lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-148/20

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-148/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6682
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-148

Haldusasi

V.V kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.12.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00771-9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.V, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. veebruari 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. veebruari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-148 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.08.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-148 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 08.02.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/027966-75, millega nõudis MaaStella OÜ-lt (registrikood 12165373) tagasi ettemaksukontole täidetud 2014. a septembri tagastusnõude summas 4843,59 eurot. MTA korrigeeris 18.09.2017 otsusega nr 12.2-3/027966-76 MaaStella OÜ-le 08.02.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/027966-75 määratud maksusummat ning MaaStella OÜ lõplikuks maksukohustuseks jäi 103 311,23 eurot (sh tulumaks 75 151,82 eurot ja käibemaks 28 159,41 eurot). Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA maksukontrolli tulemusel, et MaaStella OÜ oli alusetult kajastanud sisendkäibemaksu Mexer Building OÜ, Domanus OÜ ning ISL Partners OÜ poolt väljastatud arvete alusel. Tegelikkuses arvetel näidatud kaupu ja teenuseid eelpoolnimetatud äriühingutelt ei soetatud. MaaStella OÜ oli teadlik, et äriühingud ei ole tegelikud teenuse osutajad ega kauba müüjad. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et MaaStella OÜ ei osutanud ka ise teenuseid Metallehitus OÜle, P&B Weld OÜ-le ega BaltWork Stiil OÜ-le.
2.MaaStella OÜ ei täitnud maksuotsust ega tasunud määratud maksusummat ettenähtud tähtajaks. Harju Maakohtu 12.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2259 kuulutati välja MaaStella OÜ pankrot.
3.MTA väljastas 01.11.2017 V.Vle vastutusotsuse projekti nr 13-7/00771-6, millele V.V esitas 16.11.2017 eriarvamuse.
4.MTA kohustas 11.12.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00771-9 V.Vi solidaarselt MaaStella OÜ-ga (pankrotis) tasuma maksuvõla 103 311,23 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli V.V MaaStella OÜ juhatuse liige perioodil 20.03.2014‒14.07.2016 ning osanik 20.03.2014‒20.03.2015. Maksuvõlga ei ole võimalik nõuda sisse äriühingu enda vara arvelt. Maksuhaldur oli MaaStella OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses ja V.V suhtes läbiviidud vastutusmenetluses kogutud andmetele tuginedes seisukohal, et V.V on võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses rikkunud maksukohustust tahtlikult. Vastutusotsuse kohaselt on kontrolli tulemusel selgunud, et äriühingu ainuke juhatuse liige deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud ja tasumata neilt tulumaksu. Sellega rikkus äriühingu juhatuse liige kohustust tagada äriühingu deklareerimiskohustus ning selle tagajärjel tekkis äriühingule maksuvõlg. Tuvastatud on äriühingu juhatuse liikme süüline tegevus ‒ ebaõigete arvete kajastamine sisendkäibemaksu hulgas ja maksustatava käibe hulgas, ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemine ning nende deklareerimata jätmine. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole saabunud.
5.V.V esitas vastutusotsusele 08.01.2018 vaide, mille MTA jättis 23.01.2018 vaideotsusega rahuldamata.
6.V.V esitas 22.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse 11.12.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00771-9 tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse järeldusega, et Mexer Building OÜ-ga tegelikult tehinguid ei toimunud. MaaStella OÜ rentis Mexer Building OÜ-lt traktoreid ning tellis tööjõurendi 2(15)

3-18-148 teenust. MTA poolt viidatud arvete ja aktide puudused on ebaolulised ning neist ei saa järeldada, et tehinguid ei toimunud. Arved vastavad käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Maksumenetluses on äriühing piisava põhjalikkusega selgitanud tehingute üksikasju. Renditud traktoritega sõideti otse objektile Kiili vallas ja Paldiskis. Mexer Building OÜ rentis omakorda traktorid NovaDetail OÜ-lt. Asjaolu, et NovaDetail OÜ ei omanud registrite kohaselt väljarenditavat tehnikat, oskab selgitada vaid NovaDetail OÜ, kellele on MTA saatnud kontrollimenetluse käigus küll korralduse segituste saamiseks, kuid see on jäänud täitmata. Seega on maksuhaldur uurimiskohustust rakendanud puudulikult. Samuti ei saa sellest, et Paldiski ja Kiili objektide omanike selgituste kohaselt töötasid objektidel teiste äriühingute traktorid, teha järeldust, et MaaStella OÜ poolt renditud traktoreid objektil ei olnud. Maksuotsuse viited sellele, et Mexer Building OÜ on reaalselt mittetegutsev äriühing, on ebaõiged. Selle järelduse on MTA teinud pärast kontrollitavat perioodi ilmnenud asjaoludele tuginedes. Mexer Building OÜ-lt saadud tööjõurendi teenust puudutavad maksuotsuse järeldused on põhjendamatud. Töötajate tööaja arvestust pidas MaaStella OÜ, kuid see ei ole säilinud. Tegemist ei ole raamatupidamise algdokumendiga raamatupidamise seaduse (RPS) mõistes ning seega ei ole kohustust neid dokumente säilitada. Asjaolust, et Mexer Building OÜ-l puudus vastav registreering majandustegevuse registris (MTR), ei järeldu, et tööjõurendi teenust tegelikult ei osutatud. Mexer Building OÜ ei rentinud välja vaid oma töötajaid. Seega on põhjendamatu MTA viide sellele, et kuni 2014. a novembri keskpaigani ei olnud Mexer Building OÜ-l tööjõurendi teenuse osutamiseks piisavalt töötajaid. Novembris tööle võetud Digimet Grupp OÜ endiste töötajate ütluste põhjal ei saa teha järeldust, et Mexer Building OÜ neid tegelikult tööle ei võtnud. Seletused võeti vaatluse käigus kiirkorras, mitmed olulised asjaolud jäeti uurimata. ISL Partners OÜ-lt ostis MaaStella OÜ rongirataste treimise pinke. Rongirataste treimise pingi loojaks on kaebaja elukaaslane A.A. Kokku oli 4 mobiilset rongiveeremi rataste treimise pinki. Vene raudteega oli kokkulepe 11 treipingi tarneks, kuid tehingu katkestas majanduskriis. Treipingid liikusid laost lattu ning üks neist sattus lattu, mis kuulus ISL Partners OÜ-le. A.Al ega MaaStella OÜ-l ei olnud pingi 1AK200 osas juriidilist omandiõigust. A.A oli ainus isik, kes teadis, mida pinkidega teha ning kellel oli reaalne turg pinkidele. Seetõttu ostis MaaStella OÜ ISL Partners OÜ-lt rongirataste treimise pingid 22 500 euro eest välja, kuid 02.10.2014 müüs selle 38 400 euro eest edasi. Tehing oli kasumlik ning selle majanduslik sisu loogiline. Vaidlust ei ole, et pingid olid reaalselt olemas ja need eksporditi. Seega ei ole sisendkäibemaksu deklareerimise piiramine põhjendatud. Domanus OÜ-lt soetas MaaStella OÜ samuti tööjõu rendi teenust, MTA vastupidised väiteid on põhjendamatud. Vastava lepingu puudumine ei tähenda, et teenust ei osutatud. Töötajate tööaja arvestus oli olemas, kuid see ei ole säilinud. Viited Domanus OÜ käibedeklaratsioonides esitatud andmete erinevusele võrreldes MaaStella OÜ deklaratsioonide andmetega on põhjendamatud, kuna MaaStella OÜ ei saa kontrollida, mida tehingupartner deklaratsioonides kajastab. MTA selgitused selles osas, et töötamise registris (TÖR) Domanus OÜ töötajatena registreeritud isikud ei saanud arvetel näidatud koguses tööd teha, on arusaamatud, sest võidi teha ka ületunde. Asjaolu, et 2014. a novembris Domanus OÜ-sse tööle võetud töötajad ei tundud juhatuse liiget, ei tähenda, et töötajaid ei saa pidada äriühingu töötajateks, töötajaga suhtlevad keskastme juhid. Pealegi oli tegemist renditööjõuga, kellele annab korraldusi kasutajaettevõtja esindaja. Maksuhaldur ei ole piisava põhjalikkusega uurinud, kas tööandja vahetusega seoses toimusid muutused tööülesannete, palga arvestuse, tööaja, puhkuste, töövahendite jms osas. Seega on põhjendamatud ka maksuotsuse järeldused, et töötajate tööülesanded tööle asumisel Domanus OÜ-sse ei muutnud. MTA viited sellele, et Domanus OÜ kustutati hilisemalt käibemaksukohustuslaste registrist, et äriühing ei esitanud 3(15)

3-18-148 majandusaasta aruandeid ning et MaaStella OÜ-lt laekunud summad võeti sularahas välja, ei ole etteheidetavad MaaStella OÜ-le. Maksuotsus ega vastutusotsus ei sisalda põhistatud ega eluliselt usutavat analüüsi, mille alusel saaks äriühingu maksupettuses osalemise osas tekkida põhjendatud kahtlus. Sellepärast ei ole kaebajal tekkinud tõendamiskohustust, vaid see lasub endiselt vastustajal (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-33-14, p 11). Kaebaja ei nõustu maksuotsuse järeldustega selles osas, et MaaStella OÜ ei osutanud tööjõurendi teenust Metallehitus OÜ-le, P&B Weld OÜ-le ja BaltWork Stiil OÜ-le. MTA sellekohased hinnangud põhinevad subjektiivsetel hinnangutel ning samadel asjaoludel, mida eespool on juba selgitatud. Kuivõrd käibemaksu määramine MTA poolt on põhjendamatu, on põhjendamatu ka tulumaksu määramine ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Tehingud on toimunud ning nõuetele vastavate algdokumentidega tõendatud. Vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud, maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme. Vastutusotsuses ei ole esitatud tahtluse elementide analüüsi ja nende esinemist kaebaja tegevuses. Selgitamata on, millele tuginedes on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja soovis õigusvastast tagajärge. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb äriühingu juhatuse liikme tahtlust hinnata iga tehingu suhtes eraldi (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-38-12). Seda vastutusmenetluses tehtud ei ole. Vastustaja on tahtluse tuvastamisel lähtunud üksnes sellest, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige. Juhatuse liikme staatusest tahtlus üksi ei tulene. Kaebaja oli MaaStella OÜ juhatuse liige kuni 14.07.2016, vastutusmenetlus algatati 17.08.2017. Sellepärast ei saa kaebajalt eeldada sama tõendamisstandardit, mis äriühingult. Olukorras, kus kaebaja on raamatupidamise dokumendid üle andnud, on tema poolt esitatud tõenditeks seletused. Kaebajalt ei ole vastutusmenetluses selgitusi võetud. Vastutusmenetluse adressaadi maksumenetluses küsitlemata jätmine on rikkumine, mille tulemusena jäid maksumenetluses loomata tõendid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 mõistes. See on menetlusnormistiku oluline rikkumine, mis on viinud ebaõige otsuseni. Vastustaja on vastutusotsust asunud motiveerima vaideotsuses, kuid vastutusotsuses endas ei sisaldu põhjendusi, milledele tuginedes järeldab vastustaja kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Vastutusotsuse motiveerimine vaideotsusega ei ole lubatav.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud: 1) MaaStella OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei ole aegunud; 2) MaaStella OÜ maksuvõlg on tekkinud perioodil august 2014‒veebruar 2015, mil kaebaja oli MaaStella OÜ juhatuse liige; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (varaseim tähtaeg lõpeb 10.09.2019); 4) MaaStella OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna Harju Maakohtu 12.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2559 kuulutati välja MaaStella OÜ pankrot; 5) vastutusotsus on tehtud enne MaaStella OÜ õigusvõime lõppemist. Harju Maakohtu 05.12.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2559 kinnitati MaaStella OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. MaaStella OÜ on äriregistrist kustutatud alates 02.01.2018. Vastutusotsuses on tuvastatud, et kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust ja tagamiskohustust. Samuti on tuvastatud kaebaja süü vorm ja põhjuslik seos kaebaja teo ja õigusvastase tagajärje saabumise vahel. Kõik nimetatud asjaolud on üle kontrollitud vaidemenetluses. 4(15)

3-18-148 Maksuotsuses ja selle lisaks olevas kontrollaktis on toodud välja asjaolud, milles seisnes äriühingu august 2014‒veebruar 2015 maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine. Ka vastutusotsuse koostamise menetluses on äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise asjaolud välja toodud. See, et vastutusotsuse koostamisel on viidatud kontrollaktis väljatoodud asjaoludele ega ole kõiki üksikasju korratud, ei tähenda, et vastutusotsuse menetluses ei oleks äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine tuvastatud. Kuna kaebaja oma eriarvamusele täiendavaid tõendeid ei lisanud ega usutavaid seletusi ei esitanud, on põhjendatud ka valdavas osas kontrollaktis tehtud järeldustele tuginemine nii vastutusotsuses (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-17-13) kui ka vaideotsuses. Kaebaja eriarvamuses toodud vastuväidete paikapidavust on lisaks vastutusmenetlusele kontrollitud ja üksikasjalikult analüüsitud vaideotsuse p-des 33–38. Maksuotsus on koostatud maksu määramise kolmeaastase tähtaja jooksul, mistõttu ei olnud maksuotsuses süü vormi tuvastamine oluline. Asjaolu, et maksuotsuses ei ole seetõttu esitatud otsest väidet äriühingu maksupettuses osalemise kohta, ei tähenda seda, et maksupettusega seotud asjaolusid ei peaks tuvastama vastutusmenetluses (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-15706, p 11). Vastutusmenetluses läbiviidud MaaStella OÜ maksuvõla tekkimise asjaolude tuvastamine nähtub vastutusotsuse täpsetest viidetest maksumenetluses kogutud tõenditele: ISL Partners OÜ 27.04.2015 protokollile, Shipload Plus OÜ 10.12.2014 protokollile, A.A 07.04.2015 protokollile, Shipload Plus OÜ 05.02.2015 protokollile, A.A 25.04.2016 protokollile, A. N 11.03.2015 protokollile ja 04.07.2016 protokollile, A.A 17.03.2015 protokollile ja A. P 28.06.2016 protokollile. Kaebuses väljatoodud versioonid Mexer Building OÜ-ga, ISL Partners OÜ-ga ja Domanus OÜ-ga toimunud tehingute kohta, mida maksu-, vastutus- ega vaidemenetluses ei esitatud, ei ole usutavad ning on tõendamata. Äriühingu toimumata tehingute käibedeklaratsioonides kajastamine ja ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmine saab olla ainult tahtlik tegevus. Samuti saab olukorras, kus tehakse ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, kuid jäetakse täitmata maksukohustused, järeldada üksnes tahtlikku tagamiskohustuse rikkumist. Vastustaja on täiendavalt nimetatud asjaolusid analüüsinud vaideotsuse p-des 39 ja 40.

8.Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tehingute osas Mexer Building OÜ-ga leidis kohus, et traktorite rendi osas esitatud dokumentatsioon (arved, aktid) on omavahel vastuolus ning nende põhjal ei ole võimalik aru saada, millist teenust ja millises mahus Mexer Building OÜ MaaStella OÜ-le osutas. Seejuures on arvetel ning arvetel viidatud aktidel erinevad andmed selle kohta, kas tegemist oli üksnes traktorite rendiga või renditi traktoreid koos juhiga. Samuti on erinev arvel ja aktis märgitud teenuse hind. Kohtule (samuti maksu- ega vastutusmenetluses) ei ole esitatud andmeid, mis lubaksid aktide ja arvete omavahelised vastuolud ületada. Aktidele märgitud andmed teenuse mahu kohta on ebausutavad. Vastustaja märgib kontrollaktis (kontrollakti lk 3, p a3), et aktide järgi renditi septembrikuus 2014 traktoreid 1340h. Töötundide selline maht ehitusobjektil on ühes 30-päevases kuus ebamõistlikult suur ja seda isegi kolme traktoristi arvestuses kokku, sest see tähendaks sisuliselt 446h tööd kuus ühe traktori kohta (1340h/3=446h). 2014. a septembris oli kokku 176 töötundi. Sellises mahus aktidel märgitud kogust ei saa põhjendada ka sellega, et kasutuses olid mitmed erifunktsioonilised traktorid (A.Ni 11.03.2015 selgitused, maksutoimiku lisa 122). Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole Mexer Building OÜ kunagi sõidukeid omanud. Juhatuse liikme seletuste kohaselt võidi 5(15)

3-18-148 traktorid omakorda rentida NovaDetail OÜ-lt, kuid viimane on käibemaksukohustuslaste registrist alates 10.11.2014 kustutatud põhjusel, et ta ei tõendanud perioodil 2014 september kuni oktoober ettevõtlusega tegelemist Eestis. Maksumenetluse käigus ei ole esitatud dokumente, mis võiks tõendada traktorite rentimist omakorda kelleltki kolmandalt. Eeltoodust tulenevalt on MTA põhjendatult leidnud, et traktorite renditeenuse osutamist Mexer Building OÜ poolt MaaStella OÜ-le ei ole tegelikult toimunud. Maksu- ja vastutusmenetluse käigus MaaStella OÜ ja kaebaja poolt esitatud üldsõnalised vastuväiteid ei kinnita vastupidist. Mexer Building OÜ ei ole MaaStella OÜ-le 2014. a septembris ja novembris ka tööjõurendi teenuseid osutanud. Kontrollimenetluse käigus esitatud arvetest (arved nr 140946 ja 140947) nähtub, et septembri tööjõurendi mahuks oli väidetavalt 1340 töötundi (593h + 747h) ja novembri mahuks 4320 töötundi (arve nr 141132 ja akt nr 48/14). Samas nähtub Mexer Building OÜ maksuhaldurile esitatud andmetest, et 2014. a septembris oli Mexer Building OÜ-s tööl vaid üks töötaja. Oktoobris 2014 võttis Mexer Building tööle veel kaks töötajat, kuid need töötasid kuni 01.11.2014 (vt kontrollakti lk 11, p 5). Seega oli Mexer Building OÜs ka novembri alguses tööl vaid üks töötaja. Novembri keskpaigas võttis Mexer Building OÜ tööle veel 27 töötajat ‒ neist üks alustas tööd 10.11.2014, ülejäänud aga 19.11.2014. Seega poleks Mexer Building OÜ, isegi eeldades, et viimane rentis MaaStella OÜ-le välja kõik töötajad, saanud 2014. a septembris ja novembris osutada tööjõu renditeenust arvetel ja aktides näidatud mahus. Vaatamata sellele, kas tööaja arvestuse näol on tegemist säilitamisele kuuluva raamatupidamise algdokumendiga või mitte, peaks maksukohustuslane juhul, kui arvete ja aktide põhjal ei ole võimalik veenduda pooltevaheliste tehingute täpsemas sisus ning olukorras, kus nähtub, et väidetavalt osutatud teenuse mahu osas on põhjendatud kahtlused, tegema omapoolseid pingutusi, selgitamaks osutatud teenusega seotud täpsemaid asjaolusid. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ega MaaStella OÜ esitanud mistahes infot, mis võimaldaks veenduda tööjõurenditeenuse tegelikus osutamises. Puudub ka info selle kohta, et Mexer Building OÜ oleks tööjõudu omakorda rentinud kelleltki kolmandalt. Maksuhaldurile on Mexer Building OÜ juhatuse liige hoopis selgitanud, et töötajad võeti 2014. a novembris juurde seepärast, et neid Shipload Plus OÜ-le rentida, kes omakorda pidi tööjõudu rentima Metallehitus OÜ-le. Vastustaja viitab, et Mexer Building OÜ pangakonto väljavõtetest ja ka registriandmetest (2014. a september ja november) järeldub, et viimane ei olnud reaalset majandustegevust omav isik (äriühingul puudus registervara ja töötajad; kogu raha võeti pangaautomaatidest välja; puudusid rahalised väljaminekud muudeks äritegevust iseloomustavateks tehinguteks; äriühing ei ole esitanud 2014. ja 2015. aastate majandusaasta aruandeid jne). Ka see viitab asjaolule, et tõenäoliselt ei olnud Mexer Building OÜ reaalselt tegutsev äriühing, kes võiks ülalkirjeldatud teenuseid osutada. Kuna MTA kahtlus Mexer Building OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas on piisavalt põhjendatud, siis on tõendamiskoormus läinud üle MaaStella OÜ-le, vaidlustatud vastutusotsuse osas aga kaebajale. Kaebaja ei ole esitanud mistahes andmeid, mille alusel oleks tuvastatav Mexer Building OÜ poolt teenuste tegelik osutamine kaebajale. Eelnevalt välja toodud asjaolud kogumis annavad piisava aluse järeldamaks, et Mexer Building OÜ ei saanud tegelikkuses olla arvetel nr 140946, 140947 ja 141132 näidatud teenuste osutajaks. Kohus nõustus kontrollaktis märgituga, et MaaStella OÜ ja ISL Partners OÜ vahelise väidetava tehingu kohta (rongirataste treimise tööpingid) kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik veenduda tehingu reaalses toimumises. Tehingus osalenud isikute esindajad (A.A ja I. S-L) ei mäletanud maksumenetluses pool aastat tagasi tehtud tehingu olulisi üksikasju, sh 6(15)

3-18-148 seda, kus anti üle raha ja kas seda tehti ühes või mitmes jaos. Olukorras, kus väidetava tehingu esemeks oli ostja juhatuse liikme abikaasa poolt välja töötatud patent, ei ole usutav, et MaaStella OÜ nõustus kolmandast isikust müüjale maksma pinkide soetamise eest 22 500 eurot. Seda eriti olukorras, kus kaebaja väidete kohaselt oli üksnes A.Al olemas teave, mida pinkidega teha ja kes on potentsiaalsed kliendid. Puuduvad igasugused dokumendid, millest nähtuks, kuidas vastavad seadmed ISL Partners OÜ valdusesse või omandisse said. Maksumenetluse käigus kogutud informatsioon viitab sellele, et tegemist oli näiliku tehinguga. MaaStella OÜ teadis või pidi teadma, et tehinguid reaalsuses ei toimunud. Maksumenetluses on kaebaja kinnitanud, et ISL Partners OÜ tausta enne tehinguid ei uuritud, kuna selle äriühingu juhatuse liige on kaebaja abikaasa ammune tuttav ning kaebaja usaldab abikaasat. Mingeid lepinguid ega esemete üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud. Ühtegi dokumenti esemete liikumise või hoiustamise kohta maksumenetluses esitatud ei ole. Maksumenetluses esitatud arvete kohaselt ostis MaaStella OÜ Domanus OÜ-lt 2014. a novembris tööjõurenditeenust. Domanus OÜ on MaaStella OÜ-le esitanud neli ühesugust, samal kuupäeval 28.11.2014 koostatud arvet (arved nr 14-0030, nr 14-0031, nr 14-0033, nr 14-0034), millel on teenuse sisuks märgitud üldsõnaliselt: „Toojourent“ ja viide akti numbrile (vastavalt nr 35/14; 36/14; 37/14 ja 38/14). Arvetel viidatud akte maksumenetluses esitatud ei ole. Arvetes märgitud andmete põhjal võib järeldada, et teenust osutati kokku 2823 töötunni ulatuses. Samas ei sisalda arved teavet selle kohta, millise ajaperioodi jooksul teenust osutati ja mitu töötajat ja millist tööd väidetavalt tööjõurendi korras tegid. Arvetel viidatud tehingute sisu kirjeldamiseks ei ole esitatud mistahes täpsemaid dokumente. Samuti pole esitatud lepingut või muid dokumente, kus oleks kindlaks määratud tehingu olulised tingimused. Maksumenetluses kogutud teabe pinnalt jääb mulje, et kumbagi tehingus osalenud äriühingut tegelikult ei huvitanud, kelle poolt, kui kaua, kuidas ja milliseid töid teostati. MTA on menetluse käigus küsitlenud töötajaid, kelle ütlustest selgub, et sõltumata tööandjate vahetusest, kelleks olid erieval ajal Digimet Grupp OÜ, Domanus OÜ, Shipload Plus OÜ (MaaStella OÜ), on nende töös kõik muu muutumatuna säilinud, sh tööülesanded, töötamise asukoht, töövahendid jne. Ka see asjaolu viitab, et tegelikkuses ei olnud Domanus OÜ ja MaaStella OÜ vaheliste tehingute sisuks tööjõurent. Lisaks ei ole Domanus OÜ kunagi esitanud majandusaasta aruannet ning on käibemaksukohustuslaste registrist 25.03.2015 kustutatud, sest ta ei ole tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist perioodil 2014 november kuni 2015 jaanuar, ning põhjusel, et ettevõte on registreerimisnumbrit kuritarvitanud (tegelenud maksupettusega). Domanus OÜ pangakontode väljavõtetest nähtub, et MaaStella OÜ-lt laekunud summad võeti sularahas välja ning puuduvad andmed, et raha oleks leidnud edasist kasutamist ettevõtluse tarbeks. Eeltoodust tulenevalt pidi MaaStella OÜ teadma, et Domanus OÜ-ga teostatud tehingute kohta on esitatud ebaõiged arved ning tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Domanus OÜ juhatuse liige V.M ja kaebaja on ammused tuttavad (vt V.V 05.02.2015 ütluste protokoll, maksumenetluse toimiku lisa 13), mis toetab MaaStella OÜ maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust. Kaebaja ega MaaStella OÜ ei ole maksumenetluses ning vastutusmenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber kontrollaktis toodud maksuhalduri seisukohad. Kuivõrd täiendava maksusumma määramisel on MTA tuginenud maksumenetluses kogutud tõendite kogumile, ei piisa vastustaja põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks sellest, kui kaebaja ründab maksumenetluses ja vastutusmenetluses toodud üksikuid väiteid, seejuures esitamata ühtki täiendavat tõendit. Kaebaja väide, et ta ei ole enam äriühingu juhatuse liige ega oma seepärast juurdepääsu asjakohastele tõenditele, ei ole tõendamiskoormusest vabanemiseks piisav. Kaebaja oli teadlik äriühingu maksumenetlusest juba ajal, mil ta oli äriühingu juhatuse liige. Kaebaja ei ole esitanud ka mistahes viiteid sellele, millised võiksid olla need tõendid, mis võiksid tehingute toimumist kinnitada või kus võiksid taolised tõendid asuda. 7(15)

3-18-148 Maksumenetluses esitatud dokumentide kohaselt on MaaStella OÜ osutanud 2014. a septembris ja novembris OÜ-le Metallehitus, P&B Weld OÜ-le ja BaltWork Stiil OÜ-le tööjõurendi teenust. Sisuliselt on tegemist eelnevalt käsitletud tehingute (Mexer Building OÜ ja Domanus OÜ) raames saadud tööjõu edasi rentimisega. Kuivõrd on leidnud tuvastamist, et tegelikkuses ei olnud MaaStella OÜ ja Mexer Building OÜ ning Domanus OÜ vaheliste tehingute näol tegemist tööjõurendi teenustega, ei saanud MaaStella OÜ tööjõudu ka edasi rentida. Ka tööjõu edasirentimise tehingud on dokumenteeritud vigaselt ja puudulikult ning nende dokumentide põhjal ei ole võimalik kontrollida tehingute täpsemat sisu ja mahtu (kontrollakti lk 22‒29). Maksuhalduri põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumise kohta kinnitavad ka muud arvetel nähtuvad olulised vastuolud: vale registrinumber, vale tehingupartneri nimi, vale akti allkirjastaja nimi (vt kontrollakti lk 23, punkt d). Selliselt koostatud aktid ei ole usaldusväärsed. Sarnaseid ebakõlasid esineb kõigis väidetava tööjõurendi kohta koostatud dokumentides. Asjaolud, et tehingupooled olid omavahel varasemast tuttavad, tehingute kohta vormistatud dokumentatsioon ei ole piisav ega võimalda hilisemalt tuvastada tehingu täpset sisu, viitavad koosmõjus eeltuvastatuga sellele, et tehinguosalised teadsid, et arvetel näidatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud. Maksumenetluses kujunevat hinnangut tehingute toimumise või mittetoimumise kohta saab üldjuhul peamiselt rajada kaudsetele tõenditele, seepärast piisab maksumenetluses kahtlusest, mida kaudsed tõendid kogumis toetavad. Kui maksuhalduri kahtlus on asjaolude pinnalt põhjendatud, läheb vastupidise tõendamise kohustus üle kaebajale. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis maksuotsuse vastavaid järeldusi kummutaksid. Seetõttu on MTA õigesti leidnud, et MaaStella OÜ kajastas alusetult 20% määraga maksustatavat käivet ja arvestas käibemaksu eelnimetatud tehingutelt. Maksuotsus on käibemaksu osas õiguspärane ja nõuetekohaselt motiveeritud. Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et Mexer Building OÜ, ISL Partners OÜ ja Domanus OÜ arvetel näidatud teenuseid MaaStella OÜ-le ei osutatud, mistõttu ei vasta arved KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele ning MaaStella OÜ ei ole arvetel näidatud teenuseid tegelikkuses saanud. Sealjuures on piisav alus arvata, et MaaStella OÜ oli sellest teadlik. Väidetud teenuseid osutanud isikud ei ole usaldusväärselt tuvastatavad ning kogu väljamakse tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p-i 3 alusel. Seega on maksuotsus ka tulumaksu puudutavas osas õiguspärane. Täidetud on vastutusotsuse materiaalsed eeldused. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab maksuhaldur lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Kaebaja pidi MaaStella OÜ tegevusest olema teadlik. Olukorras, kus juhatuse liikmel puuduvad objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliselt osalemiseks (kaebaja näol on tegemist äriühingu juhatuse ainuliikmega) ning äriühing esitab teadlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone, ei ole vastutusotsuse tegemine juhatuse liikmele õigusvastane. Vastutusotsuses on kajastatud kaebaja tegevus ja tuvastatud asjaolude pinnalt määratletud kaebaja süü vorm (tahtlik tegevus). Vastutusotsuses esile toodud asjaolud annavad piisava aluse lugeda kaebaja teadlikuks MaaStella OÜ esindusisikute, töötajate ja teiste äriühingute omavaheliste õigussuhete tegelikust sisust. Tuvastatud asjaolud viitavad kaebaja teadlikule maksupettuses osalemisele, mille sisuks ja eesmärgiks on olnud ebaõigete arvete kajastamine äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses ning nende alusel ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine. Kaebaja allkirjastas kõik lepingud, arved ning valdavalt ka nende aluseks olnud aktid. See annab kinnitust, et maksupettus toimus kaebaja teadmisel ja osavõtul. Sõltumata sellest, et deklaratsioonid esitas raamatupidaja, mitte kaebaja isiklikult, on valeandmetega deklaratsiooni esitamise eest vastutavaks kaebaja kui äriühingu juhatuse liige (MKS § 8 lg 1). Kaebaja ei ole väitnud, et raamatupidaja tegutses omavoliliselt õigusvastaselt. Samuti ei oma vastutuskohustuse tuvastamisel tähtsust, kuidas olid äriühingu siseselt erinevad 8(15)

3-18-148 juhtimisülesanded kaebaja, A.A ja A.Ni vahel jaotatud, kuivõrd äriühingu juhtimiskohustus lasus üksnes kaebajal ning tehinguid vormistati kaebaja heakskiidul. Kaebaja poolse rikkumise ja MaaStella OÜ maksuvõla vahel on põhjuslik seos, sest kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks äriühing esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jätnud makse tasumata. Vastutusmenetluses kaebajat tõepoolest ei küsitletud, kuid sellest ei saa järeldada ärakuulamisõiguse rikkumist. Kaebajat on maksuotsuse menetluses korduvalt küsitletud ning ta on saanud anda ütlusi ja esitada tõendeid. Ka vastutusmenetluses on kaebajale antud võimalus maksuhalduri juurde ilmuda, ütlusi anda ja tõendeid esitada (MTA 18.08.2017 korraldus nr 13-7/00771-2 teabe andmiseks). Kaebaja on korralduse kätte saanud, kuid ei ole selgituste andmise ja tõendite esitamise võimalust kasutanud. Siiski on kaebaja saanud võimaluse esitada vastutusotsuse projektile omapoolne seisukoht, seisukoha esitamiseks on kaebaja soovil tähtaega ka pikendatud. Vastuväidete esitamiseks saadud tähtaega ei saa pidada liialt lühikeseks, arvestades, et kaebaja oli maksumenetlusest teadlik ning kaebaja esindajale väljastati vastutusmenetluses kogutud tõendite koopiad juba 2017. a oktoobrikuu alguses (05.10.2017 ja 10.10.2017). Kaebaja on vastuväiteid esitanud ning neid on vastutusotsuses analüüsitud. Asjaolust, et MTA kaebaja vastuväidetega ei nõustunud, ei saa järeldada, et need oleks jäetud tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9.V.V palub 18.03.2019 apellatsioonkaebuses (ja 21.06.2019 täiendavas seisukohas) halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Halduskohus on otsuses üksnes refereerinud kontrollaktis toodud vastustaja seisukohti ja nendega nõustunud. Vastutusotsus on põhjendamata, kuna on eiratud kaebaja poolt eriarvamusega esitatud vastuväiteid maksu määramisele. Vastutusotsust ei saa asuda hilisemalt vaideotsuses motiveerima, vastutusotsuse õiguspärasust hinnatakse selle andmise hetkega. Kuna vastustaja on jätnud kaebaja vastuväited maksuotsusele vastutusotsuses käsitlemata, siis on kohtu poolt kontrollakti väidetega nõustumine põhjendamatu. Kohus on jõudnud järeldusele, et Mexer Building OÜ ei ole rentinud MaaStella OÜ-le traktoreid. Kaebaja jääb eriarvamuse p-s 1.1.1, samuti kaebuses esitatud vastuväidete juurde. Kohus ei ole kaebaja vastuväiteid käsitlenud. Halduskohus on hinnanud tööde mahtu, lähtudes töötundide arvust töönädalas. Kaebaja rõhutab, et traktorid töötasid mitmetel objektidel ja nendel olid erinevad juhid, kes vahetuste lõikes vahetusid. Vastustaja ei ole tõendanud, et Mexer Building OÜ ei rentinud traktoreid NovaDetail OÜ-lt. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja vastuväited vastustaja järeldustele selle kohta, et Mexer Building OÜ ei ole MaaStella OÜ-le 2014. a septembris ja novembris tööjõurenditeenust osutanud. Vastustaja ei ole vastutusotsuses kahtlust kaebaja maksupettuses osalemisest mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud, mistõttu on vastutusotsus motiveerimisvigadega ning tõendamiskoormus jääb vastustajale. Asjaolude tuvastamisel kohaldatav tõendamisstandard peaks olema vähemalt olulise tõendi tasemel (Riigikohtu 04.05.2017 lahend nr 3-3-1-74-16, p 22). Maksumenetluses kogutud tõendid ning kaebaja poolt halduskohtumenetluses esitatud selgitused tõendavad tehingu toimumist ISL Partners OÜ-ga dokumentides kirjeldatud viisil. Tuvastades treipingi asukoha, oli A.A sooviks see enda omandisse tagasi saada. Sellel hetkel 9(15)

3-18-148 ei olnud MaaStella OÜ treipingi omanik. Vallasomand tekib asja üleandmisega (asjaõigusseaduse § 92 lg 1). Kuna ISL Partners OÜ oli heauskne omandaja, siis oli ainuke võimalus treipink välja osta. Seega ei ole tegu näilise tehinguga. Tehing oli kaebajale majanduslikult kasulik. Kohus on ebaõigesti hinnanud tehingu kohta esitatud tõendeid – nõuetekohaseid arveid, tasumise kviitungeid, kauba liikumist ja tehingu majanduslikku loogikat ning on jõudnud põhjendamatult valele järeldusele. Seoses tööjõurenditeenuse ostmisega Domanus OÜ-lt on kaebaja koostanud ja esitanud kõik nõutud dokumendid, sh arvete juurde käivad aktid. Vastustaja poolt e-toimikusse laetud materjalide hulgas vastavaid akte ei leidu. Kaebaja ei saa hetkel tõendada dokumentide esitamist. Domanus OÜ on tõendanud ja kinnitanud tööjõu rentimist. Kohus on jätnud kaebaja argumendid hindamata. Kaebaja ei nõustu kohtuotsuse järeldusega, et arved ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Isegi kui see nii oleks, on tulumaksu määramises teine tõendamisstandard ning arvete nõuetele vastavuse mõõdupuuks on eelkõige RPS §-s 7 sätestatu. Seega on tulumaksu määramine põhjendamatu. Vastutusotsuse andmise eeldused on täitmata, kuna ei ole tõendatud kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine. Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks esitanud teadlikult ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Kuna maksuhaldur ei ole mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kaebaja osalemist maksupettuses, ei ole juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõendatud. Vastustaja ei ole vastutusotsuses järginud Riigikohtu lahendis nr 3-3-143-14 (p-d 16 ja 18) antud juhiseid, samuti on vastustaja eiranud Riigikohtu lahendis nr 3-3-117-13 (p-d 12, 13, 17) antud juhiseid. Tahtlus kuulub tuvastamisele vastutusmenetluses, mitte kontrollimenetluses, mille eesmärk on maksukohustuse määramine äriühingule. Halduskohus ei ole otsuses kaebaja tahtluse analüüsi esitanud, vaid on lähtunud ebaõigetest eeldustest – väidetavast teadlikkusest, et esitati ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid ning kaebaja oli äriühingu ainsa juhatuse liikmena selle eest vastutav. Kuna puuduvad eluliselt usutavad ja mõistlikud põhjendused kaebaja maksupettuses osalemise põhistamiseks, ei saa rääkida ka juhatuse liikme kohustuste tahtlikust rikkumisest ning tuleb järeldada, et vastutusotsuse andmise eeldused on täitmata. Kaebajalt ei ole vastutusmenetluses seletusi võetud. Kuigi kaebajale on antud võimalus saada ärakuulatud vastuväidete esitamise teel, ei ole see samastatav isiku küsitlemisega menetluses. Kaebaja ei ole vaidlustanud ärakuulamisõiguse põhimõtte rikkumist, vaid vastutusmenetluse läbiviimist kohtupraktika poolt esitatud reegleid eirates (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-1713, p 17; nr 3-3-1-17-17, p 13).

10.MTA palub 18.04.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud ühtki uut seisukohta, mida ei oleks halduskohtumenetluses juba hinnatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks halduskohtu otsus tehtud tõendeid eirates ja seetõttu motiveerimisvigadega. Samuti seisukohaga, nagu puuduks vastutusotsusel õiguslik alus. Halduskohus on kõik vaidlusalused tehingud üksikasjalikult läbi analüüsinud ja kõiki tõendeid uuesti hinnanud. Samuti on kohus analüüsinud kaebaja vastuväiteid ja selgitusi. Tegemist ei ole pelgalt kontrollakti refereerimisega. Väär on apellatsioonkaebuse käsitlus tõendamiskoormuse jagunemise kohta. Vastustaja on vastutusotsuse menetluses uurinud tõendeid ja teinud nende pinnalt põhjendatud järelduse selle kohta, et kaebaja on teadlikult käibedeklaratsioonides kajastanud toimumata tehinguid nii sisendkäibemaksu hulgas kui ka maksustatava käibe hulgas, samuti jätnud deklareerimata 10(15)

3-18-148 ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Sellega on kaebaja toime pannud maksupettuse. Kuna tehingud Mexer Building OÜ-ga, ISL Partners OÜ-ga ja Domanus OÜ-ga olid MaaStella OÜ raamatupidamis- ja maksuarvestuses puudulikult dokumenteeritud, läks tõendamiskoormus juba seetõttu maksukohustuslasele üle. Domanus OÜ arvetel näidatud aktide esitamise (nende tegeliku olemasolu korral) oleks kaebaja saanud korraldada juba enne vastutusotsuse koostamist, samuti oleks saanud lisada need vaidele. Alles apellatsioonimenetluses paljasõnaliselt aktide esitamisele viidata ei ole asjakohane. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta vastutusotsuse koostamisele eelnenud menetluses. Kui kaebaja esindaja sai enda käsutusse 10.10.2017 maksumenetluses ja vastutusotsuse menetluses kogutud tõendid, sai ta ilmselge ülevaate selle kohta, et MTA 18.08.2017 korraldus oli kaebaja poolt täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Vaidlus puudub selles, et V.Vl oli vastutusmenetluses õigus esitada vastuväiteid MaaStella OÜ maksuotsusele. Kaebaja ongi seda vastutusotsuse projektile 16.11.2017 esitatud eriarvamuses teinud. MTA ei ole jätnud kaebaja vastavaid seisukohti vastutusotsuses üldse tähelepanuta, vaid on vastutusotsuse lk 10 p-s 4 märkinud, et eriarvamus ei sisaldanud maksuotsuse osas uusi seisukohti ega vastuväiteid, mida varasemalt poleks kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatud, mistõttu jäi maksuhaldur maksumenetluses kajastatud seisukohtade juurde. Kaebaja vaie vastutusotsusele sisaldas samu vastuväiteid mis eriarvamuski ning maksuhaldur vastas nendele väidetele põhjalikult 23.01.2018 vaideotsuses. Ringkonnakohus möönab, et MTA oleks võinud kaebaja eriarvamuses esitatud vastuväiteid vastutusotsuses sisukamalt käsitleda, kuid seisukohtade esitamine vaideotsuses ei ole siiski selline rikkumine, mis tooks kaasa vastutusotsuse õigusvastasuse ja tühistamise. Kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses esitada seisukohti ja tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri MaaStella OÜ maksuotsuses ja vastutusotsuses esitatud järeldused. Halduskohus ei ole otsuses piirdunud üksnes MaaStella OÜ kontrollakti refereerimisega, vaid viidanud oma järelduste esitamisel konkreetsetele tõenditele. Asjaolu, et maksuhalduri ja halduskohtu hinnangud tõenditele suures osas ühtivad, ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.
13.Halduskohus ei ole MaaStella OÜ ja Mexer Building OÜ vahelisi tehinguid valesti hinnanud ning kaebaja eriarvamuse p-s 1.1.1 ja kaebuse p-s 2.1.1 esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et äriühingute vahel tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Mexer Building OÜ septembri ja novembri 2014 kolmelt müügiarvelt ei ole võimalik üheselt tuvastada tehingute mahtu ega sisu ning kaebaja arvamus, et arvetel ja arvetel viidatud aktidel esitatud andmed on piisavad käibemaksu mahaarvamiseks, ei ole õige. Mexer Building OÜ 2014. a septembri müügiarvetel nr 140946 ja 140947 on märgitud tehingute sisuks „2 koppa JCB rent vastavalt aktile“, kuid nimetatud arvete aluseks olevad aktid nr 41/14 ja nr 42/14 viitavad hoopis kolme traktori rendile koos juhiga. V.V ei osanud sellist ebakõla selgitada. Mexer Building OÜ 2014. a novembri müügiarvel nr 141132 on märgitud tehingu sisuks „Koppa JCB 40 rent vastavalt aktile“. Aktis nr 51/14 on märgitud „Koppa JCB 40 traktorirent (_traktorit)“. Niisiis ei ole ka novembri puhul tuvastatav, mitut traktorit renditi. V.V on 05.02.2015 protokollis kinnitanud, et ta ei oska öelda, mitut traktorit novembris 2014 Mexer Building OÜ-lt renditi. Ka MaaStella OÜ tootmisdirektor A.N (A.Ni 11.03.2015 protokoll) ega MaaStella OÜ volitatud esindaja A.A (kes tegeles traktorite rentimisega) ei osanud öelda, 11(15)

3-18-148 mitut traktorit üldse renditi. Nii MaaStella OÜ-l kui ka Mexer Building OÜ-l puudus igasugune dokumentatsioon selle kohta, kes nimeliselt, millal, mis mahus, mis objektidel ja mitme traktoriga töid teostas. Mexer Building OÜ juhatuse liige ei ole kinnitanud juhtide renti. Mexer Building OÜ-lt renditud traktorite osas puudub igasugune teave selle kohta, milliste traktoritega (mudel, aasta, tehnilised andmed) üldse tegu oli. Dokumentaalsetes tõendites puuduvad igasugused viited sellele, et oleks renditud nii suuri traktoreid kui ka juhtideta väikeseid traktoreid. Samuti ei kinnita kaebaja kohtumenetluses esitatud versiooni juhtide vahetustega töötamisest mitte ükski tõend. MTA-l puudub võimalus tõendada negatiivset asjaolu, et Mexer Building OÜ ei rentinud NovaDetail OÜ-lt traktoreid. Küll aga panevad sellise rendisuhte tõsise kahtluse järgmised asjaolud kogumis ‒ puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis seda kinnitaks; NovaDetail OÜ on hoidunud maksuhalduri korraldusi täitmast; liiklusregistrist ei nähtu, et äriühingul oleks traktoreid olnud. Lisaks eelnevale ei ole kinnitust leidnud MaaStella OÜ renditud traktorite kasutamine Paldiski ja Kiili objektidel. Paldiski ehitusobjekti peatöövõtja BauEst OÜ seletuste kohaselt renditi traktoreid Berkard OÜ-lt ja Sandro Grupp OÜ-lt. Kiili objekti peatöövõtja Halls Building OÜ selgituse kohaselt renditi traktor Kivisalu OÜ-lt, kes teostas kaevetöid endale kuuluva kopplaaduriga. A.Ni selgitus, mille kohaselt soetati Mexer Building OÜ-lt traktorite renditeenust selleks, et paigaldada Loorent OÜ-le Kiili ja Paldiski objektidel metallkonstruktsioone, on ümber lükatud Loorent OÜ selgitustega. MTA on ka asjakohaselt osutanud, et Mexer Building OÜ-d iseloomustavad näitajad (puudub reaalne tegevuskoht, toimiv juhtkond, töötajad ning tegevust võimaldavad registreeringud majandustegevuse registris; esitamata on majandusaasta aruanded; pangakontol puuduvad tegutsevale äriühingule omased väljamaksed; pangakontole laekunud raha võeti koheselt välja sularahas) viitavad reaalset äritegevust mitteomavale äriühingule.

14.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga ka selles, et MaaStella OÜ ei ole kontrollitaval perioodil saanud Mexer Building OÜ-lt tööjõurendi teenust. Tavapäraseks ei saa pidada, et nimetatud teenuse puhul on sõlmimata leping ning esitamata töötundide arvestus. Ainsad dokumentaalsed tõendid, mis on esitatud, on arved ja arvete aluseks olevad aktid, milles on kirjas vaid umbisikulised renditunnid kokku septembris ja novembris. Nii ei ole võimalik kontrollida, milline isik, millal, kus, millist ja kui palju tööd tegi ega ka tunnihinda. Kui maksumaksja jätab tehingu dokumenteerimata määral, mis võimaldaks maksuhalduril seda hiljem kontrollida, võtab ta ise riski võimaliku maksukohustuse tekkeks. Hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri põhjendatud kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-74-09). Kui siia juurde lisada, et Mexer Building OÜ juhatuse liige A. Santašov kinnitas, et arvete nr 140946, nr 140947 ja 141132 alusel renditi MaaStella OÜ-le üksnes rasketehnikat ning Mexer Building OÜ-sse kontrollitavatel perioodidel vormistatud töötajad ei teostanud MaaStella OÜ-le renditud tehnikaga töid; Mexer Building OÜ-s puudusid vastavalt TSD-l ja TÖR-is kajastatud andmetele 2014 septembris töötajaid, keda saaks välja rentida; puuduvad tõendid, et Mexer Building OÜ oleks tööjõudu rentinud NovaDetail OÜ-lt või kuskilt mujalt; novembris värvatud töötajad ei kinnita töötamist Mexer Building OÜ-s ega renditööjõuks olemist; viitavad kõik asjaolud kogumis, et MaaStella OÜ ei rentinud Mexer Building OÜ-lt tööjõudu.

12(15)

3-18-148

15.Põhjendatud on maksuhalduri ja halduskohtu hinnang ISL Partners OÜ tehingu kohta. Eelkõige ISL Partners OÜ juhatuse liikme I. S-L üldsõnalised ja kontrollimatud seletused (ta sai rongirataste treimise pingid võla katteks, kui leidis Suur-Sõjamäel asuvale laopinnale (täpset aadressi ei mäleta), kus need pingid olid, ostja. Laohoone müüjaga (äriühingu nime ta ei mäleta) oli neil tehtud omavaheline leping nii, et olenemata sellest, kas väidetava laohoone ostjaga läheb tehinguks või mitte, saab I. S-L antud tehingult maakleritasu. Laopinna müüki ei toimunud ja müüja jäi I. S-Lle maakleritasu võlgu ning soovis võla tasaarveldada rongirataste treimise pinkidega. Pärast rongirataste treimise pinkide enda valdusesse saamist võttis MaaStella OÜ volitatud esindaja A.A (samas ka I. S-L pikaaegne tuttav) ise temaga ühendust ja selgitas, et need pingid kuulusid tegelikult talle. I. S-L soovis pinkide eest ikkagi raha saada, kuna oli need võla katteks saanud. Tasumine pinkide eest toimus sularahas, kuid seda, kus sularaha üleandmine toimus, ta ei mäletanud) ning ka asjaolu, et Volta 1b lao omanik ei kinnita selliste kaupade ladustamist, viitavad, et MaaStella OÜ valmistas rongirataste treimise pingid ise, eksportis need ning kauba ostu ISL Partners OÜ-lt tegelikkuses ei toimunud.
16.Maksuhaldur on esitanud põhjendatud kahtluse, et ka tehinguid Domanus OÜ-ga tegelikkuses ei toimunud. Tööjõurendi vajalikus määras dokumenteerimata jätmise kohta on asjakohased samad ringkonnakohtu põhjendused, mis esitatud praeguse kohtuotsuse p-s 14. MaaStella OÜ ja Domanus OÜ vahel 2014. a novembris koostatud arved on üldsõnalised – arvel on fikseeritud teenuse nimetuseks üldsõnaliselt „tööjõurent Akt N 35/14, N 36/14, N 37/14 ja N 38/14“. Kuigi arvetel on viidatud ka aktidele, ei ole MaaStella OÜ ega Domanus OÜ neid akte maksuhaldurile esitanud. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tegelikkuses need aktid esitati maksuhaldurile, kuid need on jäänud maksumenetluses kajastamata ja kohtumenetluses hindamata, on paljasõnalised, ebaveenvad ning maksuhaldur ei kinnita selliste tõendite saamist. Samuti ei ole nimetatud aktidele viidatud kaebaja eriarvamuses vastutusotsuse projektile ega halduskohtus, vaid esmakordselt alles apellatsioonimenetluses. Ainuüksi puudused teenuse osutamise dokumenteerimisel on pööranud tõendamiskoormuse ümber kaebajale. Mexer Building OÜ ja Domanus OÜ arvete osas oleks maksuotsus piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine, mistõttu ei ole võimalik nende arvete alusel arvata maha sisendkäibemaksu. Nagu öeldud, ei ole arvetelt (ega Mexer Building OÜ puhul ka aktidelt) võimalik välja lugeda teenuse osutamise aega ja kohta; puudub igasugune teave selle kohta, kuidas ja mille alusel on kujunenud teenuse hind. Esitatud dokumendid ei võimalda kindlaks teha ega kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja nende tehingute arvnäitajaid. Majandustehingu sisu ei saa tuleneda isikute ütlustest, vaid peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7 ja MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Kui maksuotsuse aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine, siis poleks määrava tähtsusega, kas maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et arved on esitanud äriühingud, kes tegelikult teenust ei osutanud. Samamoodi kui maksupettuse etteheite korral, panevad ka puudused teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale. Kaebaja pole esitanud täiendavaid tõendeid, mis näitaksid vaidlusaluste majandustehingute sisu ja arvandmeid. Olukorras, kus teenuseid väidetavalt osutanud äriühingutel ei ole reaalset majandustegevust ja nad on esitanud kaebajale võltsarved, on kõrvaldamata olulised puudused arvetes piisavad, et tuua kaasa maksukohustuse tekkimise ostjal (vt ka Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p-d 15 ja 13(15)

3-18-148 16). Riigikohus on teenuste osutamise eest esitatavatele arvetele kehtivaid nõudeid ja nende eiramise tagajärgi rõhutanud ja selgitanud korduvalt (vt lisaks asjad nr 3-3-1-81-12 (p 11), 33-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20).

17.Kaebaja versiooni kohaselt oli MaaStella OÜ vahelüliks tööjõurendi teenuse osutamisel ning tööjõud, mida renditi Mexer Building OÜ-lt ja Domanus OÜ-lt, renditi edasi Metallehitus OÜ-le, P&B Weld OÜ-le ja BaltWork Stiil OÜ-le ning osaliselt renditi ka enda tööjõudu. Kuna eelnevalt on tuvastamist leidnud, et MaaStella OÜ ei rentinud Mexer Building OÜ-lt ja Domanus OÜ-lt tööjõudu, ei saanud ta seda ka edasi rentida. Samuti ei ole tõendatud, et MaaStella OÜ oleks enda tööjõudu rentinud. Seetõttu on MaaStella OÜ maksuotsus õige ka käibemaksu puudutavas osas.
18.Tulumaks on määratud õigesti. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud selline väljamakse, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Seda sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud (vt nt Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Raamatupidamise algdokument peab muu hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu ja osapoolte nimesid (kuni 01.01.2017 kehtinud raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-d 3 ja 5). Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud kauba või teenuse eest, kuid teenust osutanud või kaupa müünud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 14).
19.Õige ei ole kaebaja väide, et juhatuse liikme tahtlus on vastutusmenetluses tuvastamata. V.V tahtlus on tuvastatud vastutusotsuse p-des 2.2 ja 4.3. Maksuhaldur on olnud seisukohal, et V.V on rikkunud maksukohustusi tahtlikult, kui esitas maksudeklaratsioonides teadlikult valeandmeid ja viis äriühingust ettevõtlusega mitteseotud arvete alusel välja rahalisi vahendeid, soovides oma tegevusega õigusvastase tagajärje saabumist – saada maksueelis, mis seisnes alusetu sisendkäibemaksu ja maksustatava käibe deklareerimises ning ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimises. Maksuhaldur on MaaStella OÜ maksuotsuses asunud seisukohale (vt p 2.1.2), et MaaStella OÜ osales teadlikult maksupettuses. Teadlik maksupettuses osalemine saab olla üksnes tahtlik tegevus. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-2312). Veelgi enam ‒ süü vormi täpsustamine vastutusmenetluses on lubatud (Riigikohtu otsus nr 3-15-706) ning kuna kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid maksudest kõrvalehoidumise tahtlikkuse tuvastamise kohta, ei ole põhjust maksuhalduri järeldust kahtluse alla seada.
20.Maksuhaldur ei ole vastutusmenetlust läbi viies rikkunud menetlusnorme. Viide Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-17-13 p-le 17 ja määruse nr 3-3-1-17-17 p-le 13 jääb ringkonnakohtule menetlusreeglite rikkumise väite kontekstis arusaamatuks. V.V oli vastutusmenetluses kaasatud ning talle oli antud võimalus olla ära kuulatud.
21.Eelnevast tulenevalt jääb V.V apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

14(15)

3-18-148

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja