XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.02.2018 väljastatud projekteerimistingimuste tühistamiseks põhjapoolset juurdeehitust puudutavas osas ja selles osas projekteerimistingimuste uuesti väljaandmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (isikukood xxxxxxxxxx), volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud – YY (isikukood xxxxxxxxxxxx), volitatud esindaja Merike Roosileht; WW; ZZ; QQ
Asja läbivaatamise vorm
22.03.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati 07.02.2018 väljastatud projekteerimistingimuste kehtivus kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
Mõista XX lt kolmanda isiku YY kasuks välja menetluskulu 128 eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.05.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-497 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on algatanud aadressil xxxxxxx, Tallinn riikliku järelevalve menetluse seoses hoone ebaseadusliku laiendamise ja ümberehitamisega. TLPA kohustas 09.10.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00422 xxxxxxx kinnistu omanikke XX ja CC esitama hiljemalt 09.11.2017 projekteerimistingimuste taotlus ehitise laiendamiseks ja ümberehitamiseks, peale projekteerimistingimuste väljastamist esitama TLPA-le 4 kuu jooksul nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega ja peale ehitusprojekti kooskõlastamist TLPA poolt viia ehitis 6 kuu jooksul vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga. Xxxxxxxxx omanikud esitasid 09.10.2017 ettekirjutusele vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 10.01.2018 korraldusega nr 36-k Xxxxxxxxx omanike 06.11.2017 vaide rahuldamata.
2.Vastavalt ettekirjutusele esitasid Xxxxxxxxx omanikud TLPA-le projekteerimistingimuste taotluse, mille kohaselt nad soovivad laiendada Xxxxxxxxx kinnistul asuvat elamut üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Taotluse eesmärk oli olemasolevate juurdeehituste ja ümberehituste seadustamine.
3.TLPA edastas projekteerimistingimuste eelnõu, milles mh nähti ette Xxxxxxxxx kinnistu poole jääv ebaseaduslik juurdeehitis linnaruumilistel kaalutlustel lammutatavana, Xxxxxxxxx ja naaberkinnistute omanikele tutvumiseks. Xxxxxxxxx omanikud ei nõustunud ebaseadusliku juurdeehituse seadustamisega kinnistu põhjapoolses küljes. Xxxxxxxxx omanikud ei nõustunud projekteerimistingimuste eelnõuga osas, mis näeb ette põhjapoolse juurdeehituse lammutamise ja abihoone ümberehitamise vajaduse.
4.TLPA väljastas 07.02.2018 Xxxxxxxxx projekteerimistingimused, mille kohaselt võib projekteerimistingimustega koos esitatud asendiplaanilise lahenduse kavandatava (seadustatava) laienduse paiknemise osas hoone lõunaküljel edasisel projekteerimisel aluseks võtta. Abihoone võib viia vastavusse 1982. a kinnitatud ehitusprojektiga, võib esitada uue abihoone lahenduse või olemasoleva abihoone mõõdistusjoonised. Seoses põhjapoolse laiendusega on projekteerimistingimustes märgitud järgmist. a. Elamut on aastatel 2006/2007 omavoliliselt laiendatud Xxxxxxxxx kinnistuga piirneval alal, kuhu on rajatud garaaž ja selle kohale tuba. Põhjapoolse juurdeehituse kaugus krundipiirist on ca 1 m ja kaugus naaberkinnistul asuvast elamust ca 6 m. b. Kvartalis on iseloomulik lahtine hoonestusviis ja hoonestus on arhitektuuriliselt terviklik, kus esinevad hooneosad arvestavad põhimahu katusekalletega, räästajoone kõrgustega ja omavahelise mahulise kokkusobivusega. Põhihooned asuvad valdavalt eesaiast vähemalt 5 m kaugusel, tagaaiast vähemalt 6 m kaugusel, ühele külgaiale lähemal kui 6 m. Abihooned asuvad põhiliselt põhihoonest tagapool ning valdavalt vahetult krundipiiril. Piirkonnas ei esine sellist tüüpi kinnistu piirist veidi eemal (lähim nurk ca 1 m) kinnistu piiriga mitte paralleelset tumma ilma akendeta lõpetamata linnaruumi muljet jätvat kõrget tulemüür-seina, nagu Xxxxxxxxx elamu Xxxxxxxxx kinnistu poolne juurdeehitus endast kujutab. c. Tagamaks linnaehituslikku korrastatust miljööväärtuslikus piirkonnas, pole sobilik Xxxxxxxxx kinnistu poolse ebaseadusliku laienduse asukoht.
2(13)
3-18-497 d. Kuivõrd põhjapoolne omavoliline juurdeehitus rikub naabrusõigusi ega vasta piirkonnas kehtivale planeeringule ega linnaehituslikele tavadele, ei ole võimalik määrata väljastatavate projekteerimistingimustega sellist ehitusõigust, mis võimaldaks põhjapoolset juurdeehitust seadustada. Isik, kes on laiendanud endale kuuluvat hoonet omavoliliselt, ei saa eeldada, et ebaseaduslik laiendus oleks võimalik seadustada sellisel kujul nagu ehitatud. Põhjapoolsesse külge kavandatavat (seadustatavat) laiendust ei saa edasisel projekteerimisel aluseks võtta, kuna see ei sobi kokku olemasoleva hoone arhitektuuriga (juurdeehitus ei arvesta olemasoleva hoone räästajoone kõrgusega, katusekalletega, akende paiknemisega), moonutades elamu autentset välisilmet ning on vastuolus nii Nõmme linnaosa ehitusmääruse kui ka vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga lubatud kauguste osas kinnistu külgpiirist. Samuti puudub naaberkinnistu nõusolek piirile lähemale ehitamiseks. e. TLPA arhiivis leiduva Xxxxxxxxxa individuaalelamu ehituskrundi plaanile tollase omaniku avalduse alusel 12.10.1981 kantud korrigeeritud skeem APÜ juurde näitab Xxxxxxxxx poolsest kinnistu piirist 4-meetrist tulekaitse tsooni, kus ei või paikneda ehitused. Lisaks on hoonele ebaseaduslikult rajatud naaberkinnistu Xxxxxxxxx poolne tulemüür kohatu, kuna tulemüüri kavandamine on mõeldud eelkõige piirirajatiste puhul ning seda on kavandatud Nõmmel juhul, kui nähakse ette koostöös naabriga ühist terviklikku linnaruumilist lahendust hoonete külgnemisel. Enamasti on selline lahendus iseloomulik ühekorruselistele abihoonetele, kus kuuride seinad kavandatakse piiril plokistatuna. Hoonete puhul on selline lahendus rida-, kaksik- või paariselamutel, mis pole Nõmmel tavaks ning mida ka vastuvõetud linnaosa üldplaneering ette ei näe. Tavapäraselt kasutatakse plokistatud lahendusi linnakeskeskustes, magistraalide ääres, kus hooned kavandatakse tihedalt üksteise kõrvale linnaruumilistel kaalutlustel. Selline planeeringuline lahendus pole individuaalelamu piirkondadele omane. Tulemüür eeldab linnaruumis ehitise jätkumist uuega või millegi lõpetatust piiriehitise või rajatisega, mida antud juhul siin ei esine. Käesoleval juhul on tegemist valge tumma seinaga, siis tuleb ruumiline tühimik ja haljaspiire koos aiaga. Projekteerimistingimustes on märgitud, et suurim lubatud ehitistealune pindala 1377 m2 suurusel kinnistul võib kokku olla kuni 255 m 2, arvestades piirkonna hoonestust ja vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimusi.
5.XX esitas 08.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Kohus rahuldas 26.03.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.XX palub tühistada 07.02.2018 projekteerimistingimused osas, milles need näevad ette põhjapoolse juurdeehituse lammutamise ning kohustada Tallinna linna projekteerimistingimusi uuesti väljastama (täiendavad seisukohad 04.06.2018 ja selgitused kaebuse nõude ulatuse kohta kohtuistungil). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja (Xxxxxxxxx kinnisasja kaasomanik) on teinud 1997. a ja 2006/2007. a majale juurdeehituse, millele ei olnud taotletud ehitusluba. Vastustaja nõudis 10.10.2008 ettekirjutusega nr 34678 juurdeehituse lammutamist. Vastustaja tunnistas selle ettekirjutuse vaideotsusega kehtetuks. Vastustaja nõudis 09.10.2017 ettekirjutusega juurdeehituste seadustamist. Ettekirjutuses nõuti projekteerimistingimuste taotluse esitamist ehitise laiendamiseks ja ümberehitamiseks, mis ei ole samastatav lammutamisega. Kaebaja esitas nõutud projekteerimistingimuste taotluse, samuti arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutust,
3(13)
3-18-497 sest see nägi ette juurdeehituse seadustamise, mitte lammutamise. Hilisema haldusaktiga ei saanud muuta ehitise õiguslikku staatust. Projekteerimistingimused on seega lammutamisnõude osas vastuolus siduva eelhaldusaktiga. Seda kinnitab ka vastustaja poolt välja toodud asjaolu, et projekteerimistingimustega ei saa nõuda lammutamist. 2) Projekteerimistingimused riivavad kaebaja õigust omandile ja kodu puutumatusele. 3) Projekteerimistingimused ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav ning rikutud on põhjendamiskohustust (HMS § 55 lg 1, § 56 lg-d 13). Jääb selgusetuks, mis tähendus on projekteerimistingimuste lk 6-7 ja lisas 1 esitatud tingimustel. On arusaamatu, kas juurdeehitus on seadustatav või mitte või kas antakse luba projekteerida mingi täiendav juurdeehitus. Projekteerimistingimused on vasturääkivad. Esindaja ei pea parandama vastustaja vormistus- ja põhjendamisvigu. Kui vastustaja ei suutnud selgitada projekteerimistingimuste sisu ka kohtule, on need järelikult arusaamatud ka vastustajale endale. Lammutamisnõude õiguslikku alust ei ole välja toodud. 4) Kuna avalik võim oli ajavahemikul 2011-2017. a tegevusetu ja talus faktilist olukorda, tekkis kaebajal õigustatud ootus, et talle võimaldatakse juurdeehituste seadustamist. Avalik võim ei tohi tegutseda vastuoluliselt. Kaebaja ebaõigele käitumisele ehitusloata ehitamisel ei või reageerida piiramatu aja jooksul. Arvestada tuleb õigusrahu. Paljasõnaline on väide, et vastustaja pikaajaline tegevusetus ei tähenda olukorra aktsepteerimist. 5) Õige ei ole, et põhjapoolse juurdeehituse seadustamist ei saanud kaaluda, kuna naaber ei ole sellega nõus. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et põhjapoolne juurdeehitus oleks naabrile ohtlik. Isikul ei ole subjektiivset õigust, et naaberkrundi hoonestus jääb samal kujul püsima ja ka asjaolu, et hoonestusala on naabri kinnistu piirile lähemal kui 4 m, ei riku iseenesest tema subjektiivseid õigusi (Tallinna Halduskohtu määrus nr 3-16-1133/5). Naaber ei ole teostanud naabrusõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Naabri kinnisasjale ei kaasne püsivaid negatiivseid mõjusid, mis oleksid üleliia koormavad. Vastustaja pidanuks lisaks naabri vastuseisule kaaluma ka kaebaja huve. Kaebaja huve ei ole kaalutud. Arvestades naabri passiivsust, on kaebaja huvid eelistatavad. Lammutamine on kohtupraktika kohaselt äärmuslik abinõu, mis ei ole reeglina mõistlik. Väheldased muutused miljöös ei saa õigustada kasutusloa andmata jätmist ja seega ka lammutamist. Omavolilise ehitise lammutamist või muul viisil likvideerimist ei saa ehitisele esitatavate materiaalõiguslike nõuete rikkumine õigustada iga kord ka siis, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada leebemate vahenditega. Kui põrkuvad kahe eraisiku – naabri ja juurdeehituse omaniku – huvid, väljenduvad need huvid kõige ilmekamalt varalises kahjus, mis on tekkinud naabril ja mis tekiks omanikul, kui juurdeehitus lammutataks. Kaebaja kahju põhjapoolse juurdeehituse lammutamisest on lammutatavate ruumide väärtus 78 150.80 eurot (26,6 m2 [projekteerimistingimuste lk 3] x 2 [korruste arv] x 1469.0 [keskmine ruutmeri hind vastavalt lisale 8] = 78 150.8) ja lammutuskulust 2640 eurot. Lisandub ka projekti koostamise kulu, mille hind sõltub lähteülesandest. Seega kaebaja varaline kahju põhjapoolse juurdeehituse lammutamisest on kokku vähemalt 80 790.80 eurot, millele lisandub moraalne kahju kodu puutumatuse riivamise eest. Vastustaja on teinud kaalumisvea, kuna ei ole tuvastanud kaebajal tekkivat kahju ega võrrelnud seda naabril tekkida võiva kahjuga. 6) Meelevaldne on järeldus, et põhjapoolne juurdeehitus on sobimatu. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et see moodustab funktsionaalselt ja mahuliselt põhihoonega terviku. See ei ole põhihoonest mastaabilt või arhitektuursetelt lahendustelt arvestatavalt erinev. Ka projekteerimistingimuste eelnõus on õigesti märgitud, et antud piirikonna hoonestuse üldilme on arhitektuuriliselt mitmekesine; kvartalis ei ole välja kujunenud ühtset tänavaäärset ega naaberkinnistute vahelist kohustuslikku ehitusjoont;
4(13)
3-18-497 iseloomulik on lahtine hoonestusviis jne (projekteerimistingimuste lk 3). Paljasõnaline ja ebaveenev on väide, et piirkonna mitmekesisus ei õigusta kaebaja maja eklektilisust. 7) On vale väita, et YY on projekteerimistingimuste eelnõule vastu vaielnud. Vastav dokument on allkirjastatud AA poolt, kes on menetlusväline isik.
7.Tallinna linn palub 14.05.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes 23.03.2018 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadele ning leides järgmist. 1) Haldusaktis on põhjalikult esitatud projekteerimistingimuste andmiseks.
linnaehituslikud
kaalutlused
just
selliste
2) Projekteerimistingimused ei ole instrument ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks, vaid üldised tingimused ja piirjooned tulevikus taotletava vahetu ehitusõiguse jaoks. Need annavad õiguse hakata koostama ehitusprojekti ja taotlema ehitusluba. Kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse 09.10.2017 ettekirjutuse alusel. Ettekirjutuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, et ehitustegevus on olnud ebaseaduslik. Järgmine aste ettekirjutuse täitmisel pärast projekteerimistingimuste väljastamist on projekteerimistingimuste alusel vastustajale ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine. Projekteerimistingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisele ega kujuta endast lammutusettekirjutust. 3) Ettekirjutusega on tuvastatud, et olemasolevat hoonet on laiendatud üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, millisel juhul on PlanS § 125 lg 1 p 2 kohaselt linnades üldjuhul nõutav detailplaneeringu koostamine. Sellest erandina võimaldab PlanS § 125 lg 5 hoonet laiendada projekteerimistingimuste alusel. Vaidlustatud projekteerimistingimused analüüsivad lk-del 2-6 põhjalikult hoone mahulist ja otstarbelist sobitumist piirkonna väljakujunenud keskkonda ning sobimist piirkonna hoonestuslaadiga. Analüüsi tulemused väljenduvad projekteerimistingimuste lk-del 6 ja 7 p-des 1-16. Nende tingimuste aluseks on EhS § 26 lg 4, mis sätestab, millised tingimused tuleb projekteerimistingimustes määrata. 4) Projekteerimistingimusi taotledes ei saa isikul olla õigustatud ootust, et need väljastatakse talle, arvestades üksnes taotleja enda huve ja taotleja ebaseaduslikku ehitustegevust ning välistades sealjuures teiste isikute huvid ja normiks kujunenud linnaruumilised tingimused. Planeeringut asendavad projekteerimistingimused peavad tagama ühiskonnaliikmete huve arvestava jätkusuutliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Projekteerimistingimustega antakse sarnaselt detailplaneeringuga piirjooned tulevikus taotletava ehitusõiguse jaoks, mitte ei fikseerita olemasolevat olukorda. 5) Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole PlanS § 125 lg 5 p 1 kohaselt lubatav, kui hoone keskkonda ei sobitu. Vaidlustatud projekteerimistingimused tuvastavad, et elamu arhitektuurne lahendus on iseloomulik 1950-ndate elamute tüüpprojektidele, kus hoone põhimahust äralõigatud nurka jääb varikatusega sissepääs, kuid ebaseaduslike ümber- ja juurdeehitustega on elamu välisilme moondunud ja kaotanud autentsuse. Lisaks arhitektuursetele ja stiililistele näitajatele hinnatakse hoone sobitumist väljakujunenud piirkonda laiemalt, sh hinnatakse ehitise kaugust krundipiirist. Projekteerimistingimused toovad välja, et kaebaja ebaseaduslikult ehitatud põhjapoolse juurdeehitise kaugus krundipiirist on ca 1 m ja kaugus naaberkinnistul asuvast elamust ca 6 m, kuid Nõmmel on põhihoone minimaalseks kauguseks eesaiast üldjuhul 5 m, külg- ja tagaaiast 6 m. Projekteerimistingimustes on märgitud, et krundi piirile lähemale kui 4 m ehitiste kavandamisel/laiendamise kavandamisel (seadustamisel) tuleb kavandada ehitis/laiendus hoonega arhitektuurselt kokkusobiv, tagada tuleohutus ja naabrusõigused, st vajalik on teha koostööd piirinaabriga (-tega).
5(13)
3-18-497 6) Projekteerimistingimused võimaldavad järgnevas menetluses seadustada muud ebaseaduslikud ehitatud osad peale põhjapoolse laienduse. Seega on arvestatud kaebaja ja naabrite huvidega. 7) Kaebaja on olnud üle 10 a teadlik kohaliku omavalitsuse seisukohast, et juurdeehitis ehituskeelualasse on ebaseaduslik. Kaebajale oli hiljemalt 2011. a märtsist teada Xxxxxxxxx kinnistu poolse ehituskeelualasse jääva juurdeehitise seadustamise võimatus. Kaebaja esitas TLPA-le projekteerimistingimuste taotluse ebaseadusliku juurdeehitise seadustamiseks juba 2007. a. TLPA teatas 05.10.2007 kirjaga nr 1/ 2-2/3194 kaebajale, et kaebaja on ehitanud ehituskeelualasse ja TLPA ei nõustu ebaseadusliku ehitustegevusega ja ehitamisega ehituskeelualasse, seega ei väljastatud projekteerimistingimusi. Edasi üritati nii linna kui kaebaja poolt kaebaja ebaseaduslikku ehitustegevust seadustada läbi 2008. a detailplaneeringu menetluse, kuid Xxxxxxxxx omanik YY ei nõustunud 2010. a hoonestusala laiendamisega. TLPA esitas 09.02.2011 kaebajale kirja koos detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise eelnõuga arvamuse ja vastuväidete saamiseks. XX esitas 14.03.2011 TLPAle taotluse Xxxxxxxxxa (praegu Xxxxxxxxx) detailplaneeringu menetlemise lõpetamiseks. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et talle võimaldatakse ebaseaduslikult ehituskeelualasse ehitatud juurdeehitise seadustamist. Kaebaja ei ole alates 2011. a kuni 2017. a, mil algatati uus ehitusjärelevalve, kinnistul ebaseadusliku olukorra kõrvaldamiseks midagi ette võtnud. 8) AA esitas 25.09.2017 TLPA-le seoses Xxxxxxxxx kinnistul asuva ebaseadusliku juurdeehitusega taotluse algatada haldusmenetlus ebaseadusliku ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Vastustaja teostas paikvaatluse, küsis kaebajalt selgitusi ja koostas 09.10.2017 ettekirjutuse. Kaebaja esitas ettekirjutuse peale vaide, mille vastustaja 10.01.2018 korraldusega nr 36-k rahuldamata jättis (tl 70-71). Kaebaja esitas 18.10.2017 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse (tl 72). Vastustaja saatis 01.12.2017 projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Xxxxxxxxx omanikule. YY ei nõustunud 11.12.2017 arvamuses krundi piirile lähemale kui 4 m ehitise laienduse või selle seadustamise lubamisega. AA ei nõustunud 12.12.2017 arvamuses kinnistu omaniku poolt pakutud lahendusega, kuna see kahjustab Xxxxxxxxx omanike põhjendatud huve ja õigusi, mõjutades negatiivselt nende kinnistu turuväärtust.
8.Kolmas isik YY palub 19.09.2018 seisukohas jätta kaebus rahuldamata (seisukohad esitatud ka 25.03.2018 esialgse õiguskaitse taotluse osas), leides järgmist. 1) YY on volitanud AA edasivolitamise õigusega, seega on AA ja tema esindaja poolt allkirjastatud dokumentides avaldatud seisukohad ja arvamused projekteerimistingimuste eelnõule ka YYi seisukohaks. 2) Xxxxxxxxx laiendust Xxxxxxxxx kinnistuga piirnevale alale (omavolilise garaaži ja selle kohale toa rajamist kõiki selles piirkonnas kehtivaid arhitektuurseid ja linnaehituslikke nõudeid eirates) pole võimalik seadustada. Kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda EhS § 26 lg 3 p-dest 1, 2 ja 3, st tuleb arvestada väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi, tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning ka üldplaneeringus määratud tingimusi. Ebaseaduslik juurdeehitis ei vasta Nõmme linnaosa ehitusmääruses miljööväärtusliku ala kohta sätestatule ja on arhitektuurselt sobimatu. See varjutab kolmanda isiku hooviala otsese päikesevalguse eest. See asub ka Xxxxxxxxx hoonele ja krundipiirile lubamatult lähedal. Seega kahjustab see Xxxxxxxxx omaniku põhjendatud huve ja õigusi, mõjutades eelkõige negatiivselt kinnistu turuväärtust. Selle ebaseadusliku juurdeehitise seadustamine riivaks ka avalikku huvi.
6(13)
3-18-497
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on vaidlustanud projekteerimistingimused osas, milles need ei võimalda edasisel projekteerimisel aluseks võtta põhjapoolsesse külge kavandatavat (seadustatavat) juurdeehitust. Vaidluse tuumaks on küsimus, kas vastustaja väljastatud projekteerimistingimuste alusel sellises osas ehitusõiguse määramine riivab kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas riive on õiguspärane. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas vastustaja on järginud põhjendamiskohustust ja teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust, võttes arvesse olulised asjaolud ning kaaludes nõuetekohaselt kaebaja õigusi ja huve.
10.Kaebaja on seisukohal, et projekteerimistingimused riivavad tema õigust omandile ja kodu puutumatusele, kuna lõppastmes toovad need kaasa põhjapoolse juurdeehituse lammutamise kohustuse.
11.Kohus märgib, et projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks ning nende alusel vahetult ehitamist või lammutamist ei toimu. Juurdeehituse lammutamiseks tuleb kaebajal esmalt koostada vastav ehitusprojekt ja esitada ehitusloa taotlus. Samas ei võimalda projekteerimistingimused praegusel kujul vastavalt projekteerimistingimuste lk 4 viimasele lõigule kaebajal juurdeehitust tema soovitud viisil seadustada, seega ei saa eelkõige kaebaja omandiõiguse riivet selles kontekstis välistada. Isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, on see halduskohtus vaidlustatav (HKMS § 44 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-16, p 8). Seega saab kohus kontrollida, kas projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse määramine vaidlustatud ulatuses kahjustab kaebaja omandiõigust ja kodu puutumatust.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja Xxxxxxxxx kaasomanikuna on teinud Xxxxxxxxx majale juurdeehitusi ilma ehituslube taotlemata. Kaebaja kinnitusel on ehitustegevus toimunud 1999. a ja 2006/2007. a. Vastustaja on kaebaja esitatud andmete alusel 09.10.2017 ettekirjutuses tuvastanud, et teostatud laiendused moodustavad üle 33% kehtivatest andmetest (tl 12-13). Vaidlust ei ole ka selles, et Xxxxxxxxx asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, seega PlanS § 125 lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt tulnuks seal olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust koostada detailplaneering. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel tuginenud PlanS § 125 lg-s 5 sisalduvale erandile, mis võimaldab teatud juhtudel jätta detailplaneering koostamata ja määrata krundile ehitusõigus projekteerimistingimuste alusel. Sellisel juhul on projekteerimistingimused planeeringut asendavaks instrumendiks. Nimelt on seadusandja PlanS § 125 lg 5 sätestamisel pidanud võimalikuks, et teatud juhtudel, mil võib eeldada, et ehitustegevus ei avalda avalikule ruumile suurt mõju, määrab kohalik omavalitsus ehitusõiguse detailplaneeringu asemel projekteerimistingimustega, mille koostamisse kaasatakse naaberkinnisasjade omanikud ja muud isikud, kelle subjektiivseid õigusi kavandatav ehitustegevus võib mõjutada. Detailplaneeringust eristab projekteerimistingimusi eelkõige asjaolu, et viimased piirduvad ehitusõiguse määramisega ühele ehitisele ning läbiviidav menetlus ei ole nii ressursimahukas (nt projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse määramisel kaasatakse reeglina naaberkinnisasja omanikud, menetluse keskmine eeldatav aeg on lühem jm – vt ka PlanS seletuskiri, lk 158-159; EhS seletuskiri, lk 49).
13.Kaebaja leiab, et projekteerimistingimustes ei ole välja toodud lammutamisnõude õiguslikku alust. Kohus selgitas eelnevalt, et projekteerimistingimused ei sisalda endas lammutamisettekirjutust, vaid need on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Üksnes projekteerimistingimuste sõnastusest, et väljastatavate projekteerimistingimustega ei ole võimalik määrata sellist ehitusõigust, mis võimaldaks põhjapoolset juurdeehitust seadustada, ei tulene ettekirjutust ehituse lammutamiseks. Seega ei ole asjakohased kaebaja viited lammutamiskohustuse põhjendamatusele. Projekteerimistingimused ei ole kuidagi vastuolus ka 7(13)
3-18-497 09.10.2017 ettekirjutusest tuleneva nõudega esitada projekteerimistingimuste taotlus ehitise laiendamiseks ja ümberehitamiseks. Kohus märgib, et vastavalt ehitusseadustikule tähendab ehitamine mh ehitise lammutamist (EhS § 4 lg 1) ning ümberehitamine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt (EhS § 4 lg 3). Seega on iseenesest vale kaebaja arusaam, et ettekirjutuses nimetatud ümberehitamine ei saa olla mõistetav lammutamisena.
14.Kohtu hinnangul on projekteerimistingimuste õiguslik alus kohaselt välja toodud. Projekteerimistingimuste väljastamise õiguslikuks aluseks on nende kohaselt PlanS § 125 lg 5 p-d 1 ja p 2, EhS § 26 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31. PlanS § 125 lg 5 p-dele 1 ja 2 lubavad kasutada ehitusõiguse määramisel detailplaneeringumenetluse asemel projekteerimistingimuste väljastamist juhul, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. PlanS § 125 lg 5 kohaldamine eeldab seega projekteerimistingimuste määramiseks kumulatiivselt järgmiste eelduste esinemist: 1) esineb kohustus koostada detailplaneering; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale püstitatakse või laiendatakse ühte hoonet ja seda teenindavat rajatist; 3) ehitis sobitub nii mahult kui otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi; 4) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitis ei ole vastuolus üldplaneeringu muude tingimustega (vt ka PlanS (571 SE) seletuskiri, lk 158). EhS § 24 lg 6 sätestab tingimused, mis tuleb projekteerimistingimustega määrata. Tallinna linna ehitusmääruse § 31 reguleerib projekteerimistingimuste taotlemist ja väljastamist. Projekteerimistingimustes on tuginetud ka Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt jääb Xxxxxxxxx kinnistu väikeelamute juhtotstarbega alale ning paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, samuti on viidatud Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele ja Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringule.
15.Seoses kaebaja tuginemisega õiguspärase ootuse tekkimisele ja õigusrahule märgib kohus, et kaebaja on olnud pikka aega teadlik, et vastustaja hinnangul on juurdeehitus ehituskeelualasse ebaseaduslik. Miski ei kinnita, et vastustaja oleks seda arvamust muutnud. Asja materjalidest nähtub, et juba 2007. a ei väljastatud kaebajale projekteerimistingimusi seoses ehitamisega ehituskeelualasse (TLPA 05.10.2007 kiri, tl 47). 08.10.2008 koostatud paikvaatluse aktis (tl 9) on märgitud, et laiendamise käigus valminud elamu osa on praktiliselt valmis ehitatud koos avatäidete ja tulemüüriga ning sellest lähtudes on TLPA teinud 10.10.2008 kaebajale ettekirjutuse nr 34678 nõudega peatada omavoliline ehitustegevus ning viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (tl 8). Kohtu hinnangul ei kinnita ka Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2011 korraldus nr 600-k kui vaideotsus (tl 10-11), millega otsustati tunnistada kehtetuks TLPA 10.10.2008 ettekirjutus, kuidagi kaebaja väidet, et linn oleks juurdeehitust sellisel kujul aktsepteerinud. Korraldusest nähtuvalt olid selle andmise aluseks eelkõige ettekirjutuse põhjendamisvead lammutamise vajalikkuse osas, mitte linna seisukoha muutus ehitise seadustamise võimaluste osas.
16.Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et kaebaja ebaseaduslikku ehitustegevust üritati alates 2008. a seadustada läbi detailplaneeringu menetluse (vt tl 48). Xxxxxxxxx 8(13)
3-18-497 detailplaneeringu algatamise taotlus oli menetlemisel, kuid leiti, et ehitis ei vasta Nõmme linnaosa ehitusmäärusele (tl 10). 2011. a selgitas TLPA kaebajale, et juurdeehitus tuleb lammutada, kuna see asub miljööväärtuslikul alal ja selle ehitamiseks puudub naabri nõusolek. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ise esitas seejärel 14.03.2011 TLPA-le taotluse Xxxxxxxxxa detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks (tl 55).
17.Kohtu hinnangul ei saa üksnes ajavahemiku kestusest enne uue järelevalvemenetluse algatamist järeldada, et vastustaja on seadusvastast olukorda aktsepteerinud. Kaebaja ei väida, et ka tema ise oleks alates 2011. a kuni (naabri taotluse alusel) uue järelevalvemenetluse algatamiseni 2017. a astunud samme ebaseadusliku olukorra kõrvaldamiseks. Kaebaja on eelnevate menetluste tulemusena olnud teadlik, et vastustaja ei pea Xxxxxxxxx elamu laiendamist Xxxxxxxxx kinnistu piirini linnaruumiliselt sobilikuks, kuna see rikub naabrusõigusi ning on vastuolus nii Nõmme miljööväärtuslikus keskkonnas kehtivate ehitusreeglitega kui ka tuleohutusnõuetega (vt 10.01.2018 vaideotsuse põhjendused, tl 71). Kaebajal ei saanud sellises olukorras tekkida õigustatud ootust, et talle võimaldatakse kõnealuse juurdeehituse seadustamist sellisel kujul, nagu see on ehitatud.
18.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et projekteerimistingimused ei ole üheselt mõistetavad või on vasturääkivad. Projekteerimistingimuste andmist on ka piisavalt põhjendatud. Projekteerimistingimustest nähtub arusaadavalt, millises osas ning ulatuses peab vastustaja juurdeehituse seadustamist võimalikuks. Projekteerimistingimustes on selle kohta märgitud järgmist: „Projekteerimistingimustega koos esitatud asendiplaanilise lahenduse kavandatava (seadustatava) laienduse paiknemise osas hoone lõunaküljel võib edasisel projekteerimisel aluseks võtta. Vajadusel võib kavandada hoone laiendamist veelgi lõunapoolses osas eeldusel, et see sobib mahuliselt ja arhitektuurselt kokku olemasoleva hoonega ning tagatud on tuleohutusnõuded ja naabrusõigused. Põhjapoolsesse külge kavandatavat (seadustatavat) laiendust edasisel projekteerimisel mitte aluseks võtta, kuna see ei sobi kokku olemasoleva hoone arhitektuuriga (juurdeehitis ei arvesta olemasoleva hoone räästajoone kõrgusega, katusekalletega, akende paiknemisega) moonutades elamu autentset välisilmet ning on vastuolus nii kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse (mis kehtis juba laienduse ehitamise ajal)- kui ka vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga lubatud kauguste osas kinnistu külgpiirist ning puudub ka naaberkinnistu nõusolek piirile lähemale ehitamiseks.“
19.Kohtu hinnangul ei võimalda projekteerimistingimused kaebaja väidetud kaheti mõistetavust selles osas, kas nendega antakse luba veel mingi täiendava juurdeehituse projekteerimiseks. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et projekteerimistingimustes toodud tingimuste aluseks on EhS § 26 lg 4, milles on sätestatud need nõuded ja tingimused, mis tuleb projekteerimistingimustes määrata. On mõistetav, et need projekteerimistingimustes toodud tingimused tuleb aluseks võtta seadustatava laienduse ehitusprojekti koostamisel. Ehitamine ei toimu vahetult projekteerimistingimuste alusel, vaid kaebaja peab ehitamiseks taotlema ehitusloa. Alles ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist selguvad täpsemalt konkreetsed parameetrid. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks üksnes need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-28-06, p 8).
20.Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel selgitanud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eelduste täitmist ning toonud välja erandile tuginemise faktilised ja õiguslikud põhjendused. Muuhulgas on vastustaja hinnanud piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus määratud vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi ning projekteerimistingimustega planeeritava hoone vastavust nendele.
9(13)
3-18-497
21.Projekteerimistingimuste kehtestamise õiguspärasus sõltub sellest, kas kohalik omavalitsus järgib hoonestuslaadist kõrvalekalduva projekti alusel projekteerimistingimusi kehtestades kaalutluspõhimõtteid. Piirkonna hoonestuslaadi arvestamise kõrval tuleb arvesse võtta ka naaberkinnisasja omaniku huve. Ehkki PlanS § 125 lg 5 p 1 ei näe ette naaberkinnisasja omanikult kirjaliku nõusoleku küsimist, peab kohalik omavalitsus tulenevalt hea halduse tavast naaberkinnisasjade omanikke teavitama ning tasakaalustama nii projekteerimistingimuste taotleja kui naaberkinnistute omanike huve. Kui mõni naaberkinnistu omanik projektiga ei nõustu ja tema õiguste riive osutub ebaproportsionaalseks, võib projekteerimistingimuste kehtestamine osutuda kaalutluspõhimõtete rikkumise tõttu õigusvastaseks.
22.Projekteerimistingimuste andmise üheks eelduseks on seega piirkonna hoonestuslaadi arvestamine. Sellega seoses on projekteerimistingimustes arvesse võetud, et Xxxxxxxxx kinnistu asub Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt väikeelamute juhtotstarbega alal ning paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal. Projekteerimistingimuste lk-del 3-4 ja 6 on toodud põhjalik linnaruumiline analüüs, milles on käsitatud piirkonnas (Rännaku pst, Xxxxxxxxx ja Rõõmu tn vaheline ala) välja kujunenud krundistruktuure, hoonestuse üldilmet, hoonestusviisi ning väljakujunenud ehitusjoont. Vastustaja on põhjendanud, miks ebaseadusliku põhjapoolse juurdeehituse asukoht ei ole sobilik, miks see ei sobi kokku olemasoleva hoone arhitektuuriga ja miks see on vastuolus Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga. Kohus leiab seega, et projekteerimistingimustes on kõnealuse juurdeehituse sobivuse hindamise osas arvestatud piirkonna hoonestuslaadi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja järeldus põhjapoolse juurdeehituse sobimatusest on meelevaldne.
23.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas vastustaja on õigesti kaalunud kaebaja huve. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel lähtunud üksnes kolmanda isiku YYi huvidest. Vastustaja on projekteerimistingimustes märkinud ja selgitas ka kohtuistungil, et piirkonna hoonestuslaadist mõnevõrra erineva lahenduse puhul on projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalik koostöö tegemine kinnisasja naabriga (projekteerimistingimuste p 3). Kuna projekteerimistingimuste väljastamisega ei ole tehtud ettekirjutust omavolilise ehitise osaliseks lammutamiseks, ei olnud projekteerimistingimuste menetluses nõutav EhS § 132 lg-le 3 vastavate tingimuste osas kaalumise teostamine.
24.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei oleks tohtinud arvesse võtta AA poolt esitatud vastuseisu projekteerimistingimuste eelnõule. Kolmas isik YY on 13.06.2018 esitanud kohtule 06.09.2017 YYi notariaalse volikirja, milles YY volitab AA esindama ennast enda ja AA ühisomandis olevat kinnistut asukohaga Xxxxxxxxx , Tallinn puudutavates toimingutes ja õigusvaidlustes. Lisaks nähtub asja materjalidest, et YY on juba varasemalt, nt sama kinnisasja osas detailplaneeringu algatamist puudutavas haldusmenetluses teada andnud enda vastuseisust krundi piirile lähemale kui 6 m juurdeehituse planeerimisele (tl 50).
25.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja omandiõigust ja kodu puutumatust. Praeguses menetluses ei saa vaielda tulevase ehitusprojekti ja ehitusloa või võimliku lammutamisettekirjutuse õiguspärasuse üle. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja õigusi, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
26.Kohus rahuldas 26.03.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas TLPA 07.02.2018 projekteerimistingimuste kehtivuse kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus 26.03.2018 määruse
10(13)
3-18-497 p-s 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
28.Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
29.Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
30.Kolmas isik YY taotleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks kokku 499.33 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kaebaja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kaebaja leiab, et menetluskulude nimekiri esitati hilinenult, see tulnuks esitada enne kohtuvaidlusi. Merike Roosileht tegutses menetluses esindusõiguseta, mistõttu ei ole tema menetluskulud väljamõistmiskõlbulikud. Materjalidest on näha, et YY on volitanud oma abikaasat AA edasivolitamise õigusega, kuid puudub volikiri Eesti Õigusbüroole või M. Roosilehele. Pealegi on arvetel märgitud, et kliendiks on AA ja õigusabi esemeks on kliendi, seega AA esindamine. Kohus ei pea põhjendatuks väiteid esindusõiguse puudumisest. HKMS § 32 lg 1 p 2 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik ning sama lõike p 7 võimaldab halduskohtumenetluses esindajaks olla ka esindatava menetlusosalise abikaasal. Kohtul on kohustus esindusõigust kontrollida. Selle puudumisel jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase teha isikul teise isiku nimel menetlustoiminguid (HKMS § 35 lg 1). HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Kolmas isik YY on 13.06.2018 esitanud kohtule 06.09.2017 notariaalse volikirja, milles YY volitab AA esindama ennast enda ja AA ühisomandis olevat kinnistut asukohaga Xxxxxxxxx , Tallinn puudutavates toimingutes ja õigusvaidlustes (tl 126127). Samuti on kohtule esitatud AA poolt 15.03.2018 digitaalselt allkirjastatud volikiri, milles AA volitab M. Roosilehte ja Eesti Õigusbüroo OÜ-d esindama volitajat Tallinna Halduskohtus, vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-18-497 seoses XX kaebusega Tallinna linna vastu TLPA projekteerimistingimuste tühistamise ja nende väljaandmise otsustamiseks kohustamise nõuetes (tl 39). Ehkki viimasest volikirjast ei nähtu selgesõnu YYi esindamine, ei ole selle sisu põhjal kahtlust, et AA, kellel oli 06.09.2017 notariaalse volikirja alusel edasivolitamise õigus, on volitanud M. Roosilehte esindama praeguses haldusasjas kolmandat isikut. Samuti on M. Roosileht esitanud haldusasjas dokumente YYi nimel (nt YYi seisukoht kaebaja 04.06.2018 seisukohale) ning M. Roosileht osales ka 22.03.2019 kohtuistungil kolmanda isiku YYi esindajana. Seega on tema taotletud menetluskulud selles mõttes väljamõistmiskõlbulikud. Õigust menetluskulude hüvitamisele ei mõjuta see, et faktiliselt tasus kulud AA (HKMS § 109 lg 5). Samuti saab kohus praegusel juhul lähtuda kaebaja poolt 24.03.2019 esitatud avaldusest menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kaebaja ei vaielnud kohtuistungil menetluskulu taotluse ja kuludokumentide esitamise osas täiendava tähtaja määramisele vastu ning kohus määras ka kaebajale eraldi tähtaja menetluskulude osas oma seisukoha esitamiseks. Kohus arvestab 11(13)
3-18-497 seejuures, et menetluskulude taotluse ja kuludokumentide esitamine 2 päeva peale kohtuistungit ei riivanud praegusel juhul õiguskindlust ega tulenenud ka kolmanda isiku soovist menetlust venitada, samuti oli kaebajale antud eraldi tähtaeg menetluskulude osas oma seisukoha esitamiseks. Sarnaselt on ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 23- 25) leitud, tuginedes HKMS § 51 lg-le 4 kui erinormile HKMS § 70 suhtes, et põhjendamatu on mitte arvestada menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mis esitati paar päeva pärast kohtu määratud tähtaega, kui see ei toonud kaasa menetluse venimist (kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamist; vt ka K. Merusk, I. Pilving jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne,
§ 109 C.I.).
Menetluskulu nimekirjast nähtuvalt on kolmanda isiku lepinguline esindaja osutanud kolmandale isikule õigusabiteenust kokku 17,7 h ulatuses. Kolmas isik ise põhjendab, et 13,7 h ulatuses osutati teenust hinnaga 40 eurot/h + käibemaks ja 3 h ulatuses hinnaga 60 eurot/h + käibemaks ning kokku maksis õigusabiteenus 769.33 eurot. Kolmas isik selgitab sedagi, et vastavalt justiitsministri 05.01.2017 määrusele nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ § 7 kohaselt on kolmas isik tasunud lisaks lepingutasu 5 eurot 2018. a eest ning 5 eurot 2019. a eest. Vastavalt määrusele on kolmas isik enda kinnitusel kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 140 eurot 2018. a eest ja 140 eurot 2019. a eest, seega on õigusabiteenuse eest 280 eurot tasutud Eesti Õigusbüroo OÜ-le Eesti Vabariigi poolt. Kolmanda isiku kulud olid taotluse kohaselt seega kokku 499.33 eurot (489.33+5+5). Menetluskulude nimekirjas selgitatakse, et arve 3 h õigusabi eest koostatakse kliendile kuu lõpus (tl 158). Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud kuludokumentide kohaselt kuulus arve nr 45663 (arve summa 20 eurot) alusel tasumisele 0 eurot, arve nr 31678 alusel 128 eurot, arve nr 21173 (arve summa 13.33 eurot) alusel 0 eurot, arve nr 19029 (arve summa 268 eurot) alusel 0 eurot, arve nr 16913 (arve summa 40 eurot) alusel 0 eurot ja arve nr 11753 alusel 180 eurot (tl-d 160-165). Ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud kulude kohta ei ole arveid lisatud. HKMS § 109 lg 1 viimase lause kohaselt ei mõisteta kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmisel menetluskulusid välja. Kohus saab menetluskulude väljamõistmisel lähtuda üksnes kohtule tõendina esitatud arvetest. Kuna esindajakulud on väljamõistetavad juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud vähemalt kulude kandmise kohustus, ei ole kohtul praegusel juhul võimalik kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulusid, mille kohta kolmanda isiku esindaja ei ole arveid esitanud või mille kohta esitatud arvelt nähtub, et sellest arvest kuulub isiku poolt tasumisele 0 eurot. Kolmas isik ei ole kohtule esitanud ka mistahes kuludokumente (nt vastavaid arveid) menetluskulude nimekirjas nimetatud aastatega 2018 ja 2019 seonduvate 5 euro suuruste lepingutasude osas. Seetõttu ei mõista kohus ka seda kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja. Samuti tuleb arvestada, et arved nr 16913 ja 11753 seonduvad kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetlusega, mistõttu ei ole nende alusel 4 h ulatuses osutatud õigusabiteenuse eest tasutut võimalik menetluskuluna välja mõista. Eelnevast tulenevalt saab kohus praeguse kohtuasjaga seonduvatest arvetest menetluskulude väljamõistmisel aluseks võtta üksnes arve nr 31678 summas 128 eurot, mille kohaselt on osutatud õigusteenust 3,2 tunni ulatuses hinnaga 33.33 eurot/h + käibemaks. Kohus peab kokku 128 euro suurust menetluskulu põhjendatuks ja mõistab selle kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
12(13)
3-18-497 /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.