Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-268
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ja Tallinna Vangla 18.01.2018 otsuse nr 5-37/18/6-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsuse peale haldusasjas nr 3-18-268.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-268 ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teine lause). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-268 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TV esitas Tallinna Vanglale 08.08.2017 taotluse 10 402,50 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ajavahemikul 19.08.2014–03.01.2017. XX heitis vanglale ette, et ta pidi viibima ülerahvastatud kambrites, kus suviti valitses liigne palavus, puudus ventilatsioon ja piisav valgustus, pesemisvõimalused olid puudulikud (sh puudus kambris soe vesi), tualett ja üldkasutatavad ruumid olid ebasanitaarsed, kambrite inventar oli katki, magamismadratsid ei vastanud vajadustele ja nõuetele, jalutusboks oli kitsas ning sportimisvõimalused puudusid. Kinnipidamistingimused tekitasid XX-le stressi ja hingelisi kannatusi.
2.Tallinna Vangla jättis kahju hüvitamise nõude 09.10.2017 vastusega nr 5-37/17/113-5 rahuldamata.
3.XX esitas 17.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud 10 402,50 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 08.12.2017 määrusega nr 3-17-2105, kuna kaebaja ei tasunud kaebuselt tähtaegselt riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
4.XX esitas 15.01.2018 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ajavahemikul 19.08.2014–03.01.2017. Taotluse kohaselt viibis XX ülerahvastatud kambrites, kus oli suvel liiga palav ning ventilatsioon, valgustus ja pesemisvõimalused olid puudulikud, kambris puudus soe vesi. Tualett ja üldkasutatavad ruumid olid ebasanitaarsed, kambrite inventar oli katki, magamismadratsid ei vastanud vajadustele ja nõuetele. Päevas võimaldati tunniajane jalutuskäik kitsas boksis ja sportimisvõimalused puudusid. Inimväärikust alandavad kinnipidamistingimused põhjustasid stressi ja hingelisi kannatusi.
5.Tallinna Vangla tagastas taotluse 18.01.2018 otsusega nr 5-37/18/6-2, sest vangla oli lahendanud samadel alustel esitatud kahju hüvitamise nõude juba 09.10.2017 vastusega.
6.XX esitas 06.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla tekitatud 10 402,50 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega ajavahemikul 19.08.2014–03.01.2017. Kaebaja heitis vanglale ette kambrite ülerahvastatust, suvist palavust, ebapiisavat ventilatsiooni, valgustust ja pesemisvõimalusi, sh asjaolu, et kambris puudus soe vesi, tualeti ja üldkasutatavate ruumide ebasanitaarsust, kambrite katkist inventari, magamismadratsite mittevastavust nõuetele ja vajadustele, jalutustingimuste ja sportimisvõimaluste ebapiisavust. Kinnipidamistingimustega tekitati kaebajale stressi ja hingelisi kannatusi.
7.Halduskohus võttis kaebuse 13.04.2018 määrusega menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
8.Tallinna Vangla taotles 16.04.2018 vastuses menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Vastustaja selgitas, et lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 09.10.2017 vastusega. Kaebus on esitatud 06.02.2018 ehk kaebaja on ületanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 ja HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kinnipeetav ei saa uue samasisulise taotlusega käivitada uut kohtueelset menetlust.
9.Halduskohus jättis 26.04.2018 määrusega vastustaja 16.04.2018 taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebaja vabanemise tõttu tuleb kaebetähtaega arvestada HKMS § 46 lg 4 alusel. Arvestades, et kaebaja sai kahjust teada hiljemalt 03.01.2017 ja hüvitamiskaebus on
2(7)
3-18-268 esitatud 06.02.2018, on kaebetähtaega järgitud. Halduskohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav.
10.Tallinna Vangla leidis 11.05.2018 seisukohas jätkuvalt, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Vastustaja lahendas kahju hüvitamise taotluse 09.10.2017 vastusega. RVastS § 18 lg 2 kohaselt oleks tulnud kaebus esitada 30 päeva jooksul. Kuigi kaebaja seda ka tegi, tagastas halduskohus kaebuse 08.12.2017 määrusega nr 3-17-2105. Samadel asjaoludel hüvitamistaotluse esitamine ja selle lahendamine ei too kaasa RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja uuesti kulgema hakkamist. Ka kaebaja vanglast vabanemine ei anna alust kohaldada HKMS § 46 lg-t 4.
11.Halduskohus käsitas 26.03.2019 määruses vastustaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas vastuväitena kohtu tegevusele ning leidis, et see on põhjendatud. Kaebaja suhtes kehtis kohustusliku kohtueelse menetluse nõue, mistõttu tuleb kaebetähtaega arvestada RVastS § 18 lg-t 2 järgides. Kahju hüvitamise nõue on esitatud kaebetähtaega ületades. Uue samasisulise taotluse esitamine ei käivita uut kaebetähtaja arvestust. Ühtlasi tegi halduskohus kaebajale ettepaneku esitada tühistamiskaebus vangla 18.01.2018 otsuse peale.
12.XX oli 05.04.2019 avalduses seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid täiendas vastavalt halduskohtu ettepanekule kaebust Tallinna Vangla 18.01.2018 otsuse tühistamise nõudega. Kaebaja oli seisukohal, et 15.01.2018 taotlus ei olnud esitatud samadel asjaoludel kui 08.08.2017 taotlus. Kaebetähtaja arvestamisel tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-st 4 ja RVastS § 17 lg-st 3.
13.Halduskohus võttis 24.05.2019 määrusega kaebuse täienduse vastu, nõustus kaebuse muutmisega ning otsustas vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
14.Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2019 otsusega tühistamiskaebuse Tallinna Vangla 18.01.2018 otsuse peale rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata, lõpetades selles osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda, kuid tagastas kaebajale riigilõivu 297,10 eurot HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel (resolutsiooni p-d 3–4). Vastustaja on 18.01.2018 hüvitamisnõude õigesti tagastanud, mistõttu tuleb tühistamiskaebus jätta rahuldamata. Vangla lahendas kahju hüvitamise taotluse 09.10.2017 ja puudusid alused menetluse uuendamiseks. 15.01.2018 taotlus sarnaneb sõna-sõnalt 08.08.2017 esitatud taotlusega. Ka asjaolust, et kaebaja ei kõrvaldanud haldusasjas nr 3-17-2105 esitatud kaebuse puudusi ja halduskohus tagastas kaebuse, ei tulene vastustajale kohustust taotlust uuesti lahendada. Seega puudus alus taotluse uuesti lahendamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud RVastS § 18 lg-s 2. VangS § 11 lg 8 kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kehtib ka siis, kui isik on kinnipidamisasutusest vabanenud (Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-24-15, p 18). Vangla lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 09.10.2017 vastusega. Kaebaja pöördus tähtaegselt kohtusse, kuid kohus tagastas kaebuse 08.12.2017 määrusega, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse puudusi. Kaebuse tagastamine ei võta võimalust pöörduda samasisulise kaebusega uuesti kohtusse, kuid seda tuleb RVastS § 18 lg 2 kohaselt teha 30 päeva jooksul kohtueelses menetluses tehtud otsusest. Vastustaja toimetas 09.10.2017 otsuse kaebajale kätte 16.10.2017. Kaebus esitati 06.02.2018 ehk kaebaja ületas kaebetähtaega. Vastustajale samasisulise nõude esitamine ei pane kaebetähtaega uuesti kulgema. Puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on leidnud, et kaebus on esitatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega järgides, kuid see ei ole mõjuv põhjus HKMS § 150 lg 1 mõistes. 3(7)
3-18-268
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.XX palub 26.09.2019 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebus Tallinna Vangla 18.01.2018 otsuse nr 537/18/6-2 tühistamiseks ja menetletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. 15.01.2018 esitatud taotlus erineb 08.08.2017 esitatud taotlusest. Kuna tegemist ei ole korduva taotlusega, oleks vastustaja pidanud seda uuesti menetlema. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda samasisulise kaebusega uuesti kohtusse. 09.10.2017 vastus on tühine, sest on koostatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 p-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Kaebajal puudus kohustus läbida kohtueelne menetlus, sest kaebuse esitamise hetkeks ei olnud ta enam kinnipeetav. Hüvitamiskaebus on esitatud RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaegu järgides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 1 alusel võtta menetlusse. Apellandil on apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180 lg 1) ning apellatsioonkaebus on tähtaegne (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 187 lg-tes 3 ja 31 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid ei esine. Apellant on tasunud riigilõivu 312,08 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 2 ja 7, HKMS § 104 lg 1).
17.HKMS § 192 sätestab, et ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt HKMS §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul tühistatakse halduskohtu otsus ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. HKMS § 199 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p 3 ning § 200 p 2 alusel tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust täies ulatuses. See tähendab, et ta vaidleb vastu nii tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisele kui ka hüvitamiskaebuse mittetähtaegseks lugemisele. HKMS § 197 lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonkaebuse lahendamisel vaidlustatud otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja lahendamisel olulistest, sh protsessuaalsetest aspektidest (Riigikohtu 17.03.2014 otsus nr 3-3-1-61-13, p-d 12 ja 19).
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus luges 26.04.2018 määruse resolutsiooni pga 1 kaebuse tähtaegseks, jättes vastustaja 16.04.2018 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 4 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu rahuldamata. Määrus jõustus, kuna sellele ei esitatud tähtaegselt määruskaebust. Kuna kaebuse tähtaegsuse osas oli olemas jõustunud kohtulahend, puudus halduskohtul õigus kaebuse tähtaegsust edasises menetluses ümber hinnata. Halduskohus jättis seega sisuliselt läbi vaatamata tähtaegseks loetud kaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on see oluline menetlusnormi rikkumine.
20.Kaebuse saamisel viib kohus läbi ettevalmistava menetluse, mille käigus kontrollib, kas asja saab võtta menetlusse või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks (HKMS § 120). Ettevalmistavale menetlusele järgneb eelmenetlus, mille eesmärk on valmistada haldusasi ette piisavalt põhjalikult, et selle saaks katkematult lahendada valitud menetlusvormis (HKMS § 122 lg 1). Eelmenetluses on võimalik täiendavalt kontrollida ettevalmistavas menetluses lahendatud küsimusi, sealhulgas 4(7)
3-18-268 vaidluse eset (HKMS § 122 lg 2 p 1) ja kaebuse menetlusse võtmise õigsust (HKMS § 122 lg 2 p 2). Seejuures peaks eelistama kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamist eelmenetluses, v.a kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (vrd Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 10). Kui kaebus on võetud menetlusse ekslikult, tuleb see HKMS § 151 alusel jätta läbi vaatamata või selle menetlus HKMS § 152 alusel lõpetada.
21.Kaebuse esitamine tähtaega rikkudes välistab asja sisulise lahendamise. Kaebuse mittetähtaegse esitamise korral, kui ei esine ka tähtaja ennistamise aluseid, tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 või lg 2 alusel lõpetada. Menetlusosalise taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kaebuse esitamisel ei ole järgitud kaebetähtaega, on menetluslik taotlus, mis lahendatakse määrusega (HKMS § 124 lg 4, § 178 lg 1). Tegemist ei ole taotlusega, mille võiks lahendada HKMS § 162 lg 1 alusel otsusega (vrd Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-681, p 12). Iseenesest on kohtupraktikas võimaldatud kaebeõiguse kui ühe kaebuse lubatavuse eelduse juurde kohtuotsuses tagasi tulla (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8), kuid kuna kaebuse tähtaegsus on asja sisulise lahendamise eeltingimus, võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida pärast eelmenetlust üksnes juhul, kui pärast eelmenetlust ilmnevad asjaolud, mis seavad kaebuse tähtaegsuse kahtluse alla (Riigikohtu 20.02.2001 määrus nr 3-3-1-68-00, p 2; vt ka 15.11.2004 määrus nr 3-3-1-58-04, p 21). See eeldab siiski, et kaebetähtaja osas puudub jõustunud kohtulahend. Igal juhul tuleb anda kaebajale võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus ning teistele menetlusosalistele võimalus sellele vastu vaielda.
22.Kohtupraktikas on kaebus loetud tähtaegseks korraldava määruse põhjendavas osas toodud seletusega või ka vaikimisi. Otsustus kaebuse tähtaegseks lugemise kohta määruse resolutsioonis tuleb teha siis, kui teine menetlusosaline esitab taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu. Seejuures peaks seisukoht kaebuse tähtaegseks lugemise osas olema sõnastatud nii, et see oleks ühemõtteline ja selge. Kaebuse tähtaegseks lugemise määrus on edasikaevatav (HKMS § 124 lg 4). Kui halduskohus tuvastab, et kaebusel on kaebetähtaja rikkumise tunnused, tuleb kaebajale anda võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist isegi juhul, kui kohtu eelhinnangu kohaselt ei saa esineda tähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid, ja teistele menetlusosalistele võimalus sellele vastu vaielda (HKMS § 2 lg 5). Halduskohus lõpetab haldusasja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Siia kuuluvad ka juhud, mil kaebaja ei esita kaebetähtaja ennistamise taotlust. Selline määrus on määruskaebe korras vaidlustatav (HKMS § 124 lg 3).
23.Halduskohus võttis XX hüvitamiskaebuse menetlusse 13.04.2018 määrusega ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja taotles 16.04.2018 vastuses menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Halduskohus jättis vastustaja taotluse 26.04.2018 määrusega rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1 on sõnastatud järgmiselt: „Jätta rahuldamata Tallinna Vangla 16.04.2018 taotlus menetluse lõpetamiseks.“ Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebaja vabanemise tõttu kaebetähtaega arvestada HKMS § 46 lg 4 alusel. Kuna kaebaja sai kahjust teada 03.01.2017 ja hüvitamiskaebus on esitatud 06.02.2018, on kaebetähtaega järgitud. Määruse selgituste kohaselt ei ole määrus edasikaevatav. Vastustaja oli oma 11.05.2018 seisukohas jätkuvalt arvamusel, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Halduskohus käsitas 26.03.2019 määruses seda vastuväitena kohtu tegevusele ning leidis, et see on põhjendatud. Halduskohus asus seisukohale, et hüvitamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja soovitas kaebajal esitada tühistamiskaebus 18.01.2018 vastusele hüvitamistaotluse tagastamise kohta. Seda kaebaja ka tegi.
24.Kaebuse eesmärgiks on kaebajale 10 402,50 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamine. Ringkonnakohus leiab, et selle eesmärgi saavutamiseks piisab hüvitamisnõudest. Kaebuse eesmärki ei aita saavutada tühistamiskaebus 18.01.2018 otsusele nr 5-37/18/6-2, millega vastustaja tagastas kaebaja korduva kahju hüvitamise taotluse. Kui haldusorgan jätab taotluse 5(7)
3-18-268 sisuliselt lahendamata, ei ole ta teinud sisulist otsustust (andnud haldusakti). Ta ei ole ka keeldunud haldusakti andmisest. Tegemist on menetlustoiminguga, millele ei saa esitada tühistamiskaebust. HKMS § 47 lg-st 2 tuleneb, et kohtueelne menetlus tuleb läbida nõuetekohaselt. Kui kohtueelset menetlust ei läbita nõuetekohaselt, nt ei kõrvaldata taotluse puudusi või taotlust ei esitata tähtaegselt, on menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt eesmärgipärane nõuda kohtult esialgse taotluse sisulist lahendamist. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse.
25.Iseenesest on õige, et hüvitamiskaebusel on kaebetähtaja rikkumise tunnused. Kinnipeetavana pidi kaebaja enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist läbima nõuetekohaselt kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg-d 8 ja 81). Kohtusse tuli pöörduda 30 päeva jooksul kohtueelses menetluses tehtud lahendi kättesaamisest (HKMS 47 lg 2 ja RVastS § 18 lg 2). Kaebaja esitas Tallinna Vangla 09.10.2017 vastuse peale kaebuse halduskohtule 17.10.2017, s.o tähtaegselt. Kuna kaebaja ei tasunud kaebuselt tähtaegselt riigilõivu, tagastas halduskohus 08.12.2017 määrusega nr 3-17-2105 kaebuse läbivaatamatult. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt küll õigust pöörduda samasisulise kaebusega kohtusse, kuid kaebuse esitamisel tuleb siiski järgida kaebetähtaega. Seejuures ei muuda asjaolu, et haldusorgan viivitas 08.08.2017 taotluse lahendamisega, seda tühiseks. Tegemist ei ole ka haldusaktiga, millel saaks olla tühisuse tunnused. Asjaolu, et kaebaja vabanes 21.12.2017 vanglast, ei tähenda, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg oleks hakanud uuesti kulgema ja seda tuleks arvestada HKMS § 46 lg 4 alusel.
26.Ringkonnakohus leiab aga, et halduskohus tegi 26.04.2018 määruses HKMS § 124 lg-s 4 sätestatud otsustuse, lugedes kaebuse tähtaegseks. Vastav määrus jõustus 14.05.2018, sest selle peale ei esitatud tähtaegselt määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtule. Isegi kui halduskohus eksitas vastustajat, jättes määruse selgitustes (edasikaebamise korras) märkimata, et tegemist on edasikaevatava määrusega, ja vastustaja esitas edasikaebetähtaja jooksul Tallinna Halduskohtule seisukoha, milles vaidles kaebuse tähtaegseks lugemisele vastu, ei peatanud see määruse jõustumist. Vastustaja on sagedase menetlusosalisena menetluslikes küsimustes, sh kaebetähtaja küsimustes, niivõrd kogenud, et ta oleks pidanud aru saama, et kaebuse tähtaegseks lugemise vaidlustamiseks tuleb esitada määruskaebus ringkonnakohtule. Alternatiivselt oleks vastustaja pidanud vaidlema vastu halduskohtu tegevusele määruskaebuse ringkonnakohtule edastamata jätmisel. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise olukorraga, kus määruskaebuse esitamine oleks vaieldav. Kuna halduskohtu 26.04.2018 määruse resolutsiooni p-le 1 ei esitatud määruskaebust, on olemas jõustunud kohtulahend kaebuse tähtaegseks lugemise kohta.
27.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et HKMS §-s 90 sätestatud vastuväite saab esitada sellistele menetlusvigadele, mille peale menetlusseadustik ei võimalda iseseisvalt esitada määruskaebust (nt istungi korraldamata jätmine või tõendite kogumisega seonduv). Need menetlusvead saab halduskohus ise kõrvaldada. Määruskaebusega vaidlustatavat otsustust ei saa halduskohus ise uuesti lahendada. Kui halduskohtule esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul vastuväide määruskaebuse korras vaidlustatavale otsustusele, tuleb seda tõlgendada määruskaebusena ning edastada see lahendamiseks ringkonnakohtule.
28.Ringkonnakohus märgib ka, et sama nõude ja aluse osas ei saa jätta kaebust samaaegselt läbi vaatamata ja selle menetlust lõpetada. Need on menetluse lõppemise erinevad alused, mille tagajärjed on erinevad (vrd HKMS § 151 ja § 152 lg 1). Menetluse lõpetamise aluste esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Menetluse lõpetamisel ei ole kaebajal enam õigust sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kaebajal võimalik samasisulise kaebusega pöörduda uuesti kohtu poole (HKMS § 43 lg 2).
6(7)
3-18-268
29.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 27.08.2019 otsuse ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna hüvitamiskaebus on lubatav, kuid halduskohus ei ole seda lahendanud, ei saa ringkonnakohus selles osas uut otsust teha.
30.Kuna menetlus jätkub halduskohus, ei otsusta ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle (HKMS § 109 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.