Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-27
Haldusasi
XX kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25. septembri 2018. a korralduse nr 2-3/18-510 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Vastustaja – Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-27. Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25. septembri 2018. a korraldus nr 2-3/18-510.
4.Mõista Lääne-Nigula vallalt XX kasuks välja kahes kohtuastmes kantud menetluskulud 2337 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-19-27 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Noarootsi Vallavolikogu kehtestas 14.04.2005 otsusega nr 12 detailplaneeringu, mis hõlmas Hara kalatööstuse (katastriüksus 52001:003:0931, omanik XX) ja Hara väikesadama (munitsipaalomandis) maa-ala (sh praegused Muuli, Muuliotsa, Kaiotsa, Supluskoha ja Hara sadama (katastritunnus 52001:003:0083) katastriüksused). Detailplaneeringu eesmärk oli maaala sihtotstarvete, täiendava ehitusõiguse ja hoonestustingimuste ning sadama faarvaatri laiendamise tingimuste määramine. Kalatööstuse asemele planeeriti Hara jahtklubi, kalatööstuse tiigid täita ja ehitada uued kaid. Endine suitsutsehhi hoone kavandati sadamat teenindavaks hooneks, tänavaäärne hoone pereelamuks ja sellest põhja poole jääv hoone majutushooneks (kõik Hara kalatööstuse katastriüksusel). Sadama laienduse juurde kavandati sadama kontor ja olmehoone. Hara sadama kinnistule lubati püstitada üks kuni 200 m2 suurune hoone (sadama teenindushoone, mis planeeringu seletuskirjast nähtuvalt on võrgukuur) ja Hara kalatööstuse kinnistule 12 hoonet.
2.Lääne-Nigula Vallavolikogu tunnistas 21.08.2018 otsusega nr 61 detailplaneeringu kehtetuks Hara sadama Muuli katastriüksuse osas. Detailplaneering näeb ette võrgukuuri rajamist endisesse asukohta, kuid kutselise kalurite hinnangul takistab see asukoht tänapäevastes tingimustes sadama funktsionaalset kasutamist. Detailplaneering ei vasta ka enam Hara küla kogukonna vajadustele.
3.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.09.2018 korraldusega nr 2-3/18-510 „Hara sadamahoone ehitamiseks projekteerimistingimuste andmine“ antud projekteerimistingimused lubavad projekteerida maaüksuse lääneküljele kinnistu piiri äärde ühekorruselise sadamahoone, katuse harjakõrgusega maksimaalselt 7 m, katusekaldega 25–45o. Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb hoone projekteerimisel arvestada valla üldplaneeringuga määratud ehitustingimustega ja maakasutuse kitsendustega. Korralduses on märgitud, et Hara sadam ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, mistõttu on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste õigusliku alusena on märgitud ehitusseadustiku (EhS) §-d 26, 31 ja 33.
4.XX esitas 26.10.2018 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, leides, et projekteerimistingimusd on vastuolus valla ülsplaneeringuga, mille kohaselt peab väikesadamate väljaehitus toimuma detailplaneeringu alusel koostatud ehitusprojekti alusel; projekteerimistingimusi ei saa anda, kuna vajalik on detailplaneeringu olemasolu; looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 2 välistab ehituskeeluvööndi laienemise detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele, kuid üldplaneering Hara sadamasse ehitisi ei kavanda, mistõttu on kavandatud hoone LKS § 38 lg 1 p 2 järgses ehituskeeluvööndis.
5.Lääne-Nigula Vallavalitsus jättis 04.12.2018 korraldusega nr 2-3/18-685 vaide rahuldamata. Hara sadama alale ei laiene LKS § 38 lg 4 kohane ehituskeeld, sest Noarootsi Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 16 kehtestatud rannaalade teemaplaneeringuga on Hara sadama ala terves ulatuses jäetud ehituskeeluvööndist välja. Hara küla miljööväärtuslik hoonestusala ei hõlma Hara sadama ala. 2(10)
3-19-27 Hara sadam on DP alusel välja ehitatud. Projekteerimistingimused näevad ette üksnes sadamahoone ehitamise. Projekteerimistingimused on kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-des 5 ja 6 toodud põhimõtetega. Naaberkinnistute omanikud olid kutsutud 13.07.2018 ja 14.09.2018 avalikele koosolekutele, kus arutati uuele sadamahoonele sobilikku asukohta. Vald võttis sadamahoone projekteerimistingimuste määramisel arvesse kogukonna ettepanekuid.
6.XX esitas 22.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse 28.09.2018 korralduse nr 2-3/18-510 tühistamiseks. Projekteerimistingimused on vastuolus valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu p 4.5.4 kohaselt peab väikesadamate ehitus toimuma detailplaneeringu alusel koostatud ehitusprojekti alusel. Hara sadam on väikesadam, seega saab selle territooriumil ehitus toimuda ainult detailplaneeringu alusel. Sadamahoone ehitus on osa sadama ehitusest. Sadamahoone kavandamine Hara sadama maaüksuse läänepoolse piiri äärde ei ole kooskõlas detailplaneeringuga, mis näeb sadamahoone ehitamise ette endise suitsutsehhi hoone asemele, st kaebaja kinnistule. Projekteerimistingimused on vastuolus EhS-ga ja LKS-ga. Täidetud ei ole EhS § 26 tingimused projekteerimistingimuste andmiseks, sest Hara väikesadam jääb valla üldplaneeringu p-st 4.5.4 tulenevalt detailplaneeringu kohustusega alale. Vastustaja leiab valesti, et tugineda saab PlanS § 125 lg-dele 5 ja 6. LKS § 38 lg 1 p 2 sätestab ehituskeeluvööndi laiuseks mererannal 100 m, kuhu on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). Vaideotsuses viidatud rannaalade teemaplaneeringu seletuskirjas ei ole mainitud, et Hara sadama territooriumil on ehituskeeluvööndit vähendatud. Isegi kui ehituskeeluvööndit oleks teemaplaneeringuga vähendatud, peab ehitustegevus sellel maa-alal lähtuma kehtestatud detailplaneeringust. Lisaks on Hara sadama maa-ala korduva üleujutusega ala. Üldplaneering ei määra vajaliku täpsusastmega kindlaks ehituslikke tingimusi. Olukorras, kus kehtiv üldplaneering ei sisalda vajalikus täpsusastmes projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevaid kohustuslikke minimaalseid tingimusi, ei ole projekteerimistingimuste väljastamine detailplaneeringu kohustusega alal lubatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2721). Kaebaja kinnistu piirneb vastustajale kuuluva Hara sadama kinnistuga. Mõlema kinnistu suhtes oli kehtestatud ühine DP, mis nägi ette ühe tervikliku kala- ja jahisadama ehituse, kus rajatised ja sadamat teenindavad hooned asuvad mõlemal kinnistul. Kaebajale kuuluva kinnistu osas DP kehtib. DP näeb selles osas ette, et sadamat teenindav hoone tuleb kaebaja omandis olevale kinnistule. Vastustaja käitumise tõttu kaotab DP realiseerimine mõtte, sest ühele kalasadamale pole vaja kahte sadamahoonet. Projekteerimistingimuste väljastamine toob kaebajale otsese varalise kahju – kaebaja kinnistu väärtus väheneb oluliselt, kuna DP-ga sinna kavandatud ehitusõigust ei ole mõtet sadamahoone osas enam realiseerida. Seega on riivatud kaebaja omandiõigust. Vastustaja oleks pidanud algatama uue detailplaneeringu, kus oleks ära näidatud, kuidas ainult Hara sadama kinnistu territooriumile on võimalik ehitada kõik sadama toimimiseks vajalikud hooned ja rajatised.
Lääne-Nigula vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajal ei ole kaebeõigust, sest projekteerimistingimused ei muuda ehitusõigust kaebaja kinnistul. Ka detailplaneeringuga kavandati sadama-alale sadamahoonena laiendamisele 3(10)
3-19-27 kuuluv võrgukuur. Projekteerimistingimuste kohane sadamahoone ei takista kaebaja merevaadet, sest see on nihutatud kaebaja kinnistust kaugemale. Kaebaja kasutab elamuna detailplaneeringus suitsusaunaks kavandatud hoonet, mille juurest jäävad merevaatele ette mitmed hooned. Detailplaneeringu realiseerimisel kaebaja kinnistu osas ei oleks uuel elamul (kõige edelapoolsem hoone detailplaneeringu alal) merevaadet vahepealse hoonestuse tõttu. Kaebajal on võimalik detailplaneeringu alusel püstitada enda kinnistule sadamahoone. Tõendatud ei ole, et ehitusõiguse realiseerimine kaebaja kinnistul muutuks mõttetuks, kui projekteerimistingimuste alusel rajatakse sadamahoone. Kaebaja ei ole enda kinnistul asunud detailplaneeringut ellu viima. Kalasadama väljaarendamine Hara sadama osana on kogukonna huvides ning kutseliste kalurite tööks vajalik. Projekteerimistingimused ei riiva kaebaja õigusi ja need on kooskõlas valla üldplaneeringuga. Sadamahoone väljaehitamine on PlanS § 125 lg-te 5 ja 6 alusel võimalik projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimistingimuste alusel ei toimu väikesadama rajamist, vaid ühe hoone rajamine. Sellega ei kaasne sadama vee- või maa-ala suurenemist. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et projekteerimistingimuste kohane ehitis ei sobituks piirkonna väljakujunenud keskkonda. Kavandatav sadamahoone ei paikne ehituskeeluvööndis. Noarootsi Vallavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 13 kehtestatud rannaalade teemaplaneeringuga on Hara sadama alal ehituskeeluvööndit vähendatud (vt teemaplaneeringu kaart). Sadamahoone uue asukoha valikul sai määravaks slipi ja ujuvkai asukoht ning vajadus tagada kutselistele kaluritele piisav ruum sadamaalal tegutsemiseks. Arvesse võeti kogukonna ettepanekuid ja korraldati avalikud arutelud.
8.Tallinna Halduskohtu 29.07.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja omandiõiguse riive ei ole ilmselgelt välistatud. Isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, on see halduskohtus vaidlustatav (HKMS § 44 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-3-187-16, p 8). Vastavalt HKMS § 44 lg-tele 1 ja 2 ei kontrolli kohus projekteerimistingimuste väljastamise õiguspärasust osas, milles see ei seondu kaebaja õigustega. Kaebaja ei saa vaidlustada projekteerimistingimuste väljastamist ulatuses, milles ei riivata tema õigusi. Detailplaneeringu menetluse asemel projekteerimistingimuste väljastamine ei riku iseenesest kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ehitusõigus teise isiku kinnistul määratakse projekteerimistingimuste asemel detailplaneeringu menetlusega. Kaebaja ei väidagi, et detailplaneeringu menetlus andnuks tema õigustele praegusel juhul parema kaitse projekteerimistingimuste väljastamise menetlusest või et teda poleks ära kuulatud. Kaebaja on ära kuulatud ja kutsutud teda avalikele koosolekutele, millel arutati Hara sadamahoone kavandamist ja asukohta. Seetõttu ei ole vajalik hinnata, kas projekteerimistingimuste andmise menetluse asemel oleks tulnud läbi viia detailplaneeringu menetlus. Vaidlustatud projekteerimistingimuste alusel ühe hoone ehitamisega kaasneda võivad negatiivsed mõjud ei saa olla sellise olemusega, millega kaasneks kaebaja omandiõiguse riive. Kaebaja väited omandiõiguse rikkumisest seoses merevaate kadumisega tema kinnistul on paljasõnalised. Projekteerimistingimuste kohane sadamahoone jääb kaebaja kinnistust mõnevõrra eemale ning kaebaja poolt praegu elamuna kasutatava hoone ja 4(10)
3-19-27 projekteerimistingimuste kohase hoone vahele jäävad veel mitmed hooned, mis takistavad juba praegugi merevaadet. Asjaoludest ega kaebuse väidetest ei nähtu, et vaidlustatud projekteerimistingimustega kavandatavat ehitist arvestades võiks projekteerimistingimuste kohase ühe hoone püstitamine vastustajale kuuluvale kinnistule halvendada oluliselt merele avanevat vaadet kaebaja kinnistult. Olemasoleva keskkonna säilimine eraldi võttes ei ole selline subjektiivne õigus, mille võimalikule rikkumisele saaks isik kohtumenetluses tugineda (vt nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Kaebaja ei ole näidanud, kuidas kaasneb vaidlustatud projekteerimistingimustega tema omandis oleva kinnistu väärtuse vähenemine. Projekteerimistingimustega kavandatav hoone ei takista kaebajal kuidagi tema kinnistu osas seni kehtivas detailplaneeringus sisalduva ehitusõiguse realiseerimist. Kaebeõigust ei saa tuletada ka kaebaja väidetest üldplaneeringu tingimuste rikkumise kohta. Kohtupraktika kohaselt võivad teatud planeeringust tulenevad sätted, nt naabri huve kaitsvad tingimused, küll luua iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib isikule anda kohtuliku kaebeõiguse (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26), kuid praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Need üldplaneeringu tingimused, mille rikkumist kaebaja väidab, on liiga üldised, et luua kaebajale iseseisvat subjektiivset õigust. Projekteerimistingimustega kavandatav ehitis ei kahjusta kaebaja huve ülemääraselt ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 29.07.2019 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Valla üldplaneering lubab väikesadamate ehitust ainult detailplaneeringu alusel koostatud ehitusprojekti alusel. Puuduvad alused PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks. Seetõttu on kaebajal ka kaebeõigus. Halduskohus asus ekslikult tuvastama, kas kaebajal on kaebeõigus projekteerimistingimuste vaidlustamiseks. Kui projekteerimistingimused on vastuolus kõrgemalseisva aktiga, ei piirdu kaebaja kaebeõigus üksnes omandiõiguse riivega. Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist, praegusel juhul üldplaneeringust. Planeeringu nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua isikutele iseseisva subjektiivse õiguse. Kohtumenetluses enda kui naabri huve kaitsvale planeeringu sättele tuginemiseks ei pea isik ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 15). Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja projekteerimistingimuste alusel edasise ehitamise kavandamine mõjutab ka kaebaja kinnistu edasise kasutamise väljavaateid. Kaebaja kinnistule kavandatu väljaehitamine kaotab suures osas mõtte. Ühele kalasadamale kahte sadamahoonet vaja ei ole. Seetõttu kaotab kaebaja kinnistu ka oluliselt väärtust. Detailplaneeringu menetluses hinnatakse ja kaalutakse naabrite vahelisi ehitusõigusega kaasnevaid konflikte ja mõjutusi palju laiaulatuslikumalt kui projekteerimistingimuste väljastamise menetluses. Piisav ei ole, et apellant kaasati haldusmenetlusse. Detailplaneeringu menetluses on kaebaja huvide kaitse võimalused avaramad.
5(10)
3-19-27 Halduskohus leidis, et kavandatud ehitis ei kahjusta kaebaja huve ülemääraselt. Seega tuvastas halduskohus kaebaja huvide kahjustamise ning seetõttu hindama projekteerimistingimuste õiguspärasust. Apellandi kaitstavaks huviks on omandiõiguse kõrval ka õiguspärane ootus, et üldplaneeringut järgitakse. Kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses nõuetekohaselt ära. 13.07.2018 avalikul arutelul ei kavandatud sadamahoone rajamist projekteerimistingimustega ettenähtud asukohta, vaid detailplaneeringu järgsesse asukohta. Samuti ei olnud seal arutusel projekteerimistingimuste andmine. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb sadama toimimiseks vajalikud rajatised ja ehitised ära mahutada varasema 7,5 ha asemel umbes 1 hektarile, seda apellandi õigusi riivamata. Sadamas on kohti kokku 22 laevale. Sama palju peaks olema ka parkimiskohti, kuid neid on ainult viis. Arusaamatuks jääb, kuhu kavandatakse parkimiskohad sadamahoone ehitamise järel. See asjaolu mõjutab ka naaberkinnistu omanikku. Apellant on andnud üle oma kinnistu tähtajalise juurdepääsu servituudi Hara sadama kinnistule pääsemiseks kuni 31.12.2026. Servituut hõlmab ainult juurdepääsu kinnistuni ning ei luba servituudialal parkida. Kui loobutud on ühise väikesadama ehituse plaanidest, siis puudub apellandil ka huvi tagada sadamale juurdepääsu üle oma kinnistu pärast 31.12.20126. Projekteerimistingimuste kohaselt soovitakse hoone varustada elektriühendusega ja projekteerida välisvalgustus ning videovalvesüsteem. Arusaamatuks jääb, kuidas plaanitakse viia elektriühendus kinnistuni nii, et see ei koorma ega mõjuta apellandi kinnistut. Halduskohus ei hinnanud, kas sadamahoone ehitusega kaasneb liikluskoormuse tõus ja müra suurenemine ning tee tolmamine suuremal määral. Need asjaolud mõjutavad ka apellandi kinnistut.
10.Lääne-Nigula vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kohtupraktika ei võimalda projekteerimistingimusi vaidlustada populaarkaebusega, vaid nõutav on, et need rikuks kaebaja õigusi. PlanS § 125 lg-t 5 ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2721, p-d 10–13). Detailplaneering nägi selle kehtestamise ajal ette ühe sadamahoone rajamise Hara sadama katastriüksusele ja ühe sadamahoone rajamise kaebaja kinnistule. Kaebaja sellist lahendust ei vaidlustanud. Kahe sadamahoone olemasolu kaebaja õigusi ei riku. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et ehitusõiguse realiseerimine muutub tema jaoks mõttetuks Hara sadama kinnistule sadamahoone püstitamise tõttu. Kaebajal puuduks igal juhul merevaade. PlanS §125 lg-s 5 sätestatud erandit saab kohaldada juhul, kui valla üldplaneeringuga on alale ette nähtud detailplaneeringu koostamise kohustus (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 määrus asjas nr 3-17-2023, p 19). Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, millele ta halduskohtus ei tuginenud. HKMS § 198 lg 3 kohaselt on võimalik ringkonnakohtu menetluses esitada uusi asjaolusid või tõendeid ning ringkonnakohus menetleb neid üksnes juhul, kui koos uute asjaolude või tõenditega on esitatud nende esitamise lubatavuse põhistus. Sellised väited seonduvad tee tolmamisega ja liiklusega ning kaebajale kahju tekkimisega. Samuti ei ole kaebaja varem väitnud, et teda ei kuulatud projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ära. Need väited ei ole õiged ka sisuliselt. Hara sadamasse viivale teele pandi 2019. a sügisel 6(10)
3-19-27 mustkate. Väikesadam ei ole kogu aeg väikelaevu täis ja liiklus ei intensiivistu oluliselt. Kohalikud elanikud, kes väikesadamat kasutavad, hoiavad autosid enda kinnistul. Liikluse intensiivistumise küsimused on võimalik lahendada muude meetmetega. Kahju tekkimine kaebajale ei ole eluliselt usutav. Kaebaja osales projekteerimistingimuste avalikul arutelul 13.07.2018 ja ta kutsuti ka 14.09.2018 avalikule arutelule ega teavitanud ilmumise takistusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25.02.2019 otsuses asjas nr 3-17-2721, et PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada projekteerimistingimuste vaidlustamisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2017 määrus asjas nr 3-16-489, p 9; 09.11.2017 määrus asjas nr 3-17-2023, p 18; Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-16-2611, p-d 20–23 ja 26). PlanS § 125 lg-t 5 ei ole põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.
12.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8).
13.Kaebaja väidab apellatsioonimenetluses, et tema õigusi rikub asjaolu, et valla üldplaneeringuga nähti ette Hara väikesadama ala detailplaneeringu kohustusega alana ja seetõttu ei ole projekteerimistingimuste andmisega võimalik sadamahoone ehitamist lubada.
14.Asjas ei ole vaidlustatud detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsust. Seetõttu ei saa kohus võrrelda projekteerimistingimustega lubatu erinevust varasema detailplaneeringuga seatud tingimustest hoone asukohale ja suurusele ning ehitamise võimalikkusele. Tähtsust ei oma seetõttu, kas projekteerimistingimustega lubatud hoone mõjud kaebajale on soodsamad või ebasoodsamad kui detailplaneeringuga varem ette nähtud sadama teenindushoone (võrgukuuri) mõjud.
15.Kaebaja kinnistu osas kehtib detailplaneering, mis näeb ette sellele kinnistule sadama kontori, sadama olmehoone, sadama teenindushoone ja paadikuuri rajamise ning kirjeldab kompleksi kui jahtklubi. Detailplaneeringuga ei määrata enam ära jahtklubi tegevuseks vajaliku väikesadama akvatooriumi süvendamise vajadust ega Hara sadama kinnistul paikevaid ehitisi ja rajatisi, sh varem kavandatud võrgukuuri, mis nähti ette olemasolevast suuremana, kuni 200 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 6 m kõrgusena.
16.Projekteerimistingimustega on lubatud püstitada hoone, mis paikneb vaba käega joonistatud asendiskeemi järgi kaebaja kinnistust ca 10 m kaugusel, Hara sadama kinnistu idaküljel jääb sadamahoone ja kaebaja kinnistu vahele ca 25 m. Kaebaja praegune elamu (detailplaneeringu järgi saun, planeeringu joonisel tähistatud nr 4) jääb kavandatud sadamahoonest ca 112 m kaugusele lõuna-edela suunda. Kavandatud hoone ei varja suuremalt osalt kaebaja kinnistult avanevat vaadet merele ning sadamahoone ei jää kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusest valdavale osale merevaatele suuremas osas ette. Kuigi merevaate olemasolu võib kinnistu väärtust mõjutada, ei ole kuni 150 m2 suurune ja 7 m kõrgune viil- või kaldkatusega sadamahoone sedavõrd suur ja kaebaja kinnistule sedavõrd lähedal, et vaate vähenemise tõttu mõjutada kinnistu väärtust. Sellise mõju olemasolu kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud. 7(10)
3-19-27
17.Kohtupraktikas on jaatatud ebasoodsate mõjude võimalust isiku õigusele tulenevalt müra ja liikluskoormuse suurenemisest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2017 otsus asjas nr 3-15-873, p 17). Riigikohus selgitas 12.12.2017 määruses asjas nr 3-17-981 (p 12), et on varem leidnud, et müra normtaseme ületamise puhul on tegemist omandiõiguse rikkumisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-104-12, p 11). Normtaseme piires müra põhjustavat tegevust on võimalik vaidlustada, kui see on vastuolus mõne muu õigusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-88-15, p 28 ja 3-3-1-15-16, p 15). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 24.05.2010 otsuse nr 3-3-1-29-10 p-s 22, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused, ent liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaasid võivad rikkuda isiku õigust tervise kaitsele. Isikul on õigus nõuda kehtivast õigusest tulenevate piirmäärade järgimist, samuti saab isiku subjektiivseid õigusi rikkuda elukeskkonna muutmine planeeringuala läheduses ulatuslikul määral ka piirnorme ületamata või osas, milles keskkonnanäitajatele piirnorme pole ette nähtud. Isiku õigus nõuda müra ja liikluskoormuse suurenemise vältimist tuleneb ringkonnakohtu arvates lisaks omandiõigusele ja õigusele tervise kaitsele ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-st 1.
18.Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et juurdepääsutee on kavandatud mustkattega, mis väldib tolmu levikut kaebaja kinnistule. Tähtsust ei oma, et mustkatet ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks teele veel pandud. Müra suurenemine ei saa sadamahoone ehitamise tõttu olla märgatav, arvestades, et Hara sadam on kasutatav väikesadamana ka ilma projekteerimistingimuste alusel kavandatava sadamahooneta. Müra on võimalik vähendada liikluskorralduse reguleerimisega, nt sõidukiiruse piiramisega. Kaebaja subjektiivseid õigusi mürataseme tõus sedavõrd vähesel määral ei piira. Kaebaja kinnistul parkimine sõltub kaebaja nõusolekust.
19.Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku subjektiivne õigus, mida ta saab kohtus kaitsta, võib võrsuda ka planeeringust. Üldplaneering ja Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering näevad ette Hara väikesadama olemasolu. Üldplaneeringu p 4.5.4 näeb ette väikesadama detailplaneeringu kehtestamise vajaduse, ent ei sea Hara väikesadamale ette muid täpsemaid tingimusi peale üldiste ehitus- ja kasutustingimuste kogu vallas. Detailplaneering näeb ette osaliselt kaebaja kinnistule Hara jahtklubi rajamise, kusjuures planeeringulahendus ei ole terviklik, jättes osa sadamast planeeringualast välja. Detailplaneeringuga on kaebaja kinnistule kavandatud siiski sadama kontor, sadama olmehoone, sadama teenindushoone ja paadikuur ning muud hooned, mille kasutamine toimub sadamakülastajate ja -kasutajate poolt. Sadamakompleksi täiendava hoone kavandamine avaldab mõju ka ülejäänud kompleksi kuuluvate hoonete otstarbele ja kasutustihedusele, mistõttu on sellel mõju ka detailplaneeringu realiseerimise kulutõhususele ja põhjendatusele. Kuna kaebaja kinnistu väärtus sõltub detailplaneeringu realiseeritavusest, sh detailplaneeringu alast välja jäänud sadamaosas edasise ehitustööde ulatusest ja kavandatavatest ehitistest, puudutab projekteerimistingimuste andmine kaebaja kinnistu väärtust ja seega riivab kaebaja omandiõigust. Kaebajal on järelikult kaebeõigus projekteerimistingimuste vaidlustamiseks.
20.PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (p 1); üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või 8(10)
3-19-27 laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega (p 2). Projekteerimistingimuste väljastamiseks peavad need tingimused olema täidetud samaaegselt.
21.PlanS § 125 lg 5 eeldused ei ole täidetud. Hara sadama kinnisasi, millele hoonet kavandatakse, ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel. Sadamaalalt mere pool hooneid ei paikne ning Hara sadama kinnistust läänes paiknevatel Beralsi, Sjösala ja Knutuse kinnistutel on hoonestus kavandatavast hoonest kahe väiksema hoone puhul enam kui 140 m kaugusel, ülejäänud hoonete puhul enam kui 180 m kaugusel ning rannast märksa kaugemal. Kuigi kaebaja kinnistul paiknevad hooned projekteerimistingimustega lubatud hoone läheduses, ei jää kavandatud hoone nende vahele, vaid ühele küljele. Hoonestatud ala seega laieneb, olemasolevast hoonestusest suunas, kus seni hooned puuduvad.
22.PlanS § 125 lg-t 5 ei saa tõlgendada laiendavalt. See säte näeb erandi detailplaneeringu vajalikkuse nõudest. Detailplaneeringu menetluses on avalikkuse võimalused menetluses seisukohta esitada ja planeeringut kohtus vaidlustada märksa avaramad kui projekteerimistingimuste menetluses. Tähtsust ei oma, et praegusel juhul korraldati kaks istungit asja arutamiseks ja kaebajal oli võimalik nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses oma õigusi ja huve kaitsta. Sätte selline tõlgendus ei sõltu üksikjuhtumi asjaoludest. Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) seletuskirjast ei ole võimalik järeldada, et sätet tuleks tõlgendada selle sõnastusest laiemalt ja erandit kohaldada ka neil juhtudel, kus kinnistu, millele hoone püstitamist kavandatakse, ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel, vaid naabruses.
23.Seetõttu ei olnud praegusel juhul projekteerimistingimuste väljastamise eeldused täidetud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
24.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Esiteks, kui üldplaneeringuga on ala ette nähtud detailplaneeringu kohustusega alaks, nagu praegusel juhul, siis on PlanS § 125 lg 5 eelduste olemasolu korral võimalik projekteerimistingimusi väljastada. Tegemist on erinormiga üldisest detailplaneeringuga hoonestuse kavandamise nõudest. Projekteerimistingimustega lubatud hoone peab vastama üldplaneeringuga ettenähtud tingimustele, mis on seatud hoone suurusele, arhitektuurile, paiknemisele ja kasutusele. Teiseks, haldusmenetluse seaduse § 40 kohane menetlusosalise ärakuulamine peab toimuma viisil, mis tagab menetlusosalisele tõhusa võimaluse oma seisukoha esitamiseks. Kui asjas korraldatakse istung, peab menetlusosalistele olema teada, mille üle istungil otsustatakse, ning erinevate lahenduste olemasolu korral enne istungit tuleb menetlusosalisi võimalikest lahenditest teavitada. Olukorras, kus menetlusosalisel ei ole võimalik istungil osaleda, peab talle jääma muu tõhus võimalus oma seisukohti esitada.
25.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, muudab ta HKMS § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
26.Vastustaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses 300 eurot, nagu ka halduskohtus, kus halduskohtu otsusega jäeti need samuti vastustaja enda kanda) jäävad tema enda kanda.
27.Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt 1602 eurot (sh riigilõiv 18 eurot ja esindajatasu 1584 eurot, sh käibemaks) ning apellatsioonimenetluses 735 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu 720 eurot, sh käibemaks). Vastustaja vastuväited menetluskulude suurusele halduskohtus ei ole põhjendatud. Kaebaja esindaja on esitanud seisukoha vastustaja vastuse kohta kaebusele ning asjaolu, et pooled kokkuleppele ei jõudnud, ei tähenda, et kaebaja kantud esindajatasu kohtule taotluse esitamiseks menetlustähtaegade 9(10)
3-19-27 pikendamiseks oli ebavajalik. Menetluskulud ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suured ning tuleb vastustajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.