Osaühingu Promantes kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/047443-7 tühistamiseks ning täitmist tagavate toimingute kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Promantes, esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Promantes kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) alustas 21.02.2019 teate nr 12.2-3/047443-2 alusel Osaühingu Promantes (edaspidi: OÜ Promantes) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil juuni–detsember 2018. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 17.03.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/047443-4 ning 30.07.2020 täiendavas kontrolliaktis nr 12.2-3/047443-6, mis on maksuotsuse lahutamatud osad.
1(13)
2.MTA esitas 25.02.2019 taotluse Tallinna Halduskohtule, paludes kohtult luba sissenõude pööramiseks rahalisele õigusele läbi aresti seadmise OÜ Promantes arvelduskontole nr EE462200221040453849 Swedbank AS-s ning OÜ Promantes poolt tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavale arvelduskontole 32 721,79 euro ulatuses. Tallinna Halduskohus rahuldas MTA taotluse 28.02.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-355.
3.MTA kohustas 05.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/047443-7 (edaspidi: MO) OÜ-d Promantes tasuma maksusumma 74 225,04 eurot. MTA põhjendas otsust järgmiselt. MTA jõudis järeldusele, et OÜ-d Promantes ja Amasone OÜ-d, Aromose OÜ-d, Benetitos OÜ-d, Kerilmax OÜ-d ning Keriltex OÜ-d (edaspidi: seotud äriühingud) tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks on OÜ Promantes. Nimetatud äriühingute erinevate juriidiliste kehadena hoidmise eesmärk oli saada maksueelis. Maksueelis seisnes selles, et OÜ Promantes kasutas seotud äriühinguid, vältimaks kauba müügilt 20% maksustatava käibe deklareerimist ja sellelt käibemaksu tasumist. Seotud äriühingute nime alt kauba müümise maksueelis käibemaksu osas tekkis põhjusel, et seotud äriühingud ei olnud kontrolliperioodil registreeritud käibemaksukohustuslaste registris.
4.MTA seisukoht tugineb järgneval: a) OÜ Promantes ja seotud äriühingud on Kalev Protteni mõju all olevad äriühingud; b) kontrollivaks äriühinguks ühises majandusüksuses oli OÜ Promantes, sest suur osa seotud äriühingute rahavoogudest on kontrolliperioodil liikunud OÜ Promantes pangakontole; c) OÜ Promantes ja seotud äriühingud tegutsesid samades tegevuskohtades; d) klientide jaoks on Protteni kaubamärgiga poodides tegemist ühe ja sama müüjaga. Internetileheküljel www.protten.ee reklaamitakse Protteni kaubamärgiga kaupade müüki kauplustes, kus müüb kaupa OÜ Promantes ning seotud äriühingud; e) OÜ Promantes tasub seotud äriühingutelt saadud rahade eest enda tavapäraseid majanduskulusid. Laenu andmine ei ole küll keelatud, kuid laenuleping on koostatud vastavalt vajadusele; f) seotud äriühingud müüvad kaupa ainult OÜ Promantes kauplustes; g) seotud äriühingute töötajad müüvad kaupa mitme äriühingu nimel; h) välisriigist kauba toomise kulusid OÜ Promantes ja Keriltex OÜ vahel ei toimu; i) OÜ Promantes ja seotud äriühingute vahel ei toimu kaupluse rendikulude ja kommunaalkulude jagamist; j) seotud äriühingud on kontrolliperioodil kasutanud igapäevases majandustegevuses OÜ Promantes põhivara; k) OÜ-l Promantes, Kerose OÜ-l, Kerilmax OÜ-l, Amasone OÜ-l, Keriltex OÜ-l, Benetitos OÜ-l ning Aromose OÜ-l oli kontrolliperioodil üks ja sama raamatupidaja; l) Keriltex OÜ-l puudus ladu, kus kaupa hoiustada; m) OÜ Promantes pearaamatu järgi tasus äriühing riigilõivu Benetitos OÜ asutamiseks. Raamatupidamislikult maksis Benetitos OÜ OÜ-le Promantes riigilõivu tagasi, kuid reaalselt tasus Kalev Protten enda isiklikult pangakontolt. Raha, mille eest Kalev Protten OÜ-le Promantes tasus, laekus tema pangakontole vahetult enne OÜ Promantes pangakontolt; n) Amasone OÜ, Aromose OÜ ega Benetitos OÜ ei ole tasunud Keriltex OÜ-le konsignatsioonilepingu alusel; o) seotud äriühingute pangakontodele kaupade müügist laekunud rahadest suur osa liikus edasi OÜ Promantes pangakontole, mitte kauba konsignatsioonilepingu alusel müügiks andnud ettevõttele ehk Keriltex OÜ-le.
5.MTA tuvastas, et OÜ Promantes tegevus oli suunatud maksueelise saamisele, et vähendada maksukoormust tööjõumaksude osas summas 53 308,67 eurot ning käibemaksu osas summas 22 029,01 eurot. Kuna tehingute tegeliku majandusliku sisu järgi tuleb OÜ-d Promantes ja seotud äriühinguid käsitleda ühe äriühinguna, siis tuleb seotud äriühingute nimel vormistatud müügitehingud lugeda OÜ Promantes müügitehinguteks ja deklareerida OÜ Promantes käibena. OÜ Promantes eesmärk oli müüa samades tegevuskohtades ehk kauplustes käibemaksuvabalt kaupa. OÜ 2(13)
Promantes kasutas seotud äriühinguid maksueelise saamiseks, sest seotud äriühingud ei olnud käibemaksukohustuslased. Selline tegevus näitab, et OÜ Promantes müüs teadlikult enda kauplustes kaupa seotud äriühingute kaudu käibemaksuvabalt, mis võimaldas OÜ-l Promantes saada maksueelise.
6.MTA tuvastas, et OÜ Promantes on jätnud 20% määraga maksustatava käibe osaliselt deklareerimata. Amasone OÜ, Aromose OÜ, Benetitos OÜ, Kerilmax OÜ ning Keriltex OÜ kauba müügist tekkinud käive kokku summas 110 145,14 eurot oli tegelikult OÜ Promantes käive, mis oleks tulnud deklareerida äriühingu 20% määraga käibe hulgas ning arvestada sellelt käibemaksu summas 22 029,01 eurot. Täiendava 20% maksustatava käibe arvestamisel on MTA võtnud aluseks seotud äriühingute pangakontodele kontrolliperioodil makseterminalidest laekunud summad ning seotud äriühingute pearaamatus kajastatud kauba müügist sularaha laekumise.
7.OÜ-l Promantes oli kohustus deklareerida perioodil juuni–detsember 2018 20% määraga maksustatavat käivet 110 145,14 euro võrra rohkem. Perioodil juuni–detsember 2018 oli kohustus deklareerida 20% määraga maksutatavat käivet kokku 364 554,67 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 72 910,93 eurot.
8.OÜ Promantes deklareeris kontrolliperioodil sisendkäibemaksu kokku summas 31 554,76 eurot. OÜ-l Promantes on õigus kajastada sisendkäibemaksu hulgas koos seotud äriühingute ostuarvetel kajastatud käibemaksuga kokku sisendkäibemaksu summas 32 667,40 eurot. Seotud äriühingute pearaamatutes kajastatud andmete järgi on seotud äriühingud soetanud kaupa ja teenuseid käibemaksukohustuslastelt kokku summas 6675,79 eurot, millelt käibemaks on summas 1112,64 eurot. MTA tuvastas, et OÜ-l Promantes on õigus täiendavalt deklareerida kontrolliperioodil sisendkäibemaksu kokku summas 1112,64 eurot.
9.OÜ Promantes deklareeris perioodi juuni–detsember 2018 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) töötasu väljamakseid kokku summas 15 909,98 eurot, millelt on kinni peetud tulumaksu 929,84 eurot, arvestatud sotsiaalmaksu 5180,18 eurot, kogumispensioni makset 297,13 eurot ning kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 349,11 eurot. Töötasu ega juhatuse liikme tasu väljamakseid Kalev Prottenile kontrolliperioodil deklareeritud ei ole.
10.MTA tuvastas, et OÜ Promantes on kontrolliperioodil maksnud Kalev Prottenile juhatuse liikme tasu summas 80 465,91 eurot (neto) laenu tagasimaksete nime all, kuid ei ole neid väljamakseid deklareerinud TSD-l. Kalev Protteni isikliku pangakonto väljavõttelt nähtub, et Kalev Prottenile laekub pidevalt raha OÜ Promantes pangakontolt, seotud äriühingute pangakontodelt ning lisaks sularaha. Raha liigub Kalev Protteni pangakontolt edasi OÜ-le Promantes või seotud äriühingutele. Kalev Protteni pangakontole laekub OÜ-lt Promantes, seotud äriühingutelt ning sularahana rohkem raha, kui Kalev Protteni pangakontolt OÜ-le Promantes ja seotud äriühingutele raha välja läheb. Eelnev näitab, et teatud osa ühise majandusüksuse rahast jääb Kalev Protteni isiklikuks kasutamiseks.
11.MTA luges Kalev Protteni valdusesse jääva raha juhatuse liikmele tehtud väljamakseks järgmistel põhjustel: a) Kalev Prottenil puudus raha, et teha OÜ Promantes nimel enda isiklikest rahalistest vahenditest kontrolliperioodil kokku kulutusi summas 138 021,77 eurot. Benetitos OÜ pearaamatu kohaselt oli kontrolliperioodi lõpus Benetitos OÜ-l krediidiandja ehk Kalev Protteni ees kohustus summas 3700 eurot ning kontrolliperioodil kokku krediiti andnud isiklikest vahenditest 9050 eurot. Kalev Protteni igakuised deklareeritud sissetulekud perioodil 2016-2018 on olnud pidevalt vastava aasta miinimumpalga lähedane summa ning sellest tulenevalt moodustas deklareeritud töötasu eelnevalt nimetatud laenusummast (138 021 eurot) ligikaudu ainult 20%;
3(13)
b) Kalev Prottenil puuduvad muud sissetulekuallikad peale OÜ Promantes ja seotud äriühingutelt laekunud rahade. Kalev Protteni pangakontodelt on näha, et ainukesed laekumised tema pangakontodele toimuvad sularahas, OÜ Promantes pangakontolt või seotud äriühingute pangakontodelt. Kalev Protteni pangakontol oli kontrolliperioodi algul raha 175,22 eurot, mis näitab, et igapäevasteks kulutusteks on Kalev Protten kasutanud OÜ Promantes ja seotud äriühingutelt saadud rahasid; c) arvestades, et Kerilmax OÜ pearaamatu kohaselt on Kalev Protteni valduses sularaha kontrolliperioodi lõpus 3804,39 eurot, siis näitab see, et Kalev Protten ei ole enda rahalistest vahenditest laenu andnud, vaid kasutab laenu andmiseks endaga seotud äriühingute rahasid; d) arvestades, et OÜ Promantes ja seotud äriühingute pangakontodelt võetakse pidevalt sularaha välja ning OÜ Promantes ja seotud äriühingute pearaamatutest on näha, et Kalev Protteni valduses on pidevalt sularaha, on Kalev Protteni pangakontole laekuv sularaha samuti OÜ Promantes või seotud äriühingute oma. Kontrolliperioodi lõpus oli Kalev Protteni valduses 10 749,71 eurot Aromose OÜ sularaha, mis oli kantud Kalev Protteni pangakontole ning Kerilmax OÜ-st saadud 3804,39 eurot; e) menetluse käigus kogutud teabe kohaselt on Kalev Protten teinud aktiivset tööd Keriltex OÜ nimel. Kalev Protteni aktiivse tööpanuse tulemusel oli Keriltex OÜ-l võimalik tuua välisriigist kaupa ja hiljem Eestis seotud äriühingute ja OÜ Promantes kaudu maha müüa. Kalev Protten panustas aktiivselt Promantes OÜ, Amasone OÜ ning Keriltex OÜ majandustegevusse. OÜ Promantes ja seotud äriühingutest laenu tagasimaksete nime all Kalev Prottenile tehtud väljamaksed olid tegelikult juhatuse liikme tasu väljamaksed. Asjaolu, et raha liigub kaebajale seotud äriühingutelt Kalev Protteni vahendusel, ei tee laenu andjaks Kalev Prottenit, sest tema kui füüsiline isik on antud laenuahelasse pandud eesmärgiga jätta mulje, justkui on tema isefüüsilsie isikuna laenuandja. Laenutehinguid OÜ Promantes ja seotud äriühingute vahel ei ole tegelikkuses üldse toimunud, sest tegemist oli ühtse majandusüksuse ühise rahaga.
12.OÜ Promantes on perioodil juuni–detsember 2018 teinud Kalev Prottenile juhatuse liikme tasu väljamakseid kokku summas 80 465,91 eurot. Kalev Protten täitis lisaks juhatuse liikme ülesannetele ka töötajale omaseid aktiivseid ülesandeid. Juhatuse liikme tasu väljamaksed Kalev Prottenile olid tehtud arvestusega kompenseerida ka töötajale iseloomulike ülesannete täitmise eest. Laenutehingute vormistamisega on OÜ Promantes teinud enda juhatuse liikmele väljamakseid, mille on jätnud teadlikult deklareerimata. Tegelikkuses oli tegemist juhatuse liikme tasu väljamaksetega, millelt tuleb tasuda tööjõumaksud. Perioodil juuni–detsember 2018 suureneb OÜ Promantes maksukohustus tööjõumaksude osas kokku 53 308,67 eurot.
13.OÜ Promantes esitas MO peale vaide, mille MTA jättis 16.12.2020 vaideotsusega nr 6-1/47762 rahuldamata.
14.Tallinna Halduskohtule saabus 12.01.2021 OÜ Promantes kaebus nõudega MO tühistada ja MO tühistamise korral kõrvaldada MO täitmist tagavad toimingud.
KAEBAJA SEISUKOHAD
15.MO on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. MTA on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet ja täitnud puudulikult põhjendamiskohustust. Kaebajale jääb tervikuna arusaamatuks MO faktiliste ja õiguslike asjaolude kogum, seda kinnitavate tõendite olemasolu ja nende asjaolude arusaadav sidumine.
16.Maksuhaldur on jätnud OÜ Promantes ja Kalev Protteni esitatud selgitused ja tõendid sisuliselt analüüsimata. MTA järelduste kohta puuduvad tõendid ja need ei ole eluliselt usutavad. MO-s esitatud kirjeldus ei vasta äriühingute majandustehingutele. OÜ Promantes on korduvalt kontrollimenetluses selgitanud erinevate äriühingute tegutsemise loogikat ja seda, et tegemist on iseseisvate äriühingutega. Maksueelist ei ole maksumenetluses tuvastatud. Amasone OÜ, Amarose OÜ, Benetitos OÜ, Kerilmax OÜ ning Keriltex OÜ ei ole üks majandusüksus. 4(13)
17.Kalev Protteni tegutsemine erinevate äriühingute juhatuses ei muuda neid üheks majandusüksuseks. Tervikuna on jäetud tuvastamata koostoimimise sisulised eeldused ja tingimused. Rahavoogude liikumine olukorras, kus äriühingud teevad tavalisi majandustehinguid, on täiesti reaalselt hoomatav ja see ei tähenda põhjendamatut maksueelist. Erinevad äriühingud tegelesid oma äritegevusega ning nad tegid koostööd. See ei tähenda, et koostööst oleks saanud ühine majanduslik eesmärk maksueelise saamisel.
18.Jaekliendi vaatenurk ei oma maksustamisel tähtsust. Rahade liikumise kohta esitatud hinnangud ja väited on meelevaldsed. Kaupa müüakse Protten kaubamärki kandvates kauplustes, kuid äriühingud tegelevad erinevate kaubaartiklitega.
19.Arusaamatud on MTA väited müüjate, rendi, kommunaalkulude ja põhivara kasutamise kohta. Äriühingute vahel toimub tehinguline vastastikune arvestus ja selle kohta on olemas raamatupidamise algdokumendid. OÜ Protten pole kunagi väitnud, et konkreetne ristkäitlus on piiratud vaid konkreetse rahalise tehinguga.
20.Objektiivselt ei ole etteheidetav, et äriühingutel on sama raamatupidaja. MTA järeldused lao kohta on vastuolus muude tuvastatud asjaoludega. Kaup on olemas ja seda on müüdud. Erinevatel äriühingutel on olnud erinevad artiklid ja neid on müüdud Protteni kaubamärgi poodides. Kui kaupa on müüdud, siis ei saa olla valed väited lao olemasolu kohta.
21.Riigilõivu tasumine ei saa tõendada ühise majandusüksuse olemust. Keelatud ei ole täita kohustust kolmanda isiku eest, kui selle tulemusel toimub tasaarvestus. Vale on maksuaudiitori järeldus, et kaebaja ja seotud äriühingute vahel sõlmitud konsignatsioonilepingute alusel ei ole kaebaja nendele äriühingutele midagi tasunud, kuivõrd tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Raha liikumine on toimunud jooksvate arvelduste katteks konsignatsiooni korraldamisel. Vastavalt lepingule on kuni aastane realisatsiooniperiood.
22.OÜ Promantes tegevus ei ole suunatud maksueelise saamisele. Maksuhalduri järeldused ei ole tõesed ja tõenditega kontrollitavad. OÜ-l Promantes puuduvad sellised seosed seotud äriühingute vahel, mis annaks aluse käsitleda neid lahutamatu majandusüksusena. OÜ Promantes ei tegutse Amasone OÜ, Amarose OÜ, Benetitos OÜ, Kerilmax OÜ ning Keriltex OÜ kaudu. Käibemaksuseadusest (KMS) tulenevalt ei ole nendel äriühingutel olnud enese käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust (vt KMS § 19 lg 1).
23.OÜ-le Promantes jääb arusaamatuks, kuidas omistatakse teiste juriidiliste isikute käive OÜ-le Promantes. OÜ Promantes on teinud teiste äriühingutega tavalisi majandustehinguid. Äriühingute eraldatusele viitavad ka nende tegutsemise objektiivsed asjaolud. Nt müük erinevate äriühingute poolt, pangaterminalidega seonduv, erinevate äriühingute erinevad müügiartiklid, sisuliselt erineva kauba hankimine erinevatele äriühingute poolt, kaupade müümine Protten OÜ kauplustes lubatud konsignatsioonitehingute alusel. Samas kaubad kuuluvad vastavalt erinevate eraldatud kaubaartiklite lõikes eraldi äriühingutele. Äriühingute vahel puuduvad muud kui majanduslikud tehingulised seosed.
24.OÜ Promantes ei ole kontrollinud juriidilisi isikuid, vaid on teinud majandustehinguid, mis on iseloomulikud äriühingule. On tavapärane, et majandustehingute tulemusel liigub raha vastutehinguna.
25.Äriühingute majandustegevus ei ole olnud suunatud maksueelise saamisele, vaid sellises vormis tegutsemine oli suunatud majandustegevusele, mis arvestab kauba soetamist. Teiste äriühingute sisseost ja väljamüük ei ole maksustatud käibemaksuga, kuna äriühingute käive on kuni 40 000 eurot. Kaubad, mida väikeettevõtted müüsid, ei ole seotud OÜ Promantes müügiga. Ükski kaubamüügi artiklitest ei kattu Promantes OÜ toodetega ja artiklitega. Klientide jaoks ei ole tegemist ühe ja sama müüjaga. 5(13)
26.OÜ Promantes ei tasu Amasone OÜ, Aromose OÜ ning Benetitos OÜ saadud rahade eest enda tavapäraseid majanduskulusid. Raha on nimetatud äriühingute poolt OÜ-le Promantes tasutud kas laenumaksetena või omavaheliste arvete maksmiseks. MTA ei ole ära näidanud vastupidist. Laenulepingute alusel on tasutud ka intresse.
27.OÜ-le Promantes jääb arusaamatuks, kuidas 6-kuulise kontrolli perioodi osas tõendab üks 11 000 euro suurune tehing tavapäraste majanduskulude katmist. OÜ Promantes on selle eest tasunud oma kohustuse eest.
28.Asjaolude osas on vaieldav kogu käibemaksu ja sellega seoses müügi omistamine OÜ-le Promantes. Dokumentidest on näha, et kauba soetasid seotud äriühingud. Tõendatud on konsignatsioonisuhte ja tegeliku majandustehingu olemasolu. Samuti pidid töötajad teadma, millise äriühingu kauba müüki kuhu programmi sisestada, vaatamata sellele, et oli üks nn arvuti (kus on kahe erineva äriühingu kassa- ja laoprogrammid ning mõlemal oma makseterminal). Näiteks meeste püksirihm ja naiste kleit on erinevad tooted ja artiklid. Nimetatud asjaolu ei ole maksuhaldur käsitlenud.
29.Tööjõumaksude käsitlus MO-s jääb arusaamatuks. OÜ Promantes ei ole teinud Kalev Prottenile käsunduslepingu alusel juhatuse liikme väljamakseid. Äriühingute majandustegevuse olemus ei võimalda maksustada tervikuna maksuotsuses kirjeldatud viisil tööjõumaksudega. Maksuhalduri tööjõumaksude määramise osas jääb ebaselgeks, kui suures osas on osutatud teenust ja kui suures osas on töötatud. Nõuetekohase raamatupidamisdokumendi puudumist saab maksustada vaid tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel. Ühte tehingut võib tõendada ühtse algdokumendi asemel ka mitu dokumenti (nt ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Kalev Prottenile on tehtud tema äriühingutele antud laenude alusel tagasimakseid ning pole alust määrata tulu- ega tööjõumakse.
30.Kalev Prottenil on olnud perioodil 2013. a algusest kuni augustini 2014 arvestatav sissetulek (490 395,41 eurot). MTA on selle tuvastanud. Kalev Prottenil oli piisavalt raha OÜ Promantes, Amasone OÜ, Amarose OÜ, Benetitos OÜ, Kerilmax OÜ ning Keriltex OÜ tehingute tegemiseks ja finantseerimiseks. Kalev Protten on mitmeid kordi selgitanud, et ta eelistab arveldada sularahas. Kuivõrd maksuhaldur arestis OÜ Promantes arvelduskontod, ei ole muus vormis majandustegevuse korraldamine olnud võimalik u 2 aastat.
31.On tõenäoline ja eluliselt usutav, et äriühingute tehtud tagasimaksed Kalev Prottenile olid laenutagastus. MTA püüab kaebaja väljamakseid, mida maksuhaldur on sisuliselt korra juba Kalev Protteniga seoses maksustanud, maksustada veel korra OÜ-s Promantes. Selline topeltmaksustamine on lubamatu. Kalev Prottenil füüsilise isikuna ei ole kohustust pidada sularahakäibe logi.
32.Maksuhalduri kirjeldus Kalev Protteni tegevuse ja maksustamise osas on tervikuna arusaamatu. Maksuhalduri järeldused on ebajärjekindlad, sest jääb selgusetuks töötamise ja juhatuse liikmena tegutsemise proportsioon. MO-s ei ole objektiivselt käsundussuhte ega töösuhte asjaolusid ja tingimusi tuvastatud.
33.Maksuhaldur on Kalev Prottenile määranud tasu, mis on turutingimusi arvestades ebareaalne. Keskmiselt ületab Kalev Prottenile määratud palk keskmist tegevjuhi palka rõivatööstuses 2 kuni 5 korda. MTA ei saa kogu summa pealt tööjõumakse määrata.
34.Maksuhalduri esitatud maksuarvestus tööjõumaksude ja arvestuse metoodika osas on vale, sest maksuhaldur on jätnud tähelepanuta oma varasema tegevuse, millega on tuvastatud, et Kalev Protteni käsutuses oli alates 2014. aastast 490 395,41 eurot. Nimetatud summa katab enam kui kuuekordselt ära summa, mille osas maksuhaldur väidab, et Kalev Protten on saanud väidetavalt alusetult väljamakseid.
6(13)
35.MO maksustamise metoodika (nii õiguslik kui faktiline) ja esitatud arvestus on sisuliselt vale ning sisus ebajärjekindel. OÜ-d Promantes ei ole võimalik MO-s ja lisades toodud arvestuskäikude kujul maksustada. Maksuhalduri kogutud tõendite ja arvestuskäikude üksikasjalikult kõrvutamisel ei ole võimalik jõuda sellise järelduseni nagu MO-s.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
36.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb MO-s ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.
37.MO sisaldab faktilist ja õiguslikku alust, selget ja arusaadavat resolutsiooni, tõendite kirjeldust ja neist tehtud maksuhalduri järeldusi koos põhjendustega. Kaebaja ja tema juhatuse liikme selgitusi ja väiteid on põhjalikult analüüsitud MO lk-del 10–23 ja esitatud nende kohta ka maksuhalduri põhjendused.
38.Vastustaja tuvastas kaebaja ja osaühingute Amasone, Aromos, Benetitos, Kerilmax ja Keriltex ühise majandusüksusena tegutsemise järgmistest asjaoludest tulenevalt: kõik seotud äriühingud olid ühise juhtimise ja kontrolli all; tegutsesid samades tegevuskohtades (kauplustes); tegelesid rõivaste ja aksessuaaride müügiga, s.t samal tegevusalal; kasutasid kauba müügil kaebaja kaubamärki Protten; kasutasid sama tööjõudu, põhivara, rendipindu ilma tegevuskulusid jagamata; jagasid oma rahaliste kohustuste täitmiseks ja majandustegevusega jätkamiseks teistele äriühingutele laekunud raha; kasutasid sama raamatupidaja teenuseid; ei pidanud eraldiseisvat selget laoarvestust. Seotud äriühingud said majandustegevusega tegeleda üksnes ühiselt tegutsedes.
39.Seotud äriühingute kaudu kauba müümise eesmärgiks oli käibemaksuvabalt kaupade müügi kaudu käibemaksueelise saamine sel teel, et käibemaksukohustuslaste registrisse kandmata osaühinguid Amasone, Aromos, Benetitos, Kerilmax ja Keriltex kasutatakse üksnes kuni 40 000 euro suuruse käibe täitumiseni. Vastupidiseid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. Seetõttu oli maksuhaldur õigustatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 järgi kohaldama maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule.
40.Kaebaja nn konsignatsioonilepingute režiim ei ole tõsiseltvõetav ega anna võimalust teistsuguseks käibemaksuarvestuseks. Väidetavate lepingute tegeliku täitmise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Kaebaja ei ole maksumenetluses esitanud konsignatsioonilepinguid kõikide seotud äriühingutega, vaid ainult ühe: Kerose OÜ ja Kerilmax OÜ vahel sõlmitud lepingu. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et konsignatsioonilepingute alusel ei ole kauba müügi eest tasutud, sest tasumise tähtaeg ei ole saabunud (tasumine kord aastas). Võrreldes kontrolliperioodi (juuni– detsember 2018) kaebuse esitamise ajaga (jaanuar 2021), oleks kaebajal olnud võimalik tõendid seotud äriühingutele müüdud kauba eest tasumise kohta esitada maksumenetluses või vaidemenetluses. Kaebaja ei ole vastavaid tõendeid esitanud ja ka seetõttu ei ole tema väited konsignatsioonilepingute majanduslikust eesmärgist tõsiseltvõetavad.
41.Kaebaja tõendamata vastuväited ei kummuta MO-s tehtud järeldust kaebaja ja seotud äriühingute ühise majandusüksusena tegutsemise ja tegelikult maksustatava käibe varjamise kohta. Kaebuses on küll väidetud, et kaebaja ja seotud äriühingud tegid tavalisi majandustehinguid ning tegemist on eraldatud äriühingutega. Samas ei ole kogutud tõenditest tuvastatav, et kaebaja ja seotud äriühingud oleksid müünud täiesti erinevat laadi kaupa. Äriühingute laoarvestusest ei ole võimalik samuti seda asjaolu välja tuua, eriti arvestades, et seotud äriühingutes ei ole alati kauba soetusdokumente. Seetõttu ei ole võimalik ka seotud äriühingute käivet eristada ega ka kontrollida, et kauba müük piirdus üksnes maksuvaba käibega kuni 40 000 eurot.
42.Kaebaja väitel peab kaebaja seotud äriühingutele kauba müügi eest tasuma kord aastas. Käibemaksuarvestus toimub maksustamisperioodi lõikes, mis tähendab, et ka seotud äriühingud, olenemata väidetavalt lepingus tasumise kohta kokkulepitust, on kohustatud oma käivet arvestama maksustamisperioodide lõikes. Seega ei saa kaebaja ka kindlalt väita, et ühelgi seotud äriühingul ei 7(13)
olnud kontrolliperioodil täitunud 40 000 euro piir. Kaebaja ei ole maksumenetluses selgelt tõendanud, millised olid need kaubaartiklid, mida müüs vaid kaebaja või mõni konkreetne seotud äriühing ning teised mitte. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud, mistõttu ei ole ta ümber lükanud maksuotsuse järeldust, et kaebaja ja seotud äriühingud tegutsesid ühise majandusüksusena ega saanud oma seotuse tõttu eraldiseisvalt toimida. Seetõttu oli põhjendatud ka kaebaja ning osaühingute Amasone, Aromos, Benetitos, Kerilmax ja Keriltex kui seotud äriühingute 20% määraga maksustatava käibe ühine arvestamine MO-s.
43.Kaebaja ei vaidlusta, et kaebaja ega seotud äriühingud ei ole Kalev Prottenile juhatuse liikme ülesannete täitmise eest väljamakseid teinud. MTA on tuvastanud, et Kalev Protten osales aktiivselt nii kaebaja kui ka seotud äriühingute igapäevase majandustegevuse korraldamisel juhatuse liikmena. Samas ei ole Kalev Prottenile tehtud väljamakseid ei juhatuse liikme ülesannete täitmise ega ka tööülesannete täitmise eest, kuid tema käsutusse on vormistatud näilikke laenu tagasimakseid. Kalev Prottenil puudusid vahendid, et anda äriühingutele näidatud koguses laenu, mille tagasimakseteks kaebajalt ja seotud äriühingutelt väljamakseid teha. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud ega ka tõendanud, et Kalev Prottenile tehtud väljamaksed ja pangakontodelt väljavõetud sularaha olid tegelikkuses laenu tagasimaksed. Vastustaja on analüüsinud Kalev Protteni sissetulekuid aastatel 2016–2018 ning leidnud, et miinimumpalga lähedased summad sissetulekuna ei võimaldanud kaebajale näidatud ulatuses sissemakseid teha. Varem saadud sissetulekute säilimine Kalev Protteni käsutuses ei ole aga tõendatud, mistõttu ei ole ka võimalik väita, et Kalev Protten oleks andnud äriühingutele laenu varasemate sissetulekute arvel. Eeltoodu tõttu on MO-s jõutud järeldusele, et Kalev Prottenile tehtud väidetavad laenu tagasimaksed olid tegelikkuses Kalev Protteni juhatuse liikme tasu, mida talle maksukohustuse varjamiseks tegelikult välja maksti. Kuna Kalev Protteni pangakontolt nähtub saadud summade eest isiklike kulutuste tasumine, ei ole ka seetõttu alust lugeda Kalev Protteni pangakontole laekunud summad ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tegemist on Kalev Protteni sissetulekuga ning maksuhaldur oli õigustatud Kalev Protteni käsutusse jäänud raha kvalifitseerima juhatuse liikme tasuna.
44.MO-s ei ole eristatud, kui suur osa Kalev Protteni käsutusse jäävast rahast oli tema juhatuse liikme tasu ja kui suur osa töötasu. Tagantjärele ei ole võimalik sellist eristust ka teha, kui kaebaja ise vastavaid tõendeid ei esita. Seetõttu on kogu Kalev Prottenile jäänud raha maksustatud MO-s juhatuse liikme tasuna, mille maksukoormus on töötasu väljamaksmisega kaasnevast maksukohustusest väiksem.
45.Kaebaja ei ole välja toonud, miks maksuarvestuste metoodika või ka arvestused on valed.
46.Täitmist tagavad toimingud on kaebajale seatud haldusasjas nr 3-19-355. Juhul, kui halduskohtumenetluses peaks kaebajale tehtud maksuotsus tühistatama, järgneb maksuotsuse tühistamisele vältimatult täitmist tagavate toimingute kõrvaldamine, sest puudub haldusakt, millest tulenevate kohustuste täitmist tagada. Seega puudub põhjus taotleda eraldi täitmist tagavate toimingute kõrvaldamist koos haldusakti tühistamiskaebuse esitamisega. Vastustaja hinnangul tuleb nimetatud kaebaja taotlus jätta läbi vaatamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
47.MTA on vaidlustatud MO-s, selle aluseks olevates 17.03.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/0474434 ning 30.07.2020 täiendavas kontrollaktis nr 12.2-3/047443-6 ning vaideotsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna MO on piisavalt põhjendatud, on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele, kuna MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama MO põhjendusi, kuna nii kontrollaktides kui ka MO-s tehtud järeldused on seotud tõenditega, MO on hästi struktureeritud ja loetav ning maksuhalduri järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja 8(13)
kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
48.MO ei ole formaalselt õigusvastane. MO sisaldab faktilist ja õiguslikku alust, arusaadavat resolutsiooni, tõendite kirjeldust ja neist tehtud maksuhalduri järeldusi koos põhjendustega.
49.Vastustaja on leidnud õigesti, et kaebajat ja OÜ-sid Amasone, Aromose, Benetitos, Kerilmax Keriltex tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks on kaebaja. Eelnevat tõendavad kogumis järgmised asjaolud: äriregistri andmete kohaselt oli kontrolliperioodil kaebaja ja seotud äriühingute juhatuse liige või osanik Kalev Protten, mistõttu oli viimasel võimalus korraldada ja mõjutada kaebaja ning seotud äriühingute majandustegevust. Kalev Protten allkirjastas laenulepingud, konsignatsioonilepingud ning töölepingud töötajatega. Enamus seotud äriühingute raha liikus kaebaja pangakontodele. Kõikidel seotud äriühingutel on äriregistris märgitud tegevusalaks jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes või spetsialiseerimata hulgikaubandus. Faktiliselt tegutsevad kõik seotud äriühingud rõivaste ja selle juurde kuuluvate aksessuaaride müügiga. Protteni kaubamärgi taga müüb esinduskauplustes kaupa üks ja sama äriühing. Kaebajal ja seotud äriühingutel on ühine raha, mida liigutatakse vastavalt vajadusele kaebaja ja seotud ettevõtete vahel. Seotud äriühingud müüvad enda kaupa ainult kaebaja kauplustes. Seotud äriühingu töötajad müüvad kaupa mitme äriühingu nimel. Kauba toomise kulude jagamist kaebaja ja Keriltex OÜ vahel ei ole kontrolliperioodil toimunud. Kaebaja ja seotud äriühingute vahel puudub kaupluste kulude jagamine. Seotud äriühingud kasutavad enda igapäevases majandustegevuses kaebaja põhivara. Kaebajal ning seotud äriühingutel on sama raamatupidaja. Keriltex OÜ-l puudus ladu, kus kaupa hoiustada. Kaebaja tasus Benetitos OÜ asutamisel riigilõivu. Keriltex OÜ tegevus ei ole suunatud kasumi teenimisele. Keriltex OÜ kauba müügist laekunud rahad liikusid kaebaja pangakontole (MO p 2.1). Nimetatud MTA tuvastatud asjaoludest saab üheselt järeldada, et OÜ Promantes kasutas seotud äriühinguid, et vältida kauba müügilt 20% maksustatava käibe deklareerimist ja sellest käibemaksu tasumist, kuna seotud äriühingud ei olnud kontrolliperioodil registreeritud käibemaksukohustuslaste registris.
50.Riigikohtu praktika järgi on MKS § 84 kohaldamine õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-09, p 12; nr 3-3-1-15-11, p 12; 3-3-1-79-11, p 18). Seeläbi on defineeritud kohtupraktikas ka mitme äriühingu lugemine maksunduslikus mõttes ühiseks majandusüksuseks. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Nii saab MKS § 84 järgi omistada ühe isiku tehingud ja sellega kaasneva maksukohustuse teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all on kõik äriühingud tegutsenud. Riigikohus on leidnud, et seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.1 Veel on Riigikohus leidnud, et MKS § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist ning et majandusliku tõlgendamise meetodit saab rakendada ka sellisel juhul, kui tehingutel on ka muid eesmärke maksudest kõrvalehoidumise kõrval, kuid maksueelise saamine on peamine eesmärk.2 Riigikohtu praktikast tulenevalt peab seega MKS § 84 kohaldamiseks tuvastama, et õigussuhete kujundamise võimalusi on kuritarvitatud ja seda on tehtud maksueelise saamise eesmärgil. Kohtupraktikas on
Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-09, p 13. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-09, p 12 ja14.
9(13)
leitud, et MKS § 84 alusel on lubatud ühe isiku tehingute ja sellega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses.3
51.Konsignatsioonilepingule tuleb kohaldada võlaõigusseaduse komisjonilepingu sätteid (VÕS §-d 692-702). VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik teise isiku jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile kuuluva eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS-i 39. peatükist ei tulene teisiti.
52.Kaebaja ja tema juhatuse liikme selgitusi ja väiteid on analüüsitud MO lk-del 10–23 ja esitatud nende kohta ka maksuhalduri põhjendused. Kalev Protten kaebaja esindajana selgitas 13.03.2019 maksuhaldurile (vastustaja lisa nr 11), et majanduslikult ei ole mõttekas müüa kaupa edasi käibemaksuga, kui see on ostetud ilma käibemaksuta. 40 000 euro piirmäära täitumisel registreeritakse äriühingud käibemaksukohustuslaseks või loobutakse selle äriühingu kasutamisest (p 2). Kalev Protten selgitas 01.10.2019 väärteoasjas (vastustaja lisa nr 17), et tema toob kaupa Keriltex OÜ-le, enamasti tuuakse kaupa ühele äriühingule, mõnel korral toob Keriltex OÜ-le, teinekord OÜ-le Promantes (protokolli p 17). Keriltex OÜ paneb kauba hulgilattu (lao pind 5 m2). Pärast seda antakse kaup müügile konsignatsioonilepingu alusel Amasone OÜ-le, Aromose OÜ-le ja Benetitos OÜ-le (protokolli p 18). Kaup ostetakse ainult Keriltex OÜ-lt (protokolli p 19). Seega põhjendas Kalev Protten, et seotud äriühingute kasutamise eesmärgiks oli kaupade käibemaksuta müük. Samuti kinnitas Kalev Protten, et kaubad osteti üksnes OÜ-lt Keriltex.
53.Raamatupidaja E. H. selgitas 26.11.2019 väärteoasjas (vastustaja lisa nr 9), et Keriltex OÜ-le ei ole kliendid konsignatsioonilepingu alusel tasunud ( protokolli p 36). Kogu laekunud raha laenatakse OÜ-dele Amasone, Aromose, Kerilmax, Benetitos, Keriltex, Promantes ning Kalev Prottenile, vastavalt sellele, kus parasjagu raha vaja on (protokolli p 4). Keriltex OÜ annab kaupa konsignatsioonilepingu alusel OÜ-dele Amasone, Aromose, Kerilmax, Benetitos (protokolli p 42). E. H. ei oska vastata, mis oli OÜ-de Amasone, Aromose, Kerilmax, Benetitos, Keriltex asutamise eesmärk. Keriltex OÜ võeti käibemaksukohustuslaseks (protokolli p 74). Eelnevaid ütlusi aluseks võttes puudub vaidlus, et kontrollitaval perioodil ei tasunud seotud äriühingud Keriltex OÜ-le kauba eest, mis anti neile müügile väidetavalt konsignatsioonilepingu alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et tavapärase majandustegevuse tulemusena oleks pidanud kaupade müügist laekunud raha liikuma Keriltex OÜ-le. Seotud äriühingud ja kaebaja laenasid raha üksteisele vastavalt sellele, kellel parasjagu oli majandustegevuseks raha vaja.
54.Seotud äriühingute pangakontode väljavõtetest nähtub, et osa laekunud summadest on sularahas välja võetud või kantud Kalev Protteni isiklikule pangakontole selgitusega „majanduskuludeks“ (vastustaja lisad nr 37, nr 62-69). See viitab asjaolule, et äriühingud ei ole loodud eesmärgiga teenida kasumit. Pangakontodel raha liigutamine vastavalt vajadusele andis kaebajale võimaluse majandada ühist majandusüksust tervikuna.
55.Kaebaja tõi välja, et Protteni kaubamärki kandvates kauplustes oli müük korraldatud selliselt, et juhul, kui ka oli üks arvuti (kassa), olid selles kahe erineva äriühingu kassa ja- laoprogrammid ning mõlemal oma makseterminal, kust nähtus, kas müüdi Protteni kaubamärgiga tooteid koos käibemaksuga või seotud äriühingu kaupa ilma käibemaksuta. Kaebaja veebilehelt4 ei nähtu, et Protteni rõivabrändi esinduskauplustes müüakse erinevate äriühingute tooteid. Kaebaja väide, et klient külastab kauplust ning ostu vormistamisel saab klient info müüja kohta ostukviitungilt, on asjakohane. Samas üksnes kviitungilt saadavast infost, et müüjaks on erinevad äriühingud, ei saa minetada maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et kaebaja ja seotud äriühingud on ühine majandusüksus,
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11 p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52233, p 22.
https://protten.ee/ (23.04.2021).
10(13)
kuivõrd ka teised kogutud tõendid viitavad sellele. Laoliikumise dokumentidest ei nähtunud, milliseid kaubaartikleid milline äriühing müüs, kui palju ühikuid ja mis kuupäeval liikusid kaubad erinevatesse seotud äriühingutesse (vastustaja lisad 45-49). Seega puuduvad dokumendid, kust nähtuks see, et müüakse erinevate äriühingute tooteid.
56.Kohus nõustub vastustajaga, et kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et seotud äriühingutel puudus iseseisev majandustegevus, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kaebaja koos seotud äriühingutega moodustas maksuõiguslikus mõttes ühtse majandusüksuse. Majandusüksusesse kaasatud äriühingud olid üksteise tegevusest sõltuvuses ning seotud äriühingutel puudus eraldiseisvalt majandusvõimekus. Sellisel moel ei ole ettevõtlus maksuõiguslikult aktsepteeritav. Kaebaja on kuritarvitanud õigussuhete kujundamise võimalusi peamise eesmärgiga vältida käibemaksukohustust ja saada sellega maksueelist.
57.Kaebaja ei ole tõendanud, et tema ning seotud äriühingute vahel on sõlmitud konsignatsioonilepingud. Asja materjalide hulgas on üksnes leping, mis käsitleb Kerose OÜ ning Kerilmax OÜ vahelist suhet (vastustaja lisa nr 6). Seega on paljasõnalised kaebaja väited selles osas, et arveldused käsitletud lepingute alusel toimuvad reeglina kord aastas.
58.Alusetud on Kalev Protteni väited selle kohta, et ta ei kontrollinud seotud äriühinguid, sh olles ise kõigis äriühingutes juhatuse liige, vaid tegi tavapäraseid majandustehinguid, mis ei olnud suunatud maksueelise saamisele. Kalev Protten soetas Keriltex OÜ nimel sularaha eest kaubad Läti, Leedu ja Poola turgudelt, mis suunati müüki Protteni kaubamärgi kauplustesse. Kauba eest Keriltex OÜ-le ei tasutud, vaid raha liikus seotud äriühingute pangakontode kaudu hoopis kaebajale või Kalev Protteni isiklikule pangakontole. Seega tõendamata on kaebaja väited, et seotud äriühingud ei olnud kaebaja kontrolli all ning neil oli iseseisev majandustegevus.
59.Kaebaja toob välja, et Kalev Prottenile on tehtud tema äriühingutele antud laenude alusel tagasimakseid ning puudub alus määrata tulu- ja tööjõumakse. Kaebaja ja seotud äriühingute pangakontosid analüüsides selgub, et Kalev Protteni isiklikele pangakontodele laekus regulaarselt raha Promantes OÜ-lt, seotud äriühingute pangakontodelt ning sularaha. Kalev Protten tegi ülekandeid ka kaebajale ja seotud äriühingute pangakontodele. Maksuhaldur luges osa ülekantud rahast, mis jäi Kalev Protteni kasutusse, Kalev Prottenile makstud juhatuse liikme tasuks 80 465,91 eurot.
60.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega, et Kalev Prottenil puudusid vahendid, et anda äriühingutele näidatud koguses laenu, mille tagasimakseteks kaebajalt ja seotud äriühingutelt väljamakseid teha. Kaebuse kohaselt on MTA tuvastanud, et OÜ-de Sömery, Tramorin, Temporin maksukohustus on vastutusotsustega pandud mh Kalev Prottenile. Kaebaja viitab aastatel 2013 kuni 2014 deklareeritud väljamaksetele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja nimetatud viide asjakohane, kuivõrd on tõendamata, et kaebajal oli jätkuvalt alles sama summa raha ka 2018. a. Vastustaja on välja toonud, et 2018. a tuludeklaratsiooni andmetel sai Kalev Protten töötasu 500 eurot AS-st Protten F.S.C. ja juhatuse liikme tasu 5440 eurot samuti AS-st Protten F.S.C. Koos haigushüvitistega olid K. Protteni tulud 2018. aastal kokku 6347,69 eurot, mis teeb keskmiselt 528,97 eurot kuus. Äriregistri andmetel on K. Prottenil kehtiv seos 20 äriühinguga, kuid maksuhalduri andmetel sai Kalev Protten dividende viimati aastal 2008. Kalev Protteni pangakontodelt nähtuvalt on talle kuuluva pangakonto käive ajavahemikul 01.09.2017–31.10.2018 olnud vastavalt küll 15 355,38 eurot (vastustaja lisa nr 65), ajavahemikul 01.11.2018–09.01.2019 94 381,62 eurot, lõppsaldo 0 (vastustaja lisa nr 31), ajavahemikul 01.09.2017–31.10.2018 245 885,22 eurot, kontojääk 79,47 eurot (vastustaja lisa nr 27), ajavahemikul 01.09.2017–31.10.2018 käive 7721,98 eurot, lõppsaldo 3,72 eurot (vastustaja lisa nr 66), ajavahemikul 01.09.2017–31.10.2018 käive 23 868,48 eurot, lõppsaldo –288,05 eurot (vastusaja lisa nr 64), ajavahemikul 01.09.2017–31.10.2018 käive 8158,64 eurot, lõppsaldo 0,00 eurot (vastustaja lisa nr 69), ajavahemikul 01.11.2018–09.01.2019 käive 3211 eurot, lõppsaldo 220,73 eurot (vastustaja lisa nr 77), ajavahemikul 01.11.2018–09.01.2019 käive 720 eurot, lõppsaldo 11(13)
11,07 eurot (vastustaja lisa nr 78), ajavahemikul 01.11.2018–09.01.2019 käive 30 eurot, kuid lõppsaldo 8,72 eurot (lisa 80). MTA on lisanud kokkuvõtliku arvestuse, kust nähtuvad summad, mis on kantud kaebaja pangakontodelt Kalev Protteni pangakontodele (vastustaja lisa nr 32). Pangakontodelt nähtub, et Kalev Prottenile on teinud seotud äriühingud, sh kaebaja, väljamakseid ja pangakontodelt on välja võetud või kontole pandud sularaha. Saadud summade eest on tasutud mh isiklike kulutuste eest. Ülekannete selgituseks on märgitud laenu tagasimaksed. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid või selgitanud usutavalt, et Kalev Prottenile tehtud väljamaksed ja pangakontodelt väljavõetud sularaha olid tegelikkuses laenu tagasimaksed. Asjas esitatud tõendite järgi on kaebaja ja seotud äriühingute vahel sõlmitud laenulepingud (vastustaja lisad nr 1-5), kuid mitte kaebaja ja Kalev Protteni vahel. Seega on õige MO järeldus, et Kalev Prottenile tehtud väidetavad laenu tagasimaksed olid tegelikkuses Kalev Protteni juhatuse liikme tasu, mida talle maksukohustuse varjamiseks välja maksti.
61.Maksuhaldur luges õigesti Kalev Protteni pangakontodele kantud summad juhatuse liikme tasuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjakohane ei ole võrrelda Kalev Protteni tulu keskmise tegevjuhi palgaga rõivatööstuses. Kaebaja ei vaidlusta, et kontrollitaval perioodil ei olnud Kalev Prottenil kehtivat töölepingut ega juhatuse liikme lepingut kaebajaga ega seotud äriühingutega. Riigikohus on leidnud5, et juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest, välja arvatud juhul kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. Lisaks on Riigikohus selgitanud ka seda, et juhatuse liikmelt ei saa eeldada, et ta täidaks äriühingu igapäevast juhtimist tasuta6. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole Kalev Prottenile juhatuse liikme tasu maksnud ning Kalev Protten ei ole kaebaja osanik7. Seega on maksuhaldur põhjendatult lugenud Kalev Protteni välja võetud raha tema töötasuks ja maksustanud selle tulu- ja sotsiaalmaksuga.
62.TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS § 43 lg-s 1 sätestatud määradele ning kandma selle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks ka maksudeklaratsiooni (TuMS § 40 lg-d 2, 4 ja 5). Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 punkti 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhatuse liikmele makstud tasult ning sotsiaalmaksu maksjaks on residendist juriidiline isik (SMS § 4 punkt 1).
63.Põhjendamata on kaebaja seisukoht, et varem on maksuhaldur nõuetekohase raamatupidamise algdokumendi puudumise korral praegusega sarnases kaasuses käsitanud tehinguid ettevõtlusega mitteseotud kuluna, mitte juhatuse liikme tasuna või töötasuna. Kalev Protten kaebaja esindajana on maksumenetluses selgitanud8 Protteni kaubamärgi poodide toimimisega seonduvat. Kalev Protteni selgitusi ning teisi asjas kogutud tõendeid (sh pangakontode väljavõtteid) kogumis aluseks võttes on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et Kalev Protteni põhitegevus OÜ-s Promantes ning seotud äriühingutes seisnes nende äriühingute juhtimises. Kalev Protten on tema pangakontole kantud summasid kasutanud isiklike kulutuste eest tasumiseks, mistõttu ei ole tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, kuivõrd tegemist on füüsilise isiku pangakontoga.
64.Kaebaja toob kaebuses välja, et väidetavalt Kalev Prottenile makstav tasu on turutingimusi arvestades ebareaalne. Samas ei ole kaebaja esitanud MTA-le ega kohtule andmeid, millistest tasudest tuleks lähtuda.
Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-90-07, p 14 ja 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 18. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019 otsus nr 2-16-18953, p 13.5 ja 03.10.2018 otsus nr 2-15-18186, p 15.
Kaebaja osanik on MTÜ Õigusvaidluse.
MTA 13.03.2019 protokoll, p 3-6.
12(13)
65.Õige on kaebaja tähelepanek, et kolmandal isikul on lubatud tasuda riigilõivu, kuid praegusel juhul on raha liigutatud ühelt pangakontolt teisele selliselt, mis kogumis teiste kogutud tõenditega kinnitab MTA järeldusi ühisest majandusüksusest. Ka ühise raamatupidaja kasutamine ilmestab eelneva väite tõesust.
66.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane, puudub alus ka maksuotsuse täitmist tagavate toimingute kõrvaldamiseks.
67.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.