Majandushaldusõigus › PRIA asjad

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märts 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

ehitamiseks MTÜ-l Kaleselts polnuks õigust toetust taotleda ja saada. Tulenevalt Riigikohtu otsuse p-s 29 selgitatust, ei saa see asjaolu olla alusetuks eeliseks määruse nr 1698/2005 Art 72 lg 1 p a tähenduses. Kuna vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milles seisneb vastustaja hinnangul kaebajale või MTÜ-le Kaleselts üürilepingust tulenev alusetu eelis, ei ole kaebajal kohustust tõendada vastupidist. Ka ei ole vastupidise tõendamine talle vastustaja poolt etteheidetavaid asjaolusid teadmata võimalik.

€/h (https://www.valma.ee/kalepurjekas/).

vastu palju huvi. Järgmistel aastatel enam nii palju sõidutunde müüa ei õnnestunud ning langes mitte ainult üüritud kalepurjeka vaid ka MTÜ-le Kaleselts kuuluvate purjekate sõidutundide arv. Seda asjaolu tõendavad MTÜ Kaleselts 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruanded, millest nähtuvalt olid MTÜ Kaleselts tulud 2015. a 10 248 eurot ja tulem 1 826 eurot; 2016. a tulud 5 202 eurot ja tulem -229 eurot ning 2017.a tulud 7 384 eurot ja tulem -3 244 eurot.

selgitanud, et ka määruse nr 92 § 35 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmine on eeskirjade eiramine määruse nr 1306/2013 art 56 mõttes. Seda, millises ulatuses on käesoleval juhul, määruse nr 92 § 35 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmisega, eiratud määruse nr 1306/2013 art 56 eeskirju, tuleb hinnata määruse nr 92 § 35 lg 2 eesmärki arvesse võttes.

ühtegi töötajat ega arvestatud töötasusid. 2016 aruande põhjal oli MTÜl Järvelaev aastal 2016 3 osalise tööajaga töölist, kellest 2 töötas tähtajalise ja 1 tähtajatu lepingu alusel. Tööjõukulu oli 2 918 eurot. Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest olid 678 eurot.

kaebajal oleks selline kohustus olnud, ei ole ta seda rikkunud. Seega ei saanud kaebaja saada alusetut eelist toetuse saamiseks teiste taotlejate ees põhjusel, et ta ei olnud vastustaja poolt kontrolli läbiviimise ajaks kalepurjeka meeskonda palganud.

turutingimustest, mida turuolukorrast tulenevalt on võimalik välja selgitada üksnes MTÜ-le Kaleselts kuuluvate purjekate eelnevate aastate sõitude andmetele tuginedes.

vastustajal ei olnud alust nõuda määruse nr 640/2013 Art 35 lg-le 6 tuginedes toetust tagasi kogu ulatuses.

Vastavalt MTÜ Järvelaev poolt esitatud projektitaotluse punktile 30.a oli projekti otseseks eesmärgiks kalepurjeka ehitamine. Kaudse eesmärgina on välja toodud kalepurjekate rohkuse taastamist ning vanade paadiehitustavade propageerimist. Taotlusvormis väljatoodud väide, Uute võimaluste lisandumisel areneb kohalik turismiturg ning ettevõtlus, mis omakorda loob piirkonda uusi töökohti. Pärast kalepurjeka valmimist luuakse piirkonda vähemalt kolm uut töökohta./.../ on kolmanda isiku hinnangul käsitletavad projekti elluviimise eeldatava mõjuna piirkonnas. MTÜ Võrtsjärve Ühendus on seisukohal, et projekt „Kalepurjeka ehitus“ on toetanud meetme eesmärkide saavutamist.

Arvamuse andja on selgitanud, et vastavalt MTÜ Järvelaev poolt esitatud projektitaotluse punktile 30 a oli projekti otseseks eesmärgiks kalepurjeka ehitamine. Kaudse eesmärgina on välja toodud kalepurjekate rohkuse taastamist ning vanade paadiehitustavade propageerimist. MTÜ Võrtsjärve Ühendus on seisukohal, et projekt „Kalepurjeka ehitus“ on toetanud meetme eesmärkide saavutamist. MTÜ Võrtsjärve Ühendus hinnangul mõjutas kale ehitamine ja olemasolu Võrtsjärvel olulisel positiivsel määral piirkonna maaturismi ja ka regionaalarengut laiemalt. Kalesõidu võimalus Võrtsjärvel osutus täiendavaks ja oluliseks argumendiks piirkonna ja piirkonna turismiteenuste osutajate külastamiseks sõltumata sellest, millises vormis oli tagatud kale töö ja mehitamine. Projekti edukust ja mõju piirkonnale näitab asjaolu, et 2015. a toimunud Eesti 100 aarde leidmiseks korraldatud rahvahääletusel kogusid enim hääli Võrtsjärve kalepurjekad. Kohaliku tegevusgrupi hinnangul on oluline piirkonna arendamine, selleks meetmete eesmärkide elluviimine, sealhulgas tööhõive suurendamine. Tegevusgrupi hinnangul on kaleprojekti puhul mõlemad eeldused täidetud- kale osutas teenust, toetades sellega piirkonna turismiteenuste arendamist, olles selleks ka mehitatud pädeva meeskonnaga. Seega, sisuliselt töökohad loodi, mis on kahtlemata piirkonna tööhõive seisukohast positiivne.

Riigikohus on samuti sedastanud, et ka määruse nr 92 § 35 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmine on eeskirjade eiramine määruse nr 1306/2013 art 56 mõttes. Eeskirjade eiramise mõiste hõlmab ka liikmesriigi õigusnormide rikkumist (vt analoogia korras Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate projektidega seoses Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-260/14 ja C-261/14, Județul Neamț, p 37). Tegemist ei pruugi aga olla rikkumisega, mis õigustaks toetuse tervikuna tagasinõudmist. Seda saab arvesse võtta eeskirjade eiramise laadi ja tõsiduse hindamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.