1.Võtta menetlusse R.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1432.
2.Jätta R.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.R.R esitas 07.01.2025 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis teada, kes nimeliselt on registreerinud dokumendiregistris kümme teabenõudes loetletud kirja. Pärnu Linnavalitsus vastas teabenõudele pärast vastamise tähtaja pikendamist 29.01.2025 kirjaga nr 4.3-7/258-3, jättes teabenõude rahuldamata, kuna soovitud teabe iseloomu arvestades kaalub andmesubjektide (dokumentide registreerijate) eraelu kaitse üles isiku õiguse teavet saada. Kaebaja esitas vastuse peale 17.02.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) vaide.
2.AKI leidis 01.04.2025 vaideotsuses nr 2.1.-3/25/218-552, et Pärnu Linnavalitsus käitus õiguspäraselt. Kuna teabele oli seatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel
3-25-1432 juurdepääsupiirang, siis oli teabenõude täitmisest keeldumine AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel õiguspärane. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
3.R.R esitas 07.04.2025 AKI-le teabenõude, milles soovis selgitusi seoses AKI 01.04.2025 vaideotsusega. Kaebaja soovis vaidemenetlusega seotud kirjavahetuse edastamist järgmiselt. Edastada tõendid, millele tuginevad AKI vaideotsuses toodud seisukohad, et kaebaja annab või on andnud negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse ja/või selle teenistujate suhtes ning et kaebaja poolt dokumendi registreerija nime avaldamine on reaalne. Kui selliseid tõendeid ei ole, siis keelduda teabenõude täitmisest selle punkti osas ja põhjendada esitatud valeväidet. Edastada haldusakt või muu dokument, millele tuginedes AKI vaidemenetluse käigus veendus, et pädev isik on kehtestanud registreerija nimele juurdepääsupiirangu. Kui sellist dokumendi ei ole, siis keelduda teabenõude täitmisest selle punkti osas. Viidata, millele tugineb vaideotsuse punktis 7 toodud AKI seisukoht, et teave selle kohta, kes kohalikus omavalitsuses konkreetset ülesannet täidab, ei ole avalik teave ehk – AKI sõnastuses – ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud teave. AKI on vaideotsuses korduvalt märkinud, et dokumendi registreerija nime teadasaamise eesmärk oli kaebaja soov kontrollida registreerija tööd, kaebaja soovib selle väite kohta tõendeid. AKI on vaideotsuses märkinud, justkui oleks kaebaja soovinud teabenõudega logiandmeid. Kaebaja soovis viidet konkreetsele teabenõude osale, kus ta on logiandmeid palunud.
4.AKI vastas kaebaja teabenõudele 14.04.2025 kirjaga nr 2.1-3/25/218-552-8, edastas kaebajale vaidemenetluse materjalid ning korrigeeris kaebaja teabenõudes viidatud faktiväiteid. AKI kinnitas, et AKI vaideotsuse punkti 21 ekslikult sattunud vale info ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust.
5.17.04.2025 parandas AKI dokumendiga nr 2.1-3/25/218-552-11 01.04.2025 vaideotsuses esinenud ilmsed ebatäpsused. Kaebaja ei ole vaideotsuses viidatud blogi pidaja. Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2025 vastuses kaebajale on viidatud, et isikute nimed koos kommentaaridega võidakse avaldada blogis, kuid tõele ei vasta väide, et tegemist oleks kaebaja peetava blogiga ja kaebaja näol blogipidajaga.
Kaebaja esitas 14.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) AKI vaideotsuse nr 2.1.-3/25/218-552 tühistamist; 2) AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-11, milles AKI teatab, et parandab vaideotsuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 alusel ilmse ebatäpsuse, et kaebaja on blogipidaja, tühistamist; 3) juhul kui halduskohus jätab vaideotsuse ja AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-55211 tühistamata, kohustada AKI-t tegema ka oma 14.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218552-8 punktides 2 ja 3 toodud valede faktiväidete osas lubatud sisulised parandused vaideotsuses; 4) tunnistada AKI tegevus kaebaja 17.02.2025 vaide menetlemisel õigusvastaseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Halduskohus selgitas, et AvTS § 46 lg-st 2 tulenevalt, kui AKI jätab vaide esitaja vaide rahuldamata, on vaide esitajal õigus pöörduda kohtusse ning sellisel juhul on vastustajaks teabevaldaja, mitte AKI, kuna teabenõudjal puudub subjektiivne õigus AKI vaideotsuse vaidlustamiseks (määruse p 5). Olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide rahuldamata jätmise korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole võimalik AKI vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel, et see sisaldab valesid faktiväiteid 2(7)
3-25-1432 (määruse p 6). Lisaks tuvastas kohus, et AKI on kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes juba korrigeerinud. AKI on nõndasamuti kinnitanud, et AKI vaideotsusesse ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust. Sellises olukorras pole eesmärgipärane kohustada AKI-t uut vaidemenetlust läbi viima ning kõiki faktiväiteid just vaideotsuse täiendamise teel parandama, kuna see ei muuda asjaolu, et soovitud teabe saamiseks tuleb kaebajal ikkagi teabevaldaja tegevust vaidlustada. Kui AKI vaatamata oma vigade tunnistamisele on jätnud vaideotsuse rahuldamata, pole määrav, kas ebatäpsuste parandused on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta vaideotsuses“ või eraldi vormistatud AKI vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise piirang on jätkuvalt kehtiv. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise vorm kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva. Olukorras, kus õigete faktide üle AKI ja kaebaja vahel vaidlus puudub ning AKI on oma eksimusi tunnistanud, pole tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Kaebajal tuleb kaebuse nõudeid muuta.
Kaebaja jäi 10.06.2025 avalduses oma kaebuses esitatud nõuete juurde.
Kohus on määratlenud kaebuse eesmärgi valesti. Kaebaja ei soovi, et Pärnu Linnavalitsus väljastaks teabenõudes palutud teabe, vaid soovib, et ametlikus dokumendis ei oleks tema kohta väljamõeldud, solvavaid, halvustavaid, au ja väärikust riivavaid ning kaebaja head nime kahjustavaid valesid faktiväiteid, mille tõele mittevastavust on vastustaja kinnitanud. AKI on vaideotsuses esitanud teadlikult kaebaja au ja väärikust teotavad, väljamõeldud ja valed faktiväited ning nende alusel põhjendanud teabevaldajale soodsa vaideotsuse tegemist. Kaebaja on seisukohal, et valede faktiväidete kõrvaldamine peab toimuma haldusmenetluses ning olema ühtlasi halduskohtus vaidlustatav. Kaebaja on esitanud kaebuse lähtuvalt HKMS § 45 lg-st 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale esitada kaebuse ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole ega pole kunagi olnud blogipidaja ning kaebaja ei tea, mida see blogipidamine tähendab. Kaebaja ei ole kunagi kusagil avaldanud ei negatiivseid ega mittenegatiivseid hinnanguid mitte kellegi suhtes.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi. Kohus jääb 02.06.2025 määruse p-s 6 väljendatud seisukoha juurde. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik AKI 17.04.2025 kirja tühistamine ning 14.04.2025 kirja nr 2.13/25/218-552-8 punktides 2 ja 3 toodud valede faktiväidete osas sisuliste paranduste tegemine vaideotsuses. Olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide rahuldamata jätmise korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole kohtu hinnangul võimalik AKI vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel, et see sisaldab valesid faktiväiteid. Valed faktiväited seonduvad kaebajale omistatud väidete ja hinnangutega, mitte Pärnu Linnavalitsuse tegevusega. Lisaks on AKI kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes ka korrigeerinud. Kaebaja on AKI-le nt ette heitnud vaideotsuse väiteid, et kaebaja annab või on andnud negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse ja/või selle teenistujate suhtes ning on kaebajat nimetanud blogijaks (kaebaja 05.04.2025, 07.04.2025 ja 17.04.2025 kirjad AKI-le). AKI on kaebajale vastanud mitmel korral. Negatiivse sisuga hinnangute ja arvamuste andmise väite osas vabandas AKI 14.04.2025 vastuses, et vaideotsuse punkti 21 oli ekslikult sattunud vale info. AKI lubas teha vastavasisulise paranduse ning saata selle kohta teavituse nii kaebajale kui ka Pärnu Linnavalitsusele (AKI 14.04.2025 kiri, p 2). AKI vabandas ka selle eest, et vaideotsuse punkti 21 on ekslikult sattunud vale info selle kohta, et kaebaja poolt dokumendi registreerija nime avaldamine on reaalne, ning lubas teha vastavasisulise 3(7)
3-25-1432 paranduse ning saata selle kohta teavituse nii kaebajale kui linnavalitsusele (AKI 14.04.2025 kiri, p 3). 25.04.2025 vastuses tunnistas AKI, et vale fakt vaide esitaja kui blogipidaja kohta on vaideotsusesse sattunud ekslikult ning sellega seoses on kaebajale 17.04.2025 kirjaga nr 2.1- 3/25/218-552-11 edastatud vaideotsuses vea parandamise teavitus (kaebuse lisa 9). AKI selgitas, et vaideotsusesse ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ega tulemust. Olukorras, kus seadusandaja on AKI vaideotsuse vaidlustamise välistanud ja seda on kinnitatud ka kohtupraktika, puudub kaebajal subjektiivne õigus taotleda vaideotsuse vaidlustamist ka väidetavate ebaõigete faktiväidete tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ebaõigetest faktiväidetest AKI-t mitmes pöördumises teavitanud ning AKI on need osaliselt ka omaks võtnud ning parandused teinud. Olukorras, kus AKI vaatamata oma vigade tunnistamisele on jätnud vaideotsuse rahuldamata, pole määrav, kas ebatäpsuste parandused on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta vaideotsuses“ või eraldi vormistatud AKI vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise piirangut see ei muuda. AKI on kaebaja taotlustega tutvunud ja kinnitanud, et tema lõppjäreldus sellest ei muutu. AKI kirjade näol ei ole tegemist haldusaktidega HMS § 51 lg 1 mõttes, mida oleks võimalik vaidlustada tühistamisnõudega (vt HKMS § 5 lg 1 p 1), vaid halduse toimingutega, mida on võimalik vaidlustada õigusvastasuse tuvastamise nõudega (vt HKMS § 5 lg 1 p 6), kui need toimingud kaebaja õigusi riivavad. Kohtu hinnangul kirjad, milles AKI oma väidete ebaõigust möönab, kaebaja õigusi ei riiva. AKI on teinud seda, mida kaebaja on soovinud, st ebaõigeid faktiväiteid tunnistanud ja need ümber lükanud. Kaebaja on jätnud Tallinna Halduskohtu 02.06.2025 määruses väljatoodud puudused kõrvaldamata. Kaebaja viidatud HKMS § 45 lg 4 kannab efektiivse õiguskaitse eesmärki, st pelgalt vaideotsuse vaidlustamine ei taga isiku õiguste kaitset, kui vaide esemeks olev haldusakt jääb endiselt kehtima. Avaliku teabe asjades on seadusandja teinud aga selge valiku, reguleerides, et AKI vaideotsus ei saa olla kohtumenetluse esemeks, st see ei saa rikkuda isikute õigusi sõltumata vaide esemest, vaid isikute õigusi rikub teabevaldaja tegevus. Vaidemenetlus on seaduses ette nähtud menetlusvorm langetatud otsuse järelkontrolliks kohtuvälises vormis. Isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole vahet, kas ebaõiged faktiväited kõrvaldatakse vaideotsuse teksti parandades või eraldiseisva kirjaga. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tallinna Halduskohtu 02.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Halduskohus hoiatas kaebajat 02.06.2025 määruse resolutsiooni punktis 3, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja palub 26.06.2025 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse tühistada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et AKI vaideotsus ja sellega seotud kirjad ei ole haldusaktid ega toimingud HKMS mõttes, mida saaks kohtulikult kontrollida. Tegemist on kaebaja põhiõiguste olulise rikkumisega – avalik võim on ametlikus dokumendis levitanud valesid ja solvavaid faktiväiteid kaebaja kohta ning neid ei ole ka AKI poolt vea tunnistamise järel eemaldatud. Asjaolu, et AKI vabandas ja edastas kaebajale kirja parandustega, ei 4(7)
3-25-1432 eemalda ega paranda avalikustatud vaideotsusest kaebajat solvavat, tema au ja väärikust riivavat väljamõeldist, millega on kõigil piiramatult võimalik tutvuda. Kaebus on esitatud lähtuvalt HKMS § 45 lg-st 4, kuna AKI 01.04.2025 vaideotsus nr 2.1-3/25/218-552 avaliku teabe asjas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata vaide esemest. AKI keeldumine valeväidete parandamisest on haldustoiming, mille õigusvastasus tuleb tuvastada. AKI tegevus rikub PS §-e 12, 13, 15 ja 17. Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus tunnistaks kaebuse vastuvõetavaks. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus tuvastaks õigusvastasuse seoses AKI tegevusega kaebaja 17.02.2025 vaide menetlemisel ning AKI 14.04.2025 ja 17.04.2025 kirjades lubatud sisuliste paranduste tegemata jätmisega vaideotsuses. Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus kohustaks AKI-t eemaldama 01.04.2025 vaideotsuse põhjendava osa p-s 21 toodud valeinfo. Kaebaja märgib, et kaebus ei ole suunatud AKI järelevalvemenetluse sisulise tulemi vaidlustamisele, vaid kaebaja soovib kaitsta oma au ja head nime seoses avalikustatud dokumendiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustaja seisukohta küsimata.
12.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, st halduskohtu 02.06.2025 määrusest lähtuvalt ei muutnud kaebuse nõuet. Halduskohus viitas AvTS § 46 lg-le 2, millest tulenevalt on AKI-le vaide esitanud isikul õigus vaide rahuldamata jätmisel pöörduda kohtusse teabevaldaja, mitte AKI vastu, ning AKI vaideotsus iseenesest ei ole kohtus vaidlustav ka siis, kui see sisaldab valesid faktiväiteid. Samuti leidis halduskohus, et AKI tegevus ei saaks ka kaebaja õigusi rikkuda, kuna AKI on oma eksimust tunnistanud ja õigete faktide üle vaidlus puudub. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus mõistis tema kaebuse eesmärki valesti, kuna ta ei ole kohtult soovinud Pärnu Linnavalitsusele esitatud teabenõude täitmist, vaid AKI vaideotsuses sisalduvate ebaõigete väidete ümberlükkamist.
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul ei olnud alust tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Riigikohtu halduskolleegium on 04.06.2013 määruse nr 3-3-1-86-12 p-s 15 selgitanud, et kaebuse muutmata jätmine kohtu poolt soovitatud viisil ehk sobiva nõude esitamata jätmine ei saa iseenesest olla käsitatav kaebuse puudusena HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kui kaebus samal ajal vastab formaalselt HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kui lähtuda kaebaja väljendatud eesmärgist, et ta soovib kohtule esitatud kaebusega üksnes AKI vaideotsuses esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamist ega vaidlusta mis tahes viisil Pärnu Linnavalitsuse tegevust, ei ole kaebuses ringkonnakohtu hinnangul selliseid formaalseid vajakajäämisi HKMS §-des 37–39 sätestatust, mis välistaksid kaebuse menetlusse võtmise. Halduskohtul on õigus selles, et seadusandja selgeks tahteks AvTS § 46 lg 2 kehtestamisel on olnud välistada AKI osalemine teabe nõudja ja teabevaldaja vahelises kohtuvaidluses. Erinevalt üldreeglist, et haldusakti osas kaebuse rahuldamisel kuulub rahuldamisele ka vaideotsuse suhtes esitatud kaebus, ei saa kohus teabevaldaja tegevuse peale esitatud kaebuse alusel ka AKI vaideotsust tühistada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-743, p 30). Sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldada, et 5(7)
3-25-1432 AKI vaideotsus ei saaks ühelgi tingimusel HKMS § 45 lg 4 I lause mõttes rikkuda isiku õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust seoses AKI vaideotsuses esitatud ebaõigete andmetega ei saa objektiivselt välistada. Põhimõtteline võimalus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks, kui see isiku õigusi sõltumata vaide esemest rikub, tuleneb ühtviisi nii HMS § 87 lg 2 p-st 3 kui HKMS § 45 lg-st 4. AKI vaideotsus on olemuselt haldusakt ja AvTS kui lihtseaduse § 46 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise korda ei saa tõlgendada nii, et see välistaks täielikult HKMS-ist kui konstitutsioonilisest seadusest tuleneva õiguse haldusakti halduskohtus vaidlustamiseks.
14.Vaatamata sellele, et kaebaja õiguste rikkumist ei saa täielikult välistada ja esitatud kaebus põhimõtteliselt saaks kaebaja õiguste kaitsele seoses AKI vaideotsuses ebaõigete andmete esitamisega kaasa aidata, leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruse põhjendustel esines alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Nimetatud säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses tooduga, et AKI vaideotsuses sisaldunud faktiväidete ümberlükkamise vorm ei saa iseenesest kaebaja õigusi rikkuda.
15.Ringkonnakohtule nähtub, et AKI veebilehel kättesaadavas vaideotsuses ja selle juurde lisatud paranduses1 ei ole avaldatud kaebaja nime. Kuivõrd avalikult kättesaadav vaideotsus ei seosta vaidlusaluseid faktiväiteid kaebaja nimega, ei saa kaebusega kaitstavaks huviks seega olla kaebaja kohta ebaõigete andmete avaldamise lõpetamine ega kaebaja kohta avaldatud väidete ümberlükkamine. Vaidlusalused väited on seoses kaebajaga avaldatud Pärnu Linnavalitsusele, kelle seisukohtadest need sisuliselt ka pärinesid, ning kohtule. Kaebaja kaitstav huvi saab sellises olukorras olla vaid see, et AKI ei oleks vaideotsuses ebaõigeid andmeid kasutanud, mis aga ei saa kaebaja õigusi sisuliselt rikkuda, kuna AKI on kinnitanud, et vaideotsusesse ekslikult sattunud valed väited ei mõjutanud vaideotsuse sisu ega tulemust. Liiatigi on AKI kaebaja ees ebaõigete väidete kasutamise pärast vabandanud ja möönnud nende ebaõigsust. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive, mida ei saa küll formaalselt välistada, saab sellises olukorras lugeda sisuliselt olematuks.
16.Samuti on kaebus õiguslikult ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et vaideotsuse HMS § 59 alusel parandamine ei ole tehtud kaebajale meelepärases vormis. Haldusorganil on ilmse ebatäpsuse parandamiseks valida mitme mooduse vahel ning parandamise viis on haldusorgani valida. Asjaoludest nähtub, et AKI on väidete ebaõigsust kirja teel möönnud, millega on väited ümber lükatud ja kaebaja õiguste riive kõrvaldatud. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kaebusega kaitstav õiguste riive on pelgalt teoreetiline ning halduskohtu määruse kaalutlused täidavad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 koosseisu, tuleb halduskohtu määruse põhjendusi õigusliku aluse osas muuta ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
18.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.