X.X.i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 19.03.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks väljastama kaebajale Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemist DELTA kõik 27.09.2017 dokumendi nr. 1.11-5/1013-1 liikumisega seotud logid Kaebaja: X.X., lepinguline esindaja Indrek Repnau Vastustajad: Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Heli Insler Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata PPA taotlus jätta kaebus läbi vaatamata. Rahuldada X.X.i kaebus. Tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 19.03.2019 vaideotsus nr 2.1.-3/19/634. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama X.X.ile Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemist DELTA kõik 27.09.2017 dokumendi nr. 1.11-5/1013-1 liikumisega seotud logid.
5.Välja mõista Andmekaitse Inspektsioonilt menetluskulud 277,50 eurot X.X.i kasuks. Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskulud 277,50 eurot X.X.i kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Prokuratuur esitas 27.07.2018 X.X.ile (edaspidi kaebaja) süüdistuse Karistusseadustiku § 201 lg 2 p 3 alusel (omastamine ametiisikuna), mida Harju Maakohus menetles asjas nr XXXXX Kokkuvõtvalt süüdistas prokuratuur kaebajat selles, et ta omastas kaalude kontrollpingi. Süüdistus põhines ühe tõendina 27.09.2017 koostatud dokumendil nr 1.115/1013-1 nimetusega Varade üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi dokument)1.
2.X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 07.09.2018 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) teabenõude (tl 36-37), milles taotles seoses kriminaalasjaga nr XXXXX järgmist teavet: 1) PPA dokumendihaldussüsteemist DELTA kõik 27.09.2017 dokumendi nr 1.11-5/1013-1 liikumisega seotud logid (edaspidi dokumendi logid), millest nähtub dokumendi loomiseks korralduse andmine, delegeerimine, allkirjastamine jne, et seda kriminaalasjas tõendina kasutada; 2) nimekiri e-posti listi [email protected] adressaatidest koos ametinimetustega seisuga 21.11.2017 (edaspidi nimekiri).
3.PPA ei väljastanud 14.09.2018 vastusega kaebajale logisid ega nimekirja. PPA põhjendab vastuse p-s 2 dokumendi logide väljastamata jätmist järgmiselt: PPA ametnikud töötlevad isikuandmeid neile politsei ja piirivalve seadusega ning muude seadustega pandud ametiülesannete täitmiseks. Nende ülesannete täitmise seaduslikkust kontrollib PPA vastavalt kehtestatud korrale. Tulenevalt sellest, et IKS defineerib isikuandmete töötlejana riigiasutuse siis Politsei- ja Piirivalveamet küsitud andmeid väljastada ei saa (tl 38).
4.Kaebaja esitas 09.10.2018 Harju Maakohtule taotluse logide ja nimekirja väljanõudmiseks PPA-lt, mille Harju Maakohus jättis 15.11.2018 istungil rahuldamata (istungi protokoll, lk 82).
5.Kaebaja esitas 22.01.2019 PPA-le teabenõude logide ja nimekirja väljastamiseks (tl 58-59), millest PPA keeldus 28.01.2019 põhjendusega, et varasemale samasisulisele teabenõudele PPA juba vastas (tl 60-61).
6.Kaebaja pöördus 11.02.2019 Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) poole vaidega PPA tegevuse peale.
7.AKI vaneminspektor Sergei Milleri 19.03.2019 vaideotsusega nr 2.1.-3/19/634 jäeti vaie rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 18.04.2019 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palub tühistada AKI vaideotsus ning kohustada PPA-d väljastama kaebajale dokumendi logid.
9.Kohus võttis 10.05.2019 kaebuse menetlusse ning määras 05.07.2019 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
Süüdistusakt (lk 4), kättesaadav Kohtute Infosüsteemis, kriminaalasi nr XXXXXX. Istungi protokoll (lk 8, 9), kättesaadav Kohtute Infosüsteemis, kriminaalasi nr XXXXXX.
10.Kaebaja esitas AKI vaideotsuse tühistamisnõude ning PPA suhtes kohustamisnõude teabe väljastamiseks järgmise põhjendusega.
11.AKI rikkus vaideotsuse põhistamata jätmisega oluliselt haldusmenetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 86 lg-le 2 ning märgib, et AKI käsitles vaideotsuses ainult PPA-le 22.01.2019 esitatud teabenõude osa, mis puudutab kaebaja soovi väljastada nimekiri. AKI jättis vaideotsuses käsitlemata teabenõude osa, mis puudutas logide väljastamist. Kuna nimetatud osa ei ole vaideotsuses käsitletud, siis ei ole AKI-l võimalik võtta seisukohta, et antud osas puudub võimalus kohustava haldusakti tegemiseks ning vaie tuleb jätta rahuldamata.
11.1.Kaebaja poolt taotletud dokumendi logide väljastamiseks puuduvad mistahes takistavad asjaolud, sealhulgas asjaolud, mis käsitleksid dokumenti kui riiklikult (riigisaladus) või asutusesiseselt tähtsana.
11.2.Logide salvestamise või väljatrükkimise näol on tegemist maksimaalselt 5-10 minutilise tööprotsessiga, mis ei ole seega mingil moel mahukas ning rohket aega ja inimressurssi nõudev toiming.
12.Dokument loodi ajal, kui kaebaja oli politseiteenistusest vabastatud, s.o. 27.09.2017. Kaebaja viimane tööpäev politseiteenistuses oli 04.09.2017. Sellest hoolimata on dokumendis kajastatud kaebaja nimi ning esemed, mille üleandjana soovitakse kaebajat nimetatud dokumendis näidata. Dokument lisati kriminaalasja materjalide hulka kaebajat süüstava tõendina.
12.1.Kriminaalasja kohtumenetluse käigus selgus muuhulgas, et dokumendis kajastatud esemete nimekiri ei vasta tegelikkusele. Dokumendile alla kirjutanud isik kuulati kohtuistungil üle tunnistajana ning antud ütlustest selgus üheselt, et kaebaja ei olnud dokumendi pooleks.
12.2.Kaebaja hinnangul on dokument koostatud eesmärgiga luua kaebajat süüstav tõend. Nimetatud asjaolust tingituna esitas kaebaja teabenõuded dokumendi logide väljastamiseks, selgitamaks välja isikud, kes olid seotud dokumendi loomisega.
12.3.Kaebaja selgitab, et hoolimata õigeksmõistvast otsusest kriminaalasjas nr XXXXX ei ole ära langenud soovitud teabe vajadus, kuna kaebaja soovib esitada kuriteoteate tema suhtes süüstava tõendi koostamise osas, milleks ta soovib kasutada dokumendi logisid kui tõendit.
13.Kaebaja poolt 05.08.2019 esitatud täiendavates seisukohtades rõhutab kaebaja, et PPA on terve menetluse vältel vältinud dokumendi logide osas seisukoha esitamist. Reaalselt asus PPA käsitlema kaebaja nõuet dokumendi logide osas alles halduskohtule esitatud vastuses, mis on kaasa toonud olukorra, kus AKI ei saanud vaideotsuses logidega seotud asjaolusid käsitleda ja enda poolset seisukohta kujundada. Kaebaja vaidleb vastu PPA väitele, et dokumendi logide nõudmise vajadus on ära langenud ning märgib, et üksnes kaebaja saab otsustada vastava vajaduse üle.
PPA SEISUKOHT
14.Kaebaja esitatud kohustamisnõue on põhjendamata ning alusetu järgmistel põhjendustel.
14.1.Asja materjalidest nähtub, et 07.09.2018 teabenõudes esitas kaebaja soovi saada teavet põhjusel, et teave on vajalik kriminaalasjas nr XXXXX tõendina kasutamiseks. PPA tegi 27.09.2019 isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 19 lg 1 p-le 6 (redaktsioon kehtiv kuni 14.01.2019) alusel kaebajale teatavaks isikuandmete töötleja, kelleks on PPA ning kontaktandmed. PPA selgitas, et PPA töötleb isikuandmeid politsei ja piirivalve seaduse
(edaspidi PPVS) ning muude seadustega pandud ametiülesannete täitmiseks ehk täitis teabenõude kohustuslikus mahus.
14.2.Kaebaja esitas 22.01.2019 teabenõude, millises s.h palus väljastada teavet, millisele vastustaja 14.09.2018 oli vastanud. PPA on seisukohal, et 14.09.2018 ja 28.01.2019 vastus ja selgitused on piisavad ning õiguspärased.
14.3.PPA viitab IKS § 19 lg-le 2 (redaktsioon kehtiv kuni 14.01.2019) ning märgib, et dokumendi logid ei sisalda kaebaja kohta isikuandmeid. Lisaks IKS-le uues redaktsioonis kuulub alates 25.05.2018 kohaldamisele isikuandmete kaitse üldmäärus, mille art 14 p 1 alapunkt a kohaselt teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks vastutava töötleja ning tema kontaktandmed. Selliselt on PPA kaebajale andnud teavet dokumendi logide osas ehk mahus, milleks PPA-l on seadusest või õigusaktist tulenev kohustus. PPA-l ei ole kohustust anda teavet enamas mahus, kui seda isikuandmete kaitset reguleerivad õigusaktid sätestavad.
14.4.22.01.2019 teabenõudes, mis puudutab dokumendi logide väljanõudmist, sisulised põhjendused puuduvad. Alles kaebusest ja 19.03.2019 vaideotsusest nähtuvad 22.01.2018 teabenõude esitamise põhjendused. Samuti on kaebaja alles kaebuses välja toonud järgnevad põhjendused: kaebaja selgitab, et hoolimata õigeksmõistvast otsusest ei ole ära langenud soovitud teabe vajadus, kuna kaebaja soovib esitada kuriteoteate tema suhtes süüstava tõendi fabritseerimise kohta ning lisada taotletud teabe kuriteoteates esitatud asjaolusid kinnitava tõendina. Dokumendi, mille koostamisel ja kasutamisel on kaebaja väidete kohaselt toime pandud kuritegu, edastas PPA kaebajale 27.09.2018. Kaebajal oli võimalus nimetatud dokumenti tõendina kasutada kriminaalasjas nr XXXXX. Samuti saab kaebaja dokumenti tõendina kasutada kuriteoteate esitamisel. Dokumendi väidetav võltsimine ei ole kuidagi puutumuses dokumendi liikumisega PPA dokumendihaldussüsteemis DELTA. Dokumendi logid ei ole puutumuses kaebajaga, kuna kaebajaga teenistussuhe oli dokumendi loomise/liikumise ajaks lõppenud. Dokumendi õigeaegne vormistamata jätmine teenistussuhte lõppemisel 04.09.2017 ei saanud kuidagi olla ega olnudki suunatud kaebajale täitmiseks. Seega logid, mis ei sisalda teavet kaebaja kohta, kaebajale väljastamisele ei kuulu ning dokument, milles sisaldusid kaebaja isikuandmed, oli kaebajale väljastatud juba 27.09.2018.
14.5.Juhul kui kaebaja pidanuks vajalikuks tõendi esitamist kriminaalasjas nr XXXXX, tulnuks kaebajal lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 2861 sätetest. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja esitas taotluse dokumendi logide kogumiseks.
14.6.Kaebaja teabe vajadus võib olla ära langenud tulenevalt Harju Maakohtu 28.02.2019 õigeksmõistvast otsusest, mis on jõustunud.
15.Vaideotsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud ning selle tühistamiseks puuduvad alused.
15.1.Ebaõige on kaebaja väide, et AKI on jätnud vaideotsuses täielikult käsitlemata teabenõude osa, mis puudutas logide väljastamist. 19.03.2019 vaideotsusest nähtub sõnaselgelt, et eeltoodud küsimusi ja väiteid on vaideotsuses käsitletud ning põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja vaideotsuses toodud põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et vaideotsus on põhjendamata.
15.2.Isegi kui nõustuda, et vaideotsuse sisuline põhjendus on napisõnaline, siis see ei tähenda automaatselt vaideotsuse õigusvastasust.
15.3.Vaideotsus iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda kaebaja õigusi, ei sea kaebajale kohustusi ega lõpeta neid, mistõttu ei riku vaideotsus kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja ei ole märkinud, milliseid tema õigusi vaideotsus rikub või milliseid menetlusnorme
on vaidemenetluse käigus rikutud või kuidas vaideotsuse tühistamine tagab kaebaja õiguste realiseerimise.
16.PPA palub tuginedes eeltoodule ning HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel põhjusel, et kaebajal on teabevajadus ära langenud seoses kohtulahendi jõustumisega või HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel põhjusel, et kaebaja teabevajadus ei ole põhjendatud ning kuriteoteate esitamise tingimuseks ei ole tõendite esitamise kohustus, kaebus kaebajale tagastada. PPA leiab, et puuduvad alused 19.03.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning kaebaja kohustamisnõue on põhjendamata.
AKI SEISUKOHT
17.19.03.2019 vaideotsus on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele.
18.Kaebaja pöördumine 22.01.2018 PPA poole ei olnud teabenõue AvTS mõistes, vaid kaebaja kaitseõiguse realiseerimise käigus tõendi kogumisele suunatud tegevus KrMS § 297 tähenduses. AKI selgitas, et tal ei ole järelevalvepädevust kontrollimaks sellise teabenõude täitmist.
19.AvTS § 1 sätestab seaduse eesmärgi, milleks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõttest ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kuna kaebaja soovis saada teavet „kriminaalmenetluses tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omava teabe saamiseks“, siis ei ole see samastatav nö igaühe õigusega seda vaidlusalust teavet saada. Seega ei ole see teabenõue AvTS-i mõistes, mida vaideotsuses selgitati.
20.Vaidemenetluse materjalidest on näha, et PPA vastas sellele pöördumisele justkui teabenõudele AvTS-i tähenduses. Seetõttu inspektsioon avaldas oma arvamuse nimekirja väljastamise taotluse osas.
21.AKI möönab, et ei selgitanud ega märkinud oma põhjendustes eraldi DELTA logide väljastamise võimalikkust. Kuid selgitab, et kuna tal puudub selles küsimuses järelevalvepädevus, siis seetõttu seisukohta sel teemal ei võetud.
22.AKI nõustub PPA seisukohtadega, miks vaideotsus ei kuulu tühistamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Esmalt lahendab kohus PPA taotluse jätta kaebus läbi vaatamata (I), seejärel võtab seisukoha kaebaja nõuete osas (II) ning viimasena otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
23.PPA esitas taotluse tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel põhjusel, et kaebajal on teabevajadus ära langenud seoses kohtulahendi jõustumisega kriminaalasjas nr XXXXX või HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel põhjusel, et kaebaja teabevajadus ei ole põhjendatud ning kuriteoteate esitamise tingimuseks ei ole tõendite esitamise kohustus.
24.Kohus jätab PPA taotluse kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt.
24.1.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
24.2.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lõige 2 p 1 on Riigikohtu järjepideva praktika järgi diskretsiooniline alus kaebuse tagastamiseks, mida tuleb kohaldada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-s ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016 määrus nr 33-1-12-16, p 8). Kohtu hinnangul on kaebajal kaebeõigus põhjusel, et kaebaja poolt teabenõudega küsitud logide väljastamata jätmine mõjutab kaebaja õigust teabele (Põhiseaduse § 44) ning käesoleval juhul ei saa jaatada kaebeõiguse ilmselget ning kahtlusteta puudumist. Seetõttu ei esine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
24.3.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus selgitab, et HKMS seletuskirja järgi on eesmärk piirata see kaebuse tagastamise alus selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud sobivad nõuded, mistõttu ei esine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
24.4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS seletuskirjas on selgitatud, et see kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Oluline on, et riive vähene intensiivsus eraldivõetuna ei õigusta kaebuse läbi vaatamata jätmist, vaid lisaks peavad sellise kaebuse eduväljavaated olema kasinad. Seega peab kohus kaebuse, sellele lisatud dokumentide ja avalikult kättesaadavate andmete põhjal jõudma veendumusele, et sellise kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa tõsikindlalt möönda, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne või et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seega ei esine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 22 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II
25.Kaebaja eesmärk dokumendi logide väljanõudmiseks PPA-lt on kaebust ja teabenõudeid võrreldes muutunud. Kui 14.09.2018 ja 22.01.2019 toimus kaebaja suhtes kohtumenetlus, millega seoses kaebaja soovis koguda teda õigustavat tõendit, siis kaebusega soovib kaebaja saada tõendit, mida kasutada kuriteoteate esitamisel (kaebuse p 2.17). Kuna kaebuse esitamise ajaks 18.04.2019 olid Harju Maakohus (tl 66-72) ja Tallinna Ringkonnakohus kogutud tõendeid hinnanud ja kaebaja õigeks mõistnud3.
26.Kaebaja eesmärgi muutumine ei muuda kaebaja kohustamis- ja tühistamisnõuetele antavat õiguslikku hinnangut. Seda põhjusel, et mõlemal juhul tuleb hinnata, kas: 1) tegemist on avaliku teabega;
Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2019 otsus, kättesaadav Kohtute Infosüsteemis, kriminaalasi nr XXXXXX.
2) PPA keeldumine avaliku teabe väljastamisest oli õiguspärane.
27.Põhiseaduse (edaspidi PS) § 44 lg 2 sätestab riigiasutuse kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta. Mõiste “tegevus” on väga avaralt tõlgendatav 4 . Kohus leiab, et PPA poolt dokumendi loomine, mille sisuks on PPA-le kuuluva vara üleandmise ja vastuvõtmise kajastamine, on riigiasutuse tegevus PS § 44 lg 2 mõttes. Dokument loodi PPA poolt avalikke ülesandeid täites ehk tegemist on avaliku teabega avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 3 lg 1 tähenduses. Nähtuvalt PPA tegevusest ei keeldunud ta dokumendi väljastamisest (tl 51), st pidas seda avalikuks teabeks. Kohtu hinnangul on riigiasutuse tegevuseks vastava dokumendi loomine, st dokumendi faili koostamine, tutvumine, kooskõlastamine, allkirjastamine jne. PPA tegevus dokumendi loomisel kajastub dokumendi logides, mis olid olemas teabenõuete tegemisel ning on olemas ka kaebuse lahendamisel (tl 21). Seega on teave, mida on võimalik saada dokumendi logidest, avalik teave. PS § 44 lg 2 sätestab, et keelduda sellise teabe väljastamisest, mille väljastamine on seadusega keelatud ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe väljastamisest. Need piirangud peavad tulenema vastavatest seadustest (AvTS § 3 lg 2).
28.Avaliku teabe väljastamise ja selle õiguspärasuse kontekstis ei oma tähendust, mida isik selle teabega peale hakkab. Ühel dokumendil võib olla mitu otstarvet, sõltuvalt sellest, milleks teda kasutatakse (laiemas mõttes haldus-, tsiviil-, kriminaalmenetlus). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus AKI-ga selles, et tegemist ei ole teabenõudega AvTS mõttes ning et AKI ei saanud teabe väljastamisest keeldumise õiguspärasuse osas seisukohta võtta, kuna ei teosta järelevalvet kriminaalmenetluse seadustiku nõuete täitmise üle. Dokumendi logide väljastamise nõude oleks kaebaja võinud esitada näiteks seoses sooviga, et välja selgitada, kes osalesid tema suhtes tõele mittevastava faktiväite – ta omastas PPA vara – esitamisel. Kui PPA oleks keeldunud logide väljastamisest, oleksid kõik muud asjaolud, va kaebaja eesmärk, olnud samad. Selles olukorras oleks AKI-l tulnud hinnata, kas tegemist on avaliku teabega ning kas PPA keeldus õiguspäraselt teabenõude täitmisest. Nagu kaebaja on õigesti välja toonud, jättis AKI vastava õigusliku analüüsi tegemata. Sellest tulenevalt jättis AKI kontrollimata, kas PPA tegevus on õigustatud või õiguspärane (kaebaja vaide esimene taotlus, tl 8).
29.Kaebaja märgib õigesti, et PPA ei ole dokumendi logide väljastamisest keeldumisel viidanud ühelegi õiguslikule alusele ega esitanud sellekohast põhistust. PS § 44 lg-ga 2 ja AvTS §-ga 3 ei ole kooskõlas PPA seisukoht, et dokumendi logid, mis ei sisalda teavet kaebaja kohta, kaebajale väljastamisele ei kuulu.
30.Seega leiab kohus, et tegemist on avaliku teabega ning PPA-l puudub õiguslik alus dokumendi logide väljastamisest keelduda. Kohtu hinnangul oleks AKI pidanud jõudma samasugusele järeldusele, kui ta oleks sisuliselt hinnanud PPA tegevust avaliku teabe väljastamisest keeldumisel. Järelikult rikkus AKI vaideotsus, millega ei kohustatud PPA-d väljastama dokumendi logisid, kaebaja õigusi.
31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada, AKI 19.03.2019 vaideotsus tühistada ja kohustada PPA-d väljastama kaebajale dokumendi logid.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kasuks, seega kannavad menetluskulud vastustajad.
33.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ning palub vastustaja kanda jätta menetluskulud summas 1335 eurot, millest õigusteenuse osutamine moodustab 1 320 eurot (ajakulu 11 tundi, hinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 15 eurot.
34.PPA leiab, et menetluskuludest ei ole põhjendatud kulud summas (600 + 50 + 60) 710 eurot. Kaebaja on põhjendamatult kohtueelse menetluse kulude osas esitanud taotluse summas 600 eurot (periood 22.01.2019-20.03.2019 k.a). HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on seotud kohtumenetlusega (HKMS § 103). Kaebus on koostatud 18.04.2019 ning menetlusse võetud 10.05.2019. Seega ei ole eelnevad kulud (jaanuar - märts) tehtud kohtumenetluses ning neid ei ole võimalik kohtumenetluses vastustajalt välja mõista. Kohtumenetluses on kaebaja väidetavalt kandnud menetluskulusid summas (360 + 120 + 60 + 180 + riigilõiv 15) kokku 735 eurot. Arvestades asjaoluga, et PPA vastusega, mis on 5 lehekülge ning sisaldab lisasid 32 leheküljel, tutvumiseks on kaebajal kulunud 1 tund, siis on ebamõistlik, et AKI vastusega, mis on 2 leheküljel, tutvumiseks kulus 30 minutit. PPA leiab, et AKI vastusega tutvumiseks on piisav 5 minutit, mistõttu 25 minutit on põhjendamatu ajakulu. Samuti on põhjendamatu 05.08.2019 seisukohtade koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit. 05.08.2019 seisukohad on ühel lehel. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei vaja kaebaja õigusteadmisi, mistõttu kohtupraktika kohaselt ei ole nimetatud kulu HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud kulu. Seega on põhjendamatu ajakulu 30 minutit.
35.AKI leiab, et kaebaja esitatud menetluskulude summa ei ole põhjendatud. AKI juhib tähelepanu, et kaebaja esitatud menetluskulude nimekiri hõlmab ka menetluskulusid, mis tehti enne käesoleva kohtumenetluse algust – kaebaja menetluskulude nimekirjas punktid 1-6 ehk kokku viis tundi. Seetõttu leiab AKI, et neid menetluskulusid ei peaks vastustaja(d) kandma. Kulude nimekirja punktis 7 on märgitud kaebuse koostamise ajaks kolm tundi. AKI leiab, et see kulunud aeg ei saa olla õige, kuna kaebusele lisatud dokumentide osas toimingute tegemine ei saanud olla sedavõrd aeganõudev. Kulude nimekirja punktides 8 ja 9 on märgitud vastustajate seisukohtade tutvumiseks kulunud aeg (vastavalt PPA ja AKI vastused). AKI leiab, et koostatud dokumendid ei olnud sedavõrd mahukad, mis vajaksid kokku 1,5 tundi tutvumisaega. Kulude nimekirja punktis 10 on märgitud, et kaebajal kulus 05.08.2019 seisukohtade koostamiseks 1,5 tundi. AKI leiab, et arvestades kaebaja koostatud seisukoha mahtu ning menetluskulude nimekirja mahtu, siis tegemist ei ole sedavõrd mahuka vastuse koostamisega, mis võtaks 1,5 tundi. AKI juhib tähelepanu asjaolule, et selles seisukohas on ka seisukohti, mis ei ole asjakohased käesolevas kohtuasjas – ennekõike on selles esitatud kaebaja ning PPA vahel toimunud teenistuse lõppemise asjaolusid. Kaebaja on oma menetluskulude nimekirjale lisanud Repnau Õigusbüroo OÜ arved, kuid mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kaebaja oleks enda esindajale need kulutused tasunud. Üksnes arvega ei saa kulude kantust tõestada. HKMS § 109 lg-s 11 sätestatakse küll alus menetluskulude väljamõistmiseks, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, kuid see alus on kohaldatav vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud kohtuväliste kulude puhul. Asja läbivaatamise kulude väljamõistmise puhul kehtib
endiselt kulude kantuse põhimõte. Kaebaja ei ole esitanud esindajale tasumist tõendavaid maksekorraldusi, seega neid menetluskulusid ei saa vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista. Ainuke tõendatud kulu on riigilõivu tasumine.
36.01.01.2018 jõustus HKMS § 109 muudatus, mida täiendati lõikega 11 järgmises sõnastuses: käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. HKMS muutmise eelnõu seletuskirjas selgitatakse järgmist: HKMS § 109 lg-s 11 muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud. HKMS 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.5 Õigusteenuse kulud on kulud HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes. Seega on ekslik AKI seisukoht, et üksnes arvega ei saa nende kulude kantust tõestada.
36.1.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 15.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja seal viidatud kohtupraktika). PPA ja AKI viitavad õigesti, et kaebaja taotlus hüvitada menetluskulude lepingulise esindaja toimingute eest, mis ei ole seotud kohtumenetlusega, ei ole põhjendatud (HKMS § 101 lg 1, HKMS § 103 lg 1 p 1). Seetõttu ei ole õigusteenuse väljamõistmine põhjendatud järgmises osas: - 22.01.2019 konsultatsioon 1 tund, maksumus 120 eurot; - 22.01.2019 teabenõude koostamine PPA-le 15 minutit, maksumus 30 eurot; - 28.01.2019 PPA vastusega tutvumine 15 minutit, maksumus 30 eurot; - 11.02.2019 avalduse koostamine AKI-le 2 tundi, maksumus 240 eurot; - 19.03.2019 vaideotsusega tutvumine 45 minutit, maksumus 90 eurot; - 20.03.2019 konsultatsioon 45 minutit, maksumus 90 eurot.
36.2.Kohus hindab PPA 21.05.2019 vastuse ja AKI 31.05.2019 vastusega tutvumise ja 05.08.2019 seisukohtade koostamise puhul vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tundi ja 30 minutit. Seega tuleb õigusteenusele kuluvat aega vähendada 1 tundi ja 30 minutit, see tähendab menetluskulusid vähendada 180 euro võrra.
36.3.Eeltoodut arvestades tuleb kaebaja esitatud menetluskulusid vähendada 780 euro võrra ja mõista vastustajatelt kaebaja kasuks välja menetluskulud 555 eurot.
36.4.Kuna nii tühistamis- kui ka kohustamisnõue kuuluvad rahuldamisele, siis leiab kohus, et on põhjendatud vastustajatelt menetluskulude väljamõistmine võrdsetes osades. Seega tuleb nii AKI-l kui ka PPA-l hüvitada menetluskulud summas 277,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.12.2019
KOHTUOTSUSEGA
Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, kättesaadav www.riigikogu.ee.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.