Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-236 Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu kaebus Paide Linnavalitsuse kohustamiseks Tarbjal Järve tee 6 asuva korterelamu ehitustööde kohta esitatud ehitusteatise nr 1911201/17320 ja sellega seotud ehitusprojekti osas kontrolli läbiviimiseks ning ehitisele ja ehitamisele esitatavate nõuete vastavuse hindamiseks Kaebaja – Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Paide linn, esindaja Priit Värk Kolmas isik – Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu, esindaja v.adv Karin Ploom Tallinna Halduskohtu 18. veebruari 2020. a määrus
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu ja Paide linna esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 175–176 ja 188–196.
2.Jätta Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 asjas nr 3-20236 rahuldamata.
3.Mõista Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistult Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu kasuks välja haldus- ja ringkonnakohtus menetluskulud 600 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).
3-20-236
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paide linnas Tarbja külas Järve tee 3 kinnistul asub kahekorruseline ja kaheksa korteriga elamu, mille ühiseks majandamiseks on loodud Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu.
2.Paide Linnavolikogu on Tarbja piirkonna määranud kaugküttepiirkonnaks ja kaebaja kuulub ühisesse kaugküttevõrku. Kaugküttevõrku kuulub ka Järve tee 6 kinnistu, millel asub kolmekorruseline 18 korteriga korterelamu.
3.Järve tee 6 korterelamu omanikud esitasid 04.09.2019 Paide Linnavalitsusele ehitusteatise nr 1911201/17320. Ehitusteatise ja sellega koos esitatud ehitusprojektiga on ette nähtud Järve tee 6 korterelamule uue soojasõlme rajamine ning Järve tee 6 korterelamu senisest Tarbja kaugküttevõrgust eraldumine.
4.Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu esitas 06.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Paide Linnavalitsuse kohustamist Tarbjal Järve tee 6 asuva korterelamu ehitustööde kohta esitatud ehitusteatise nr 1911201/17320 ja sellega seotud ehitusprojekti osas kontrolli läbiviimiseks ning ehitisele ja ehitamisele esitatavate nõuete vastavuse hindamiseks. Korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult kaitsta ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid kolmandate isikute vastu (Riigikohtu 02.02.2011 otsus asjas nr 3-2-1-15514, p 10). Ehitusteatise teavitatuks lugemise ning ehitusprojekti heakskiitmisega on vastustaja andnud nõusoleku Järve tee 6 korterelamu eraldumiseks Tarbja kaugküttevõrgust. Olukord, kus niigi väikeses kaugküttepiirkonnas (13 kaugküttetarbijat) eraldub üks kaugküttetarbija olemasolevast võrgust, suurendab see oluliselt võrku jäävate kaugküttetarbijate kulu soojusenergiale. Järve tee 6 korterelamu on Tarbja kaugküttepiirkonnas keskmisest suurem soojusenergia tarbija, moodustades kogu kaugküttepiirkonna köetavast pinnast 10,11%. Ehitisregistrist ei nähtu, millal on vastustaja lugenud ehitusteatise teavitatuks. Vastustaja ei ole ehitusteatise menetlusse kaasanud kaebajat ega teisi Tarbja kaugküttepiirkonnas asuvaid kaugküttetarbijaid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (vt ka HMS § 40 lg-d 1 ja 2 ja ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 4). Seega olukorras, kus ehitusteatise eesmärgiks on näha ette kaugküttevõrgust eraldumine ning kaugküttepiirkond on keskmisest kaugküttepiirkonnast oluliselt väiksem, kus iga tarbija lahkumine mõjutab oluliselt teiste kaugküttetarbijate õigusi, on vastustajal kohustus kaasata haldusmenetlusse ka need isikud, kelle õigusi ja kohustusi ehitusteatisega kavandatud tegevus võib puudutada. Vastustaja ei ole seda teinud (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-1282, p 33.2; HMS §-d 35 lg 2 ja § 62; Riigikohtu 08.10.2002 määrus asjas nr 3-3-156-02, p 9; 26.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 14 ja 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-1516). Kaebaja sai ehitusteatise heakskiitmisest teada 31.01.2020 kinnisvarahaldusettevõtte vahendusel. Vastustaja poolt heaks kiidetud ehitusprojekti ning teavitatuks loetud ehitusteatisega on oluliselt rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ning ehitusteatise aluseks oleva ehitusprojekti realiseerimise korral tekib kaebajale ja tema liikmetele, samuti teistele Tarbja kaugküttetarbijatele oluline majanduslik kahju. Tarbja kaugküttepiirkonnas on keskmisest 2(11)
3-20-236 kaugküttepiirkonnast oluliselt kõrgem soojusenergia piirhind. Võrguoperaatori põhjendatud tulususe osakaal muutub pärast seda, kui üks olemasolevatest tarbijatest kaugküttevõrgust eraldub. Seejärel on Konkurentsiametil sisuliselt kohustus vastava hinnataotluse korral määrata uus piirhind, mis on olemasolevast piirhinnast kõrgem. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb kaugküttepiirkonnas tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires. Kaugküttepiirkonna määramise otsus peab lähtuma KKütS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtetest. KKütS § 5 lg 4 kohaselt tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi kui kaugküte üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Paide Linnavolikogu on 15.11.2018 kehtestanud määruse nr 62 „Paide linna kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve ning soojusettevõtja arenduskohustused“ (määrus nr 62). Määruse nr 62 § 4 lg 1 kohaselt on kaugküttepiirkonnas võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks. Määruse nr 62 § 4 lg 3 sätestab erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud viisi kui kaugküte. Järve tee 6 korterelamu puhul ei ole tegemist ühegi erandiga. Pelletiküttega katla rajamine ning sellest soojusenergia saamine ei ole ka ökoloogiliselt puhas kütteviis määruse nr 62 § 4 lg 3 p 4 mõttes. Tarbja kaugküttevõrgu poolt antav soojus saadakse puiduhakkest, mille kütmise ökoloogiline jalajälg on oluliselt väiksem. Seega ei esine aluseid, mis õigustaksid kaugküttevõrgust eraldumist. Lisaks on vastustaja 16.06.2016 määrusega nr 13 kehtestanud Tarbja kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016– 2026 (arengukava). Arengukava p 3.1 kohaselt on Tarbja küla kaugküttevõrgus 11 tarbijat, sh Järve tee 6 korterelamu. Isegi kui vastustaja peab põhjendatuks kaaluda ühe kaugküttetarbija eraldumist Tarbja kaugküttepiirkonnast, tuleb haldusmenetlusse kaasata kõik kaugküttetarbijad ning võrguoperaator (N.R. Energy OÜ). Samuti tuleb koostada põhjalik mõjuanalüüs. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, millised olid kaalutlused Järve tee 6 korterelamule antud loa osas eralduda Tarbja kaugküttevõrgust.
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada ehitusteatise nr 1911201/17320 alusel ehitustööde teostamine.
6.Paide linn vaidles kaebusele vastu. Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu esitas 13.08.2019 ehitusteatise nr 1911201/17320, millega sooviti Järve tee 6 kinnistul paikneva 18 korteriga kortermaja keldrisse rajada pelletiküttel toimiv katel ning ruum pelleti hoiustamiseks. Koos ehitusteatisega nr 1911201/17320 esitati Henri Projekt OÜ koostatud eelprojekt „Olemasoleva 18-krt korterelamu keldrikorrusele katla- ja pelletimahutiruumi projekteerimine“ (töö nr 842-19). Nimetatud toimingud ei riku kaebaja õigusi. Päästeamet kooskõlastas ehitusprojekti 12.09.2019. Ehitusteatis aktsepteeriti Paide Linnavalitsuse poolt 12.09.2019. Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu esitas Paide Linnavalitsusele pildid teostatud küttesüsteemi ümberehitustöödest 30.12.2019. Piltidelt nähtub, et soojasõlmes on teostatud 3(11)
3-20-236 ümberehitustööd pelletikatla ühendamiseks olemasoleva hoone küttesüsteemiga. Lisaks esitas Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu 29.01.2020 kasutusteatise nr 2011301/01427, millelt nähtub, et hoone soojusvarustuse liigiks on kaugküte ja lokaalküte.
7.Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu palus kaebuse tagastada. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Majanduslik huvi, mis kaebaja selgituste kohaselt kahjustada saab, on soojusenergia hinna kallinemine. Seadusandja ei kaitse kaebaja majanduslikku huvi. Kaebaja kaitsmisväärne avalik huvi on kaebaja soojusenergiaga varustamine, mis on tagatud. Kolmanda isiku poolt võrgust eraldumine ei too kaebajale kaasa takistusi soojusenergia tarbimiseks. Kaebajal ei ole võimalik sekkuda kolmanda isiku ja võrguettevõtja vahelistesse (lepingulistesse) suhetesse ning nõuda, et võrguettevõtja ja kolmas isik jätkaks sõlmitud (tsiviilõigusliku) soojuse ostu-müügilepingu täitmist. KKütS § 5 lg 4 järgi toimub eraldumine kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud korras. Määruse nr 62 § 5 lg 5 kohaselt esitab tarbija võrgust eraldumiseks võrguettevõtjale põhjendatud taotluse võrgust eraldumiseks ja eraldumise tingimuste saamiseks. Määruse nr 62 § 5 lg 11 kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda taotlejat võrgust eraldamast, kui sätte eeldused ei ole täidetud. Võrguettevõtja N.R. Energy OÜ ning kolmas isik on sõlminud soojuse ostu-müügilepingu, mille p 19 kohaselt on kolmandal isikul õigus leping korraliselt lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele ette vähemalt 30 päeva. Kolmas isik on edastanud lepingu lõpetamise avalduse 01.11.2019, mistõttu on leping lõppenud alates 02.12.2019.
8.Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 määrusega tagastati kaebus (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Kaebajal puudub kaebeõigus. Riigikohus selgitas 06.06.2018 otsuse 3-17-1152 p-s 10, et ehitusteatise aktsepteerimist, mida Riigikohus käsitles toiminguna, saab muu isik vaidlustada kohustamiskaebusega riikliku järelevalve teostamiseks (EhS § 130 lg 2). Ehitusteatise vastuvõtmine ei ole samaväärne ehitusloa andmisega. Seega ei ole ehitusteatise vastuvõtmise näol tegemist haldusorgani poolt ehitamiseks loa andmisega ning see toiming ei riku kellegi õigusi. EhS sätetest ei saa järeldada, et kohalik omavalitsus peaks ehitusteatise esitamise korral alustama menetlust, kuhu peaks kaasama isikuid, kelle huve või õigusi ehitamine võib puudutada. Kaebajal ei ole ka praegusel juhul võimalik ehitusjärelevalve teostamiseks kohustamiskaebust esitada, sest ta ei ole eelnevalt pöördunud Paide Linnavalitsuse poole, taotlenud ehitusjärelevalvet ega Paide Linnavalitsus keeldunud menetluse läbiviimisest. EhS-s sisalduvat ehitusteatise regulatsiooni ja eelviidatud Riigikohtu seisukohta ei saa mõista nii, et ehitusteatisele vastamata jätmine oleks kolmandate isikute suhtes samastatav järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega, mis annaks vahetult õiguse nõuda järelevalvemenetluse teostamist halduskohtule esitatava kaebusega. Halduskohtule kohustamiskaebuse esitamine ilma eelnevalt haldusorganilt vastava toimingu tegemist või haldusakti andmist nõudmata on võimalik olukorras, kus seadus paneb haldusorganile konkreetse kohustuse kaebaja ees, mis tuleb täita isiku pöördumisest sõltumata. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Kaebajal on võimalik taotleda Paide linnalt ehitusjärelevalve läbiviimist ning vajadusel vaidlustada selle algatamisest keeldumine. Lisaks ei kahjusta kaebaja huve mitte ehitamine või ehitusteatises kajastatud ehitis, vaid see, et Paide linn, Tarbja, Järve tee 6 korteriühistu eraldub kaugküttevõrgust. KKütS § 5 lg 4 ja määruse nr 62 § 9 kohaselt eeldab kaugküttepiirkonnas kaugküttevõrgust eraldumine linnavalitsuse luba. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Paide Linnavalitsus oleks Järve tee 6 4(11)
3-20-236 asuva elamu kaugküttevõrgust eraldumiseks loa andnud. Sellise loa näol oleks tegemist haldusaktiga, mida kaebaja saaks vaidlustada. Kaugküttepiirkonnas asumine paneb tarbijale kohustuse kasutada kaugkütet ning on usutav, et selle kohustuse tegelik sisu, nagu näiteks kaugkütteteenuse hind, võib sõltuda sellest, kui palju tarbijaid on vastavas kaugküttepiirkonnas. KKütS ja selle alusel antud kohaliku omavalitsuse õigusaktide regulatsioon annab kaugküttepiirkonnas asuvale tarbijale subjektiivse õiguse nõuda kohalikult omavalitsuselt kaugküttepiirkonna nõuetekohast korraldamist. Seega ei saa välistada, et avalik-õigusliku iseloomuga otsus lubada ühel kaugküttepiirkonnas asuval tarbijal kaugküttevõrgust eralduda võib rikkuda teiste selles kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate õigusi. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu palub 04.03.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega saata kaebus tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Riigikohus on 18.12.2019 otsuse asjas nr 3-17-1859 p-s 15 selgitanud, et kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.07.2017 määruse asjas nr 3-17-1282 p-s 10, et hinnangut ehitusteatise andmete täiendava kontrolli läbiviimise vajalikkusest on võimalik käsitada pädeva järelevalveorgani otsustusena ehitusteatise alusel kavandatava ehitustegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks järelevalvemenetluse algatamise või mittealgatamise kohta. Otsustus järelevalvemenetluse mittealgatamise kohta kujutaks sellisel juhul menetlustoimingut, mis oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 3 tulenevalt halduskohtus vaidlustatav. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Seega on kohtupraktikas kinnitatud isiku võimalust vaidlustada ehitusteatise alusel kavandatud ehitustegevust olukorras, kus pädev asutus on ehitusteatisega kavandatud tegevusega nõustudes rikkunud seda vaidlustava isiku subjektiivseid õigusi. Halduskohtu järeldus, et kohustamiskaebuse eeldused ei ole täidetud, on vastuolus materiaalõigusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohus möönis otsuses asjas nr 317-1859, et kaebaja on esitanud kohtule õiged nõuded (kohustamisnõude ehitusjärelevalve teostamiseks). Viidatud asjas ei leidnud ükski kohtuaste, et kaebaja oleks pidanud eelnevalt pöörduma järelevalve teostamise taotlusega pädeva asutuse poole. Sellist järeldust ei tulene ka madalamate astmete kohtupraktikast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2017 määrus ning 16.01.2019 otsus asjas nr 3-17-1282; Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2019 otsus asjas nr 3-18163 ja eelnimetatud haldusasjade esimese astme kohtute otsused). Sellist nõuet ei tulene ka materiaalõigusest. EhS § 35 jj ei sätesta kohustuslikku kohtueelset menetlust ehitusteatise vaidlustamisele. EhS § 36 lg-s 5 on sätestatud alused, mille esinemist peab pädev asutus kontrollima ning mille esinemisel tuleb EhS § 36 lg 6 alusel pädeval asutusel lähtuda ehitusloa menetlusest ning väljastada täiendava kontrolli tulemusel antavad nõuded eraldi haldusaktiga. Olukorras, kus vastustaja ei pidanud vajalikuks EhS § 36 lg 5 alusel vaidlusaluse ehitusteatise osas täiendava kontrolli läbiviimist, oli ta juba teinud järelevalve teostamisest keeldumise otsuse ning kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ilma kaalutlusvigadeta, eeldusel, et ehitusteatisega kavandatav tegevus rikub või võib rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti on EhS § 36 lg-s 5 sätestatu näol tegemist vastustaja kohustusega, mis on talle pandud kõigi ehitusteatise alusel kavandatavast ehitustegevusest 5(11)
3-20-236 puudutatud isikute ees. Seega tuleb vastustajal sõltumata puudutatud isiku pöördumisest kontrollida, kas esinevad EhS § 36 lg-s 5 sätestatud alused ehitusteatise täiendava kontrolli läbiviimiseks või mitte. Kaebaja õigused ei piirdu üksnes kaugkütte kasutamisega. Kuna kaugküttepiirkonnas asumine paneb tarbijale kohustuse kasutada kaugkütet ning kaugkütteteenuse hind võib sõltuda sellest, kui palju tarbijaid vastavas kaugküttepiirkonnas on, annavad KKütS ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid kaugküttepiirkonnas asuvale tarbijale subjektiivse õiguse nõuda, et kaugküttepiirkond oleks korraldatud nõuetekohaselt. Kaugküttepiirkonnast eraldumine eeldab KKütS § 5 lg 4 ja määruse nr 62 § 5 kohaselt vastustaja luba. Määruse nr 62 § 5 sätestab ammendavalt ja detailselt kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja korra. Määruse nr 62 § 5 lg 3 näeb ette kinnise loetelu juhtumitest, mille esinemisel on tarbijal õigus taotleda kaugküttepiirkonnast eraldumist. Puuduvad alused, mis võimaldaks Järve tee 6 korteriühistul vastavat taotlust esitada. Kindlasti ei saa olla pelletikütte näol tegemist määruse nr 62 § 5 lg 3 p-s 3 kirjeldatud kütteviisiga (ökoloogiliselt puhta kütteviisiga). Kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja andnud kolmandale isikule luba kaugküttevõrgust eraldumiseks. Sellises olukorras tuleb vastustaja antud loaks lugeda vastustaja poolt heaks kiidetud ehitusprojekti ja ehitusteatist, mis eraldumise ette nägid. Kaebajal peab olema võimalik oma õigusi kaitsta eesmärgipäraselt ning asjaolu, et vastustaja ei ole vormistanud määruse nr 62 § 5 lg-le 9 vastavat otsust, ei saa piirata ega muuta võimatuks kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset. Ühe kaugküttetarbija lahkumine võrgust toob kaebaja jaoks kaasa olukorra, kus võrguoperaator on sunnitud olemasolevate tarbijate suhtes tõstma soojusenergia hinda, et tagada soojusenergiaga varustamine. Kaugkütte võrguettevõtja 26.02.2020 kirja p-st 1 selgub, et Järve tee 6 asuv korterelamu kasutas 2017.–2018. aastal kütteperioodil kokku ca 10% kogu asula tarbest ning 2018.–2019. aastal kütteperioodil ca 11% kogu asula tarbest. Samuti kinnitab kirja p 2 koos p-ga 4, et ühe tarbija eraldumine kaugküttevõrgust toob kaasa soojusenergia hinnatõusu teistele tarbijatele ning hinnatõusu suurus on ca 7%. Tarbija lahkumine kaugküttevõrgust tingib vajaduse Tarbja katlamaja ümberehitamiseks (kirja p 3).
10.Paide linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ edastas 27.02.2020 Paide Linnavalitsusele teate, et Järve tee 6 korteriühistu on lõpetanud alates 02.12.2019 Tarbja kaugküttevõrgust soojusenergia ostmise ja korterelamu kasutamine ei ole ilma soojusenergiat kasutamata talvisel aastaajal võimalik. Samuti teavitati vastustajat, et Järve tee 6 korteriühistul puudub korterelamusse rajatud katla kasutamiseks kasutusteatis ning paluti algatada järelevalvemenetlus. Paide Linnavalitsus viis 28.02.2020 läbi erakorralise kontrolli Järve tee 6 korteriühistus. Kontrolli hetkel tuvastati, et korterelamu kütmine toimub kaugküttevõrgust soojusenergia tarbimisega. Pelletikatel oli välja lülitatud ning soojusenergia tootmist ei toimunud. Samuti puudusid välised viited pelletikatla kasutamisele. Ehituskonstruktsiooniliselt oli pelletikatel ning sellega kaasnev süsteem rajatud ehitisteatises nr 1911201/17320 esitatud dokumentidele vastavalt. Erakorralise kontrolli tulemusel ei tuvastatud, et Järve tee 6 korteriühistu on lõpetanud Tarbja kaugküttevõrgust soojusenergia ostmise ning korterelamu oleks varustamata soojusenergiaga. Samuti ei tuvastatud ebaseadusliku tegevusena pelletikatla kasutamist, omamata selleks kasutusteatist. Ehitusteatisega nr 1911201/17320 esitatud projekt ei käsitle hoone eraldumist kaugküttevõrgust. Vastustaja esitas taotlejale kirjadega nr 7-6/19/2123-2 ja 7-6/19/2123-5 täpsustavaid küsimusi seoses hoones kasutusele jääva küttesüsteemiga. Korteriühistu esindaja kinnitas kirjaga nr 7-6/19/2123-6, et hoones jäävad kasutusele mõlemad küttesüsteemid (kaugning lokaalküte). Seega ei olnud ehitusteatises vaja käsitleda kaugküttevõrgust eraldumist ega 6(11)
3-20-236 alustada eraldumise protsessi. Seda kinnitab Paide Linnavalitsuse 28.02.2020 erakorraline kontroll. 13.08.2019 esitatud ehitusteatises nr 1911201/17320 oli Järve tee 6 kortermaja soojusvarustuse liigiks märgitud lokaalküte. Paide Linnavalitsus edastas 18.12.2019 korteriühistule Järva tee 6 kirja nr 7-6/19/2123-2, kus juhtis tähelepanu määrusele nr 62. Korteriühistu Järve tee 6 otsustas säilitada kaugkütte ühenduse alternatiivküttena tagamaks kortermaja soojusega varustamine lokaalküttekatla rikke ja muu ettenägematu olukorra puhul. Esitatud ehitusprojektis ei ole kajastatud olemasoleva süsteemi eemaldamist ega muutmist. Kirjeldatakse uue katla ja pelletimahuti rajamist. Kasutusteatises on hoone soojusvarustuse liigiks määratud kaugküte + lokaalküte. Lisaks edastas Järve tee 6 korteriühistu 13.03.2020 kirja manusena pildi, mille kohaselt on ehitaja paigaldanud juhtimiskilbile lüliti, mis võimaldab lülitada hoonet ümber kaugkütte ja pelletikütte vahel. Ehitusteatis ei suurenda võrku jäävate kaugküttetarbijate kulu soojusenergiale ega riiva kaebaja õigusi. EhS ja HMS kohaselt ei ole vastustajal kohustust kaasata ehitusteatise esitamise korral isikuid, kelle huve või õigusi ehitamine ei puuduta. Tarbja kaugkütte soojuse piirhind on kooskõlastatud Konkurentsiameti 17.10.2013 otsusega nr 7.1-2/13-0902. 2016. aastal OÜ Pilvero poolt koostatud Tarbja kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026 ptk 3.1 tabeli 3.1 järgi ei tarbinud piirhinna kooskõlastamise ajal Järve tee 6 kaugküttevõrgust energiat ning ptk 3.2 järgi ei ole Järve tee 6 korteriühistut nähtud potentsiaalse tarbijana. Seega ei saa kooskõlastatud hinna arvutamisel olla arvestatud Järve tee 6 tarbimisega, millest tulenevalt ei saa luua seost Järve tee 6 pelletil põhineva katla kasutuselevõtuga väheneva tarbimise ja võimaliku piirhinna suurenemise vahel. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ehitusteatis haldusakt juhul, kui kontrolli käigus ei esitatud täiendavaid nõudmisi. Vastustaja ei ole teinud otsustust ehitusjärelevalve toimetamisest keeldumise kohta, mistõttu ei ole kaebajal kaebeõigust. Määruse nr 62 § 5 lg 8 järgi peab kaugküttevõrgust eraldumisest huvitatud isik esitama Paide Linnavalitsusele taotluse võrgust eraldumise lubamise otsustamiseks. Korteriühistu Järve tee 6 ei ole Paide Linnavalitsusele sellist taotlust esitanud. Samuti ei ole toimunud võrgu ja tarbijapaigaldise vahelise ühenduse katkestamist. Seega ei ole vajalik väljastada kolmandale isikule luba kaugküttevõrgust eraldumiseks.
11.Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et ehitisteatise vastuvõtmine kujutab endast ühtlasi järelevalvemenetlusest keeldumist. EhS-s sisalduvat ehitusteatise regulatsiooni ja Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta ei saa mõista nii, et ehitusteatisele vastamata jätmine oleks kolmandate isikute (kaebaja) suhtes samastatav järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega. Seega puudub menetlustoiming (järelevalvest keeldumine), mida kaebaja saaks HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt halduskohtus vaidlustada. Samas nähtub vastustaja 16.03.2020 seisukohast, et kaebaja pöördus Paide linna poole järelevalve läbiviimiseks 27.02.2020. Paide linn algatas 28.02.2020 järelevalvemenetluse. Ehitisteatise vastuvõtmise näol ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse poolt ehitamiseks loa andmisega. Kaebaja ei pea oma huve kahjustavaks mitte ehitustegevust, vaid kaugküttevõrgust eraldumist. Selleks on vajalik kohaliku omavalitsuse poolt antud luba (haldusakt), mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Paide linn ei ole andnud haldusakti, millega kaugküttevõrgust eraldumine oleks toimunud. Kaebaja õigusi ei riku ehitusteatis.
7(11)
3-20-236
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Määruskaebus sisaldab ühte lisa. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumendi asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
13.Ringkonnakohus võtab kaebaja esitatud dokumendi haldusasja materjalide juurde (dtl-d 175–176). Määruskaebuse menetluses on vaidluse all, kas kaebajal on kaebeõigus 04.09.2019 ehitusteatise vaidlustamiseks. Kaebaja hinnangul tuleneb kaebeõigus mh asjaolust, et kolmanda isiku kaugküttepiirkonnast lahkumisel suureneb soojuse piirhind ka kaebaja jaoks. Kuna 26.02.2020 kirjas on soojusettevõtja N.R. Energy OÜ mh kinnitanud, et kolmas isik on Tarbja piirkonnas oluline soojuse tarbija ning tema kaugküttepiirkonnast lahkumisel võib soojuse piirhind tõusta, omab tõend haldusasja lahendamisel tähtsust. Samadel põhjendustel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ka Paide linna 16.03.2020 seisukoha lisad (dtl-d 188–196). Nimetatud tõenditega soovib vastustaja ümber lükata kaebaja väited, et kolmas isik lahkub Tarbja kaugküttepiirkonnast. Tõendid on selles osas asjakohased.
14.Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Sisulise hinnangu tõenditele annab ringkonnakohus asja läbivaatamise käigus. II
15.Kaebuse halduskohtule on esitanud korteriühistu. Ringkonnakohtu praktikast tuleneb kokkuvõtvalt, et korteriühistul on kaebeõigus osas, mis puudutab korteriühistu enda tegevust ja eesmärke esindada korteriomanike huve elamu kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel. Kolmandate isikute, s.o korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste (nt tervise ja korteriomandi väärtuse) kaitseks, kui ohus pole korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk, ei saa korteriühistu halduskohtu poole pöörduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014 määrus asjas nr 3-13-2270, p-d 7 ja 8; 03.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50349, p 8; 28.04.2016 määrus asjas nr 3-15-1893, p 11 ja 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 12).
16.Kaebaja on vaidlustanud Järve tee 6 kinnistu korterelamu 04.09.2019 ehitusteatise nr 1911201/17320. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja Paide Linnavalitsuse kohustamist Järve tee 6 asuva korterelamu ehitustööde kohta esitatud ehitusteatise nr 1911201/17320 ja sellega seotud ehitusprojekti osas kontrolli läbiviimiseks ning ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele vastavuse hindamiseks. Kaebaja väidete kohaselt kahjustab ehitusteatis tema õigusi, sest kolmandale isikule on antud luba pelletil põhineva katla ning pelletimahuti ehitamiseks, mille tagajärjel lahkub kolmas isik Tarbja piirkonna kaugküttevõrgust. Muu hulgas suureneb seetõttu kaebaja jaoks kaugkütte eest makstav tasu ning kaasnevad kulud seonduvalt katlamaja võimaliku ümberehitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu kaebeõigus põhimõtteliselt välistatud olukorras, kus haldustegevuse tagajärjel võib ohtu sattuda korteriühistu võimekus varustada enda elanikke kaugküttega. Kuigi korteriühistul puudub võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes korteriomanike varaliste õiguste kaitseks (soojuse piirhinna võimalikust tõusust tulenev rahaline koormus), ei ole välistatud, et soojuse piirhinna tõus võib kaasa tuua täiendavaid 8(11)
3-20-236 rahalisi kohustusi ka korteriühistule endale, sh nt vajaduse ehitada korterelamu küttesüsteem ümber nii, et oleks võimalik kasutada alternatiivseid küttemeetmeid. Samuti võivad suurenenud väljaminekute tõttu korteriühistul jääda täitmata muud korterelamu hooldamiseks ja korrashoiu säilitamiseks vajalikud ülesanded.
17.Samas ei anna üksnes eelnev alust määruskaebuse rahuldamiseks. Halduskohus on kokkuvõtvalt jõudnud õigele järeldusele, et vaidlustatud ehitusteatis ei saa – arvestades kaebuses esitatud väiteid – rikkuda kaebaja õigusi.
18.Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse Paide linna kohustamiseks otsustada uuesti järelevalvemenetluse toimetamise üle. Riigikohus on haldusasjades nr 3-17-1152 ja 3-17-1859 selgitanud ehitusteatise vaidlustamisega seonduvat. Riigikohtu seisukohtadest tuleneb kokkuvõtvalt, et ehitusteatisele vastamata jätmine kohaliku omavalitsuse poolt (ehituse alustamise lubamine) on toiming HMS § 106 lg 1 ja HKMS § 6 lg 2 mõttes. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11). Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale täiendavaid nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11; 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 15). Olukorras, kus kohalik omavalitsus on ehitusteatisega nõustunud ega ole esitanud täiendavaid tingimusi, kuid isik soovib endiselt ehitamise nõuetelevastavuse kontrollimist (ehitusjärelevalve algatamist), on võimalik esitada kohtule vastavasisuline kohustamiskaebus (HKMS §-d 37 lg 2 p 2 ja § 46 lg 2 ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3) 30 päeva jooksul linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2; Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 10). Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega (Riigikohtu 18.12.2019 määrus otsus asjas nr 3-17-1859, p 15).
19.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et järelevalvemenetluse algatamisele suunatud kohustamiskaebuse vältimatuks eelduseks ei ole eelnevalt selleks taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele. Lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2017 määruse asjas nr 3-17-1282 p-le 10, milles ringkonnakohus pidas sellist tõlgendust võimalikuks, viitavad sellele ka eelnimetatud Riigikohtu lahendid. Kuigi neis Riigikohtu lahendites on kaebajad eelnevalt pöördunud vastustaja poole, mistõttu võis nende vastuväiteid käsitada taotlusena ehitusjärelevalve alustamiseks, on Riigikohus 18.12.2019 otsuse asjas nr 3-17-1859 p-s 15 mh selgitanud, et vastustaja vastus, millega kooskõlastati ehitusteatis ja vastati isiku vastuväidetele (sisuliselt keelduti järelevalvemenetluse algatamisest), ei ole haldusakt. Vastustaja sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks (vt ka määruse nr 3-17-1152, p 10). Olukorras, kus isik esitab enne halduskohtusse pöördumist taotluse haldusmenetluse toimetamiseks, otsustatakse selle rahuldamata jätmine haldusaktiga, mille järel on isikul võimalik taotleda haldusakti tühistamist ning vastustaja kohustamist. Riigikohtu seisukohta tuleb mõista nii, et olukorras, kus isik on teadlikuks saanud, et kohalik omavalitsus on ehitusteatise aktsepteerinud – sõltumata sellest, kas ta on varem ehitusteatise menetlusse kaasatud –, saab ta vajadusel esitada halduskohtule kohustamiskaebuse, et kohalik omavalitsus otsustaks uuesti järelevalvemenetluse algatamise üle, st kontrolliks ehitusteatise esitamise õiguspärasust. Kui kohalik omavalitsus on aktsepteerinud ehitusteatise ning lubab selle alusel ehitada, ei ole kohalik omavalitsus pidanud 9(11)
3-20-236 vajalikuks toimetada ehitusteatise esitamise osas põhjalikumat menetlust (võrdsustatav riikliku järelevalve menetlusega). Seetõttu on haldusakti väljastamisega lõppeva haldusmenetluse korral põhjendatav, et sellisel juhul tuleb riikliku järelevalve toimetamiseks vajadusel pöörduda täiendavalt kohaliku omavalitsuse poole. Haldusasjas nr 3-17-2610 on Riigikohus mh selgitanud, et RVastS § 6 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine on alati vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või koguni esitamise eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib omakorda sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse. See võib olla nii juhul, kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse (vrd Riigikohtu 12.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-97-16, p 10 ja 10.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-91-13, p 20; Riigikohtu 07.06.2018 määrus asjas nr 3-172610, p 13.2). EhS §-st 130 ei tulene, et riikliku järelevalve algatamise eelduseks on vältimatult eelneva vastavasisulise taotluse esitamine kohaliku omavalitsuse üksusele. Järelevalvemenetluse alustamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus kaalutlusõiguse alusel ning selline otsustus ei sõltu eelneva taotluse olemasolust. Seega võis kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole ka enne samasisulise taotluse esitamist vastustajale.
20.Kaebaja on esitanud taotluse ehitusjärelevalve alustamiseks, paludes kontrollida kolmanda isiku tegevust korterite varustamisel soojusenergiaga (dtl 194). Vastustaja teostas 28.02.2020 Järve tee 6 korterelamus kontrolli, kuid ei tuvastanud rikkumisi (dtl 195–196). Järelevalvemenetluse tulemused on vormistatud 16.03.2020 aktiga. Menetluse tulemustega mittenõustumisel on kaebajal võimalik need vaidlustada halduskohtus, taotledes Paide linna kohustamist otsustama uuesti järelevalvemenetluse toimetamise üle.
21.Ehitusteatis annab õiguse ehitamiseks. Ehitusteatise väljastamise eesmärk on, et kohalik omavalitsus saaks kontrollida, kas ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses; olemas on vajalikud kooskõlastused ning ehitamine vastab arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele nõuetele (vt EhS § 36 lg 5 p-d 1–3). Kaebaja väidete kohaselt kahjustab ehitusteatis tema õigusi, sest kolmandale isikule on antud luba pelletikatla ning pelletimahuti ehitamiseks, mille tagajärjel lahkub kolmas isik Tarbja piirkonna kaugküttevõrgust. Selle tagajärjel suureneb mh kaebaja jaoks kaugkütte eest makstav tasu. Need väited ei anna kaebeõigust ehitusteatise vaidlustamiseks. Ehitusteatise vaidlustamiseks ei anna kaebeõigust ka kaebaja kartus, et kaugkütte piirhinnad võivad tõusta.
22.Ehitusteatisega ei otsustatud kolmanda isiku väljumist Tarbja kaugküttepiirkonnast. Sellise otsustuse tegemine ehitusteatisega ei ole lubatav. KKütS § 5 lg 6 ja määruse nr 62 § 5 lg-te 8 ja 9 kohaselt tuleb kaugküttevõrgust eraldamiseks esitada esmalt taotlus ning kaugküttevõrgust eraldumiseks annab loa Paide Linnavalitsus. Vastustaja kinnitas vastuses määruskaebusele, et sellist taotlust pole esitatud ega eraldumisluba antud. Lisaks selgitas Paide linn, et 28.02.2020 teostatud Järve tee 6 kinnistu korterelamu kontrollkäigu raames tegi vastustaja kindlaks, et kolmas isik ei ole kaugküttevõrgust eraldunud ning pelletikatel rajati üksnes tagavaravariandina juhuks, kui soojaga varustamine kaugküttevõrgu kaudu peaks katkema. Seega ei ole kolmas isik praeguseks kaugküttevõrgust eraldunud ning see asjaolu ei saa kaugkütte piirhinda mõjutada. Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 6 korteriühistu juhatuse liikme selgitustest nähtub, et kortermajas on kütet võimalik lülitada ümber kaugküttelt pelletiküttele ja vastupidi (dtl 188; vt ka dtl 189). Võimalik on kasutada mõlemat küttevõimalust ning kaugkütteühendus säilis muutmata kujul (dtl 190; vrdl ka dtl 191 ja 193). Seega, kuigi N.R. Energy OÜ on kinnitanud, et kolmanda isiku kaugküttevõrgust eraldumine toob kaasa soojusenergia hinnatõusu teistele tarbijatele ca 7% võrra ning kaasneda võivad kulud katlamaja ümberehitamiseks (dtl 175), ei
10(11)
3-20-236 ohusta see kaebajat, sest väited kolmanda isiku kaugküttevõrgust lahkumise kohta on ümber lükatud. Praeguses haldusasjas vaidlustatud ehitusteatis eelneva tõttu kaebaja õigus ei riku. Kaebaja ei ole väitnud, et tema õigusi rikuks Järve tee 6 pelletikatla rajamise ehitustegevus EhS mõttes. Seetõttu ei pidanud vastustaja kaasama kaebajat ehitusteatise menetlusse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2019 otsus asjas nr 3-17-1282, p 14).
23.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebajal oleks põhimõtteliselt võimalik vaidlustada võimalikku kaugküttevõrgust eraldumise luba, kui see seaks ohtu Paide linn, Tarbja küla, Järve tee 3 korteriühistu kaugküttega varustamise. Elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1) vaatamata sellele, et soojusega varustamine on üle antud eraõiguslikule juriidilisele isikule (vrdl ka määruse nr 62 § 8 lg 2).
24.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. III
25.HKMS § 203 lg 2 ja § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Paide linn ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 203 lg 2 ja § 109 lg 1), mistõttu jäävad ka vastustaja haldus- ja ringkonnakohtus kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
26.Kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 866,80 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus volitatud esindajal määruskaebuse menetluses toimingute sooritamiseks 4 tundi ja 50 minutit (638 eurot koos käibemaksuga) ja esimese astme menetluses 2 tundi ja 28 minutit (325,60 eurot koos käibemaksuga). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb kohtul hinnata, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus väljamõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvuga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane.
27.Haldusasja ei ole põhjust pidada eriliselt keerukaks ega toimiku materjale mahukaks. Asjas ei jõutud selle sisulise lahendamiseni. Esimese astme menetluses tuli kolmandal isikul esitada seisukoht üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele. Samas tuleb arvesse võtta seda, et kolmandal isikul tuli võtta seisukoht nii haldus- kui ka ringkonnakohtus esitatud kaebaja väidete osas, samuti anda hinnang menetluse käigus esitatud tõenditele. Eelnevat arvesse võttes peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 600 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.