Maksuõigus › Maksuotsused

1.2 Maksuotsuse p-s 2.3 leiti, et LucasOil Moto Invest OÜ on jätnud 2015 oktoobri KMD-l teadlikult deklareerimata Fin Exim Ltd arvete nr 18/15, 19/15, 21/15, 22/15 alusel soetatud õli SK 70N edasimüügi Pondmark OÜ-le summas 113 912,71 eurot. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: 1) Fin Exim Ltd arvetel kajastatud tehingud toimusid (arved on tasutud, kaup on Eestisse saabunud ning LucasOil Moto Invest OÜ poolt kätte saadud); 2) Fin Exim Ltd arvetel kajastatud kaup on LucasOil Moto Invest OÜ poolt Eestis edasi müüdud Pondmark OÜ-le; 3) Fin Exim Ltd arvete tasumine toimus Pondmark OÜ ja LucasOil Moto Invest OÜ poolt kooskõlastatult, Pondmark OÜ ja LucasOil Moto Invest OÜ esindajad olid omavahel tuttavad ja kauaaegsed äripartnerid, mis võimaldas neil tegutseda etteplaneeritult ja kooskõlastatult, et kajastada LucasOil Moto Invest OÜ raamatupidamises vale sisuga arveid. Pondmark OÜ ei täitnud maksuhalduri korraldusi anda teavet; 4) kui LucasOil Moto Invest OÜ oleks deklareerinud tegeliku tehingu, oleks kohaldunud käibemaksu tasumise kohustus; 5) MTA ei sea kahtluse alla kaupade edasimüügi hinda ning loeb käibe maksustatavaks väärtuseks Pondmark OÜ-le väljastatud müügiarvetel kajastatud kauba hinna. 1.3 Maksuotsuse p-s 2.3 leiti, et LucasOil Moto Invest OÜ on jätnud 2015 oktoobri KMD-l teadlikult deklareerimata SIA-lt Gotika Oil Trading 30.09.2015 soetatud diislikütuse edasimüügi tuvastamata Eesti ostjale. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta kokkuvõttes järgmiste asjaoludega: 1) LucasOil Moto Invest OÜ selgitused kütuse hoiustamise asukohast on vastuolus esitatud dokumentidega ning selgitused kütuse hoiustamisest muutuvad ajas; 2) kütus ei saanud olla hoiustatud veokis 395MNC; 3) LucasOil Moto Invest OÜ põhjendused kütuse varjamise kohta ei ole usaldusväärsed; 4) LucasOil Moto Invest OÜ soetab kütust veokisse reeglipäraselt Eesti siseturul; 5) SIA-lt Gotika Oil Trading soetatud diislikütuse hind ei olnud omatarbeks kasutamisel majanduslikult kasulik; 6) kaup oli tarnitud ja jäi Eestisse ning tegeliku ostja isik on teadmata; 6) kuivõrd LucasOil Moto Invest OÜ sai Lätist Eestisse tarnitud diislikütuse kätte oktoobris 2015 ning kauba pikka hoiustamist ei tuvastatud, kuulub kauba müük deklareerimisele oktoobris 2015; 7) kuna ei ole teada, kellele ja mis hinnaga müüs LucasOil Moto Invest OÜ diislikütuse müüs, loeb MTA käibe maksustatavaks väärtuseks diislikütuse soetusmaksumuse. 1.4 Maksuotsuse p-s 2.5 leiti, et LucasOil Moto Invest OÜ poolt Ruslan Zelenskile 2015 oktoobris ja novembris ning 2016 jaanuaris tehtud väljamaksete näol on tegelikult tegemist juhatuse liikme tasuga, kuivõrd: 1) LucasOil Moto Invest OÜ selgitused, et R. Zelenskile välja makstud raha pole töötasu, ei ole usutavad; 2) väljamaksed ei kajastu äriühingu raamatupidamises; 3) R. Zelenski oli LucasOil Moto Invest OÜ 100% osanik ja juhatuse liige, kes tegutses aktiivselt äriühingu majandustegevuses ning ei saanud muid tasusid LucasOil Moto Invest OÜ-lt ega muudest allikatest. Väljamaksed on tehtud selgitusega „töötasu“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

esitas maksuhaldurile kauba saamise kohta veokijuhi poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehe (CMR). Asjaolu, et CMR-il puudub vedu teostanud äriühingu ja autojuhi nimi ei ole kaebajale etteheidetav. Vedaja kohta tõendi hankimine ei ole kaebaja tõendamissfääris, kuna kaebaja ei olnud veo tellija. Maksuhaldur on rahuldunud üksnes sellega, et ANTS kaameras ei ole piiriületus veo toimumise arvataval ajal fikseerunud, kuid maksuhalduril peaks olema võimalik enda andmebaasidest välja võtta ka andmed veoki ja vedaja kohta. Asjaolu, et Pondmark OÜ ei deklareeri KMD-l ühendusesisest soetust või mootoriõli soetus ei kajastu Pondmark OÜ sisendkäibemaksu arvestuses, ei kinnita veel mootoriõli puudumist. Samuti on maksuhaldur põhjendamatult järeldanud kauba puudumist sellest, et kaebaja jättis dokumenteerimata Pondmark OÜ-lt soetatud õli segamise Fin Exim Ltd-lt soetatud õliga SK 70N. Kauba segamist ja ümberpaigutamist enda laos ei pea maksumaksja dokumenteerima. 3.2 Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et Fin Exim Ltd arvetel 18/15, 19/15, 21/15, 22/15 kajastatud õli on kaebaja poolt soetatud ja Eestis edasi müüdud Pondmark OÜ-le. Maksuhaldur üritab kaebajale omistada kaupa, mida ta ei ole ostnud. Fin Exim Ltd on väljastanud kaebajale kreeditarved arvete nr 18/15, 21/15 ja 22/15 kohta ning maksuhaldur on kreeditarvete usaldusväärsuse põhjendamatult kahtluse alla seadnud ega ole nõuetekohaselt teostanud uurimispõhimõtet. Pondmark OÜ on tasunud Fin Exim Ltd arvete nr 18/15, 21/15 ja 22/15 eest 41 956,6 eurot ning kaebaja on arvete 18/15 ja 21/15 eest tasunud 12 127 eurot. Kaebaja poolt Pondmark OÜ-le arvete 27, 30 ja 31 alusel müüdud kauba eest maksis Pondmark OÜ 145 475,92 eurot. Puudub mõistlik seletus, miks peaks Pondmark OÜ tasuma sama kauba eest topelt, kui tal oli võimalik soetada kaup otse Fin Exim Ltd-lt. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud, miks peaks kaebaja huvides olema osta Pondmark OÜ rahade eest kaupa ja siis seda talle kaks korda kallima hinnaga edasi müüma, millest tekib müüjale käibemaksukohustus. Maksuotsusest ei selgu, kuidas on Pondmark OÜ tegutsenud kaebaja huvides ja tegelikke asjaolusid varjates. Kaebaja arvates ei tulene maksuhalduri poolt kogutud tõenditest, et Transfenica laevaga Paldiskisse transporditud kaup oli sama, mis oli kajastatud Fin Exim Ltd arvetel nr 18/15, 19/15, 21/15 ja 22/15. Maksuhaldur vaid oletab ning teeb ebaõigeid järeldusi asjaolust, et kui Paldiskisse saabunud kaup väljastati kaebajale, siis oli kauba saajaks kaebaja. Samuti on kaebaja hinnangul põhjendamatu maksuhalduri väide, et kui Fin Exim Ltd oleks müünud arvetel kajastatud kauba otse Pondmark OÜ-le, ei oleks kaebajal olnud kaupa, mida 2015.a oktoobris Pondmark OÜ-le müüa. Maksuhaldur seostab alusetult Fin Exim Ltd poolt müüdud ja Eestisse saabunud kaupa ning kaebaja poolt Pondmark OÜ-le müüdud kaupa. Tegemist ei ole kattuva kaubaga, mida kinnitavad nii arvetelt nähtuvad kogused kui kuupäevad. Maksuhaldur jätab tähelepanuta, et kaebaja ostis Fin Exim Ltd-lt kaupa ka kontrolliperioodist eelneval ja hilisemal perioodil. Asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik seostada kaebaja poolt ostetud ja müüdud õli koguseid, ei tähenda, et maksuhaldur saab ise meelevaldselt asuda kauba koguseid kaebajale määrama. Jääb arusaamatuks, kuidas on leitud seos kaebaja poolt Pondmark OÜ-le väljastatud arvetel Fin Exim Ltd arvetega. 3.3 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et SIA-lt Gotika Trading 30.09.2015 soetatud diislikütus on edasi müüdud. Harju Maakohtu 02.03.2017 otsus väärteoasjas nr 4-16-6495, millega tühistati MTA 19.08.2016 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930015002095 tõendab, et kaebaja ei ole kütust müünud. Ükski maksuhalduri poolt kütuse väidetava edasimüügi põhjendamiseks toodud asjaolu ei ole selline, millest järelduks kaebaja poolt 60 000 liitri kütuse müümine oktoobris 2015. Asjaolu, et kaebaja ei viinud kütust Maardu Terminalist volikirjades märgitud Vibeliku 15 asukohta, vaid enda lattu Lubja tee 32, ei kinnita kütuse edasimüüki. MTA ei ole toonud välja, millist õigusliku tähendust omab saatedokumendil kauba mahalaadimise aadress, kui kauba omanik ja vedaja on üks ja sama isik. Kas kaebaja laadis oma

kütuse maha saatedokumendil märgitud aadressil või muul aadressil, ei oma antud juhul tähtsust, sest selle tegevusega ei ole rikutud kellegi õigusi. MTA väide, et kaebaja selgitused kütuse hoiustamise kohta muutuvad ajas, ei ole asjakohane. Ütluste täiendamine on mõistetav ja lubatav olukorras, kus isikule on esitatud täpsustavaid küsimusi. MTA järeldus, et kui veokiga 395MNC on perioodil oktoober 2015 - juuni 2016 kolmel erineval kuupäeval teostatud vedusid, siis seda veokit ei saanud kasutada kütuse hoiustamiseks, ei ole asjakohane. Puudub vaidlus, et viidatud kuupäevadel on veetud väiksemaid koguseid kütust, milleks sobib väiksemaga mahutavusega veok. Puudub ka vaidlus, et kaebajal oli samaaegselt kasutada ka teine kütuse veok ning haagis. MTA oletab, et kütuse ümberpumpamine oli ebamõistlik. Kütuse hoidmiseks Scania peal oli praktiline põhjus, sest sealt pealt sai ainsana tankida kaebaja autosid. Scaniast kütuse välja ja tagasi pumpamine võtab aega 15 minutit. MTA ei ole teostanud paikvaatlust, et selgitada välja asjas tähendust omavaid asjaolusid. MTA arvestused kütuse ladustamisvõimaluste kohta ei kinnita, et kaebaja müüs oktoobris 2015 kütust 60 000 liitrit. Kuivõrd maksuhaldur on varasemalt arestinud ebaseaduslikult kaebaja kaupa, oli kütuse äraviimine Maardu Terminali laost oli ajendatud kartusest MTA tegevuse ees. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas kinnitab veokisse kütuse reeglipärast soetamist siseturult kütuse ühekordne soetamine 27.01.2016 OSC Oil Trade OÜ-lt. MTA väitel ei olnud Lätist soetatud diislikütuse hind omatarbeks kasutamisel majanduslikult kasulik. MTA väide, et kasu seisnes müügilt arvestatud käibemaksu riigile tasumata jätmisest, on oletuslik ja ebaloogiline. Kuna kaebajal puudub kütuselitsents, siis ta ei saaks edasimüügil väljastada arvet ega nõuda käibemaksu tasumist. Kui MTA leiab, et kaebaja on kütust müünud, siis tuleks maksuhalduril selgitada, kellele on kütust müüdud ja kuidas selle eest on tasutud. Kaebajale ei ole laekunud rahalisi vahendeid müüdud kütuse eest. 3.4 Kaebaja vaidlustab maksuhalduri seisukoha, et 09.10.2015, 03.11.2015, 04.11.2015 ja 15.01.2016 tehtud väljamaksed on juhatuse liikme töötasu, mis on jäetud TSD-l deklareerimata. Kaebaja on selgitanud, et ülekannetel oli vale selgitus ja tegemist ei ole töötasuga ning maksed on kassasse tagastatud. Maksuhalduri väide, et kassaorderitest võib järeldada, et R. Zelenski teeb pidevalt ekslikke tasumisi enda pangakontole, ei ole asjakohane. Kolm eksliku selgitusega ülekannet ei ole veel pidev ekslike tasumiste tegemine. MTA ei arvesta asjaoluga, et raha ei ole liigitunnustega. Juhatuse liige ei pidanud äriühingule tagastama sedasama pangakontole ekslikult kantud raha, tagastuse sai teha ka enda käes olevate muude vahenditega. Äriühingu seisukohalt omab tähtsust, et alusetult kantud rahalised vahendid oleksid tagastatud ja äriühingu endine varaline seis taastatud. Kontrollakt ja maksuotsus on täielikult motiveerimata 15.01.2016 tehtud väljamakse töötasuks liigitamise osas.

arusaamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust ning jätnud välja selgitamata vedajat. Pondmark OÜ ei olnud MTA-le kättesaadav ning numbrituvastussüsteemi ANTS andmete kohaselt ei ole CMR-l kajastatud sõiduk ületanud Läti-Eesti piiri perioodil detsember 2015. Pondmark OÜ-l ei olnud arvel nr 2912/01 nimetatud kaupa ning kaebaja väide kõnesoleva mootoriõli raske kütteõli tootmises kasutamise kohta ei leidnud kinnitamist. 4.3 MTA on seisukohal, et kaebaja on soetanud arvetel 18/15, 19/15, 21/15 ja 22/15 näidatud kauba Fin Exim Ltd-lt ning müünud edasi Eestis, jättes müügi deklareerimata oktoober 2015 KMD-l. Vastustaja jääb kontrollakti p-s 1.3 ja maksuotsuse p-s 3.2 toodud seisukohtade juurde. Kaebaja üritab maksuhaldurile ette heita, et tema seisukohad ja järeldused seoses Fin Exim Ltd arvetel kajastatud kaupadega ei ole loogilised. Samas puudub igasugune loogika olukorras, kus kaebajale väljastatakse neli arvet kaubale koguses 108 600 kg kokku summas 72 110,40, kaebaja tellib kaupadele transporti Rotterdamist Paldiskisse, võtab kauba vastu Paldiski sadamas, tasub kolme arve eest ning alles pärast maksukontrolli alustamist (kuus kuud pärast kauba kättesaamist) saadakse aru, et tegelikult ei ole arvetel näidatud kaupa soetatud ja arved on ekslikud. Samuti puudub igasugune loogika kaebaja väites, et arve 19/15 alusel soetatud kaup on edasi müüdud Pondmark OÜ-le Rotterdamis, kui tegelikult võttis kaebaja kauba vastu Paldiski sadamas. Arusaamatu on väide, et Pondmark OÜ-le väljastatud arved ei oma seost Fin Exim Ltd arvetel kajastatud kaubaga, kui kaebaja on ise 08.02.2017 seletuste andmisel väitnud, et arvel 19/15 märgitud kaup on edasi müüdud Pondmark OÜ-le. Kaebaja poolt esitatud ebausaldusväärsete dokumentide ja teabega on tekkinud olukord, kus maksukohustuslane ise ei orienteeru ja pidevalt eksib selgitustes. 4.4 SIA-lt Gotika Oil Trading soetatud diislikütuse edasimüügi osas jääb vastustaja kontrollakti p-s 1.4 ja maksuotsuse p-s 3.3 toodud analüüsi ja järelduste juurde ega korda neid. 4.5 Tööjõumaksude osas on maksuhaldur kaebaja väidetele vastanud juba maksuotsuse p-s 3.4. Samuti on põhjalik analüüs toodud kontrollakti p-s 1.5. Vastustaja palub kohtul nendega arvestada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.2 Vastavalt KMS § 31 lg-le 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamise esmaseks ja peamiseks tingimuseks kauba soetamine või teenuse saamine. Seega on antud juhul oluline tuvastada, millised tõendid viitavad vaidlusalusel arvel kajastatud sünteetilise mootoriõli faktilisele olemasolule ning selle võõrandamisele ja üleandmisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta (vt RKHKo 33-1-81-12, p 16). 7.3 Vaidlus puudub, et Pondmark OÜ 29.12.2015 arve nr 2912/01 on reaalselt tasumata. Vaidlus puudub ka selles, et peale arve on ainsaks vaidlusaluse tehingu kohta vormistatud dokumendiks CMR (vt MTA 03.07.2018 vastuse lisa 18) ning muud kirjalikud tõendid, mis võimaldaksid usaldusväärselt kontrollida tehingu toimumist, puuduvad. Tuvastatud on, et Pondmark OÜ-l puudus sünteetiline mootoriõli, mida kaebajale müüa (vt MTA 03.01.2018 kontrollakti p 1.2.2.2 alap 3) ning kauba olemasolu ei ole võimalik tuvastada ka CMR-i alusel, sest esiteks puuduvad seal andmed transporditeenuse osutaja kohta ning teiseks ei ole CMR-il märgitud vedu marsruudil Birztalu str 15, Riga - Lubja tee 32, Viimsi vald 26.12.2015 leidnud kontrollimisel kinnitust. Lisaks eeltoodule ei ole Pondmark OÜ täitnud maksuhalduri korraldusi teabe andmiseks, mis tähendab, et ka väidetava tehingu teine pool ei ole tehingu toimimist kinnitanud. Seega tugineb kogu teave vaidlusaluse tehingu kohta sisuliselt üksnes kaebaja paljasõnalisel väitel, et ta on Pondmark OÜ-lt soetatud sünteetilise mootoriõli kätte saanud ning kasutanud seda raske kütteõli valmistamisel. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodut ei saa lugeda piisavaks, et tuvastada kauba olemasolu ja tehingu toimumine. 7.4 Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuhaldur ei ole transporditeenuse osutaja väljaselgitamisel rakendanud nõuetekohaselt uurimisprintsiipi ning on nõudnud kaebajalt tõendeid, mis ei ole tema tõendamissfääris. Arvestades, et kauba soetamine on sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus, peab kaebaja sisendkäibemaksu deklareerides ise olema võimeline tõendama kauba olemasolu. Seda ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei olnud kursis, kes on tema poolt väidetavalt soetatud kaupa transportinud ning kus toimus kauba faktiline üleandmine (08.02.2017 antud selgituses väitis kaebaja, et arvel nr 2912/01 kajastatud mootoriõli oli tarnitud Petroil PVTK OÜ aktsiisilattu ning kui Petroil PVTK OÜ poolt esitatud dokumendid kaebaja väidet ei kinnitanud, väitis kaebaja eriarvamuses, et Pondmark OÜ-lt soetatud õli saabus kaebaja Lubja tee 32 lattu). Seega, olukorras, kus kaebaja ei ole ise pidanud vajalikuks tehingu toimumist korrektselt fikseerida ega mäleta tehingu täitmise asjaolusid ning ka tema väidetav tehingupartner ei ole tehingu toimumise kohta mingisugust teavet andnud, on kaebaja, mitte maksuhalduri kohustus puuduolev teave koguda. 7.5 Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur teinud õige ja põhjendatud järelduse, et Pondmark OÜ arvel nr 2912/01 kajastatud tehingut tegelikkuses ei toimunud.

lise käibemaksu määraga. Kaebaja väidab, et ta ei ole Fin Exim Ltd arvete 18/15, 19/15, 21/15, 22/15 alusel kaupa soetanud ning maksuhalduri poolt loodud seosed Fin Exim Ltd arvete ja Pondmark OÜ-le esitatud arvete vahel on meelevaldsed. 8.2 Esmalt märgib kohus, et vaidlust ei saa olla selle üle, et kaebaja on soetanud Fin Exim Ltd arve nr 19/15 alusel 27 000 kg õli SK 70N ning müünud selle edasi Pondmark OÜ-le, sest kaebaja on ise tehingu toimumist kinnitanud nii oma 08.02.2017 (vt R. Zelenski 08.02.2017 suuliste seletuste protokoll) seletustes kui eriarvamuses. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kõnealuse kauba üleandmine Pondmark OÜ-le toimus Eestis. Tuvastatud on, et kaup saabus Rotterdamist Paldiskisse konteineriga nr ANHU 2350607 (kaup ning selle konteinerisse laadimise kuupäev ja kogus vastavad Fin Exim Ltd arvel nr 19/15 märgitule) ning on Paldiski sadamas väljastatud kaebajale. Kaebaja väide, et kauba üleandmine Pondmark OÜle toimus Rotterdamis, ei põhine tõenditel. Seega on maksuhaldur õigesti sidunud Fin Exim Ltd arve nr 19/15 alusel soetatud ja Eestisse saabunud kauba kaebaja poolt Pondmark OÜ-le väljastatud müügiarvetel nr 27, 30 ja 31 kajastatud kaubaga. 8.3 Vaidlus on selles, kas kaebaja on soetanud Fin Exim Ltd-lt arvetel nr 18/15, 21/15, 22/15 kajastatud õli ning müünud selle Eestis edasi Pondmark OÜ-le. Kaebaja väidab, et Fin Exim Ltd arved nr 18/15, 21/15, 22/15 on väljastatud talle ekslikult ning nendel kajastatud tehinguid ei toimunud, mida kinnitavad Fin Exim Ltd poolt väljastatud kreeditarved. 8.3.1 Seisukohta, et Fin Exim Ltd-lt arvetel nr 18/15, 21/15, 22/15 kajastatud tehingud on toimunud ning kaup Eestisse saabunud ja kaebajale väljastatud, põhjendab maksuhaldur kokkuvõttes järgmiste asjaoludega (vt MTA 03.01.2018 kontrollakti p-d 1.3.2.2-1.3.2.4): 1) arved on tasutud; 2) Ingenieurbüro Lischka GmbH poolt Rotterdamist Paldiskisse 2015.a oktoobris transporditud kauba müüjaks oli Fin Exim Ltd-lt, kaup vastas nii sisult kui koguselt arvetel nr 18/15, 21/15, 22/15 märgitule ning oli Rotterdami sadamas konteineritesse paigutatud samadel päevadel, mis oli märgitud arvetel kauba väljastamise kuupäevaks; 3) Ingenieurbüro Lischka GmbH kinnitas, et kaup oli tarnitud Eestisse kaebaja tellimusel; 4) Esteve Terminal AS kinnitab, et kõnealune kaup oli väljastatud kaebajale; 5) kõnealune kaup kuulus kaebajale (08.02.2017 selgitas kaebaja, et Ingenieurbüro Lischka GmbH poolt Eestisse transporditud kaup oli soetatud Fin Exim Ltd-lt, kuid mitte arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel ja lubas kaupade edasise kasutamise kohta vastata, kuid jättis selle tegemata; 17.08.2017 e-kirjas ja 05.09.2017 muutis kaebaja enda ütlusi ning selgitas, et kaup siiski talle ei kuulunud ning Ingenieurbüro Lischka GmbH-lt soetatud transporditeenus on edasi müüdud, kuid ei täpsustanud kellele ega esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kellele võiks kuuluda konteinerites asuv kaup). Kohus leiab, et maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel on usutav, et 2015.a oktoobris Eestisse saabunud õli SK 70N näol on tegemist kaebaja poolt Fin Exim Ltd-lt arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel soetatud kaubaga. 8.3.2 Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et Fin Exim Ltd poolt väljastatud kreeditarved (vt MTA 03.07.2018 vastuse lisa 34) kinnitavad tehingute tühistamist. Kreeditarvete usaldusväärsuse seab kahtluse alla esiteks nende väljastamine 2016 märtsis ja vahetult pärast kontrollmenetluse alustamist. Kui vastaks tõele kaebaja väide, et Fin Exim Ltd arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 puhul oli tegemist eksitusega, siis jääb arusaamatuks, kuidas sai Pondmark OÜ üldse teada, et kõnealuste arvete alusel tuleb midagi tasuda. Kui arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel soetas Pondmark OÜ kauba otse Fin Exim Ltd, siis jääb arusaamatuks, miks ta ei teavitanud müüjat sellest, et arved on temale väljastamata. Ei ole eluliselt usutav, et 2015 oktoobris osteti-müüdi üle 100 000 kg õli ning ükski osapooltest (ei kaebaja, Fin Exim Ltd ega Pondmark OÜ) ei märganud kuni märtsini 2016, et arved on väljastatud valele isikule ning on tehtud valed tasumised. Lisaks ei ole vaatamata tehingute väidetavale tühistamisele, Fin Exim Ltd kaebajale

raha tagastanud ning kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, et ta oleks saanud eraldi kaupa ekslikult tasutud summa ulatuses. Juhul, kui vastaks tõele kaebaja väide, et Fin Exim Ltd kreeditarved tühistasid tehingud kaebajaga, oleks Fin Exim Ltd pidanud nõudma Pondmark OÜ-lt kaebaja poolt ekslikult tasutud summade tasumist. Vastasel juhul oleks tekkinud olukord, kus Pondmark OÜ oleks saanud kaupa, mille eest ta on osaliselt jätnud tasumata. Maksuhaldur Pondmark OÜ pangakontol täiendavaid tasumisi Fin Exim Ltd-le ei tuvastanud. 8.3.3 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud ka selle, et kaebaja on Fin Exim Ltd-lt arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel soetatud õli SK 70N Eestis edasi müünud Pondmark OÜ-le. Kaebaja on 17.08.2017 e-kirjas ja 05.09.2017 saadetud vastuses kinnitanud, et Paldiskisse saabunud kaup oli tarnitud kolmandale isikule. Seega ei jäänud kaup kaebaja kätte. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on müünud Pondmark OÜ-le 2015.a oktoobris arvete nr 27, 30 ja 31 alusel õli SK 70N ning Pondmark OÜ-le müüdud kaup soetati kaebaja poolt Fin Exim Ltd-lt. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei ole osanud selgitada, millisel perioodil ja koguses oli Pondmark OÜ-le müüdud õli soetatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Pondmark OÜ-le väljastatud arvetel nr 27, 30 ja 31 kajastatud kauba üleandmine toimus Rotterdamis. Seega on maksuhaldur kogutud tõendite pinnalt õigustatult sidunud kaebaja poolt Fin Exim Ltd-lt arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel soetatud ja Eestisse saabunud kauba samal kuul Pondmark OÜ-le edasi müüdud kaubaga ning õigesti lugenud Pondmark OÜ-l arvete nr 27, 30 ja 31 alusel laekunud summad kaebaja 20% määraga maksustatavaks käibeks. 8.4 Kohus leiab, et maksuhaldur on uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud (MKS § 150). Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas kaebaja osales maksupettuses. Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. Käesoleval juhul on maksuhaldur ära näidanud, kuidas kaebaja on Pondmark OÜ-ga kooskõlastatult tegutsedes ning tehingu tegelikke asjaolusid varjates pannud toime maksupettuse, mis seisnes selles, et soovides varjata Fin Exim Ltd 18/15, 19/15, 21/15 ja 22/15 arvete alusel soetatud ja Eestisse saabunud õli edasimüümiselt käibemaksu tasumist, loodi näilik konstruktsioon Pondmark OÜ-le õli müümisest Hollandis. Kui kaebaja oleks deklareerinud tegeliku tehingu ehk kauba müügi 20% käibemaksu määraga, oleks talle kohaldunud käibemaksu tasumise kohustus. Seega kaebaja, soovides väita tehingute toimumist Pondmark OÜ-le väljastatud arvetel nr 27, 30 ja 31 näidatud viisil, oleks pidanud ise esitama tõendid, mis usutavalt kinnitavad tehingute asjaolusid. Kaebaja seda teinud ei ole. Pelgalt arutelust selle üle, kuidas ei ole loogiline Pondmark OÜ poolt sama kauba eest esmalt tasumine Fin Exim Ltd-le arvete nr 18/15, 21/15, 22/15 alusel ja seejärel kaebajale arvete nr 27, 30 ja 31 alusel või mis huvi oli kaebajal soetada kaup osaliselt Pondmark OÜ rahade eest ja siis see talle kaks korda kallima hinnaga edasi müüa, maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks ei piisa. Pealegi on tegemist küsimustega, millele oskavad ilmselt vastata kaebaja ja Pondmark OÜ. Asjas puudub vaidlus, et Pondmark OÜ ei ole olnud maksuhaldurile selgituste andmiseks kättesaadav.

9.2 Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja poolt SIA-lt Gotika Oil Trading soetatud diislikütuse oma tarbeks kasutamine ei ole tõendatud (vt MTA 03.01.2018 kontrollakti p 1.4.2.2, alap-d 3 ja 5; 19.04.2018 maksuotsuse p-d 3.3.3 ja 3.3.3.4). Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud maksu- ega kohtumenetluses mistahes andmeid ega usaldusväärseid tõendeid, mis võimaldaks kontrollida tema väidet, et ta kasutas vaidlusaluse kütuse ära enda majandustegevuse raames. Pärast seda, kui kaebaja vaidlusaluse kütuse 06.10.2015 Maardu Terminal AS-i laost välja viis, ei ole üheselt tuvastatav, kus ta seda edasi hoiustas. Vaidlus puudub, et kaebaja selgitused kütuse hoiustamise koha osas olid vastuolus tema poolt esitatud dokumentidega ning kaebaja ei võimaldanud teadlikult ja tahtlikult maksuhalduril kütuse reaalset asukohta tuvastada ja edasist kasutamist kontrollida. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta on kütuse asukohta maksuhalduri eest varjanud, eesmärgiga vältida selle arestimist (vt 19.10.2016 kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-16-6495 ja R. Zelenski 08.02.2017 suuliste seletuste protokoll). Kaebaja selline käitumine tekitab põhjendatud kahtluse, et kontrollimise hetkel kaebajal kütust ettenäitamiseks enam ei olnud. Lisaks ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et kaebajal puudus üldse võimekus hoiustada pikaajaliselt 60 000 liitrit diislikütust. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et kütus on kaebaja poolt edasi müüdud. Kuivõrd ei ole teada, kellele ja mis hinnaga kaebaja kütust müüs, on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kütus müüdi edasi tundmatule kolmandale isikule ning käibe maksustatavaks väärtuseks on diislikütuse soetusmaksumus.

lepinguid, korraldas ja teostas ise veoteenuseid, võttis vastu kaupa jne) ning 3) muid tasusid kaebajalt ega muudest allikatest R. Zelenski ei saanud. Kuivõrd kaebaja väiteid 09.10.2015, 03.11.2015 ja 04.11.2015 R. Zelenskile tehtud väljamaksete tagastamise kohta ning 15.01.2016 R. Zelenskile tehtud laenu tagasimakse kohta ei saa lugeda tõendatuks, puudub vaidlusalustel väljamaksetel muu seletus kui see, et tegemist on juhatuse liikme tasu väljamaksetega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2019 kohtuotsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.