on lakoonilised ja ebaselged. Vastustaja on asunud kohtumenetluses selgitama, et kui kaebaja ei soovi sauna kasutada, siis ta ei pea täitma ettekirjutuse punkte 5.2 ja 5.4. Ebaselge on, miks punktis 5.1 keelatakse sauna kasutamine, kui muud punktid hõlmavad ka puukuuri. Ebaõige on väide, et projekteerimistingimused on antud korteriühistule mh sauna kavandamiseks, kuna see tingimustest ei nähtu.
14.Kaebaja leiab, et ehitusprojekti koostamise nõue saunale ja puukuurile ei tulene seadusest. Samuti kasutusteatise ja ehitisregistrisse kandmise nõue. Kohaldada tuleb EhSRS §-i 28, mis ei sätesta kasutusteatise kohustust enne 01.01.2003 ehitatud ehitisele. Puukuuri ehitusalune pind on alla 20 ruutmeetri. Kaebaja ei tea, millal vaidlusalused ehitised ehitati ning kui kaebaja Xxxxx 1b 1985.a elama asus olid need juba olemas. Kaebaja on abihooneid üksnes parandanud. Sauna plaan koostati erastamisega seoses, kuid sauna ehitisregistrisse ei kantud. Muud dokumentatsiooni ehitiste kohta kaebajal ei ole. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.
16.Vastustaja selgitab, et kui kaebaja ei soovi ehitisi korrastada ega seadustada, ei pea ta seda tegema. Ehitisregistrisse kandmine koos projekti koostamisega on vajalik üksnes siis, kui soovitakse neid kasutada. Ehitiste korrastamise asemel võib kaebaja need lammutada, kui ta leiab, et see on lihtsam ja odavam.
17.Sauna, sh selles oleva küttekolde, kasutamine võib seada ohtu kõrvalasuva elamu ja selle elanikud. Saun on rajatud õigusliku aluseta ning teadmata ajal. Samuti puudub selle kohta projekt. Nii saun kui puukuur on puitehitised ja sellest tulenevalt tuleohtlikumad. Xxxxx 1b elanikud on juba pidanud kutsuma päästeameti, kuna oli kartus, et elamu võib sauna kütmise tõttu süttida. Keila linna elanikelt on laekunud kaebusi sauna korstnast leviva suitsu ja haisu tõttu.
18.Ettekirjutus lammutamiseks on tehtud ka korteriühistule, mida on aktsepteeritud. Sauna kasutamise keelamiseks oli ettekirjutuse tegemine ainult kaebajale põhjendatud sellega, et kaebaja ja tema perekond on ainsad, kes seda kasutavad. Lisaks on korteriühistu seisukohal, et hooned tuleks lammutada ning kaebaja on ainus, kes soovib ehitiste kasutamist jätkata. Korteriühistu kaalub sauna ehitamist uude majandushoonesse, milleks on väljastatud projekteerimistingimused.
19.Sauna sisemus ei vasta hügieeninõuetele ja on teadmata, kuhu juhitakse heitvesi ning kuidas on tagatud ohutus ja ventilatsioon.
20.Puukuurid on ühendatud ühise seinaga, mistõttu nende ehitusalune pind summeeritakse ning on kokku üle 20 ruutmeetri, mistõttu on vajalik projekt ja ehitusteatis (EhS § 3 lg 3).
21.Ehitisele esitatavad nõuded tulenevad EhS §-st 11. Juba välisel vaatlusel on selge, et ehitised ei vasta paljudele nendest nõuetest. EhS § 47 lg 5 annab aluse nõuda kasutusteatise esitamist. Ehitiste korrastamine ja registrisse kandmine on seotud riigi poolt seatud tähtajaga – 01.01.2020 (EhSRS § 26 lg 1) ning registrisse tuleb kanda kõik üle 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ehitised. Kohalik omavalitsus on kohustatud sellised ehitised välja selgitama (EhSRS § 27). Sõltumata ehitamise ajast peab see olema kasutamiseks ohutu (EhSRS § 23 lg 1). Ilma 3(11)
kasutusteatise menetlust läbi viimata ei saa kinnitada, et see oleks ohutu. Tuleohutuse nõudeid saab kontrollida kasutusteatise menetluses koostatud auditi läbi. Kaebaja pole tõendanud, et ehitised oleks ehitatud enne 22.07.1995 õiguslikul alusel. Puuduvad kasutusload.
22.Ehitise ja selle küttekolde ohutust saavad kinnitada Päästeameti spetsialistid hoone ülevaatusel, mida teostatud pole. Ehitise kui terviku tuleohutust ei tõenda korstnapühkija aktid. Kaebaja viidatud Päästeameti kiri puudutab korteri kütteseadmete kontrolli. Ehitise tuleohutuse kontrollimine toimub ehitus või kasutusloa menetluses, läbi ehitisregistri omavalitsuse poolt saadetud nõude alusel.
23.Enne ettekirjutuse koostamist on peetud pikalt läbirääkimisi kaebaja ja teiste korteriomanikega ehitiste ohutuse ja seadustamise osas.
24.Hoonete lõplikuks korrastamiseks määratud tähtaeg on mõistlik, kuna kaebaja on selgitanud, et tal on materjalid ja võimakus ehitiste korrastamiseks.
25.Sunniraha suuruse määramisel on arvestatud maksimummääraga, ehitise kasutamise ohuga ja kaebaja eelneva käitumisega.
26.Vastustaja ei nõustu väidetega kaalutlusõiguse mitteteostamisest ja haldusakti põhjendamata jätmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kaevatava ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on toodud: EhS § 130 lg 2 p 2, mis sätestab, et ehitise nõuetele vastavuse, sh kasutuseelse ohutuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida ta teostab riikliku järelevalve korras. EhS § 134 lg 1 (ehitise nõuete rikkumine), § 135 lg 1 (ehitamise nõuete rikkumine) ja § 139 lg 1 (kasutusloata kasutamine) sätestavad vastutuse. KorS § 23 lg 4 annab õiguse riikliku järelevalvemeetmena teha ettekirjutuse ja rakendada sunniraha, antud juhul eriseaduses (EhS) toodud määrades ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses toodud alusel ja korras.
28.Pooltel puudub vaidlus haldusorgani pädevuse üle riikliku järelevalve teostamisel. Poolte peamine vaidlus on selles, kas ettekirjutus tulnuks teha korteriühistule (kõigi kaasomanike esindajana); kas saun on kasutamiseks ohutu ning kas saunale ja puukuurile tuleks koostada ehitusprojekt, kanda need ehitisregistrisse ja korrastada ning saada saunale kasutusluba või esitada kasutusteatis.
29.Puudub vaidlus faktilise asjaolu üle, et vaidlusalused ehitised pole kantud ehitisregistrisse, nende kohta puudub ehitusprojekt ning ehitus- ja kasutusluba või -teatis. Puudub vaidlust, et sauna kasutab kaebaja ja tema pere, mitte teised kaasomanikud.
30.Ettekirjutuse võib sisuliselt jagada kolmeks: sauna kasutamise keelamise osa; ehitiste (saun, puukuur) seadustamist puudutav osa; ehitiste (saun, puukuur) korrastamist puudutav osa, mis on seotud nende kasutamise jätkamisega. Ettekirjutuses pole selgelt välja toodud, millised faktilised asjaolud ja millised õiguslikud alused iga resolutsiooni punktiga (resolutsioonis on neli punkti) seonduvad. Ettekirjutus ei ole kõigi punktide osas selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg-st 1 tulenev nõue). HMS § 54 kohaselt peab haldusakt lisaks materiaalsele õiguspärasusele vastama ka vorminõuetele (HMS § 55). Haldusakti koostamisel ei piisa sellest, et haldusorgan kirjutab sinna kokku seosetult kõik vähegi asjasse puutuda võivad ehitusseadustiku sätted ega erista, millised faktilised asjaolud ja millised õigusnormid (sh pädevust, vastutust, järelevalvemeetmeid sätestavad) iga ettekirjutuse resolutsiooni punktiga seonduvad (st on kaasa toonud sellise resolutsioonis fikseeritud otsustuse).
4(11)
Oluliste formaalsete puudustega haldusakti on adressaadil keeruline vaidlustada ja kohtul teostada õiguspärasuse kontrolli. Alati ei saa vormipuudusi ületada HMS § 58 abil.
31.Kohus on seisukohal, et ettekirjutuse punkti 5.1 osas on ettekirjutus vaatamata vormipuudustele sisuliselt õiguspärane ning HMS §-st 58 lähtudes saab jätta selle tühistamata. Tühistamisnõue on kohane, kuivõrd ettekirjutus kehtib ning sauna kasutamise keeld tagab ka käesoleval ajal selle kasutamisest hoidumist. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et ettekirjutuse punktide 5.2-5.4 osas tuleb ettekirjutus tühistada, kuna vastustaja on jätnud selles osas nõuetekohase haldusmenetluse läbi viimata, st pole tuvastanud vaidlusaluste ehitiste (saun, puukuur) ehitamise aega ega selgitanud, millised õigusnormid sellest lähtuvalt kohaldamisele kuulusid ning milliseid konkreetseid nõudeid sauna ja puukuuri osas sellest tulenevalt peab kaebaja täitma. Kohtumenetluses on vastustaja asunud ettekirjutust täpsustama ning märkinud, et piisav võib olla audit, mis sisaldab ka ülesmõõdistusprojekti (vrd ettekirjutuse p 5.2: saunale ja puukuurile tuleb koostada ehitusprojekt). Samuti toonud välja sauna sisemist sanitaarolukorda puudutavad asjaolud, mis haldusmenetluse materjalidest ega ettekirjutusest ei nähtu. Selline haldusakti täiendamine kohtumenetluses reeglina võimalik ei ole. Ettekirjutus on viidatud punktide osas ebaselge. Samuti on see vastuolus vastustaja poolt 18.12.2017 tehtud ja väidetavalt kehtiva ettekirjutusega korteriühistule (tl 34-35), mille kohaselt vastustaja hinnangul on korteriühistul lammutamise kohustus juhul, kui ta ehitisi ei korrasta. Kohtul on alust kahelda kaalutlusotsuse ratsionaalsuses. Kohus käsitleb esmalt kaevatava ettekirjutuse p-i 5.1, mille osa peab kohus võimalikuks jätta kaebus rahuldamata (I) ning seejärel ülejäänud ettekirjutuse punktide õigusvastasust (II), seejärel jagab menetluskulud (III). I
32.Ettekirjutuse adressaat sauna kasutamise keelamise osas Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks praegusel juhul põhjendamatu teha ettekirjutust üksnes kaebajale kui ühele kinnistu kaasomanikule, kuna kaebaja ise möönab, et sauna ja kuuri kasutab vaid tema pere. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust teha ettekirjutus vaid ühele kaasomanikest juhul, kui tal on oluliselt tihedam seos ohu ja/või korrarikkumisega, mida ette heidetakse (vt RKHK 3-15-1607; Tallinna Ringkonnakohus 3-19-1869). Kuna sauna ja puukuuri (sauna puude hoidmiseks, tl 23, kaebaja 22.10.2019 selgitus järelevalvemenetluses) kasutab kaebaja ja/või tema pere, mitte teised kaasomanikud, siis oli sauna kasutusloata (kasutusteatiseta) kasutamise keelamiseks tehtud ettekirjutuse (p 5.1) õige adressaat kaebaja. Teistele kinnistu kaasomanikele sauna kasutamise keelamiseks puudus vajadus põhjusel, et nad sauna ei kasuta ega ole põhjust arvata, et lähitulevikus asuksid kasutama. Seega pole vastustaja olnud selles osas ettekirjutuse adressaati valides kaebajat diskrimineeriv. EhS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise kasutamise ohutuse tagamine ehitise omaniku kohustus. KorS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu või põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
33.Sauna kasutamise keelamine ettekirjutuse p 5.1 alusel 33.1 Ettekirjutusest võib järeldada, et sauna kasutamise keelamine toimus kahel põhjusel: 1) puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid sauna õiguspärast püstitamist ja kasutamist; 2) kodanikelt on laekunud kaebused, mis viitavad sauna kasutamise ohtlikkusele ning sellele viitab ka ehitise välisilme ning kuna asjakohane dokumentatsioon, mille alusel kontrollida ehitise ohutust puudub, tuleb seda pidada ohtlikuks. 5(11)
Kuigi puukuuri kasutamise mittekeelamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi selgitab kohus kaebajale, et puukuuri puhul erinevalt saunast, kus asub kasutuses olev küttekolle, pole põhjust eeldada sellist ohtu, et selle kasutamise kohene keelamine oleks sunniraha ähvardusel vajalik. 33.2 Haldusakt antakse selle andmise ajal kehtiva õiguse alusel (HMS § 54). Järelevalve pädevuse, vastutuse ja meetmete osas kuulus kohaldamisele haldusakti andmisel kehtinud õigus (KorS, EhS). Vastustaja on jätnud viitamata EhS § 130 lg 2 p-le 4 (ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu kontrollimine), kuid see ei mõjutanud otsustamist (HMS § 58). EhS § 8 sätestab ohutuse põhimõtte, mille kohaselt mh ehitise kasutamine peab olema ohutu. Ehitise kasutamine on viidatud normi kohaselt ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EhS § 11 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel olema ohtu, st sõltumata ehitamise ajast. EhS § 16 lg 1 kohaselt tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. KorS § 28 lg 1 alusel saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. 33.3 Kaebaja ei väida, et tal oleks sauna kasutamiseks kasutusluba (esitatud teatis) aga väidab, et see ei olnud sauna puhul kasutusse võtmise ajal vajalik ning tal puudub alus eeldada, et enne 22.07.1995 ehitatud saun on ehitatud ebaseaduslikult. Selleks, et keelata sauna kasutamine kasutusloa puudumise tõttu, tuleb kindlaks teha, kas kasutusluba puudub aga oli nõutav ehitise kasutusse võtmise ajal. Sõltumata kasutusse võtmise ajast ja kasutusloa olemasolust peab aga ehitis kogu kasutusea vältel olema ohutu. Ohutust tõendab esmalt ehitise püstitamise ja kasutamise aluseks olev dokumentatsioon. Kui ehitis on lubatud pädeva haldusorgani poolt varasemalt läbi kohase menetluse kasutusse, on ohu tõendamise koormis haldusorganil. Kui ehitise kohta dokumentatsioon puudub aga tegemist on loakohustusliku ehitisega, tuleb järelevalvemenetluses määrata nõuded ehitise nö seadustamiseks (kui seda ei tule lammutada) ja ehitisest lähtuva ohu või ohukahtluse korral peatada selle kasutamine. 33.4 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 reguleerib nõudeid enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitiste osas, sätestades lõikes 1, et ehitis peab olema ohutu ning lõikes 2 sätestatu kohaselt võib enne planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Enne ehitusseaduse jõustumist (jõust. 01.01.2003) ehitatud ja kasutuses olev ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatud nõuetele, mida hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt, võttes aluseks ehitusprojekti või selle puudumisel ohutuse hindamiseks tehtud auditi (EhSRS § 28 lg 1, 5, 6). Kohus selgitab, et kuni 01.01.2003 kehtinud PES alusel võis kasutusloa anda nii õiguslikul alusel (muud alust peale PES §-i 58 seadus ei sätestanud) kui õigusliku aluseta (ehk omavoliliselt) püstitatud ehitisele sõltumata ehitustööde valmimise ajast. Viimasel juhul tuli enne kasutusloa andmist kontrollida ehitise nõuetelevastavust, sh koostada ülesmõõtmisprojekt, tulenevalt PES § 70 lg-st 3. AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt on õigusliku aluseta püstitatud ehitis maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimus PES §-i 70 alusel, kuid sellega ei võinud rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Enne PES-i jõustumist kehtinud õigusaktides ei sisaldunud ehitusloa määratlust, samuti ei näinud õigusaktid ette kasutusloa nimelise dokumendi vormistamist, mille eesmärki täitis ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akt. Samas anti ka varem sisuliselt nõusolek ehitamise alustamiseks, mis kehtis kuni ehitamise lõpetamiseni. Kui ehitise püstitamiseks antud ehitusluba nõuetekohaselt realiseeriti, anti ehitisele kasutusluba (enne PES-i kehtima hakkamist asendas ekspluatatsiooni vastuvõtmise akt). Ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti (sisuliselt kasutusluba tänases mõistes) võis Riigikohtu praktikast tulenevalt 6(11)
asendada kohaliku omavalitsuse tegevus, mis on hinnatav ehitise seaduslikkuse tunnustamisena (RKHK 08.11.2004 lahend, asjas nr 3-3-1-43-04, p-13). Ka PES-i (jõust. 22.07.1995) kehtivuse ajal tuli selliste parameetritega ehitise nagu vaidlusalune saun (mis on üle 20m2, PES-i alusel oli väikeehitis kuni 12m2) püstitamiseks koostada ehitusprojekt (PES § 36 lg 1) ning tegemist oli loakohustusliku ehitisega. Kui lähtuda eeldusest, et vaidlusalune saun ehitati enne PES-i kehtima hakkamist (vt ruumide eksplikatsiooni akt koostatud 25.01.1995, tl 95) on õige kaebaja väide, et sel ajal puudus tänapäevases mõttes ehitus- ja kasutusluba. See ei tähenda aga seda, et sauna ehitamiseks ei olnud vaja ehitusprojekti ega pädeva haldusorgani nõusolekut. Ehitamise luba oli templijäljend projektil „ehitamine lubatud“ (vt vastustaja 11.03.2020 selgitus, tl 110 pöördel) ning pärast valmimist ja ülevaatamist tuli see pädeva organi poolt ekspluatatsiooni lubada. Kohus nõustub kaebajaga, et andmete puudumine ehitisregistris ei tähenda tingimata, et ehitis on ebaseaduslik. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja lubatud kasutusse. 33.5 EhSRS-le vastustaja ettekirjutuses ei viidanud ega käsitlenud enne PES-i jõustumist ehitatud ehitise õiguspärase kasutamise küsimust, kuid sellele vaatamata on õige seisukoht, et ohutuse kontrollimiseks ega tõendamiseks haldusakti adressaat kohaseid dokumente ei esitanud. Kaebaja ei ole selliseid dokumente esitanud ka kohtule. Kuigi haldusmenetluses ei tehtud kindlaks sauna ehitamise aega, ei tugine õiguslikule alusele kaebaja väide, et sauna õiguspäraseks, sh ohutuks kasutamiseks piisab pottseppmeistri kinnitusest, et küttekolle ei ole tuleohtlik. Küttekolle ei ole ehitis. Ehitis (vt EhS § 3) on saun kui tervik, mille ohutust ei saa kehtiva ega varem kehtinud õiguse kohaselt hinnata pottseppmeister. Kaebaja tellitud 13.01.2020 hinnangust (koostaja M.V., pottseppmeister, tase 5, tl 83-88), nähtub (tl 85 pöördel, punktis 2), et see on antud sauna kerise kohta, kus on märgitud, et saunale nõutavad ohutuskujad on tagatud. Seega pole hinnatud ehitiste vahelisi tuleohutuskujasid, mida saab hinnata Päästeamet kohases haldusmenetluses, mida pole senini toimunud. Kohaseks menetluseks oleks antud juhul ehitisele kasutusteatise taotlemine. Pottseppmeistri hinnang saab olla vaid üheks tõendiks ehitise ohutuse hindamisel. Kaebaja on esitanud ka 07.10.2004 elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 91-92), mis on koostatud erastamismenetluse tarbeks ning mille lisast 1 (tl 93) nähtub, et üle anti ka saun. Kõnealune dokument ei tõenda kuidagi sauna ehitamise õiguslikku alust ega ohutust. Ehitise olemasolu kui fakt ei kinnita selle püstitamise õiguspärasust. Kaebaja on esitanud 11.12.2000 sauna plaani (tl 94) ja ruumide eksplikatsiooniakti (tl 95), millel on märgitud elamu ja saun (hoone aluse pinnaga 27m2). Viimasena märgitud dokumendi kohaselt on vaidlusalune saun tõenäoliselt püstitatud enne 22.07.1995, kuid ka need dokumendid ei tõenda püstitamise õiguslikku alust või õiguspärast kasutamist (sh ehitise ohutust kasutamiseks). Õiguspärast kasutamist ega ohutust ei tõenda ka 30.10.2017, 13.12.2018, 14.11.2019 korstnapühkimise aktid. 33.6 Seega on õige ettekirjutuses tehtud järeldus, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi ehitise püstitamise ja kasutamise seaduslikkust tõendavat dokumenti ehk haldusorgan pole eelnevalt vastavates menetlustes kontrollinud sauna ehitamise ja kasutamise seaduslikkust, millise kontrolli üheks elemendiks on ka ohutuse kontroll. Seega ei saa sellise ehitise kasutamise jätkamist lubada, sõltumata sellest, kas see halvendab kaebaja ja tema perekonna hügieenitingimusi või võib kahjustada ehitist. 33.7 Ettekirjutuses on kirjeldatud sauna paikvaatlusel tuvastatut ning 25.09.2019 paikvaatluse aktist ja sellele lisatud fotodest (tl 111-118 ja pöördel) nähtub, et juba väliselt ei ole ehitis hooldatud. See asub puidust elumajast ca 4,5m kaugusel (milles vaidlus puudub) ning vaidlust ei 7(11)
ole ka selle üle, et enne ettekirjutusega sauna kasutamise keelamist oli see regulaarses kasutuses, st seda köeti tahke küttega. Saunal on katusest väljaulatuv roostevaba korsten (tl 87). Nähtuvalt vastustajale esitatud pretensioonidest (tl 32-33) levib sauna kütmisel korstnast tulev suits ümbruskonda, kus inimesed liiguvad ja läbi ventilatsiooni lähedal asuva kaupluse siseruumidesse. Vastustaja väitel (01.11.2019 vastus) on Xxxxx 1b elanikud pidanud korra kutsuma päästeauto, kuna oli kahtlus, et hoone võib minna põlema. Arvestades sauna õiguspärase ehitamise ja kasutamise kohta dokumentatsiooni puudumist, kohalikule omavalitsusele laekunud pretensioone, sauna asumist teise puitehitise (elamu) vahetus läheduses, välisel vaatlusel nõuetele mittevastavust, oli selle kasutamise keelamine ohu tõttu (eludele, tervisele, varale ja keskkonnale) selgelt põhjendatud. 33.8 Kaevatava ettekirjutuse p 5.1 osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. 33.9 Ettekirjutuse resolutsiooni osas on mh märgitud, et „ettekirjutuse adressaadil on õigus kaaluda ilma õiguslike aluseta püstitatud ehitiste lammutamist, mis on talle vähem koormavam kui nende viimine vastavusse EhS nõuetega“. Kohus peab vajalikuks märkida, et lammutamise kohustust sunniraha ähvardusel kaevatavast ettekirjutusest ei tulene, kuna selle resolutsioon (pole aru saada, millise resolutsiooni punkti juurde kõnealune lause üldse käib) on sõnastatud selliselt, et kaebajal on õigus kaaluda lammutamist. Seega kui ehitisi seadustama ei hakata, ei saa vastustaja nõuda lammutamist kaebajale tehtud 22.10.2019 ettekirjutuse alusel ja üksnes kaebajalt, kuivõrd pole tuvastatud, et kaebaja oleks püstitanud vaidlusalused ehitised ning seda ilma kaasomanike teadmise ja nõusolekuta. See ei tähenda aga seda, et sauna kasutamise keeldu tulnuks kohaldada kõigile, ka sauna mitte kasutavatele, kaasomanikele. II
34.Ettekirjutuse p 5.2 Selles ettekirjutuse punktis kohutatakse kaebajat koostama ehitise kasutamiseks ehitiste (saun ja puukuur) kohta ehitusprojekt ja taotlema kandmist ehitisregistrisse hiljemalt 31.12.2019. 34.1 Kui kohus eelnevalt leidis, et sauna ehitamise tõenäoline aeg on enne 22.07.1995, siis puukuuride ehitamise aega kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. Puukuur ja saun on erinevad ehitised ning ehitamise ajast ja ehitusalusest pindalast, ehitise õiguslikust alusest või selle puudumisest lähtuvalt võivad neile kohalduda erinevad nõuded. Seega peab haldusaktist nähtuma, millise ehitise suhtes, millised faktilised asjaolud tuvastati ja millist õigusnormi kohaldati. Õiguslik ja faktiline põhjendus peavad olema omavahel seotud. Vastustaja on ettekirjutuse p-s 5.2 kohustanud nii saunale kui puukuurile koostama ehitusprojekti. Ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, millisest õiguslikust alusest tuleneb puukuurile ehitusprojekti koostamise kohustus. Samuti nagu kohus eelnevalt leidis ja vastustaja 11.03.2020 vastuses kohtule märkis, võib sauna puhul olla kohane nõuda auditi tegemist. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav, et adressaat saaks seda täita. 34.2 Samuti on kõnealuses ettekirjutuse punktis pandud kohustus kanda ehitised ehitisregistrisse. Puudub viide kaebaja kohustuse õiguslikule alusele. Samuti pole aru saada, kas vastustaja kavatseb selle kohustuse mittetäitmisel kaebajale sunniraha määrata ning millisel õiguslikul alusel. Kehtivast EhSRS § 28 lg-st 7 tuleneb, et enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ja kasutuses olevad ehitised tuleb kanda ehitisregistrisse kui seal kanne puudub. Ehitise nö seadustamise tulemuseks on ehitisregistrisse kandmine, kuna menetlus toimub elektrooniliselt selle sama registri kaudu. Seega jääb arusaamatuks selle kohustuse kaebajale ettekirjutusega panemise eesmärk, õiguslik alus ning selle täitmata jätmise eest sunniraha kohaldamise alus (kohtule ei ole sellist alust teada). 8(11)
34.3 Kohus leiab, et haldusmenetlust ei ole selles osas vajalikus mahus läbi viidud ning haldusakt ei vasta faktilise ja õigusliku põhjendamise nõuetele (HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2) ning nõudeid on rikutud määral, mis toob kaasa selles osas haldusakti tühistamise.
35.Ettekirjutuse p 5.3 35.1 Selles ettekirjutuse punktis kohustatakse kaebajat kooskõlastama sauna ja puukuuri projekt päästeametiga ja kinnistu kaasomanikega ning esitama sauna kasutusteatise, sellele kasutusloa väljastamiseks. Kasutusloa väljastamiseks on vaja ehitis viia kooskõlla EhS nõuetega, korrastada ja muuta ohutuks, sh tuleb muuta ohutuks sauna küttekolle. Täitmise tähtajaks on 01.07.2020. 35.2 Nimetatud ettekirjutuse punkt on seotud eelnevalt käsitletud ettekirjutuse punktiga ja nagu ka eelneval juhul, ei nähtu ka selle punkti puhul õiguslikku alust, vastavalt saunale esitatud nõuete ning puurkuurile esitatud nõuete osas. Kohtu hinnangul ei vasta ka selle punkti osas ettekirjutus haldusakti põhjendamise nõuetele. 35.3 Kohus leiab lisaks, et ettekirjutuse käesoleva punkti kui ka p-i 5.2 ja 5.4 osas pole haldusorgani otsus ratsionaalselt kaalutletud, mis samuti toob kaasa nende punktide osas ettekirjutuse tühistamise. Kohus ei saa teha haldusorgani eest uut kaalutlusotsust. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kaasomandis asuval kinnistul on ebaseaduslikud ehitised, siis nende seadustamiseks (sh seadusega kooskõlla viimiseks vajalike ehitustööde tegemiseks) peab olema kaasomanike nõusolek. Antud juhul on vastustaja esindaja märkinud 25.11.2019 vastuses kaebusele, et kaasomanikest on kaebaja ainus, kes soovib sauna ja puukuuri kasutamist ning teised ei pea nende korrastamist mõistlikuks ning leiavad, et need tuleks lammutada. Vastustaja pole öelnud, et see asjaolu polnud teada kaebajale vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel. Lisaks on vastustaja 18.12.2017 koostanud korteriühistule ettekirjutuse (tl 34-35), mille resolutsiooni kohaselt tuleb korteriühistul kaaluda õigusliku alusta püstitatud ehitiste lammutamist, juhul kui ehitisi ei lammutata, tuleb tagada nende korrasolek. Nõuete täitmise tähtaeg (18.12.2017 ettekirjutusel) on möödunud, kuid ettekirjutus on vastustaja väitel kehtiv ning korteriühistu seda vaidlustanud ei ole. Haldusorgan on põhjendatult läbi viinud haldusmenetluse korteriühistule kohustuste panemiseks. Kohtu hinnangul olukorras, kus kaasomanike vastuseis neile kaasomandina kuuluval kinnistul asuvate õigusliku aluseta ehitiste seadustamise osas puudub ning üks kaasomanikest soovib saada neid ainukasutusse, võib tõesti olla põhjendatud teha nö seadustamisettekirjutus ühele kaasomanikest. Kui on aga teada, et teised kaasomanikud seadustamist ei soovi, on tehtud ettekirjutus ühele kaasomanikule sisuliselt eesmärgipäratu. Praegusel juhul on kaebaja pandud sisuliselt olukorda, kus temalt taotletakse toimingut, mille puhul on ette näha, et see pole reaalne. Samas pole ettekirjutuses pandud kaebajale lammutamise kohustust – selleks ei ole „kaaluda lammutamist“ . Ka lammutamine eeldab kõigi kaasomanike kokkulepet. Haldusorgan pole kaevatava haldusakti andmisel teinud ratsionaalselt arusaadavat kaalutlusotsust. Haldusorganil oli võimalik teha kaebajale sauna kasutamise keelamiseks ettekirjutus ning samal ajal anda konkreetse sisuga haldusakt korteriühistu suhtes, selleks, et korteriühistu, kas – esitaks vajalikud dokumendid õigusliku aluseta ehitiste seadustamiseks ja korrastaks ehitised või seadustamise soovi puudumisel lammutaks kaasomandis olevad ehitised. Kui ettekirjutuse punktid, mis nõuavad seadustamist jääksid kehtima ning kaebaja temale sauna seadustamiseks määratud tähtaegadeks ettekirjutuse nõudeid ei täidaks (sh on ehitusprojekti koostamise tähtaeg juba möödunud) ning vastustaja neid tähtaegu ei pikendaks saaks vastustaja nõuda ehitiste lammutamist üksnes korteriühistult. Kui ettekirjutus käsitletavate punktide osas jääks kehtima aga kaasomanikud kaebaja tellitavat projekti ei kooskõlastaks ja seadustamiseks nõusolekut ei annaks, ei oleks ettekirjutuse täitmata jätmine (p 5.2-5.4) tingitud kaebajast ning 9(11)
sellises olukorras kaebaja suhtes sunniraha rakendamine kohtu hinnangul õiguspärane ei oleks. Ka see näitab kaevatava otsuse ebaratsionaalsust.
36.Ettekirjutuse p 5.4 Ettekirjutuse punkt 5.4 kohustab kaebaja faktilises ainukasutuses olevate kinnistul asuvate ehitiste fassaadid ja katused viima vastavusse EhS nõuetega. Värvima või katma ühtlase fassaadikattega sauna ja puukuuri. Muus osas lähtuma EhS nõuetest ehitise ja ehitamise kohta. Kaebuses (p 3.5) võtab kaebaja omaks, et sauna ja puukuuri fassaadid vajaksid korrastamist. Korrastamise kohustus on aga seotud ehitiste edasise õiguspärase kasutamisega. Kuna kohus eelnevalt käsitletu kohaselt ettekirjutuse punktid 5.2 ja 5.3 tühistab, pole ehitiste korrastamise nõude kehtima jätmine põhjendatud. Ehitiste, mis tuleb lammutada, korrastamine poleks sellises olukorras eesmärgipärane. Kohus märgib sellele lisaks, et ettekirjutuse punktis 5.4 (resolutsioon) on tehtud ettekirjutus katuste korrastamiseks aga ettekirjutuses pole välja toodud, milles seisnevad katuste puudused ning see ei nähtu ka paikvaatluse aktist ega sellele lisatud fotodest.
37.Muude, sh menetlusosaliste asjakohatute väidete, käsitlemine otsuse tegemiseks vajalik pole.
38.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada kaevatava ettekirjutuse punktid 5.2, 5.3 ja 5.4 (HKMS § 5 lg 1 p 1), kuna need on õigusvastased ja rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaevatava ettekirjutuse punkt 5.1 osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. III
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid vastavalt HKMS § 109 lg-le 1. 39.1 Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamiselt ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest (tl 24), mille kohus määrusega osaliselt rahuldas. Kuna kaebus jäi rahuldamata, siis esialgse õiguskaitse eest tasutud riigilõiv väljamõistmisele ei kuulu. Kohus rahuldab kaebuse kolme ettekirjutuse punkti osas, mistõttu sellest lõivust tuleb välja mõista 11,25 eurot (3x3,75). Korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja esialgse õiguskaitsega seoses esitatud määruskaebuse eest tasutud riigilõivu (2x15 eurot) osas kaebaja taotlust esitanud pole ning neid ei saaks ka välja mõista, kuna korduv taotlus ja määruskaebus jäid rahuldamata. 39.2 Kuna kaevatav ettekirjutus koosneb neljast punktist, siis mõistab kohus kaebaja esindaja õigusabikulud välja osaliselt vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile. HKMS § 109 lg 6 kohaselt hindab kohus ka menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Õigusabikulud (HKMS § 103 lg 1 p 1) on esitatud summas 2473,58 eurot (koos käibemaksuga; õigusabi tunni hind 70 eurot). Vastustaja taotleb nende vähendamist, kuna leiab, et need pole täies mahus põhjendatud (põhjendatud oleks ca 6-8 tundi) ega osaliselt seotud käesoleva vaidlusega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et õigusabikulusid tuleb vähendada, kuna edutu korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja sellega seotud määruskaebemenetluse kulusid ei pea kinni maksma vastustaja. Kaebaja esindaja poolt seisukohtade olulist kordamist kohtule ei nähtu. Põhjendatud pole täies ulatuses november 2019 ja detsember 2019 kulud (09.03.2020 taotlus p 1, tl 102 pöördel). Asjaolu, et vastustaja esindaja ei pea vajalikuks oma seisukohti õiguslikult eriti põhjendada ei tähenda, et kaebaja esindaja ei peaks seda tegema. Seetõttu võib eeldada, et kaebaja 10(11)
esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks oluliselt rohkem aega kui vastustaja esindajal. Kohus peab asja mahtu ja keskmist keerukust ning esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning kaebuse rahuldamise proportsiooni arvesse võttes põhjendatud õigusabikuluks 1000 eurot (koos käibemaksuga). See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ning koos riigilõivuga (11,25 eurot) on väljamõistetavaks summaks 1011,25 eurot. 39.3 Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud kaebuse rahuldamata osaga seotud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.