Kaebaja — CAPELLA CONSULTING OSAÜHING, lepinguline esindaja Allan Viirmaa Vastustaja — Audiitorkogu, seaduslik esindaja Siim Tammer
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
kaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Piirata kaeabaja õigust tutvuda vastustaja poolt 03.06.2019 kohtule esitatud AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli originaalprotokolliga.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 02.12.2019, mis on puhkepäevale langeva menetlustähtaja järgne esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.CAPELLA CONSULTING OSAÜHING (edaspidi Capella) esitas 05.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) otsuste tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning AJN kohustamiseks. Kaebusest nähtus järgnev:
1.1.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) saatis Capellale 28.11.2018 teate erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise kohta. Teates märkis AJN, et otsustas 06.11.2018 koosolekul alustada Capella suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli. Teates sisaldus ka informatsioon kontrollitava perioodi (01.01.2015 - 30.06.2018), kontrolli läbiviimise perioodi (06.11.2018 –
3-19-226 30.06.2019) ning uurimismenetluse töörühma koosseisu kohta. Lisaks eelnevale määras AJN Capellale tähtaja AS-i Talveaed 2017.a auditi töövõtufaili koopia esitamiseks.
1.2.Järgnevalt toimunud kirjavahetuses palus Capella saata enesele tutvumiseks 06.11.2018 koosolekul vastuvõetud otsus, millega otsustati erakorraline kvaliteedikontroll. AJN selgitas 06.12.2018 kirjas, et, kuivõrd tegemist oli protokollilise otsusega, tuleb lugeda, et otsus on 28.11.2018 kirjaga juba edastatud. Siiski oli 06.12.2018 kirja manusesse lisatud ka eraldi 06.12.2018 vormistatud otsus nr 481.
1.3.Otsusest nähtub, et AJN alustas erakorralist kvaliteedikontrolli Capella suhtes, määras erakorralise kvaliteedikontrolli eesmärgi, kvaliteedikontrolli perioodi ning moodustas uurimismenetluse töörühma. Lisaks sisaldus 06.12.2018 otsuses nr 481 märge, et see tehti AJNi koosolekul, mis toimus 06.11.2018. Ühtegi AJN-i 06.11.2018 otsust, protokolli vmt Capellale ei esitatud ning seda ei ole AJN teinud siiani, vaatamata Capella korduvatele päringutele.
1.4.Capella esitas 28.12.2018 AJN-i kaudu Rahandusministeeriumile vaide 06.12.2018 otsuse nr 481 ja 06.11.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti taotles Capella vaides, et Rahandusministeerium teeks AJN-le ettekirjutuse 06.11.2018.a koosoleku protokolli tutvustamiseks Capellale.
1.5.15.01.2019 tegi AJN (digitaalselt allkirjastatud 16.01.2019) otsuse nr 487, millega tagastas Capellale tema vaide.
2.Seejärel pöördus Capella 05.02.2019 kaebusega halduskohtusse. milles taotles AJN 06.11.2018 otsuse tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist ja 06.12.2018 otsuse nr 481 tühistamist ning Audiitortegevuse järelevalve nõukogu kohustamist tutvustama Capellale 06.11.2018 koosoleku protokolli. Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus 06.12.2018 otsuse nr 481 täitmise ja Capella suhtes alates 06.11.2018 läbiviidava erakorralise kvaliteedikontrolli peatamiseks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2019 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
4.Capella esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis 13.03.2019 määruses, et määruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab kaebuse tagastamist seoses kohustamisnõudega AJN 06.11.2018 protokolli tutvustamiseks. Muus osas jättis Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
5.10.04.2019 määrusega võttis halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse, määras asja lahendamiseks lihtmenetluses ning kohustas vastustajat vastama kaebusele hiljemalt 10.05.2019.
6.03.05.2019 edastas vastustaja kohtule oma seisukohad, milles leidis, et kaebus tuleb jätta läbivaatamata või menetlus lõpetada, sest kaebaja poolt nõutav toiming on vastustaja poolt juba sooritatud enne käesolevas asjas kaebuse menetlusse võtmist.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 10.05.2019 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, leides, et kuna teise haldusasja (nr 3-19-307) raames on vastustaja juba väljastanud kaebajale soovitud väljavõtte 25.03.2019, on kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue juba täidetud enne käesolevas asjas kaebuse menetlusse võtmist. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole vajadust jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 kohaselt toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks.
8.Capella esitas menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.06.2019 määrusega ning saatis haldusasja Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kaebaja ei ole senini 2(8)
3-19-226 saanud tutvuda AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli algversiooniga teda puudutavas osas (kaebajale tutvustatud versioonis on kinni kaetud menetluse algatamise motiiv, samuti on välja jäetud sellega seonduv komisjoni liikmete arutelu), tuleb halduskohtul otsustada, kas esines seaduslik alus andmete osaliseks varjamiseks ja protokolli täisversiooni kaebajale tutvustamata jätmises.
9.Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2019 määruses toodud seiskohtadest jätkas Tallinna Halduskohus kaebuse menetlemist 29.08.2019 määrusega. Menetletavaks nõudeks on tuvastamisnõue, mille lahendamisel kontrollib kohus, kas vastustaja poolt AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli osaline varjamine ja protokolli täisversiooni kaebajale tutvustamata jätmine oli õigusvastane. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrusele lahendatakse asi lihtmenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.AJN 06.11.2018 koosoleku protokoll on Capella suhtes algatatud erakorralise kvaliteedikontrolli menetluses tähtsust omav dokument. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
10.1.Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 13.03.2019 tehtud määruses muu hulgas leidnud, et: „Avaliku teabe seadus näeb ette isiku võimaluse tutvuda haldusorganis säilitatava talletatud teabega, sh haldusmenetluse alustamist kajastavate dokumentidega./.../ Oluline on seegi, et dokumentidega tutvumise õiguse piiramine menetluse kestel võib kaasa tuua menetlusõiguste sellise rikkumise, mida ei ole võimalik hilisema menetluse käigus piisavalt tõhusalt kõrvaldada .“ (määruse p 20).
10.2.26.06.2019 tehtud määruses asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et: „Nimelt on kaebaja kohta koostatud dokumentidega tutvumise nõue hõlmatud põhiseaduse § 44 lg-s 3 sätestatud põhiõigusega tutvuda isiku kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Tegemist on kaebaja põhiõigusega, mis eksisteerib ja mida kaebaja saab kaitsta sõltumatult tema menetluslikest õigustest AJN-i toimetatavas haldusmenetluses.“ (määruse p. 11).
10.3.Sama määruse punktis 13 märkis ringkonnakohus, et „Mõistagi peab isik, keda AJN tegevus puudutab, saama tutvuda tema suhtes tehtud otsuste ja selle põhjendustega, v.a juhul, kui tutvustamata jätmiseks esineb ülekaalukas avalik (järelevalveline) huvi ja tutvustamata jätmine ei kahjusta puudutatud isiku õiguse efektiivsele õiguskaitsele tuuma. Kaebaja huvi saab praeguses asjas ulatuda ainult protokollis kajastuvate ja tema suhtes langetatud otsuse põhjendustega tutvumisele .“
11.Väide, nagu oleks protokolliga tutvumise nõue täidetud AJN 28.11.2018 kirja saatmisega Capellale või AJN otsuse nr 481 edastamisega Capellale, ei ole õige. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus.
11.1.Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 1241 lg 2 kohaselt järelevalvenõukogu koosolek protokollitakse. Rahandusministri määrusega kinnitatud „Audiitortegevuse järelevalve nõukogu töökorra“ (edaspidi AJN töökord ) § 8 lg 2 sätestatakse, et protokolli kantakse muu hulgas koosoleku päevakord (punkt 2), koosoleku päevakorrapunktide osas toimunud arutelu lühike kokkuvõte (punkt 3) ja koosolekul osalenud kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte (punkt 6). AJN töökorra § 8 lg-s 3 sätestatakse, et AJN-i protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
11.2.Mitte ühtegi dokumenti, mis vastaks eelpool loetletud nõuetele, AJN-i 06.11.2018 toimunud koosoleku kohta Capellale esitatud ega tutvustatud ei ole. 3(8)
3-19-226
12.Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 13.03.2019 määruse punktis 20, et „Teiste isikute isikuandmed tuleb avaliku teabe seaduse kohaselt dokumendi väljastamisel kinni katta ning tagada juurdepääs teabele osas, milles see teiste isikute isikuandmeid ei sisalda. Protokollis sisalduva otsustuse kattuvus eraldi vormistatud otsuse sisuga ei ole kontrollitav enne dokumentide võrdlemist ega ole aluseks dokumendi väljastamisest keeldumiseks . “
12.1.AJN on oma 03.05.2019 vastuse lisana esitanud allkirjastamata pdf-faili, mida AJN nimetab 06.11.2018 koosoleku protokolli nr 105 väljavõtteks või protokolliliseks otsuseks. See dokument ei sisalda Capella suhtes tehtud otsuste põhjendusi ega/või Capella suhtes tehtava otsusega seotud arutelu kokkuvõtet (mille protokollimise kohustus tuleneb töökorra § 8 lg 2 punktist 2). Kuna see nn väljavõte ei ole allkirjastatud, siis ei ole tegemist dokumendiga, mida saaks käsitleda protokollina või väljavõttena protokollist. Sellele, viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2019 määruse p 10: „Küll ei ole ringkonnakohtu arvates alust väita, et kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi, s.o on saanud tutvuda haldusorgani poolt kaebaja suhtes koostatud dokumendiga .“
13.AJN märgib enda 20.09.2019.a halduskohtule esitatud vastuses, et tegu on konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooniga AudS § 133 lg 2 tähenduses (muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid). See seisukoht on ekslik.
13.1.AudS § 133 lg 2 kohaselt on konfidentsiaalsed järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid.
13.2.Capella ei soovi järelevalve käigus saadud info, dokumentide ega järelevalve käigus koostatud õiendite või muude järelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamist. Sellist informatsiooni ja/või dokumente ei saanud AJN-il Capella suhtes olemaski olla, sest 06.11.2018.a alles otsustati erakorralise kvaliteedikontrolli algatamine.
13.3.AudS § 121 lg 41 kohaselt teostab AJN riikliku järelevalve raames kvaliteedikontrolli ning kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise. Sama paragrahvi lg 42 sätestatakse, et audiitorkogu sisese järelevalve raames viib AJN läbi distsiplinaarmenetlusi. Selleks, et üldse saada mingisuguseid andmeid, dokumente vmt informatsiooni, tuleb järelevalvemenetlus (käesoleval juhul erakorraline kvaliteedikontroll) läbi viia. Mingisugust järelevalve menetlusele eelneva andmete varjatud kogumise või jälitustoimingute tegemise pädevust AJN-l ei ole (vt AudS § 124).
13.4.Kui AJN pidas vajalikuks just nimelt Capella suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise otsustamise juures tegeleda „/.../ laiemalt järelevalveliste poliitikate ja muude, konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate küsimustega “, ei ole see info AudS § 133 lg 2 kohaselt konfidentsiaalne informatsioon.
13.5.Mingisugust ülekaalukat avalikku (järelevalvelist) huvi Capellale kõnealuse otsuse ja põhjenduste tutvustamata jätmiseks ei ole ja ei saagi olla. Ka AJN ei ole esile toonud ühtegi asjaolu sellise avaliku huvi olemasolu kohta käesoleval juhul.
13.6.Ilmselgelt kahjustab 06.11.2018 protokolli tutvustamata jätmine Capella õigust efektiivsele õiguskaitsele. Protokolliga tutvumata ei ole Capellal võimalik hinnata, kas tema suhtes järelevalve menetluse alustamine oli põhjendatud ja seaduslik. Samuti ei ole võimalik kontrollida, kas vastav otsus on seadusega ettenähtud korras üldse vastu võetud.
13.7.Capella viitab, et AJN on 02.07.2019 otsusega nr 567 algatanud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse väites, et „erakorralise kvaliteedikontrolli tulemused annavad alust arvata, et Capella Consulting OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo“. Olukord, kus erakorralise 4(8)
3-19-226 kvaliteedikontrolli tulemuste alusel on algatatud distsiplinaarmenetlus, kuid kaebaja ei saa veenduda isegi selles, kas distsiplinaarmenetlusele eelnenud kvaliteedikontroll on algatatud õiguspäraselt, ei saa olla kehtiva seaduse eesmärk. Ainuüksi eelkirjeldatud olukord ongi toonud kaasa kaebaja menetlusõiguste sellise rikkumise, mida ei ole võimalik hilisema menetluse käigus piisavalt tõhusalt kõrvaldada.
14.Kaebaja märgib, et AJN-i 03.06.2019 vastusega koos ringkonnakohtule esitatud AJN 06.11.2018.a originaalprotokolliga tutvumise keelas ringkonnakohus kaebajal ära menetluslikel kaalutlustel, mitte sellepärast, nagu ei olekski Capellal õigust tema suhtes tehtud otsusega tutvuda. Ringkonnakohus märkis 26.06.2019 määruse punktis 13, et „Menetlusliku määruse alusel juurdepääsuõiguse saamisega saavutaks kaebaja alusetult oma eesmärgi juba praeguses menetlusstaadiumis, mis pole kooskõlas menetlusnormide mõttega .“ Kõike eelnevat arvestades on üheselt selge, et Capellal on õigus tutvuda tema suhtes 06.11.2018.a tehtud otsusega, sellise otsuse põhjendustega ning otsusele eelneva aruteluga. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. AJN on kvaliteedikontrolli alustamise asjaolusid ja vastavat otsust kaebajale ettenähtud mahus tutvustanud ning kaebajal puudub õigus näha 06.11.2018 protokolli osas, mida ei ole seni kaebajale avaldatud.
15.1.AJN on kaebajat 28.11.2018 kirjaga teavitanud AJN-i protokollilisest otsusest alustada kaebaja suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli ning on 06.12.2018 kirjaga edastanud ka 06.11.2018 protokolli pinnalt kaebajat puudutava otsuse nr 481. Vastava AJN-i otsuse on allkirjastanud AJN-i esimees, kellele annab audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) § 1241 lg 5 kõikide AJN-i otsuste allkirjastamiseks selge mandaadi. Eraldi on AJN edastanud kaebajale väljavõtte AJN-i 06.11.2018 koosoleku protokollist kohtuasja nr 3-19-307 raames ning ka käesoleva haldusasja raames.
16.AJN võtab vastu otsuseid koosoleku vormis. Vastavalt AudS § 1241 lõigetele 2 ja 4 on AJN otsustusvõimeline, kui AJN-i koosolekul osaleb üle poole järelevalvenõukogu liikmetest. AJN-i koosolek protokollitakse. AJN töökorra § 5 lõike 1 kohaselt on AJN-i töövormiks koosolek. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija (§ 8 lg-d 1 ja 3). AudS § 1241 lõigete 5-7 kohaselt allkirjastab AJN-i otsuse AJN-i esimees. AJN-i otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti.
16.1.AJN hinnangul on 06.11.2018 koosoleku protokollides olev ja kaebajat puudutav asjas tähtsust omav kogu informatsioon kaebajale edastatud – otsustus alustada erakorraline kvaliteedikontroll ja sellega seonduv muu kohustuslik teave. Seega vaatamata sellele, et AJN-i 06.11.2018 koosoleku protokoll on suures osas konfidentsiaalne ja selle avaldamine kaebajale ei ole lubatud, ei riku vastav asjaolu kuidagi kaebaja õigusi, kuna kaebajale on täielikult teada AJNi otsustus ja selle järgnenud kvaliteedikontrolli menetlus.
16.2.Haldusmenetlust ei ole viidud läbi kaebaja eest varjatult. AJN on kaebajale teatavaks teinud kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud, sh teavitanud menetluse algatamisest ning kontrolliperioodi pikendamisest (mis on menetlustoimingud ning AJN neid eraldi otsusena ei vormista). Protokolliga täies mahus tutvumise nõue ei aita kaebajal oma õigusi paremini kaitsta, sest kvaliteedikontrolli talumise kohustus tuleb seadusest ning oma õigusi saab ta kaitsta menetluse kestel, sh esitades vastuväiteid ja selgitusi AJN-i võimalike tähelepanekute ja etteheidete kohta.
17.HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.
17.1.AudS § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info 5(8)
3-19-226 ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed.
17.2.Juhindudes AudS § 134 lõikest 1 ei ole Audiitorkogu organite ja AJN-i otsused avalik teave ning need avaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nende otsuste kajastamiseks registris AudS § 156 lõigetes 3 - 6 sätestatud alusel. Seega, eelnevast tulenevalt ei ole võimalik AJN-il edastada kaebajale AJN-i 06.11.2018 koosoleku terviklikku protokolli, sest see sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni ka teiste menetluste kohta, mille avaldamise õigust kaebajale ei ole. Oluline info protokollist kaebajat puudutavas osas on kaebajale edastatud (sh erakorralise KVK alustamise teates, eraldi vormistatud otsuses, kaetud AJN-i protokolli väljavõttes).
17.3.AJN-i 06.11.2018 protokoll sisaldab sellist informatsiooni, mis on AudS § 133 lg 2 kohaselt konfidentsiaalne. Selline info on kindlasti kõik muud päevakorra punktid, mis ei puuduta Capella Consulting OÜ-d. Ka tuleb protokollil pidada konfidentsiaalseks nõukogu liikmete arutelu osas AudS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 tähenduses. Nõukogu liikmete omavaheline arutelu ei ole selline info, mis peab olema kaebajale teada. AJN liikmete arutelud ei pruugi piirduda üksnes konkreetse subjekti või kitsa küsimusega, liikmed võivad tegeleda laiemalt järelevalveliste poliitikate ja muude, konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate küsimustega. Seda on ka vastava päevakorra punkti juurde kuuluv arutelu, mistõttu avaldada saab vastavast päevakorra punktist seda, mis puudutab üksnes otsustust Capella Consulting OÜ osas. Sellise väljavõtte on AJN ka Capella Consulting OÜ-le kättesaadavaks teinud. AJN-i sisese arutelu ja arvamuste avaldamine menetlusosalisele ei tekita ega too talle õigusi või kohustusi. See ei ole HMS § 37 lg 1 tähenduses asjas tähtsust omav informatsioon.
17.4.AudS § 1241 lg 6 kohaselt tuleb isikule teatavaks teha üksnes AJN-i otsus ning säte ei näe ette AJN-i liikmete arutelu või teiste isikute kohta info avaldamist. AJN-i otsused on need, mis väljendavad lõplikku AJN-i otsustust igal konkreetsel juhtumil ja vaidlust ei ole, et Capella Consulting OÜ on teadlik teda puudutavast otsustusest.
18.Kaebaja leiab, et talle esitatud protokolli väljavõte ei vasta protokollile seadusega määratud nõuetele. Kuna tegu on väljavõttega protokollist, siis vastustaja hinnangul see ei pea ega saagi vastata AJN-i protokollile sätestatud nõuetele. AJN on 06.11.2018 koosoleku protokolli originaaldokumendi edastanud konfidentsiaalsena kohtule, et kohtul oleks võimalik dokumente võrrelda ning veenduda AJN-i selgituste õiguspärasuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Käesoleval hetkel on vaidlusalaseks küsimuseks eelkõige see, kas vastustaja pidanuks kaebajale väljastama AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli täisversiooni päevakorrapunkti 5 osas ehk osas, mis puudutas kaebaja suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise küsimust. Sellest tulenevalt keskendub allpooltoodud analüüs kõnealuse protokolli päevakorrapunkti 5 puudutavale osale, kuivõrd ülejäänud osa protokollist ei ole kaebajaga puutumuses.
21.Tutvunud menetluse käigus vastustaja 06.11.2018 protokolli täisversiooniga ning kõrvutades seda kaebajale edastatud informatsiooniga (AJN 28.11.2018 kirjas sisalduv teave; 06.12.2018 otsus nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõte), leian, et AJN on kaebajale edastanud informatsiooni erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise kohta ettenähtud mahus ning ei ole rikkunud kaebaja põhiseaduslikku õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega.
22.AudS § 124 lg 1 p-i 6 ja § 136 lg 3 kohaselt on järelevalvenõukogu pädevuses kvaliteedikontrolli korraldamine. Kvaliteedikontrolli eesmärgiks on kontrollile allutatud isiku 6(8)
3-19-226 kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (AudS § 136 lg 1). Järelevalvenõukogu kinnitab kvaliteedikontrolli korra ning moodustab kvaliteedikontrolli läbiviimiseks töörühma (AudS § 136 lg 5 ja § 138 lg 1).
23.Kvaliteedikontrolli alustamise kaebaja suhtes otsustas AJN 06.11.2018 koosolekul. Kaebaja märgib, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus tutvustamata jätmine on kaasa toonud olukorra, kus kaebajal ei ole olnud võimalik veenduda, kas tema suhtes on kvaliteedikontroll ja selle tulemusel hilisemalt alustatud distsiplinaarmenetlus alustatud õiguspäraselt. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda.
23.1.AJN otsuste vastuvõtmisega seonduvaid küsimusi reguleerib AudS § 1241, mille lõige 2 näeb ette, AJN koosolek protokollitakse, nõuded protokollile on ette nähtud AJN töökorras. AJN otsuse allkirjastab järelevalvenõukogu esimees (lg 5) ning otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti (lg 6). Seejuures tuleb rõhutada, et AudS §-st 1241 ega teistest sama seaduse ning ka AJN töökorra sätetest ei tulene kohustust tutvustada isikule AJN koosoleku protokolli sh AJN koosoleku käigus toimunud AJN liikmete arutelusid. AudS § 1241 lg 6 näeb üksnes ette, et puudutatud isikule tuleb viivitamata tutvustada tema suhtes vastu võetud otsust.
23.2.AudS ei reguleeri eraldi AJN otsusele esitatavaid nõuded, küll aga on vastavad nõuded kehtestatud AJN kvaliteedikontrolli korras1 (KVK kord), mille § 10 lg 2 sätestab, et erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise otsuses näidatakse ära vähemalt kontrollitav, kontrolli ulatus, kontrolli läbiviimise periood ja töörühma liikmed. Vastav informatsioon on kaebajale teatavaks tehtud juba AJN 28.11.2018 kirjaga, kus on märgitud, et 06.11.2018 koosolekul otsustas AJN alustada Capella suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas AS-ile Talveaed on perioodil 01.01.2015-30.06.2018 osutatud audiitorteenust vastavalt seadusele ja kutsetegevuse standardite nõuetele. Kontrolli viiakse läbi 06.11.2018 – 30.06.2019 ning ära on toodud ka töörühma liikmed ja selgitus, et kaebajal on töörühma liikmete suhtes õigus esitada taandusavaldus. Lisaks sisaldab kiri viidet kvaliteedikontrolli läbiviimise õiguslikule alusele ning piiritletud on ka kaebajalt nõutav esmane informatsioon. Samasisuline info kajastub ka kaebajale hilisemalt saadetud 06.12.2018 otsuses nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõttes.
23.3.Eeltoodust nähtub, et AJN on kaebajat kvaliteedikontrolli alustamisest informeerinud mahus, mis võimaldab kaebajal aru saada kvaliteedikontrolli eesmärgist (AS-ile Talvead osutatud audiitorteenuse vastavuse kontroll), perioodist mida kontroll hõlmab (01.01.2015 – 30.06.2018) ning kvaliteedikontrolli läbiviimise ajavahemikust ja isikutest, kes kotrolli läbi viivad. Sellises mahus informatsioon on piisav, et kaebajal oli võimalik kontrollida kvaliteedikontrolli alustamise õiguspärasust. Erakorralise kvaliteedikontrolli läbiviimise talumise kohustus tuleneb kaebajale AudS-st ja kaebaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev isik peab sellega arvestama. Ei AudS-st ega Audiitorkogu poolt kehtestatud täiendavast regulatsioonist ei tulene kohustust kvaliteedikontrolli läbiviimise alustamist täiendavalt põhjendada (vt ka käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2019 määruse p-is 18 väjendatud seisukoht). Sellest tulenevalt leian, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus tutvustamata jätmine ei kahjustanud kaebaja õigust efektiivsele õiguskaitsele.
24.Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kuivõrd 06.11.2018 koosolekul alles alustati kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli, ei saanud koosoleku protokoll kajastada informatsiooni, mille avaldamise piirang tuleneb AudS § 133 lõigetest 1 ja 2, sest AJN-il ei ole pädevust koguda andmeid enne järelelvalve menetluse algatamist. AudS § 137 lg 2 kohaselt põhinevad kvaliteedikontrollid eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil, mistõttu tuleneb viidatud
3-19-226 sättest otseselt, et vastustajal on võimalik ka enne kvaliteedikontrolli andmeid koguda, et selle põhjal läbi viia riskianalüüs ja otsustada kvaliteedikontrolli läbiviimine.
25.HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. AudS § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed.
25.1.Nõustun vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb 06.11.2018 koosoleku protokolli täisversioonis sisalduvat AJN-liikmete arutelu ning kolmandate isikute andmeid pidada AudS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt konfidentsiaalseks informatsiooniks, mille andmete avaldamist ei ole kaebajal õigus nõuda.
25.2.Tutvunud protokolli päevakorrapunkti 5 täisversiooniga, ilmneb sellest, et kaebajale väljastatud väljavõttes on kinni kaetud osa, mis puudutab kolmandate isikute andmeid (otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2), samuti osa, mis puudutab kontrolli alustamise ajendit ning sellega seotud komisjoni liikmete arutelu. Viimatinimetatu puhul on tegemist informatsiooniga, mida ei saa käsitleda otseselt kaebaja kohta kogutud andmetena HMS § 37 lg 1 mõistes. Pigem ongi siin tegemist eelnevalt saadud laiemapõhjalise teabega seotud aruteluga ja küsimusega, kas ja millises mahus oleks vajalik kvaliteedikontrollide läbiviimine arutelus kajastatud isikutega seonduvalt. Tegemist on seega pigem riskianalüüsile ja kontrollistrateegiale suunatud aruteluga ehk järelelvalvemenetlustega seonduva laiema teabega, mis oma iseloomult vastab AudS § 133 lg-s 2 sätestatud konfidentsiaalsele informatsioonile, mille mitteavaldamist kaebajale ei saa pidada õigusvastaseks ega kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks.
26.Kaebaja viited sellele, et temale hilisemalt menetluse käigus väljastatud 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõte ei ole allkirjastatud ning seega ei saa lugeda, et talle üldse vastavat AJN otsust oleks väljastatud, on asjakohatu, sest kaebaja sai esmakordselt teabe tema suhtes 06.11.2018 koosolekul vastu võetud otsusest juba AJN 28.11.2018 kirjaga, mis on allkirjastatud AJN nõukogu esimehe poolt ning milles on kajastatud kaebajat puudutav informatsioon nõutavas mahus (vt ka käesoleva otsuse p 23.2). Asjaolust, et kaebajale väljastati hilisemalt samasisulist informatsiooni sisaldav koosoleku protokolli väljavõte pdf kujul, mis ei olnud AJN nõukogu esimehe poolt allkirjastatud, ei saa järeldada, et kaebajale ei ole AJN otsust üldse väljastatud. Allkirja puudumine oleks asjakohane väide üksnes juhul, kui kaebaja seaks kahtluse alla talle väljastatud protokolli väljavõtte ehtsuse. Seda aga kaebaja aga menetluse kestel teinud ei ole.
27.Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb juhindudes HKMS § 79 lg 1 p-dest 1 ja 5 ning § 88 lg 2 jätkuvalt piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja poolt 03.06.2019 kohtule esitatud AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli originaalprotokolli suhtes. Menetluskulud
28.Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas riigilõivust 30 eurot ja õigusabikulust summas 2 244 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude väljamõistmise taotlust esitanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.