Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2023
Haldusasi
Q, B, R, C, L ja Y kaebus Pärnu Linnavalitsuse 11. mai 2017. a otsuse nr 3-5/558, 4. septembri 2017. a korralduse nr 469, 14. septembri 2017. a otsuse nr 3-5/1139, 18. aprilli 2018. a otsuse nr 3-5.4/160 ning 19. novembri 2018. a korralduse nr 943 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. mai 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – Q, B, R, C, L ja Y, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Pärnu linn, esindajad Tiina Roht ja Taavi Käärid Kolmandad isikud – D ja G, esindaja Piret Tõnnus-Saks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q, B, R, C, L ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
20. november 2019
RESOLUTSIOON
Jätta Q, B, R, C, L ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-2023 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Mõista Q-lt, B-lt, R-lt, C-lt, L-lt ja Y-lt solidaarselt välja vastustaja ja kolmandate isikute apellatsiooniastme menetluskulude katteks:
2.1.Pärnu linna kasuks 34,47 eurot (kolmkümmend neli eurot 47 senti);
2.2.D ja G kasuks 540 (viissada nelikümmend) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. jaanuaril 2020 (HKMS § 212 lg 1).
3-17-2023 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus väljastas 11.05.2017 otsusega nr 3-5/558 D 30.11.2016 taotluse ja planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimused (PT) Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule (registriosa nr 1123505, katastritunnus 62511:137:6480, pindala 248 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) ühepereelamu püstitamiseks. Eskiisi kohaselt on soovitud elamu kahe korruse (põhikorrus + katusekorrus) ja viilkatusega ning selline arhitektuurne lahendus sobib ümbritseva hoonestuslaadiga (valdavalt 1- kuni 2-korruselised viilkatusega ühepere- ja korterelamud). Kuna kinnistule soovitakse püstitada ühte elamut, millega korrastatakse linnaruumi üldplaneeringus (ÜP) määratud tingimuste kohaselt, ei ole detailplaneeringu (DP) koostamine kohustuslik, vaid otstarbekas ja kohane on määrata ehitusõigus PT alusel, kaasates naaberkinnisasjade omanikud (ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p 2). PT kohaselt on suurim lubatav ehitisealune pind 106 m2 ja krundi maksimaalne täisehitatus vastavalt ÜP-le 43%. Elamu suurim lubatud kõrgus on 7,8 m (I korruse põrandapinnast, s.o absoluutkõrgusest +2.90 – +3.20), maksimaalne korruste arv 1 põhikorrus + katusekorrus, viilkatus kaldega 35°–45°. Projektiga tuleb lahendada sademevete kogumine ja ärajuhtimine. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. 1. Jõe tn 2 kinnistu piirile rajatakse betoonsokliga piire, et takistada sademevete valgumist naaberkinnistule. PT järgi tuleb tagada normatiivsed tuleohutuskujad või tuleohutusabinõud normatiivsest väiksema kuja puhul ja ehitise vastavus tuleohutusnõuetele.
2.Pärnu Linnavalitsus jättis 04.09.2017 korraldusega nr 469 rahuldamata Q 12.06.2017 vaide PT kehtetuks tunnistamiseks ning rahuldas osaliselt R, C ja L 04.07.2017 vaide, kohustades linna planeerimisosakonda muutma 11.05.2017 väljastatud PT asendiskeemi ja hoonestusala kirjeldust selliselt, et kavandatava hoone põhimaht peab jääma 1. Jõe tn 4 ja Väike-Jõe tn 6 kinnistute vahelisest piirist 2,5 m kaugusele, millest võib üle ulatuda rõduosa kuni 1 m. ÜP kohaselt on alla 600 m2 suuruse väikeelamu kinnistu suurim lubatud täisehitusprotsent 40– 45%, mida ei ole PT-ga ületatud. Piirkonna hoonestuslaadi arvestades on PT-ga määratud hoonemaht, kõrgus ja katusetüüp sobilikud. Kavandatud hoone kõrgusega 8,4 m jääb samale tasemele kui lähiümbruses olevad hooned. Elamu asukoha määramisel on arvestatud kõigi oluliste asjaolude ja huvidega. Õiguspäraseid muutusi tuleb naaberkinnistute omanikel taluda ning nad ei saa eeldada, et kõrvalkinnistule midagi ei ehitata. Mitte igasugune naabri õiguste (sh privaatsuse) riive ei takista PT andmist. Tuleohutusnõudeid ei ole PT-s võimalik täpsemalt 2(14)
3-17-2023 välja tuua, sest kavandatava hoone ehituslikud parameetrid pole veel teada, vaid see tuleb lahendada ehitusprojekti staadiumis. Naaberkinnistute vahelise aia kõrgus on naabrite vahelise kokkuleppe küsimus. Väike-Jõe tn 6 kinnistule ehitatava grillnurga kaugus 1. Jõe tn 4 kinnistu piirist on 6,8 m, mistõttu jääks kavandatav ehitis sellest igal juhul enam kui 8 m kaugusele ja vajalik tuleohutuskuja on tagatud.
3.Pärnu Linnavalitus väljastas 14.09.2017 otsusega nr 3-5/1139 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamiseks vastavalt vaideotsusele täpsustatud projekteerimistingimused.
4.Q (2. Jõe tn 1 kinnistu omanik), B (1. Jõe tn 2 kinnistu omanik), R (Väike-Jõe tn 6-1 korteri kaasomanik), C (Väike-Jõe tn 6-1 korteri kaasomanik), L (Väike-Jõe tn 6-7 korteriomanik) ja Y (Väike-Jõe tn 6-6 korteri elanik) esitasid Tallinna Halduskohtule 05.10.2017 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 11.05.2017 otsuse nr 3-5/558, 04.09.2017 korralduse nr 469 ja 14.09.2017 otsuse nr 3-5/1139 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-2023). Vastustaja oleks pidanud 1. Jõe tn 4 kinnistu ehitusõiguse määramiseks PT väljastamise asemel algatama DP koostamise menetluse, sest PlanS § 125 lg 5 kohaldamise tingimused ei olnud täidetud (ÜP-s ei ole määratud miljööväärtusliku ala üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi ning kavandatav hoone ei sobitu mahuliselt ja hoonestuslaadilt väljakujunenud keskkonda). PT väljastamise menetluses on kaebajatel oluliselt raskem kaitsta oma õigusi ja huve, võrreldes planeeringumenetlusega. Erinevalt PT-st, mis ammendub pärast ehitusloa andmist, ei ole DP kehtivus ka ajaliselt piiratud. Seetõttu, kuigi PT kohaselt kõrvalhoonete püstitamise võimalus puudub, võivad need tulevikus kinnistule siiski kerkida. PT-ga ei ole võimalik näha ette ka nõudeid rajatistele, mis ei ole projekteeritava hoone osad (nt piirdeaed), mistõttu ei taga PT sademevete naaberkinnistule valgumise takistamist. PT-s ei ole arvestatud piirkonnale omaseid ehitusmahte ja kruntide täisehitusprotsenti ning aedlinnale omaseid haljastuspõhimõtteid, samuti ei ole järgitud tuleohutusnõudeid ja kavandatav elamu takistab oluliselt päikesevalguse langemist naaberkinnistutele. Hoonestusala asukoht 1,5 m kaugusel Väike-Jõe tn 6 kinnistu piirist kitsendab oluliselt naaberkinnistu võimalikku ehitusala. Püstitatav elamu vähendab ka oluliselt naaberkinnistute omanike privaatsust. PT kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind 106 m2, kuid PT-st ei selgu, kas selle sisse on arvutatud ka elamust väljaulatuvad rõdud.
5.Pärnu Linnavalitsus muutis 18.04.2018 otsusega nr 3-5.4/160 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamiseks väljastatud PT-ga määratud hoonestusala selliselt, et kavandatav elamu peab mahtuma määratud hoonestusalasse, kuid üle võivad ulatuda kuni 0,8 m laiused katuseräästad, vihmaveesüsteem, päikesekaitsevarjestus, katmata trepid ja terrassid ning maapinnale mitte toetuvad alla 2 m2 varikatused ja konsoolsed rõduosad hoone seinast kuni 1 m. Muutmise aluseks oli kinnistuomaniku taotlus ja asjaolu, et PT järgi on suurim ehitisealune pindala 106 m2, mida omanik soovib ka realiseerida, kuid see pole reaalselt võimalik, sest asendiskeemil määratud krundi hoonestusala on üksnes 107 m2.
6.Q, B, R, C, L ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 17.05.2018 kaebuse täienduse Pärnu Linnavalitsuse 18.04.2018 otsuse nr 3-5.4/160 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-2023). PT muutmise otsuses ei ole viidatud õiguslikule alusele ja PlanS ei näe PT muutmise võimalust ette, samuti on PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel rikutud kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust. Vastustaja ei kaasanud 18.04.2018 väljastatud PT menetlusse naaberkinnistute omanikke ja seda ei saanud õigustada asjaolu, et varasemad PT-d olid juba halduskohtus vaidlustatud. PT muutmisel on lähtutud ainuüksi 1. Jõe tn 4 kinnistu omaniku soovist ehitada suurem elamu, kui varasemad PT-d võimaldasid, arvestamata kaebajate õigustega. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendatud vajadust, miks tuleks lubada teatud elementide (sh terrasside ja varjualuste) ehitamist ka üle hoonestusala piiri. Kaebajate, eriti 2. Jõe tn 1 kinnistu omaniku subjektiivseid 3(14)
3-17-2023 õigusi rikub võimalus püstitada väljapoole hoonestusala terrasse ja maapinnale mittetoetuvaid alla 2 m2 varikatuseid, sest 1. Jõe tn 4 kinnistu terrassilt (pindala 46,7 m2) avaneks panoraamne vaade 2. Jõe tn 1 kinnistu õuealale ja elamu privaatsematesse tubadesse, samuti Väike-Jõe tn 6 kinnistu õuealale. Kuna terrass on kavandatud maapinnast 60 cm kõrgusele ja vahetult piirdeaia äärde, mille betoonsokli kõrgus on madalam, siis valguks terrassilt sademevesi otse 2. Jõe tn 1 kinnistule. Terrass oleks ka miljööväärtuslikku piirkonda selgelt sobimatu.
7.Pärnu Linnavalitsus andis 19.11.2018 korraldusega nr 943 EhS § 39 lg 1 alusel ehitusloa Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule üksikelamu püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse rajamisega. Taotlusele lisatud ehitusprojekt (Control AB OÜ töö nr A1709) vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 sätestatud nõuetele ja projekti koostamise aluseks olnud PT-le. Projekteeritud elamu ehitisealune pindala on 104,4 m2 ning kinnistu täisehitatus 42% ja haljastuse (muru) osakaal 43%. Hoonele on projekteeritud vintskappidega 45° viilkatus. Ehitusprojektiga ei kavandata terrassi, millest omanik menetluse käigus loobus. Päästeameti Lääne päästekeskus on ehitusprojekti tuleohutusosa kooskõlastanud ja naaberkinnistute tuleohutus on tagatud. Insolatsioonianalüüsi kohaselt ei takista kavandatav elamu valguse pääsemist naaberkinnistu eluruumidesse. Kinnistul tekkiv sademevesi immutatakse oma kinnistul, kasutades imbplokke. Sademevee valgumist naaberkinnistutele tõkestab kinnistu piiril olemasolev ja projekteeritud betoonsokkel. Koos ehitusprojektiga on esitatud piirdeaia lahendus, krundile pääseb 1. Jõe tänavalt ja parkimine toimub oma kinnistul. Ehitusprojektis ettenähtu vastab PT-le ja Pärnu linna ÜP-le. Naaberkinnistute omanikud ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamine riivaks ülemääraselt nende seadusega kaitstud õigusi.
8.Q, B, R, C, L ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 06.12.2018 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 19.11.2018 korralduse nr 943 tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-2273). Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud elamu koos terrassiga ületab maksimaalset PT-ga lubatud ehitisealust pinda ja kinnistu täisehitusprotsenti. Terrassi (46,7 m2) rajamine on jätkuvalt tõenäoline, sest seda pole ehitusloa kõrvaltingimusena selgelt keelatud. Kavandatud elamu püstitamise korral ei ole tagatud naaberkinnistutel asuvate ehitiste tuleohutus. 1. Jõe tn 4 kinnistule püstitatava elamu ja 1. Jõe tn 2 kinnistul asuva elamu vahekaugus on alla 8 m. Seejuures katavad 1. Jõe tn 4 kinnistu välisfassaadi nimetatud osas puitribid. Ehitusprojektis on küll märgitud, et need tuleb katta tuletõkkevõõbaga, kuid ainuüksi projektis kirjapandu ei taga vastava nõude reaalset täitmist, sest ehitusprojekti seletuskiri kaotab kasutusloa väljastamisega kehtivuse koos ehitusloaga. Ilma asjakohast kõrvaltingimust sätestamata ei ole haldusorganil võimalik kohustada omanikku katma puitribisid perioodiliselt uue tuletõkkevõõbaga. Lisaks pole arvestatud, et 1. Jõe tn 4 elamu katus ja selle kandekonstruktsioonid asuvad 2. Jõe tn 1 kinnistul asuvale abihoonele lähemal kui 8 m, sest ehitusprojekt ei kajasta, kuidas on selles osas tagatud vastavus tuleohutusnõuetele. 1. Jõe tn 4 kavandatud ehitise asukoht lähemal kui 4 m naaberkinnistu Väike-Jõe tn 6 piirist rikub naabrite omandiõigust, piirates alusetult nende võimalust oma kinnistule ehitada (nt soovisid Väike-Jõe tn 6 omanikud rajada 1. Jõe tn 4 kinnistu poolsesse nurka krundipiirist 4 m kauguselt lehtlat, kuid vastustaja nõudis ehituslike meetmete rakendamist tuleohutuse tagamiseks). Naaberkinnistute omanike omandiõiguse sellisel viisil piiramine on võimalik üksnes läbi DP menetluse. Ka 1. Jõe tn 4 elamu rõdude konstruktsioonide puhul ei ole arvestatud ettenähtud D-s2 tuletundlikkuse nõudega. Püstitatav elamu (kõrgusega kokku 9 m) rikub naaberkinnistutel asuvate elamute insolatsiooni (1. Jõe tn 2 elamu teise korruse toa ja 2. Jõe tn 1 elamu esimese korruse tubade osas) ning piirab oluliselt naaberkinnistutele langeva loomuliku päikesevalguse hulka. Ehitusprojekti koosseisus olev insolatsioonianalüüs ei vasta nõuetele. Kavandatava elamu katuse väljaehitused (ca 37% kogu katuse pindalast) on vastuolus PT-ga (st sisuliselt ei ole enam tegemist viilkatusega) ja rikuvad 4(14)
3-17-2023 naaberkinnistute omanike privaatsust. Väljaehituse tõttu avaneb 1. Jõe tn 4 elamu teise korruse akendest otsevaade 2. Jõe tn 1 elamu esimese korruse magamistuppa. Kuigi tiheasustusalal ei saagi privaatsust täielikult tagada, oleks viilkatuse puhul lahenduseks katuseaknad, mis tagavad ruumide valgustatuse ja ei riivaks seejuures ülemäära naabrite privaatsust. Naabrite privaatsust mõjutab ka 60 cm kõrgune terrass, millelt avaneks üle piirdeaia otsevaade naaberkinnistutele. Ehitusprojektiga ei ole tagatud, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Sademevett ei saa juhtida 1. Jõe tänavale, sest see valguks edasi naaberkinnistutele. Esitatud immutuslahendus on puudulik ja nelja imbploki kavandamine ebapiisav. Määramata on ehitusprojekti realiseerimise järjekord (st esmalt tuleks välja ehitada sademevee lahendus).
9.Tallinna Halduskohus liitis 04.02.2019 määrusega haldusasjad nr 3-17-2023 ja nr 3-182273 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-17-2023).
10.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajatelt kolmandate isikute menetluskulude katteks välja 220 eurot. Esmaseks vaidlusküsimuseks on see, kas vastustaja võis praegusel juhul jätta DP koostamata ja väljastada selle asemel PT ning kas ja kuivõrd see puudutab kaebajate õigusi. Tegemist on sisuliselt ühe tervikvaidlusega, mis seondub 1. Jõe tn 4 kinnistuga, millele kolmandad isikud soovivad ehitada uut maja, sest nad on elanud kuueliikmelise perega 40 m2 suuruses korteris. PT tühistamise nõuetega seonduvad etteheited on osaliselt omased nn populaarkaebusele (st DP koostamisest loobumise õiguspärasus; ehitatava hoone sobivus miljööväärtuslikku keskkonda). PT väljastamisel on vastustaja tuginenud PlanS § 125 lg-le 5, millega seonduvat on selgitatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määruses (p-d 27-28). Kuna ka PlanS § 125 lg 5 alusel väljastatud PT-d ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides, siis tuleb praeguses vaidluses hinnata esmajoones seda, kas ja kuivõrd saavad PT-d ja ehitusluba rikkuda kaebajate õigusi. Kaebuse rahuldamiseks ei piisa üksnes PT võimalikust vastuolust ÜP-ga, kui sellega ei kaasne kaebajate subjektiivsete õiguste piisavalt selget riivet. Kaebajate subjektiivsete õiguste võimalikku riivet on nii PT väljastamisega kui ka ehitusloa andmisega seonduvalt sisuliselt hinnatud juba mitme esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames. PT osas taandusid need peamiselt väidetele naaberkinnistute omanike privaatsuse rikkumisest, ehitusõiguse ahenemisest, kinnistutele langeva päikesevalguse vähenemisest ja tuleohutusnõuete eiramisest, kuid ehitustegevust ettevalmistava suunitlusega PT väljastamise faasis ei ole taolised etteheited kuigi olemuslikud, sest PT väljastamisega neid tagajärgi veel ei kaasneks ning subjektiivseid õigusi saaks rikkuda alles vastav ehitustegevus. Osalt sarnaste etteheidete (kinnistu täisehitusprotsent, hoone kõrgus ja ehitisealuse pind, hoone paiknemine, katuselahendus, insolatsioon, tuleohutusnõuded, sademevee kogumine, privaatsuse riive) pinnalt lahendati ka ehitusloaga seonduv esialgse õiguskaitse taotlus (vt Tallinna Halduskohtu 17.12.2018 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrus), milles hinnati kaebuse eduväljavaated pigem vähesteks. Määruste põhjendusi ei ole tarvis korrata ning ka hiljem ei ole ilmnenud selliseid täiendavaid asjaolusid, mille pinnalt peaks varasemalt antud hinnanguid muutma. Kohtuistungil tõid kaebajad peamiste etteheidetena välja, et PlanS § 125 lg 5 alusel DP asemel PT väljastamisega kitsendati kaebeõigust (nt ei saagi vaidlustada ehitise miljöösobivust), mis ei pruugi olla põhiseaduspärane. Lisaks toodi välja, et ehitamisel ei peeta kinni põhimõttest, et ehitis kavandatakse krundi piirist vähemalt 4 m kaugusele, samuti on probleemiks kinnistutele langeva päikesevalguse ja privaatsuse vähenemise temaatika. Vastuolu põhiseadusega ei esine, sest DP koostamise asemel PT väljastamine on lubatud vaid erandina üksikute hoonete puhul, mille sobivust piirkonda hindab vastustaja. Selline erand on ilmselt taotluse esitanud isikute 5(14)
3-17-2023 ning haldusmenetluse kiirema ja ökonoomsema läbiviimise huvides ega ole põhiseadusega vastuolus. Põhjendatud ei ole ka ülejäänud etteheited. Kolmandad isikud selgitasid, et krundi piirist vähemalt 4 m kaugusele ehitamise põhimõttest ei ole selles piirkonnas võimalik kinni pidada ning ka 1. Jõe tn 2 hoone asub krundi piirile lähemal kui 4 m. Olukorras, kus suhteliselt väikesel maa-alal paiknev kinnistu on olemas, kuid sinna ei ole veel ehitatud, ei saa eeldada, et krundile kunagi ei ehitata. Asja materjalidest ei nähtu, et 1. Jõe tn 4 kinnistule ei oleks ÜP järgi üldse lubatud elamut ehitada. Arvestada tuleb ka sellega, et tiheasustusalal toimuva ehitustegevuse tõttu võib lähimas naabruses paiknevatele hoonetele langeda mõnevõrra vähem päikesevalgust. Seda küsimust on kajastatud juba Tallinna Halduskohtu 17.12.2018 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määruses, mida ei ole vaja üle korrata. Ilmselgelt ei ole võimalik tiheasustusalal tagada ka täielikku privaatsust ning tuleb nõustuda kolmandate isikutega, et ka neil on õigus kujundada hoonesisene ruumijaotus vastavalt enda soovidele. Terrassi ehitamist ei ole ehitusprojektis ette nähtud ja kolmandate isikute väitel ei ole terrassi esialgu ka kavandatud. Ehitusluba võimaldab ehitamisega alustada ning seejuures ei saa etteulatuvalt eeldada, et kindlasti eiratakse erinevate õigusaktide ja PT nõudeid, vaid see on ehitusjärelevalve küsimus. Kuna kaebuse esitanud naabrite subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet ei ole ilmnenud, siis ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Q, B, R, C, L ja Y paluvad 10.06.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusnorme, jättes osa tõendeid hindamata ja osa apellantide väiteid tähelepanuta. Leides, et asjas ei ilmne apellantide subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet, jättis halduskohus arvestamata, et Tallinna Halduskohtu 17.12.2018 määruses tuvastati, et 1. Jõe tn 4 elamu rõdu ja selle konstruktsioonid asuvad 1. Jõe tn 2 elamule lähemal kui 8 m, mistõttu tuleb asja sisulise läbivaatamise käigus lahendada küsimus, kas rõdu konstruktsiooni puhul on tuleohutusnõuded täidetud (nt tule levik tõkestatud ehituslike meetmetega). Kohtuotsuses ei ole aga apellantide subjektiivsete õiguste riive argumente üldse käsitletud, vaid üldsõnaliselt tuginetud üksnes varem esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses kohtute väljendatud seisukohtadele. Samas lahendatakse sellised taotlused kiireloomulisena ja piiratud teabe põhjal. Apellandid leiavad jätkuvalt, et vaidlustatud otsused rikuvad nende subjektiivseid õigusi ning seda ei ole välistatud ka esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrustes. Tuleohutuse küsimuses on analüüsimata apellantide väited, et ehitusprojektis ei ole 1. Jõe tn 4 elamu ja rõdu konstruktsioonide puhul arvestatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 17 lg-s 2 ja § 22 lg 5 p-s 2 sätestatud nõuetega. Halduskohus ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks tuleb jätta tähelepanuta apellantide väited seoses insolatsiooninõuete täitmata jätmisega ja privaatsuse riivega. PT menetluses esitatud insolatsioonianalüüs ei ole nõuetekohaselt jälgitav. Analüüsist ei selgu, millele tuginedes on järeldatud, et insolatsioon vastab nõuetele. Samuti pole selge, kust on võetud naaberkinnistutel asuvatel hoonetel need punktid, mille puhul insolatsiooninõuete täitmist hinnatakse. Näiteks muutub 1. Jõe tn 4 elamu püstitamisel võimatuks 1. Jõe tn 2 elamu esimesele korrusele eluruumi väljaehitamine. Insolatsiooninõuete hindamisel tuleb arvestada ka naaberkinnistutele langevat päikesevalgust (st mitte hinnata üksnes eluruumidesse jõudvat valgust). 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamisel varjutatakse peaaegu täielikult nii 2. Jõe tn 1 kui ka 1. Jõe tn 2 hooviala, kuid seda pole insolatsioonianalüüsis üldse käsitletud. 6(14)
3-17-2023 Apellantide subjektiivseid õigusi riivab otseselt ka kolmandate isikute valitud katuselahendus ja elamu teise korruse ruumide paigutus. PT kohaselt pidi 1. Jõe tn 4 elamu olema viilkatusega, kuid katusele ca 2/3 ulatuses kavandatud väljaastete tõttu vastab viilkatuse tüübile kõigest ca 1/3 katusest. Kuna viilkatuse puhul oleks paremini tagatud apellantide privaatsus, seondub katuselahendus otseselt apellantide õigustega. Kolmandad isikud on valitud katuselahendust ja ruumiplaneeringut (s.o 1. Jõe tn 4 elamu magamistubade aknad on suunaga 2. Jõe tn 1 kinnistu poole) põhjendanud üksnes kasutusmugavusega, mis ei kaalu aga üles apellantide privaatsuse riivet. Halduskohus ei ole analüüsinud ka võimaliku ca 46 m2 suuruse terrassi rajamist 1. Jõe tn 4 kinnistule, milleks on hoone esimese korruse lõunakülge kavandatud (lükatavalt) avatav uks, kuid treppi pole ette nähtud. Terrassi rajamise korral ületataks oluliselt lubatud maksimaalset ehitisealust pinda ja terrassi kõrgusest (60 cm) tulenevalt saaks veelgi enam riivatud 2. Jõe tn 1 kinnistu omaniku privaatsus. PT väljastamine on toimunud vastuolus PlanS § 125 lg-ga 5, sest Pärnu linna ÜP ei näe ette selle sätte kohaldamise eelduseks olevaid tingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määruse p 27). Kui pole välistatud, et PT alusel püstitatav ehitis võiks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, on kaebajal õigus vaidlustada PT ka põhjusel, et PlanS § 125 lg-t 5 on kohaldatud ebaõigesti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 13). Kuna praegusel juhul puudub veendumus, et 1. Jõe tn 4 kinnistule kavandatav elamu ei rikuks apellantide subjektiivseid õigusi, siis on halduskohtu otsus PlanS § 125 lg-ga 5 seonduvas osas vastuolus ringkonnakohtu väljakujunenud praktikaga. Kaebuse eesmärk ei ole välistada 1. Jõe tn 4 kinnistule ehitusõiguse andmine, vaid apellandid soovivad, et see toimuks õigusaktides sätestatud nõudeid järgides ning naaberkinnistute omanike õigusi ja huve arvestades. Kinnistu suurust (248 m2) arvestades ei ole sellele kavandatud hoone suurus põhjendatud. Teistsugune lahendus võiks apellantide õiguste riivet oluliselt vähendada või selle sootuks likvideerida, nt hoone paiknemine kinnistute piiridest vähemalt 4 m kaugusel. Halduskohtu seisukoht, et kaebuse rahuldamiseks ei piisa PT vastuolust ÜP-ga, vaid sellega peab kaasnema ka apellantide õiguste rikkumine, on vastuolus ringkonnakohtu eelviidatud praktikaga, mille järgi piisab ka rikkumise võimalikkusest. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2019 määruses juba tuvastanud nii PT vastuolu Pärnu linna ÜP-ga ja PlanS § 125 lg-ga 5 kui ka apellantide subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse. PlanS § 125 lg 5 kohaldamine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus, ning reeglina tuleks uue elamu püstitamiseks korraldada DP menetlus, mille raames saavad isikud kaitsta ka miljööst tulenevaid nõudeid. Seega paneks vastustaja õigusvastane tegevus isiku olukorda, kus ta ei saa enam oma õigusi eesmärgipäraselt kaitsta. Kuna ÜP järgi on elamukrundi minimaalsuuruseks reeglina 600 m2, siis oleks erandliku 248 m2 suuruse krundi puhul seda enam vajalik koostada DP, et kaaluda ja arvestada kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve. Vastustaja ei ole tõendanud, et DP koostamise menetluses ei oleks apellantide õiguste riivet olnud võimalik vähemasti vähendada. Halduskohtu lähenemise aktsepteerimise tulemuseks võib olla haldusorganite väärpraktika ja naaberkinnistute omanike õiguste ebapiisav kaitse (eriti miljööväärtuslikul alal – vrd kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r § 9 lg 10).
12.Pärnu linn vaidleb 09.07.2019 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuigi halduskohus on põhjendustes peamiselt tuginenud varasemates kohtumäärustes võetud seisukohtadele, ei olegi apellandid oma väiteid asja sisulisel lahendamisel täiendanud, võrreldes korduvates esialgse õiguskaitse taotlustes esitatud argumentidega. Vaidlustatud haldusaktid ei riku apellantide subjektiivseid õigusi. Vastustaja on Päästeameti 31.10.2018 kooskõlastusele tuginedes hinnanud, et ehitusprojektis on arvestatud kõigi ehitusloa 7(14)
3-17-2023 andmise ajal kehtinud nõuetega (s.o siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 17 lg 1 ja § 22 lg 5 ning lisa 7). Ehitusprojekti järgi jääb tuleohutuskuja laiuseks rõdude tõttu 7,1 m. Rõdude terasest kandekonstruktsioon kaetakse niiskuskindla vineeriga ning vineer omakorda kõva mineraalvillast plaadiga ja krohvitakse. Rõdude ehitamisel kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus vastab A2-klassile (tuld mittelevitav). Ehitusprojekti p 7.9 kohaselt peab hoone välisseina välispinna ja õhutuspilu pinna tuletundlikkus vastama klassile D-s2,d2. Ehitusprojektist nähtuvalt rajatakse hoone seega vastavalt kehtivatele nõuetele ning asjakohaste ehituslike abinõudega on saavutatud olukord, kus vähendatud tuleohutuskuja ei riku apellantide subjektiivseid õigusi. Apellantide etteheited insolatsioonianalüüsile on paljasõnalised ning nad pole seadnud kahtluse alla insolatsiooniarvutuse teinud inseneri pädevust ega esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber insolatsioonianalüüsis tehtud järeldused. Apellandid peavad arvestama, et linnakeskkonnas ei olegi võimalik tagada täielikku privaatsust ja nad ei saanud eeldada, et seni tühjalt seisnud (ning seeläbi naaberkinnistute omanike privaatsust suurendanud) kinnistu jääbki hoonestamata või sellele määratakse ehitusõigus võimalikult väikeses mahus. Hoone kinnistule paigutamisel on leitud mõistlik tasakaal, mis arvestab kõigi puudutatud kinnistute omanike õigusi. Kohatu on teha etteheiteid 1. Jõe tn 4 püstitatava elamu ruumijaotusele, põhjendades seda samas 1. Jõe tn 2 kinnistu omaniku võimaliku sooviga muuta tulevikus oma elamu ruumijaotust. Katuselahendusega saab subjektiivsete õiguste rikkumine kaasneda üksnes siis, kui sellega on ilmselgelt ületatud tiheasustusalal tavapärast ja mõistlikku privaatsustaset. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Apellantide väited terrassi rajamise kavatsusest on oletuslikud. PT või ehitusloa tühistamist ei saa tingida võimalus, et ellu võidakse viia lubatust erinev lahendus. Sellises olukorras saavad apellandid taotleda ehitusjärelevalvet. Ehitusõiguse andmine PT-ga on toimunud õiguspäraselt ning apellantide järeldused Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määruse p-st 27 on ekslikud. PlanS § 125 lg 5 kohaldamine nõuab ÜP-lt täpsusastet, mille abil oleks võimalik sisustada EhS § 26 lg-s 4 sätestatud PT andmiseks vajalikud põhimõtted ja tingimused. Praegusel juhul on need nõuded täidetud, mistõttu ei tulnud
1.Jõe tn 4 kinnistule ehitusõiguse andmiseks ilmtingimata koostada DP. Halduskohus selgitas õigesti, et PT vaidlustamiseks argumendiga, et PlanS § 125 lg-t 5 on kohaldatud ebaõigesti, tuleb tuvastada isikute subjektiivsete õiguste riive, mitte ei piisa üksnes väitest, et valitud on ebaõige menetlus. Kuna apellantide subjektiivsete õiguste riivet ei esinenud, ei pidanud kohus analüüsima ka PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeltingimusi.
13.Kolmandad isikud D ja G leiavad 10.07.2019 seisukohas, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Apellantide subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Väited tuleohutusnõuete mittejärgimisest on alusetud (vt ehitusprojekti p-d 7.2, 7.9) ning insolatsiooninõuete ja privaatsusriive (sh hoone paiknemise ja ruumijaotuse) osas on halduskohus asjakohaselt viidanud varasemates lahendites toodud seisukohtadele, sest apellandid ei olnud ega ole hiljem esitanud mingeid uusi väiteid või tõendeid. Apellantide väide terrassi rajamise kavatsusest on ilmselgelt meelevaldne, sest seda pole ehitusprojektis ette nähtud ega ehitusloaga lubatud. Kuna vaidlustatud haldusaktid terrassi väljaehitamist ei käsitle, siis ei saa need sellest aspektist ka apellantide õigusi rikkuda. PlanS § 125 lg 5 kohaldamise küsimuses ei ole lahendi nr 3-17-2721 seisukohad praegusesse asja vahetult ülekantavad, sest vaidluste asjaolud (nt kruntide suurused ja sellest tulenevad hoonete paigutusvõimalused) on märkimisväärselt erinevad. PlanS § 125 lg 5 alusel antud PT avalikes huvides vaidlustamise võimaluse on Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2019 määruses selgelt välistanud. Põhjendamatu on ka seisukoht, et DP koostamise menetluses naaberkinnistute omanike õiguste ja huvidega arvestada rohkem kui PT väljastamise menetluses, sest mõlemal juhul tuleb nendega arvestada sellisel määral, nagu see on vajalik ja võimalik.
8(14)
3-17-2023
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et Q, B, R, C, L ja Y apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
15.PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi on linnades kui asustusüksustes hoone püstitamiseks üldjuhul nõutav DP koostamine. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata PT alusel püstitada olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi) ning ÜP-s on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (sh PT andmise aluseks olevad tingimused) ning ehitise püstitamine ei ole vastuolus ka ÜP-s määratud muude tingimustega.
16.Ringkonnakohus märkis esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud 12.04.2019 määruses, et kuigi kehtiv Pärnu linna ÜP ei sätesta kohtu esialgsel hinnangul PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduseks olevaid tingimusi, vaid PT on sisuliselt väljastatud DP koostamist korraldava ÜP regulatsiooni alusel, ei saa PT vaidlustamise aluseks siiski olla pelgalt väide, et PT väljastamise asemel tulnuks korraldada DP koostamine või PT on vastuolus ÜP-ga, vaid PT vaidlustamine on võimalik üksnes tingimusel, et võimalik vastuolu ÜP-ga toob kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Ringkonnakohus leidis viidatud lahendis veel, et selles menetlusstaadiumis ei ole alust järeldada kaebajate subjektiivsete õiguste riivet muus osas peale võimaliku privaatsuse riive.
17.Apellantidega ei saa nõustuda, et ringkonnakohtu väljakujunenud praktikast tuleneks, et PlanS § 125 lg 5 alusel väljastatud PT tühistamine oleks põhjendatud juba ainuüksi olukorras, kus pole välistatud, et kavandatav ehitis saaks rikkuda apellantide subjektiivseid õigusi. Õiguste rikkumise võimalikkuse küsimus seondub kaebeõiguse olemasolu või puudumise hindamisega (mille üle ei ole praeguses asjas vaidlust) ja tuleneb asjaolust, et erinevalt DP kehtestamise otsusest (PlanS § 141) ei ole ka PlanS § 125 lg 5 alusel väljastatud PT-d võimalik vaidlustada avalikes huvides, sest seadus ei näe seda ette (vt ka HKMS § 44 lg 2). Kaebuse rahuldamise aluseks saab siiski olla üksnes isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte pelgalt sellise rikkumise võimalikkus. Kui kaebuse rahuldamiseks piisaks ainuüksi PT väljastamiseks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimuste mittetäidetusest (nt ÜP-s on vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused määratud EhS § 26 lg-s 4 sätestatut arvestades ebapiisavalt) või väljastatud PT objektiivsest vastuolust ükskõik millise ÜP sättega, tähendaks see sisuliselt nõustumist PT vaidlustamisega avalikes huvides, mida seadus ei võimalda. Kuigi kaitstav subjektiivne õigus võib võrsuda muu hulgas haldusaktist (sh planeeringust) ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), on seejuures oluline silmas pidada sedagi, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta muu hulgas tema huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Eelkõige suure üldistusastmega planeeringute (sh ÜP) puhul tuleb seetõttu iga kord eraldi hinnata, kas väidetavalt rikutud säte on mõeldud kaitsma avalike huvide kõrval ka näiteks naabri õigusi või mitte. Kohus saab kontrollida vaidlustatud PT õiguspärasust üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist. See välistab võimaluse vaidlustada PT-d üksnes argumendiga, et PT väljastamise menetluse asemel tulnuks koostada DP või PT on vastuolus seaduse või ÜP-ga, ilma et need väited oleksid kuidagi seostatud kaebaja õigustega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p-d 14 ja 17). Kohaliku omavalitsuse üksuste PlanS § 125 lg 5 alase rakenduspraktika kooskõla seaduse eesmärgi ja ruumilise planeerimise põhimõtetega ning avalike huvidega on pädev kontrollima ja suunama Rahandusministeerium (vt PlanS § 7 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lg 1). 9(14)
3-17-2023
18.Ringkonnakohus möönab, et kohtupraktika on eeltoodud küsimuses olnud lahknev ning osades lahendites on leitud sedagi, et kaebuse rahuldamiseks piisab juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduste mittetäidetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721; 19.06.2019 otsus nr 3-18-835; 30.10.2019 otsus nr 3-18-497; 29.11.2019 otsus nr 3-19-27). Mitmetes teistes lahendites on samas peetud kaebuse rahuldamise seisukohalt määravaks, kas väljastatud PT-ga on tegelikult rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141; 25.04.2019 otsus nr 318-1117; 17.09.2019 otsus nr 3-18-506; 30.10.2019 otsus nr 3-18-1137; Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017 otsus nr 3-16-2611). Seega ei ole kohtupraktika nimetatud küsimuses sugugi mitte väljakujunenud, vaid pigem kujunemisjärgus.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandid praeguses asjas tuginenud PT vastuolule Pärnu linna ÜP ühegi sellise sättega, mille eesmärk on kaitsta mh naaberkinnistute omanike ja seal elavate isikute huve. Apellandid on rõhutanud, et DP koostamise menetluses olnuks neil võimalik esitada vastuväiteid ka seonduvalt miljööväärtusliku keskkonnaga või DP koostamisel saanuks esitada ettepanekuid ka nn vabale ehitustegevusele piirangute seadmiseks ning seetõttu on vastustaja õigusvastane tegevus pannud nad olukorda, kus neil pole enam võimalik oma õigusi eesmärgipäraselt kaitsta. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et pikaajalise kohtupraktika järgi ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22), mistõttu saab miljööväärtusliku keskkonnaga seotud vastuväidete puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuvate argumentidega. Seega ei ole võimalik ka väita, et DP koostamise asemel PT väljastamisega oleks apellantidelt võetud ära võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta. Nagu juba märgitud, ei saa PT-d vaidlustada avalike huvide kaitseks. Kuna apellandid ei ole oma väiteid 1. Jõe tn 4 kinnistule kavandatud üksikelamu miljööväärtuslikku keskkonda sobimatusest praegusel juhul kuidagi usutavalt seostanud oma subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumisega (nt piirkonda täiesti sobimatu hoonestuslaadi, mahu või otstarbega ehitise püstitamine võiks teoreetiliselt vähendada naaberkinnistute väärtust ja rikkuda seeläbi isikute omandiõigust), ei ole miljööga seonduvad põhjendused asjakohased. Loakohustuseta ehitustegevuse osas saavad apellandid oma õigusi vajaduse korral kaitsta ehitusjärelevalve taotluse esitamisega.
20.Apellandid on lisaks leidnud, et PT väljastamise asemel tulnuks DP koostada põhjusel, et
1.Jõe tn 4 kinnistu erilist väiksust (248 m2) arvestades tulnuks sellele kavandatava elamu suuruse (sh ehitisealuse pindala ja kõrguse) ning paiknemise (sh kaugus kinnistu piirist) osas seda enam kaaluda naaberkinnistute omanike õigusi ja huve, kuid pole sisuliselt põhjendanud, miks ei saanud vastavaid aspekte nende arvates piisavalt kaaluda PT väljastamise menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusõigus PlanS § 125 lg 5 alusel PT väljastamisel DP kehtestamisega võrreldes olemuslikult piiratum (v.a selles osas, et EhS § 26 lg 3 p-st 3 ja § 32 p-st 2 tulenevalt ei ole PT-ga võimalik ÜP-s määratud tingimustest kõrvale kalduda ka siis, kui tegemist ei oleks mahu, sisu ega mõju poolest ÜP põhilahenduse muutmisega PlanS 142 lg 1 tähenduses – vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsus nr 318-506, p-d 24-25). Seetõttu oli Pärnu linnal õigus ja kohustus PT väljastamise menetluses arvestada ja tasakaalustada kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve. Apellantidel on seejuures olnud korduvalt võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid 1. Jõe tn 4 kinnistul kavandatava ehitustegevuse suhtes ning nad on seda aktiivselt kasutanud ja neile on ka vastatud (I kd, tl 81134). Ehkki naaberkinnistute omanike kaasamine PT väljastamise menetlusse on olnud osaliselt puudulik, ei ole see praegusel juhul saanud mõjutada haldusmenetluste lõpptulemust, sest nende vastuväited on olnud läbivalt samasisulised.
10(14)
3-17-2023
21.Puudub vaidlus, et Pärnu linna ÜP p 2.1.1 kohaselt on väikeelamute krundi soovituslik suurus 600–1500 m2, kuid samas on alla 600 m2 suuruse krundi puhul nähtud ehitusaluseks pinnaks ette 40–45%. Seega ei välista ÜP väikeelamu püstitamist ka alla 600 m2 suurusele krundile ning järelikult ei saa pidada iseenesest õigusvastaseks ehitusõiguse andmist 248 m2 suurusele 1. Jõe tn 4 krundile. Vaidlust ei ole ka selles, et nii Pärnu Linnavalitsuse 11.05.2017 otsusega nr 3-5/558 (II kd, tl 16-19) väljastatud kui ka Pärnu Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 3-5/1139 (I kd, tl 9-11; II kd, tl 26-28) parandatud PT p-de 2.4 ja 2.5 kohaselt on 1. Jõe tn 4 kinnistu maksimaalne täisehitatus 43% ja suurim lubatav ehitisealune pind 106 m2. Seega on ÜP p-s 2.1.1 sätestatud täisehitatuse piirangut järgitud. Ehkki vastustaja saanuks 1. Jõe tn 4 kinnistule püstitatava hoone ehitisealust pinda iseenesest veelgi vähendada, tuli seejuures arvestada nii apellantide kui ka kolmandate isikute huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kuueliikmelise pere tarbeks nelja magamistoaga 133,6 m2 suletud netopinnaga elamu (vt ehitusprojekti p-d 3 ja 11 – I kd, tl 16-25; elamu korruste plaanid – II kd, tl 31-32) püstitamise võimaldamist pidada iseenesest meelevaldseks, arvestades, et kavandatav elamu jääb naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele (vt asendiplaan – I kd, tl 13; II kd, tl 29; II kd, tl 33; II kd, tl 119-120; II kd, tl 132) ning kuigi hoone kaugus Väike-Jõe tn 6 kinnistu piirist on väiksem kui 4 m (minimaalselt 2,5 m), on sellega kaasnev riive naabrite õigustele väheintensiivne.
22.Ehitusprojekti p 7.2 kohaselt on projekteeritava hoone põhimahu ja naaberkinnistutel paiknevate hoonete vahel tagatud 8 m laiune tuleohutuskuja. Küll aga jäävad 1. Jõe tn 4 elamu eenduvad konsoolsed rõdud tuleohutuskujasse (vähim kaugus 1. Jõe tn 2 hoonest 7,1 m). Samas nähtub ehitusprojekti p-dest 5.1 ja 7.2, et tuleohutusnõuded on täidetud ka rõdudega seonduvalt, sest rõdude puhul kasutatakse terasest kandekonstruktsiooni, mis kaetakse esmalt niiskuskindla vineeriga, seejärel kõva mineraalvillast plaatidega ja krohvitakse. Rõdu piirded ehitatakse tsingitud ja värvitud terasest. Kuna rõdude ehitamisel kasutatakse ehitusprojekti järgi üksnes materjale, mille tuletundlikkus vastab A2-klassile („ei ole tuletundlik, suitsu eraldub eriti vähesel määral“ – vt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 8 lg 1 p 2), siis pole alust väita, et rõdudega seonduvat tuleohutuskuja vähenemist ei oleks ehituslikes nõuetes arvestatud. Seejuures on oluline, et määruse nr 17 § 22 lg 3 kohaselt mõõdetakse hoonetevahelist kuja üldjuhul välisseinast ning eenduvate osade välisservast mõõdetakse kuja üksnes siis, kui kõnealused eenduvad osad on põlevmaterjalist. Praegu sellist olukorda ei esine. Apellantide viide, et ehitusprojektis ei ole kajastatud, kuidas on rõdude konstruktsioonide puhul tagatud määruse nr 17 § 17 lg 2 p-s 1 märgitud tuletundlikkuse klass D-s2, jääb arusaamatuks, kuna see nõue viitab määruse nr 17 § 8 lg 1 p-de 5 ja 9 kohaselt tuletundlikele materjalidele ja toodetele (D), mille põlemisel moodustub ka vähesel määral suitsu (s2). Kui rõdude konstruktsioonides kasutatakse ainult klassi A2 materjale, siis on klassi D-s2 tuletundlikkuse nõuded ilmselgelt oluliselt ületatud.
23.Insolatsiooniga seonduvalt on apellandid rõhutanud, et J 24.04.2018 analüüs (I kd, tl 28) ei ole jälgitav ning pole arusaadav, mille alusel on järeldatud, et insolatsioon vastab nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et 1. Jõe tn 4 elamu varjaks naaberhoonetest päikesevalgust üksnes 1. Jõe tn 2 elamu osas, mille lõunaseinal asub üks aken teise korruse tasandil, kuhu langev vari ei ulatu. Seejuures nähtub analüüsist, et päikeseaja maksimumil ulatub katuseharja vari 8,9 m kaugusele, ulatudes 1. Jõe tn 2 hoone lõunaseinale kuni 0,85 m kõrguseni. Eeltoodust ei saa ringkonnakohtu hinnangul jääda ebaselgeks, et kui 1. Jõe tn 4 elamu ei vari ei ulatu ühegi 1. Jõe tn 2 elamu aknani, siis pole võimalik rääkida ka naaberhoone eluruumis insolatsiooni vähenemisest. Insolatsioonianalüüsis ei pidanud arvestama teoreetilise võimalusega, et omanik võiks soovida ka 1. Jõe tn 2 elamu esimesele korrusele ehitada välja eluruumi. Lisaks nähtub analüüsist, et ka juhul, kui 1. Jõe tn 2 elamu lõunakülje esimesel korrusel oleks aknaga eluruum, oleks päikesevalgus seal vähemasti teatud ulatuses tagatud. Apellandid ei ole esitanud ühtegi 11(14)
3-17-2023 tõendit ega arvutust, mis annaks põhjust kahelda insolatsioonianalüüsi järelduste õigsuses. Analüüsi koostajaks ja ülevaatajaks on olnud diplomeeritud ehitusinsenerid (vt ehitusprojekti p 5.2 ning arhitekti Britt Vaheri 18.12.2017 arvamus – I kd, tl 88-89). Apellandid ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega standardile, millest tulenevalt pidanuks insolatsioonianalüüs käsitlema ka 1. Jõe tn 2 ja 2. Jõe tn 1 kinnistute hoovialade varjutamist. Standard EVS 894:2008+A2:2015 (I kd, tl 26; II kd, tl 34) puudutab üksnes siseruumide loomulikku valgustust.
24.Privaatsuse riivega seonduvalt märgib ringkonnakohus esmalt, et apellantide õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, kas konkreetne katuselahendus vastab PT-s ettenähtud viilkatuse tüübile või kas sedavõrd suure mahuga vintskapid on piirkonna hoonestusele omased. Katuselahenduse küsimus saab omada praeguses vaidluses tähtsust üksnes aspektist, kas valitud katuselahendus võrrelduna PT-s sätestatuga riivab intensiivsemalt apellantide subjektiivseid õigusi. Apellandid on leidnud, et vintskappideta viilkatuse puhul, millesse on paigaldatud katusekallet järgivad katuseaknad, riivataks 2. Jõe tn 1 kinnistuomaniku privaatsust praegusest vintskappidega lahendusest märksa vähem. Püstitatava elamu vaadetest lähtudes võib selline hinnang olla iseenesest korrektne, eelkõige põhjusel, et teise korruse aknad paistavad ulatuvat sisuliselt põrandani, mis oleks katuseakende puhul väheusutav. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus apellantide seisukohaga, et esmajoones kolmandate isikute kasutusmugavusest (rohkem valgust ja avarust – vt ehitusprojekti p 5.1) lähtuv lahendus riivaks naaberkinnistu omaniku privaatsust ülemääraselt. Tihehoonestusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. 1. Jõe tn 4 ja 2. Jõe tn 1 elamute vaheline kaugus on ca 12 m ja hooned paiknevad teineteise suhtes nurga all, mistõttu ei asetse ka nende aknad otse vastastikku. Kuigi iseenesest olnuks ilmselt võimalik kolmandate isikute kavandatud elamus näha ette ka teistsugune ruumide paigutus (sh muuta sellega seonduvalt akende asukohta), ei ole alust heita kolmandatele isikutele ette ruumijaotuse valikut, mis võimaldab üsna piiratud eluruumide pinna võimalikult otstarbekamat kasutust. Seejuures paiknevad 1. Jõe tn 4 elamu teisel korrusel üksnes magamistoad, mille kasutusintensiivsus on näiteks elutoaga võrreldes tavapäraselt väiksem. Privaatsuse riivet 2. Jõe tn 1 elamus saab ülemääraste raskusteta leevendada nt kardinate või aknakatete kasutamisega või kõrghaljastuse rajamisega kinnistute piiri lähedale.
25.Apellantide väited, mis seonduvad nende privaatsuse võimaliku täiendava vähenemisega juhul, kui 1. Jõe tn 4 elamu lõunaküljele ehitatakse juurde ca 46 m2 pindalaga ja 0,6 m kõrge terrass, tuleb jätta tähelepanuta, sest hinnang terrassi rajamise kavatsusele on üksnes oletuslik. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Linnavalitsuse 19.11.2018 korralduses nr 943 (I kd, tl 15-15p) ehitusloa andmise kohta on selgelt märgitud, et kolmandad isikud on terrassi kavandamisest menetluse käigus loobunud ja ehitusprojekt terrassi enam ei sisalda. Ringkonnakohus selgitas ka 21.01.2019 määruses (p 13) ja 12.04.2019 määruses (p 31), et kui kolmandad isikud peaksid edaspidi siiski terrassi rajama ja see kahjustab apellantide õigusi, on neil võimalik taotleda vastustajalt EhS § 130 lg 2 alusel ehitusjärelevalve teostamist.
26.Apellatsioonkaebuses ei ole sademevee immutuslahenduse aspektile eraldi tähelepanu pööratud, kuid ringkonnakohus märgib siiski, et apellantide kahtlused, et kavandatud lahendus ei toimi, on jäänud paljasõnalisteks. Ehitusprojekti koosseisus on H 24.08.2018 koostatud lahendus koos skeemiga (I kd, tl 31-32; I kd, tl 58) ning apellandid ei ole usutavalt põhjendanud, et sademevee immutuslahendus ei ole koostatud pädeva isiku poolt või oleks selle koostamisel lähtutud ebaõigetest alusandmetest või metoodikast. Kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et kavandatud lahendus ei toimiks eesmärgipäraselt, siis ei ole alust järeldada 1. Jõe tn 2 kinnistu omaniku õiguste kahjustamist seeläbi, et 1. Jõe tänavale juhitav sademevesi võiks valguda tema kinnistule.
12(14)
3-17-2023
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Q, B, R, C, L ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.05.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Q, B, R, C, L ja Y on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 90 eurot (III kd, tl 31) ning kandnud esindajakulusid kokku 979,26 eurot (III kd, tl 50-52p; III kd, tl 57-59p). Kulude kandmine ja nende seos praeguse vaidluse menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Pärnu linn on palunud mõista apellantidelt välja 34,47 eurot sõidukulude katteks (III kd, tl 6164), mis seonduvad vastustaja esindaja osalemisega Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2019 istungil. HKMS § 103 lg 1 p 2 ja § 108 lg 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 2 esimese lause kohaselt on väljamõistetavaks kohtuväliseks kuluks ka menetlusosalist esindava ametniku või töötaja sõidukulud. Vastustaja on kulude kandmise tõendamiseks esitanud linna esindanud juristi 15.11.2019 lähetustaotluse ja Olerex AS 20.11.2019 arve nr 27821-744362. Taotluse kohaselt tuli kohtuistungil osalemiseks sõita 254 km ja sõiduki keskmine kütusekulu oli 10 liitrit 100 km kohta. Taotletud summa vastab arvel märgitud diislikütuse hinnale (1,357 eurot/l) 25,4 liitri kohta (s.o 25,4 × 1,357 = 34,47). Pidades silmas, et kasutatud sõidukiks oli Maanteeameti e-teeninduse andmetel 2007. a mikrobuss, siis on märgitud kütusekulu usutav ning kuna kohtuistungi pidamist taotlesid apellandid (vastustaja ja kolmandad isikud soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses), tuleb Pärnu linna esindaja sõidukulud apellantidelt tervikuna välja mõista. Kolmandad isikud D ja G on palunud mõista kaebajatelt apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude katteks välja kokku 540 eurot (III kd, tl 53-55; III kd, tl 66-67). Kulude kandmine seoses praeguse vaidluse menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Ehkki kolmandate isikute esindajakulud esimese astme kohtus olid 220 eurot ning kohtupraktikas on leitud, et menetluskulud kõrgemas kohtuastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui eelmises kohtuastmes (nt Riigikohtu 17.11.2017 otsus nr 3-15-2058, p 19.2; 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31; 03.03.2015 otsus nr 3-3-1-82-14, p 28), tuleb praegusel juhul arvestada, et esimese astme kohtumenetluses kasutasid kolmandad isikud õigusteadmistega esindaja abi üksnes seoses kohtuistungiga, kuid apellatsioonimenetluses on esindaja koostanud kolmandate isikute 10.07.2019 seisukoha ja osales ka ringkonnakohtu 20.11.2019 istungil. Seega on taotletud esindajakulude suurus tervikuna põhjendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis peavad kolmandate isikute menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel kandma apellandid ning kolmandate isikute kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks ei ole alust ka HKMS § 108 lg 11 järgi. Seega tuleb apellantidelt solidaarselt mõista kolmandate isikute kasuks välja nende taotletud summa tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) 13(14)
3-17-2023 Kohtunik Janar Jäätma eriarvamus Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a kohtuotsusele asjas nr 3-17-2023
1.Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 reguleerib seda, millisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus detailplaneeringu koostamise menetlusest loobuda ja lahendada ehitusõiguse küsimus projekteerimistingimuste andmisega. Selles kontekstis tuleb PlanS § 125 lg-t 5 mõista menetlust reguleeriva normina. Olen seisukohal, et kui projekteerimistingimustega riivatakse kaebaja õigusi, saab kaebaja nõuda, et projekteerimistingimuste andmisel oleks järgitud menetlus-, pädevus- ja vormireegleid, sh seda, et menetlusliik oleks valitud õigesti. Isiku õiguste kaitse ei pea alati olema normi eesmärk, piisab, kui norm peab kaitsema õigushüve, mis ühtlasi on isiku õiguse kaitsealas (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koost. K. Merusk, I. Pilving jt. Kirjastus Juura, 2013, § 37, lk 155).
2.PlanS § 125 lg 5 p 2 kohaselt on projekteerimistingimuste andmise üheks eelduseks muu hulgas asjaolu, et üldplaneeringus peab olema määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Need üldised kasutus- ja ehitustingimused peaksid eelduslikult väljendama muu hulgas kompromissi ühelt poolt avaliku huvi ja teiselt poolt üksikisiku huvide vahel, mistõttu võiksid need samuti luua kaebajale teatud küsimustes kaitstava subjektiivse õiguse. Kui neid tingimusi pole üldplaneeringus kehtestatud, pole seega ka erinevate huvide tasakaalustamist kehtiva õiguse üksikaktiga toimunud. Projekteerimistingimused pole aga erinevate huvide tasakaalu leidmise kohaseks vahendiks. Erinevate huvide vaheline tasakaal tuleb leida seega detailplaneeringu andmise menetluses. Teada pole, kuidas oleks kaebaja huvid olnud kaitstud, kui ehitusõiguse küsimus oleks projekteerimistingimuste asemel otsustatud detailplaneeringu andmise menetluses. Eeldada ei saa, et kaebaja huvid oleks detailplaneeringu menetluses olnud vähem kaitstud kui projekteerimistingimuste andmise menetluses. Eelneva tõlgenduse tõttu toetan Tallinna Ringkonnakohtu selle koosseisu praktikat, kes leiab, et kui üldplaneeringus pole määratud vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, tuleb kaebaja õiguste riive esinemise korral kaebus rahuldada ja projekteerimistingimused tühistada.
3.Ringkonnakohtu otsuse p-s 18 on märgitud, et ringkonnakohtu praktika PlanS § 125 lg 5 tõlgendamise kohta ei ole välja kujunenud, vaid see on pigem kujunemisjärgus. Tänane Tallinna Ringkonnakohtu praktika on minu hinnangul välja kujunenud sõltuvalt asja lahendavast koosseisust. Viimati märgitut kinnitab otsuse p-s 18 nimetatud otsuste arv. PlanS § 125 lg 5 ps 2 sätestatud eelduse tõlgendamise osas ei ole seega ringkonnakohtu praktika ühtne ega taga õiguskindlust, sh menetlusosaliste ühetaolist kohtlemist. Jõustunud Riigikohtu 28.12.2021 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a otsus muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Arvata kautsjonid riigituludesse.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.