lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-236/10

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-236/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 18. veebruar 2020, Tallinn 3-20-236 Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu kaebus Paide Linnavalitsuse kohustamiseks Tarbjal Järve tee 6 asuva korterelamu ehitustööde kohta esitatud ehitusteatise nr 1911201/17320 ja sellega seotud ehitusprojekti osas kontrolli läbi viimiseks ning ehitisele ning ehitamisele esitatavate nõuete vastavuse hindamiseks.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Toimetada määrus kätte kaebaja, Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu ja Paide linna esindajatele.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu esitas 6. veebruaril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Paide Linnavalitsuse kohustamist Tarbjal Järve tee 6 asuva korterelamu ehitustööde kohta esitatud ehitusteatise nr 1911201/17320 ja sellega seotud ehitusprojekti osas kontrolli läbi viimiseks ning ehitisele ning ehitamisele esitatavate nõuete vastavuse hindamiseks. Kaebaja hinnangul on ehitusteatises kajastatud ehitamine õigusaktidega vastuolus, kuna ehitustööd Järve tee 6 elamus toovad kaasa selle elamu eraldamise kaugküttevõrgust, mis mõjutab aga kaebaja kui vastavas pisikeses kaugküttepiirkonnas asuva tarbija jaoks kaugkütte hinda. Koos kaebusega taotleb kaebaja ka esialgse õiguskaitse korras ehitusteatise nr 1911201/17320 alusel ehitustööde teostamine.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Paide linn ning Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu esitasid esialgse õiguskaitse taotluse osas oma seisukohad, pidades seda põhjendamatuks esiteks põhjusel, et ehitusteatise kohane ehitustegevus on lõppenud ja seega ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamisega eesmärki saavutada. Paide linn leiab lisaks , et vaidlusalune ehitamine on toimunud nõuetekohaselt ning Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu on seisukohal, et kaebajal puudub kaebusega kaitstav subjektiivne õigus.
3.Leian, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Isiku võimalusi oma õiguste kaitseks olukorras, kus kohalik omavalitsus on teise isiku poolt esitatud ehitusteatisele vastamata jätnud

ehk ei ole ehitusteatise saanuna haldusakti andnud, on Riigikohus selgitanud 6. juuni 2018. aasta kohtuotsuses 3-17-1152. Nimetatud kohtuotsuse punktist 10 tuleneb, et vastustaja poolt ehitusteatise n-ö vaikimisi aktsepteerimist, mida Riigikohus samas käsitles selgelt toimingu, mitte haldusaktina, saab muu isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve tegemiseks (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2). Ehitusteatise vastu võtmine ei ole õiguslikult iseloomult samane ehitusloa andmisega: kohaliku omavalitsuse poolt ehitusteatise vastu võtmine on fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu, samas kui ehitusluba on iseseisev isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus. Teisisõnu ei ole ehitusteatise vastu võtmise näol tegemist haldusorgani poolt ehitamiseks loa andmisega ning seetõttu ei saa see toiming rikkuda ka kellegi õigusi, sealhulgas ehitusteatises kajastatud tegevuses või selle tulemuses enda õigustele ja huvidele ohtu nägevate kolmandate isikute omi. Samamoodi näib põhjendamatu kaebaja seisukoht, et Paide linn oleks pidanud ehitusteatise menetlusse kaasama: EhS sätetest ei saa järeldada, et kohalik peaks ehitusteatise esitamise korral alustama mingisugust sellist menetlust, kuhu saaks või peaks kaasama isikuid, kelle huve või õigusi ehitamine puudutada võib. Kaebusest nähtuvatel asjaoludel ei ole kaebajal aga käesoleval juhul võimalik ehitusjärelevalve teostamiseks kohustamiskaebust esitada, sest ei nähtu, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud Paide Linnavalitsuse poole ning taotlenud ehitusjärelevalve läbi viimist ning et Paide Linnavalitsus oleks keeldunud sellise menetluse läbi viimisest. EhS-is sisalduvat ehitusteatise regulatsiooni ja eelviidatud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta ei saa mõista selliselt, et ehitusteatisele vastamata jätmine oleks kolmandate isikute (st. antud juhul kaebaja) suhtes samastatav järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega, mis annaks vahetult õiguse nõuda sellise järelevalvemenetluse teostamist halduskohtule esitatava kaebusega. Halduskohtule kohustamiskaebuse esitamine ilma eelnevalt haldusorganilt vastava toimingu tegemist või haldusakti andmist nõudmata on võimalik olukorras, kus seadus paneb haldusorganile konkreetse kaebaja ees selge kohustuse, mis tuleb täita isiku pöördumisest sõltumata. Käesoleval juhul ei olnud vastustajal kaebaja ees sellist kohustust. Neil asjaoludel on ei ole kohustamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ning tuleb asuda seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajal on võimalik taotleda Paide linnalt asjaomase ehitusjärelevalve läbi viimist ning vajadusel vaidlustada selle algatamisest keeldumine.

4.Lisaks eeltoodule näib, et tegelikult ei kahjusta kaebaja huve mitte niivõrd ehitamine või ehitusteatises kajastatud ehitis kui selline, vaid just see, et Paide linn, Tarbja, Järve tee 6 korteriühistu eraldub kaugküttevõrgust. Kaugkütteseaduse § 5 lõikest 4 ja Paide Linnavolikogu
15.novembri 2018 määruse nr 62 „Paide linna kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve ning soojusettevõtja arenduskohustused“ § 9 kohaselt eeldab kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrgust eraldumine linnavalitsuse luba. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, kas või millal Paide Linnavalitsus Tarbjal Järve tee 6 asuva elamu kaugküttevõrgust eraldumiseks sellise loa andnud on, ent sellise loa näol on tegemist haldusaktiga, mida kaebajal põhimõtteliselt oleks võimalik vaidlustada. Siinkohal ei saa nõustuda Paide linn, Tarbja, Järve tee 6 korteriühistu vastuses esitatud seisukohaga, nagu piirduks kaugküttepiirkonnas asumisega seonduvad kaebaja õigused üksnes õigusega kasutada kaugkütet. Kaugküttepiirkonnas asumine paneb tarbijale põhimõtteliselt kohustuse kasutada kaugkütet ning iseenesest on usutav, et selle kohustuse tegelik sisu, nagu näiteks kaugkütteteenuse hind (mis formaalselt määratakse küll kindlaks tarbija ja kaugkütte-ettevõtja vahelise lepinguga) võib sõltuda sellest, kui palju tarbijaid vastavas kaugküttepiirkonnas on. Neil asjaoludel tuleb pigem möönda, et kaugkütteseaduse ja selle alusel antud kohaliku omavalitsuse õigusaktide regulatsioon annab kaugküttepiirkonnas asuvale tarbijale subjektiivse õiguse nõuda kohalikult omavalitsuselt kaugküttepiirkonna nõuetekohast korraldamist (sh. kaugkütte kasutamisest

erandite lubamist või keelamist). Seega ei saa välistada, et avalik-õigusliku iseloomuga otsus lubada ühel kaugküttepiirkonnas asuval tarbijal kaugküttevõrgust eralduda, võib rikkuda teiste selles kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate õigusi.

5.HkMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldad esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb hinnata ka avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi ning väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud kaebuse ilmse perspektiivituse korral. Kuivõrd käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta. Märgin täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldamata jätta ka esialgse õigusekaitse vajaduse puudumise tõttu: Paide linna ning Paide linn, Tarbja, Järve tee 6 korteriühistu poolt esitatud andmetest ja tõenditest (üleandmis-vastuvõtmisakt, kasutusteatis, fotod) nähtuvalt on ehitusteatises kajastatud ehitustegevus lõppenud. Seega, isegi kui ehitusteatises kajastatud tegevus (st. ehitamine) kaebajate õigusi rikkunuks, oleks selle tagajärg praeguseks saabunud ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega seda vältida võimalik ei oleks. Muude meetmete võtmine (näiteks ehitise kasutamise keelamine) oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, pidades silmas, et ainsaks mõeldavaks negatiivseks tagajärjeks kaebaja jaoks on kaugkütte hinna mõningane suurenemine. Kuigi kohtupraktikas on põhimõtteliselt leitud, et hilisem kahju hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, tuleks antud juhul silmas pidada seda, et tagajärjed, mis kaasneksid Paide linn, Tarbja, Järve tee 6 korteriühistule ja korteriomanikele ümber ehitatud küttesüsteemi kasutamise keelamisega, on proportsionaalselt palju koormavamad ning kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral palju raskemini heastatavad, kui oleks seda võimalik soojusenergia hinnatõus kaebaja jaoks. Antud juhul ei ole usutav, et kaugkütte hind suureneks kaebaja (ja korteriomanike) jaoks sellisel määral, et see seaks kahtluse alla korteriomanike edasise toimetuleku, sunniks neid eluruume võõrandama või tooks kaasa muu sellise hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja