Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-20-1265 § 213 lg

p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-20-1265 peeta välissuhtlemiseks Eesti Vabariigi suhtlemist Euroopa Liiduga. Sõltumata eeltoodust ei saaks õigusliku hinnangu väljastamine riigi välissuhtlemist kuidagi kahjustada. Euroopa Komisjoni kritiseerimist ei saa pidada välissuhtlemist kahjustavaks. Vastustaja ei ole Euroopa Komisjoni otsust vaidlustanud ega ühinenud Euroopa Üldkohtu menetlusega. Jääb arusaamatuks, kuidas saab õigusliku hinnangu avalikustamine kahjustada välissuhtlemist, kui ainuke käimasolev menetlus on riigisisene halduskohtumenetlus, mis algas pärast õigusliku hinnangu väljastamisest keeldumist. Tegemist on advokaadibüroo õigusliku arvamusega, mitte Eesti riigi seisukoha või sisedokumendiga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 art 4 lg 2 kohustab piirama juurdepääsu Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidele. Õiguslik hinnang ei ole selline dokument. Asjakohatu on vastustaja viide Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra art-le 38, mis näeb ette, et kolmandad isikud ei või tutvuda kohtuasja toimikuga. Õigusliku hinnangu näol ei ole tegemist kohtutoimiku dokumentidega. Vastustajal ei saa olla ärisaladust, samuti ei saa õiguslik hinnang sisaldada Advokaadibüroo Derling Primus ärisaladust. Vastustaja dokumendiregistris on AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel seatud piirangu kehtestajana märgitud Advokaadibüroo Derling Primus OÜ. Juurdepääsupiirangut ei saa kehtestada eraõiguslik kolmas isik. Õiguslik hinnang võib olla juurdepääsupiiranguga kaebaja ärisaladuse kaitseks, kuid ei saa keelduda selle teabe väljastamisest kaebajale. Õiguslik hinnang on analüüs, mida AvTS § 36 lg 1 p 8 keelab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. Analüüside avalikustamise kohustus tuleneb veel AvTS § 28 lg 1 p-st 18. Dokumendile AvTS § 35 lg 2 p 4 alusel juurdepääsupiirangu kehtestamiseks peab vastustaja pidama tsiviilvaidlust, mida kaebaja ja vastustaja vahel ei ole. Ka ei ole seda alust märgitud juurdepääsupiirangu alusena dokumendiregistris. Asjakohane ei ole argument, et tsiviilvaidlus ei ole välistatud. Vastustaja peaks põhjendama, kuidas kahjustab dokumendi avalikustamine tema huve. Riigi soov varjata enda ebaseaduslikku tegevust ei saa olla juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks. Samuti ei saa selleks olla vastustaja poole esile toodud asjaolu, justkui oleks õigusliku analüüsi avalikustamise puhul tegemist tasuta õigusabi andmisega, või see, et dokument on läbi käinud valitsuskabineti nõupidamiselt.

3-20-1265 3-19-743, p 17). Teabenõude täitmisest keeldumine saab avaliku teabe puhul olla vaid erandlik, mistõttu peavad isikule avaliku teabe väljastamisest keeldumiseks esinema kaalukad põhjendused ning avaliku teabe väljastamisest keeldumisel ei ole asjakohane väide, et kaebajale on analüüsi aluseks olevad asjaolud teada. VäSS seletuskirja 365 SE I kohaselt ei käsitata pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga viimasega suhtlemist välissuhtlemisena. Samas kehtestab VäSS ka mõned erandid. Arvestades, et AvTS § 35 lg 1 p 3 kehtestati ajal, mil välissuhtlemise all mõisteti VäSS-s ka suhtlust Euroopa Liiduga, ning ka praegu ei ole Euroopa Liiduga suhtlemine täielikult VäSS-i kohaldamisalast väljas, ei saa AvTS § 35 lg 1 p 3 sisustamisel Euroopa Liiduga suhtlemist välissuhtlemisest välistada. Kuna vaidlusalune õiguslik hinnang puudutab Euroopa Komisjoni otsust, võib olla tegemist välissuhtlemist puudutava dokumendiga. Õigusliku hinnangu väljastamine kaebajale ei saa välissuhtlemist kahjustada. Välissuhtlemist võib kahjustada riigi enda halvustav seisukoht Euroopa Komisjoni suhtes. Käesoleval juhul on tegemist Maaeluministeeriumi tellitud õigusliku analüüsiga Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustamise perspektiivide osas. Sellise analüüsi tegemist saab pidada igati tavapäraseks. Seejuures ei ole vastustaja Euroopa Komisjoni otsust Euroopa Üldkohtus vaidlustanud ega ka ühinenud Euroopa Üldkohtu menetlusega. Isegi kui omistada õigusliku hinnangu seisukohad vastustajale, ei saa neid pidada välissuhtlemist kahjustatavateks. Vastasel juhul peaks igat Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustamist pidama riigi välissuhtlemist kahjustavaks, kuigi tegemist on tavapärase õiguskaitsevahendiga, mille kasutamist ei saa riigile ette heita. Seega ei ole õiguslikule hinnangule AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel juurdepääsupiirangu kehtestamise eeldused täidetud ning sellel alusel teabe väljastamisest keeldumine oli õigusvastane. Vastustaja on dokumendi väljastamisest keeldumise põhjendamisel vaide- ja kohtumenetluses tuginenud ka AvTS § 35 lg 2 p-le 4, mis sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. Vastustaja ei ole nimetatud alusel õiguslikule hinnangule juurdepääsupiirangut kehtestanud, kuid see, et haldusorgan on jätnud asjakohase õigusliku aluse märkimata, ei tähenda tingimata, et keeldumine oli õigusvastane, kui asjakohane regulatsioon on olemas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.09.2007 otsus nr 3-3-1-33-07, p 16). AvTs § 35 lg 2 p 4 alusel juurdepääsupiirangu kehtestamiseks peab eksisteerima konkreetne tsiviilkohtumenetlus. Õige pole vastustaja väide, et tsiviilkohtumenetlus vältab kogu nõude aegumise tähtaja ka ilma kohtusse pöördumiseta. See, et vastustaja peab tõenäoliseks tulevikus kaebaja poolt rendilepingu muutmise või lõpetamise vaidlustamist, ei ole käsitatav tsiviilkohtumenetlusena. Seega ei olnud vastustajal AvTS § 35 lg 2 p 4 alusel võimalik kaebajale õigusliku hinnangu väljastamisest keelduda. Samuti ei saa vastustaja dokumendi väljastamisest keelduda, tuginedes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud poolte võrdsuse põhimõttele, kuivõrd need õigusaktid ei ole suunatud haldusorganite õiguste kaitsele, vaid haldusorganid peavad neis sätestatud õigusi isikutele tagama. Potentsiaalse kohtumenetluse hirmus ei saa vastustaja keelduda avaliku teabe väljastamisest, kuna see pärsiks avalikkuse järelevalvet haldusorgani tegevuse üle. Õigusliku hinnangu kaebajale väljastamist ei saa võrdsustada põhjendamatu konkurentsieelise või riigilt õigusabi saamisega. Vastustaja on selgitanud, et õiguslik hinnang telliti selleks, et 4(9)

3-20-1265 saada ka asutuseväline hinnang selle kohta, kui otstarbekas on Eesti Vabariigil Euroopa Komisjoni otsust vaidlustada ning milline oleks otsuse vaidlustamise perspektiiv ja otsuse vaidlustamata jätmise tagajärjed. Järelikult on õiguslik hinnang koostatud vastustaja seisukohast ja vajadustest lähtudes. Asjaolu, et õiguslikus hinnangus esitatud seisukohad võivad potentsiaalselt olla ka kaebajale praegustes või tulevastes menetlustes kasulikud, ei ole võrdsustatav tasuta riigi õigusabi andmisega. Vastustajal ei ole advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingust tulenevat keeldu õiguslikku hinnangut kolmandatele isikutele avaldada. Asjas ei oma tähtsust, kas seadusandja eesmärgiks oli käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva teabe väljastamise võimaldamine või mitte, kuivõrd pelgalt sellest ei saa tuletada võimalust teavet mitte väljastada. AvTS ei võimalda eelseisva kohtuasja ootuses teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada. Teabe väljastamisest saab teabevaldaja keelduda ainult AvTS-ist tuleneva aluse olemasolul. Ainus õiguslik alus, mis võimaldas vastustajal õiguslikule hinnangule juurdepääsupiirangu seada, oli AvTS § 35 lg 1 p 17 (ärisaladuse kaitse). See aga ei tähenda, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale õigusliku hinnangu väljastamisest. Nimelt reguleerib AvTS § 38 juurdepääsu andmist üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele. AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Seega on tegemist kaalutlusotsusega, mida tuleb igal juhul põhjendada, olenemata sellest, kas säte selleks eraldi kohustab. Kuivõrd vastustaja on vastavad kaalutlused esitanud alles vaide- ja kohtumenetlustes, saab järeldada, et vastustaja ei ole AvTS § 38 lg 4 alusel teabe väljastamisest keeldumisel kaalunud, kuidas kaitseb ainus õiguspärane juurdepääsupiirang – teabe asutuse siseseks kasutamiseks tunnistamine ärisaladuse kaitseks – riigi huvisid. Kaebajale tema enda ärisaladuse avalikustamine ei saa mingil viisil riigi huve kahjustada. Kuivõrd muudel alustel ei olnud vaidlusaluse õigusliku hinnangu asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks tunnistamine õiguspärane, ei saa AvTS § 38 lg 4 kohaldamisel arvestada ka muude riigi huvidega, mis ei ole seotud juurdepääsupiirangu eesmärgiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1265 menetluse käiku ja sellele omast läbirääkimiste protsessi. Lõppjäreldus, kas otsus vaidlustada, ei kujuta iseendast välissuhtlemist kahjustavat asjaolu. Menetlusega seotud teabe avalikustamine ajal, mil menetlus kestab, võib kahjustada menetluse kulgu ning seeläbi saab kahjustada lõpplahendus. Õiguslikule hinnangule juurdepääsupiirangu kehtestamisel lähtutakse Eesti halduspraktikas juurdunud ühtsest lähenemisest, et kõigi Euroopa Liidu kohtu menetluste ja ka Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluste puhul kehtestatakse menetlusega seotud dokumentidele juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel. Selline praktika on analoogne Euroopa Liidu institutsioonides kehtiva praktikaga. Kui Eestis toimuks Euroopa Liidu institutsioone ja nende menetlusi puudutava teabe valimatu avalikustamine, kahjustaks see selgelt Eesti riigi suhtlemist Euroopa Liidu institutsioonidega, sest seisukohtade Eestile avaldamine tähendaks ühtlasi ka nende avalikustamist. Teabele piirangu kehtestamine on põhjendatud vähemalt kuni Euroopa Kohtus algatatud vaidluse lõppemiseni. Lisaks sisaldab hinnang läbivalt hinnangut Euroopa Komisjoni poolt tehtud otsusele, mida Eesti riik ei vaidlustanud ja asus täitma, kuid mille kaebaja on vaidlustanud Euroopa Kohtus. Kui anda kaebajale teave, milles on riigi vahenditest analüüsitud Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustamise võimalusi, jätab selline tegevus kaudse vaidlustamise mulje ning oleks selges vastuolus riigi lojaalsuskohustusega. AvTS § 35 lg 2 p 4 lubab tunnistada asutusesiseseks teavet, mis kahjustaks tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid. Halduskohus leidis vääralt, et selle aluse kohaldamiseks peab eksisteerima kohtus toimuv tsiviilkohtumenetlus. AvTS-i norm ei täpsusta, millise õigusakti tähenduses tuleb selles kasutatud termineid mõista. Analüüsides tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS), hõlmab see ka neid toiminguid, kus alles valmistatakse kohtuasjas osalemist ette. See võib toimuda kogu nõude aegumise tähtaja vältel. Riiki käsitatakse riigi esindamist reguleerivates õigusaktides menetlusosalisena juba siis, kui alles kavatsetakse kohtusse pöörduda. Riigi huvide kahjustamine tekib, kui leida, et erinevalt teistest tsiviilkohtumenetlust kaaluvatest või selles osalevatest isikutest peaks riigi kaalutlused olema vastaspoolele teada. Sellega kaasneks poolte ebavõrdne kohtlemine ja võistlevuse põhimõtte rikkumine. Vaidlusalune õiguslik hinnang puudutab mitmeid käimasolevaid ja peatselt algavaid menetlusi. Euroopa Komisjoni otsuse täitmiseks tegi maaeluminister kaebajale 27.03.2020 ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise otsuse, mille peale on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-20-620). Lisaks tuleneb Euroopa Komisjoni otsusest, et vastustaja peab riigiabi andmise lõpetamiseks otsustama, kas muuta või lõpetada kaebajaga sõlmitud rendileping. On tõenäoline, et kaebaja vaidlustab lepingu lõpetamise. Õiguslikus hinnangus väljendatud seisukohad puudutavad riigi õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusi ning riske ehk teisisõnu riigi võimalikku õiguspositsiooni potentsiaalses kohtuvaidluses, aga ka rendilepinguga seonduva üle otsustamisel. Ebaseadusliku riigiabi andjana on riik menetlusosaline nii Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses kui ka riigisisestes kohtumenetlustes. Seega ei ole asjakohane arvata, et õiguslik hinnang ei saa mõjutada Euroopa Kohtu menetlust ja seeläbi Eesti välissuhtlemist. Kaebajale ei keeldutud õigusliku hinnangu väljastamisest AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel. Vastustaja esitas asjakohased põhjendused vaidemenetluses ja tugines AvTS § 35 lg 1 p-dele 3 ja 4. AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel kehtestati juurdepääsupiirang kaebaja ärisaladuse kaitseks teiste isikute eest, kes samuti oleks võinud taotleda õigusliku hinnangu väljastamist. Seega ei saa viide AvTS § 35 lg 1 p-le 17 kaebaja õigusi rikkuda.

6(9)

3-20-1265

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-20-1265

8(9)

3-20-1265 AKI on vaideotsuses pidanud põhjendatuks vastustaja seisukohta, et riigi välissuhtlemist kahjustab asjaolu, et riik ei pidanud vajalikuks komisjoni otsust vaidlustada, kuid edastab enda tellitud analüüsi kaebajale, kes on komisjoni otsuse vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu pole AvTS § 35 lg 1 p 3 kohaldamiseks piisav. Ei ole usutav, et riigiabiks peetakse olukorda, kus kaebaja saab tasuta tutvuda teda mitte esindava advokaadibüroo juriidilise analüüsiga. Vastustaja keeldus teabe avaldamisest 31.03.2020, selleks ajaks oli Euroopa Liidu Üldkohtule kaebuse esitamise tähtaeg (24.03.2020) möödunud. Riik oli asunud komisjoni otsust täitma ning edastanud 27.03.2020 kaebajale otsuse ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohta. Pole põhjust väita, et õigusliku hinnangu kaebajale edastamisel oleks Eesti Vabariik olnud Euroopa Liidule ebalojaalne. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et asjaolu, et riik tellis komisjoni otsuse vaidlustamise perspektiivi väljaselgitamiseks õigusliku analüüsi, ega analüüsis endas sisalduv pole teabeks, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.