Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-1874 8. august 2019 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Urmas Tenno kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuvõla tasumise korralduse ja intressinõude tühistamiseks Kaebaja Urmas Tenno, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2018. a otsus Urmas Tenno kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2018. a otsus osas, milles kaebus jäeti intressinõuet puudutavas osas rahuldamata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 6. septembri 2016. a intressinõue nr 13-3/133476.
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 24 eurot.
1.Urmas Tenno (kaebaja) vastu alustati 2011. aastal kriminaalmenetlust seoses maksude deklareerimata ja tasumata jätmisega. Kriminaalmenetluses arestiti kaebaja vara kogusummas 85 341 eurot 8 senti. Kaebajale heideti kriminaalmenetluses ette, et ta jättis ajavahemikul jaanuarist 2010 detsembrini 2011 maksuhaldurile esitamata käibedeklaratsioonid ja 2010. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. 27. aprillil 2016 esitas ta parandusdeklaratsioonid.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 20. juunil 2016 kaebajale korralduse maksuvõla tasumiseks, lähtudes kaebaja esitatud parandusdeklaratsioonidest.
3.Kaebaja esitas MTA 20. juuni 2016. a korralduse peale vaide, milles märkis, et isegi kui mitte lugeda kriminaalmenetluses arestitud vara arvel maksusumma tasutuks, oleks korralduse sundtäitmine ja temalt maksuintressi nõudmine maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lõike 3 järgi lubamatu. MTA jättis vaide 12. augustil 2016 rahuldamata. Vaideotsuses märkis MTA, et maksuvõla kustutamine on eraldi menetlus ning MKS § 114 lõike 3 alusel maksuvõla kustutamise eelduseks on maksukohustuslase kirjalik taotlus.
3-16-1874
4.Tartu Maakohus tegi 19. juulil 2016 kriminaalasjas kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3891 lõike 1 järgi. Maakohus kohustas kandma kaebajale kuuluva arestitud raha kogusummas 85 341 eurot 8 senti MTA ettemaksukontole kaebaja 27. aprillil 2016 esitatud 2010. ja 2011. a parandusdeklaratsioonide järgi tekkiva maksukohustuse ja sellelt tasumisele kuuluva intressi katteks. Kokkuleppe kohaselt tuli sellest üle jääv raha kaebajale tagastada.
5.MTA esitas 6. septembril 2016 intressinõude, mille kohaselt oli kaebajal tasumata maksusummadelt kogunenud intressi 72 763 eurot 85 senti. Kuna 10 993 eurot 78 senti sellest tasuti kriminaalmenetluses arestitud raha arvel, nõuab MTA kaebajalt intressinõudega 61 770 eurot 7 senti.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 20. juuni 2016. a korralduse ja 6. septembri 2016. a intressinõude tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kaebaja raha arestimise päeva lugeda maksu tasumise päevaks. Seega välistas MKS § 118 lõige 3 intressinõude esitamise, sest maksusumma oli täielikult tasutud juba enam kui aasta tagasi. Vastuolus MKS § 119 lõike 1 punktiga 5 ületab intressinõude summa maksuvõla tasumise korralduses toodud summat. Kui MKS ei võimalda lugeda maksusummat tasutuks selle arestimisest kriminaalmenetluses, on see põhiseadusega vastuolus. Kaebaja esitas vaidemenetluses taotluse MKS § 114 lõike 3 alusel intressivõla kustutamiseks, seega saanuks maksuhaldur seda ka menetleda.
7.Tartu Halduskohus jättis 12. aprilli 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul saab MKS § 105 lõike 1 järgi lugeda maksuvõla tasutuks üksnes sellest hetkest, kui raha on laekunud selleks ettenähtud kontole, st isiku ettemaksukontole. Kuna Tartu Maakohtu 19. juuli 2016. a otsus jõustus 4. augustil 2016, ei olnud maksuvõlg enne seda tasutud. Kuna maksuvõlg ei teki selle tasumiseks korralduse andmisega, ei ole korralduses märgitud summa intressinõude õiguspärasuse seisukohast oluline. 27. aprilli 2016. a parandusdeklaratsioonidest tulenevalt oli kaebaja põhivõlg 72 806 eurot 53 senti.
8.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis
26.aprilli 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi enda otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Maksusumma arvutab välja kas maksukohustuslane ise maksudeklaratsiooni esitades või määrab selle kindlaks maksuhaldur maksuotsusega. Praegusel juhul esitas kaebaja 2010. ja 2011. a maksudeklaratsioonid 27. aprillil 2016. Seega ei olnud 20. juuni 2016. a seisuga maksusumma suurus poolte vahel vaieldav ning kaebaja polnud seda veel tasunud. 20. juuni 2016. a korralduse sisuks oli anda kaebajale maksuvõla tasumiseks konkreetne tähtaeg, millest alates oli maksuhalduril võimalik rakendada sundtäitmist. MKS § 10 lõike 2 punkti 3 järgi on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Seega oli MTA korraldus õiguspärane.
8.2.Kaebaja maksuvõlg koosnes erinevate perioodide tasumata käibe- ja tulumaksust. Intressinõude lisaks olevast tabelist nähtub, et ükski intressinõue ei ületa põhivõlga. Kaebaja tähtajaks tasumata jäetud maksusummadeks olid tema 27. aprillil 2016 esitatud maksudeklaratsioonidel kajastatud summad, mille kogusumma 72 806 eurot 53 senti oli välja toodud ka Tartu Maakohtu 19. juuli 2016. a otsuses. See summa on intressinõude laeks.
8.3.Kaebaja vara arestiti kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks. Alles kokkuleppe alusel, mille Tartu Maakohus kinnitas, tuli kaebajale kuuluv raha kanda MTA ettemaksukontole kaebaja maksuvõla ja sellelt tasumisele kuuluva intressi katteks. Kaebaja vara arestimine tähendas sisuliselt tema vara külmutamist kuni selguse saabumiseni, mida tuleb sellega edaspidi peale hakata. Seetõttu ei saa arestitud varal olla maksuõiguslikult sama toimet nagu ettemaksukontol oleval rahal. Kaebaja
2(4)
3-16-1874 on kõnealuse olukorra ise põhjustanud, sest tal oli võimalus esitada õigel ajal korrektsed maksudeklaratsioonid.
8.4.MTA on selgitanud, et kaebaja ei ole esitanud taotlust MKS § 114 lõike 3 alusel maksuvõla kustutamiseks. MTA selgitustes pole põhjust kahelda.
9.Riigikohus peatas asjas menetluse 2. oktoobril 2018 kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni asjas nr 3-16-2514 ning uuendas menetluse 16. aprillil 2019.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
10.1.Maksud jäid deklareerimata ja tasumata tõepoolest kaebaja süül. Selle eest on kaebajat kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus ei ole arvestanud kriminaalmenetlust ja kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. MTA andis 20. juuni 2016. a korralduse, olgugi et nii MTA-ga kui ka prokuratuuriga oli kooskõlastatud, et kaebaja esitab maksudeklaratsioonid, ning MTA teadis, et kokkuleppe kohaselt kantakse maksusummad maksuhaldurile üle. Sellises olukorras polnud MTA-l vaja korraldust anda. Samuti oli ebaproportsionaalne seejärel arestida kaebaja pangakonto.
10.2.Kriminaal- ja haldusmenetluse läbiviimist ühe haldusorgani poolt tuleb käsitada erinevalt tavapärasest maksusuhtest. Kogu kaebaja vara oli vastustaja valduses. Sellega halvati igasugune võimalus nii maksude kui ka intresside tasumiseks. Vastustajal oli kindlus, et ta saab maksud tasutuks lugeda selle raha arvel. Kui MKS § 105 lõiget 5 ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et ka maksuhalduri arestitud summad loetakse intressiarvestuse mõttes tasutuks arestimise hetkest, siis tuleb kontrollida, kas see olukord on põhiseaduspärane.
11.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. MTA märgib, et Riigikohus on
26.märtsil 2019 haldusasjas nr 3-16-2514 tehtud otsuses selgitanud, et kriminaalmenetluses raha arestimisel ei saa lugeda maksukohustust täidetuks. Seega on põhjendamatu kaebaja käsitlus, justkui tuleks arestitud summad lugeda intressiarvestuse mõttes tasutuks arestimise hetkest. 20. juuni 2016. a korralduse andmise ajaks ei olnud maksusumma tasutud. Seega oli MTA-l õigus anda korraldus maksuvõla tasumiseks ja kuivõrd võlga ei tasutud ka korralduses märgitud tähtaja jooksul, oli MTA-l õigus alustada sundtäitmist. Kuna kaebaja jättis maksud seaduses sätestatud tähtpäevadeks tasumata ning asjas ei esinenud ühtegi MKS §-s 119 sätestatud intressi mittearvestamise alust, on ka intressinõue õiguspärane.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium tegi 26. märtsil 2019 otsuse asjas nr 3-16-2514, mis puudutas kaebajaga samas kriminaalmenetluses süüdi tunnistatud isiku maksukohustust. Analoogselt kaebajaga oli sel isikul kriminaalmenetluses arestitud maksukohustust ületavas kogusummas vara. Selles otsuses selgitas kolleegium järgmist: 1) vara arestimisega tagati sisuliselt, et riik saaks tasumisele kuuluva maksusumma kätte (p 11); 2) vara arestimisel ei saanud lugeda maksukohustust täidetuks (p 12); 3) kui vara on arestitud sisuliselt selleks, et tagada maksukohustuse täitmine, siis ei saa maksuintress enam täies mahus oma eesmärke täita (p 15); 4) lisaks arestitud varale eraldi maksukohustuse täitmine oleks vähemalt ajutiselt kaasa toonud majandusliku topeltmaksustamise (p 16); 5) seetõttu on niisuguses olukorras MKS § 114 lõike 3 kohaldamisel maksuhalduri kaalutlusruum oluliselt vähenenud (p 18). Nendest seisukohtadest tuleb lähtuda ka praeguses asjas.
3(4)
3-16-1874
13.Kuna kaebajal oli maksuvõlg, oli MKS § 129 lõike 1 järgi vastustajal õigus anda talle korraldus maksuvõla tasumiseks. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta, kui otstarbekas see kujunenud olukorras oli.
14.Asjas ei esinenud ühtegi sel ajal kehtinud MKS §-s 119 sätestatud intressi mittearvestamise alust. Samas viitas kaebaja juba 21. juulil 2016 (st enne intressinõude andmist) MTA 20. juuni 2016. a korralduse peale esitatud vaides, et intressivõlg tuleb MKS § 114 lõike 3 järgi kustutada. MTA leidis vaideotsuses, et MKS § 114 lõike 3 alusel intressivõla kustutamine on teine menetlus ning kaebaja pole sellist taotlust esitanud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 3. mail 2017 asjas nr 3-3-1-80-16 tehtud otsuse punktis 23 selgitas kolleegium, et olukorras, kus isik viitas vaides intressivõla ebaõiglusele, sisaldas dokument lisaks vaidele MKS mõttes veel teisigi taotlusi, ning vaidemenetluses või samal ajal toimuvas haldusmenetluses kustutamise kohta otsuse tegemine on kooskõlas menetlusökonoomia ja menetlusosalise õiguste kaitse põhimõttega. Ka praeguses asjas oli kaebaja tahe vaidena pealkirjastatud dokumendis ilmselge, mistõttu pidanuks MTA taotluse lahendama.
15.Eespool viidatud asjas nr 3-16-2514 selgitas kolleegium, et MKS § 114 lõike 3 alusel taotluse esitamisel ei muutu varem tehtud intressinõue õigusvastaseks (p 18). Praegusel juhul on olukord teistsugune, sest kõnealune taotlus esitati poolteist kuud enne intressinõude tegemist. Rahandusministri 2. mai 2002. a määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 51 lõike 4 järgi vaatab maksuhaldur maksuvõla kustutamise taotluse läbi ja teeb selle kohta motiveeritud otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Seega tulnuks ja saanuks taotlusega enne intressinõude esitamist arvestada. Taotluse lahendamata jätmine tingis praeguses olukorras, kus maksuhalduri kaalutlusruum oli oluliselt vähenenud, ebaõiglases suuruses intressinõude tegemise.
16.Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti kaebus rahuldamata intressinõuet puudutavas osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tühistab 6. septembri 2016. a intressinõude.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on asjas tasunud kokku 30 eurot riigilõivu. Üheski kohtuastmes pole ta menetluskulude nimekirja esitanud. HKMS § 108 lõike 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus jääb rahuldamata maksuvõla tasumise korraldust puudutavas osas, kuid rahuldatakse intressinõuet puudutavas osas. Kaebuse eesmärki ja asjaolusid arvestades tuleb kaebuse intressinõuet puudutavat osa pidada märgatavalt olulisemaks kui maksuvõla tasumise korraldust puudutavat osa. Seetõttu tuleb kaebus lugeda rahuldatuks 80% ulatuses ning vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 24 eurot.
18.Kaebaja tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lõige 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.