Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 27.03.2019, Tartu 3-17-1469 Meeme Mallene kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 28.09.2018. a otsus Meeme Mallene apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 18.02.2019. a ja 14.03.2019. a vastused koos lisadega.
2.Jätta Meeme Mallene 17.03.2019. a avaldus läbi vaatamata.
3.Jätta Meeme Mallene apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.09.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Jätta Meeme Mallene menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.04.2019 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.M. Mallene esitas 14.03.2017 Viru Vanglale avalduse, milles ta palus suurendada õhuvahetust kambris nr V703, kuna ta tunneb pidevat õhupuudust, kuigi tuulutusluuk on avatud.
2.Viru Vangla jättis 17.04.2017. a vastusega nr 6-10/9163-2 M. Mallene taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et normidele vastava õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed ning süsteem on projekteeritud ja reguleeritud arvestatult, et aknad ei avane.
3.M. Mallene esitas 30.03.2017 Viru Vanglale avalduse, milles ta soovis teada, kas vangla administratsiooni kabinette jahutab kliimaseade.
4.Viru Vangla teatas 27.04.2017. a vastuses nr 6-10/11179-2, et vangla administratiivhoone kabinette jahutab konditsioneer.
5.M. Mallene esitas 19.04.2017 Viru Vanglale teabenõude, milles ta soovis teada, kui suur on õhuvahetus kambrites nr P113 ja V703 ning kui suur on õhuringlus välistemperatuuri langedes.
6.Viru Vangla teatas 19.05.2017. a vastuses nr 6-10/13270-2, et välistemperatuuri langedes õhuringluse kohta esitatud küsimustele on Riigi Kinnisvara AS juba vastanud ning selgitas, et eluruumide õhuvahetus vastab kehtivatele normidele.
7.M. Mallene esitas 08.05.2017 selgitustaotluse, milles ta palus teavet, kas kambreid jahutab konditsioneer ja kui suur on administratsiooni kabinettide õhuvahetus.
8.Viru Vangla teatas 13.06.2017. a vastuses nr 6-10/15676-2, et kambreid ei jahuta konditsioneer ning kabinettide keskmine õhuhulk on ligikaudu 48 l/s, sissepuhe 11 l/s ja väljatõmme 9 l/s.
9.M. Mallene esitas 17.05.2017 Viru Vanglale vaide vangla 17.04.2017. a vastuse nr 6-10/9163-2 ja õigusvastaste vangistustingimuste peale. M. Mallene palus suurendada õhuvahetust sportimise ajal vähemalt 25 l/s; paigaldada duširuumi kohtäratõmme ja eelsoojendid ning kambritele avatavad aknad või kliimaseadmed; eraldada talle kuni ümberehitustööde lõpuni ventilaator. M. Mallene väitel on kamber multifunktsionaalne ruum, kus ventilatsiooniga tagatud õhuvahetus 20 l/s ei ole piisav, kui kinnipeetav tegeleb spordiga. M. Mallene leidis, et kambris peab olema avatav aken ning seda imperatiivset nõuet võib eirata, kui kambrit jahutab kliimaseade või on võimalik kasutada ventilaatorit.
10.Viru Vangla jättis 16.06.2017. a vaideotsusega nr 6-12/148-2 rahuldamata M. Mallene vaide vangla vastuse nr 6-10/9163-2 peale. Vangla hinnangul elukambrites valitsev temperatuur, õhuringlus ja niiskustase on elutingimusteks sobilikud ega ohusta isikute tervist. Vangla rõhutas, et aknad ei ole avatavad julgeolekukaalutlustel ning aknad ei saa mõjutada kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemiga.
11.Viru Vangla jättis 16.06.2017. a vastusega nr 6-12/148-3 rahuldamata M. Mallene taotlused paigaldada duširuumi kohtäratõmme ja eelsoojendid ning kambritele aknad või kambrisse kliimaseadmed või võimaldada ventilaator. Vangla leidis, et kinnipeetavate elamistingimused on sobilikud ega ohusta nende tervist. Vangla märkis, et ventilaatorid on keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise.
12.M. Mallene esitas 11.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada seadusega sätestatud tähtaegade korduv ületamine avaldustele vastamisel; kohustada Viru Vanglat täitma vaides nimetatud taotlused; tuvastada vaide menetlemine ebapädevate isikute poolt; tuvastada, et teda on hoitud alates 03.01.2017 ebatervislikus ja õigusaktidega vastuolus olevas kambris; tuvastada Justiitsministeeriumi õigusvastane tegevus, mis seisneb
järelevalvekohustuse eiramises ja tegevusetuses õigusaktide ettevalmistamisel. Ühtlasi taotles kaebaja tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 osas, mis käsitleb kambrit liiga kitsalt eluruumina, arvestamata selle kambri multifunktsionaalsust ning vangla sisekorraeeskiri (VSkE) osas, mis ei sätestata kambrile ventilatsiooninõudeid. Kaebuse põhjendused: Kambrite nr P113 ja V703 tingimused õhuvahetuse tagamise osas ei vasta nõuetele. Kamber on multifunktsionaalne ruum (töö, puhke- ja magamistuba, samuti spordisaal, millega on ühendatud WC- ja duširuum), mille ventilatsioon peab vastama selle kõikidele eesmärkidele. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) arvates võib kambri ebapiisav ventilatsioon olla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise aluseks. Kambri nr V703 puudulikku õhuvahetust kinnitavad niiskusekahjustused duširuumis ja kondensatsioonivesi aknal. Kui kambris puudub avatav aken, siis kambri siseõhku peab jahutama konditsioneeriga, nagu seda tehakse vangla administratiivhoones.
13.Tartu Halduskohus tagastas 19.07.2017. a määrusega kaebuse nõuded, milles soovitakse Viru Vangla kohustamist vaides esitatud täiendavate nõuete täitmisele ning õigusvastasuse tuvastamist avaldustele vastamise tähtaja ületamises, vaide ebapädevate isikute poolt menetlemises ja Justiitsministeeriumi tegevusetuses.
14.M. Mallene väitis 03.09.2018. a avalduses, et kui välisõhu temperatuur langeb alla -10 oC, väheneb õhuvahetus poole peale, mistõttu ta taotles lisasoojendi paigaldamist, et õhuvahetus oleks kogu aasta vältel 20 l/s kambri kohta.
15.Tartu Halduskohus jättis 28.09.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohus nõustus vangla vaideotsuses nr 6-12/148-2 ja vastuses kaebusele toodud põhjendustega kambrites avatava akna ja konditsioneeri puudumise kohta. Standardite kohaselt peab nii eluruumi kui mitteeluruumi ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhke osas vähemalt 10 l/s inimese kohta. Kambrites nr P113 ja V703 mõõdeti õhuhulga vahetust 02.05.-21.06.2012. Mõõtmiste protokolli kohaselt kambritesse nr P113 ja V703 tulev õhuhulk vastab kehtestatud standardile (10 l/s inimene). Ei ole usutav, et suhteliselt uus ja kaasaegne ventilatsioonisüsteem võib võrreldes 2012. aastaga töötada vähem efektiivselt. Teadaolevatel andmetel ei olnud Viru Vanglas ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. Regulaarselt teostatakse ventilatsioonisüsteemi hooldustöid (viimati 2016. a, tl 11), mistõttu 2012. a tehtud mõõtmised on arvesse võetavad ka tänasel päeval. 2) Duširuumis esinevad niiskuskahjustused ei tähenda, et kambri ventilatsioon on puudulik. Peale dušis kuuma vee kasutamist, mis asub vahetult kambris, eriti juhul, kui duširuum jääb selle kasutamise ajal lahtiseks, võib tekkida veeaurust kambri aknal ja muudel pindadel kerge kondensaat ka korralikult töötava ventilatsiooni korral. Tegemist on suhteliselt lühikese aja jooksul tõusnud niiskusega, mis kaob mõni minut pärast kuuma vee kasutamise lõppu. Kuna kaebaja ei vaja tervise tõttu suurendatud õhuringlusega kambris viibimist ja vastustaja poolt tagatud õhuringlus on kaks korda kehtestatud normist suurem, siis puudub õhuvahetuse suurendamise vajadus. 3) Ei nõustu kaebajaga, et kambrit tuleb pidada spordisaaliks. Usutav ei ole kaebaja väide intensiivse trenni tegemise kohta. Selleks puudub kambris inventar ja vaba ruum. Ilmselgelt ei tee kaebaja kambrikaaslane intensiivset trenni, vaid tegeleb hommikuvõimlemisega, nagu kaebaja väitis 14.03.2017. a taotluses. Arvestades, et kambris on kasutatav duširuum ja tegeletakse hommikuvõimlemisega (need on suhteliselt lühikese aja tegevused), samuti puhatakse ja tegeletakse muude igapäevaste asjadega, on kambris sissetuleva õhu hulk 20 l/s optimaalne. Sissetuleva õhu hulga suurendamine 25 l/s-ni võib tekitada tõmbetuule või liigset jahedust, mis võib omakorda tekitada ebamugavusi ja häirida muid igapäevaseid tegevusi.
Nõuetele vastava õhuringluse korral kaaskinnipeetava tegevuse tõttu (hommikuvõimlemine, duši kasutamine) ajutiselt kambris tekkivat kerget umbsust saab pidada ebamugavuseks, mis kaasneb paratamatult vangistusega VangS § 41 lg 1 tähenduses. 4) Vangla jättis põhjendatult vastusega nr 6-10/9163-2 rahuldamata kaebaja taotluse kambri nr V703 õhuvahetuse suurendamiseks. Kuna tegemist on õiguspärase keeldumisega, millega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, on täitmata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-s 1 sätestatud kohustamisnõude rahuldamise eeldus. Sellest tulenevalt tuleb jätta kaebus kohustamisnõude osas rahuldamata. Kuna kaebajat ei hoitud 03.-17.01.2017 kambris nr P113 ja alates 17.01.2017 kambris nr V703 õigusvastastes tingimustes, siis tuleb jätta kaebus ka tuvastamisnõuete osas rahuldamata. 5) Ei ole alust tunnistada PS-ga vastuolus olevaks VangS § 45 lg-t 1 ega VSkE-d.
16.Tartu Halduskohus kuulutas 26.10.2018. a määrusega vastustaja 09.03.2018. a vastuse lisas 2 esitatud isikuandmete osas haldusasja kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda nende andmetega ja õigust saada koopiaid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
17.M. Mallene esitas 29.10.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 28.09.2018. a otsus ja rahuldada tema kaebuses esitatud taotlused. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Elukambri õhuvahetus peab olema aasta- ja ööpäevaringselt 20 l/s kambri ja 10 l/s inimese kohta. Riigikohus ja kehtiv õigus sätestavad imperatiivselt, et elukambris peab olema avatav aken või konditsioneerisüsteem. Kui need nõuded ei ole täidetud, siis on tegemist inimväärikust alandava ja tervist ohustava olukorraga. Õige on kohtu väide, et õhuvahetuse suurendamine püsivalt 25 l/s võib tekitada õhutemperatuuri languse. Seetõttu peab elukambril olema avatav aken. Alternatiiviks on kohtventilatsioon hügieeniruumis. Absurdne on kohtu väide, nagu ei hoitaks kaebajat õigusvastastes tingimustes ega diskrimineerita, sest ka osasid ametnikke hoitakse õigusvastastes tingimustes. Kohus ei tee vahet konditsioneerisüsteemil ja sundventilatsioonil. Asjakohatu on kohtu viide sellele, et ventilatsioon on hooldatud ja vastas kontrollmõõtmiste ajal nõuetele. Arusaamatu on kohtu väide, et kambri õhuringlus on 2 korda kehtestatud normist suurem. Faktiliselt langeb elukambrite õhuvahetus poolele võimsusele, kui välisõhk langeb alla -10 oC. Hügieeniruumi seinad on suurte niiskuskahjustustega ja hallitavad, seega on ventilatsioon puudulik. Kohus ei kaasanud menetlusse eksperte – nt Terviseametit. Kohus ei nõudnud vastustajalt fotosid niiskuskahjustuste kohta ega uurinud, kui suur on sporti tegeva ja õppiva kinnipeetava üheaegne õhuvajadus. 2) VangS § 45 lg 2 on PS-ga vastuolus, sest seab ohtu kaebaja tervise.
18.M. Mallene märgib 04.11.2018. a avalduses, et ta sai halduskohtu 26.10.2018. a määrusest teada vastustaja poolt kohtule 03.09.2018 esitatud dokumentidest ja nägi neid alles 30.01.2018 toimikuga tutvumisel, seega puudus tal võimalus vastuväite esitamiseks.
19.Viru Vangla esitas 22.11.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta M. Mallene apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väitel on kohtuotsus piisavalt põhjendatud ning apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud uusi sisulisi asjaolusid.
20.M. Mallene märgib 29.11.2018. a avalduses järgmist: Vangla tunnistab 24.10.2018. a vastuses nr 6-10/33563-2, et ventilatsioon langeb -10 oC juures poolele võimsusele. Vangla ei anna siseõhu jahutamiseks ventilaatorit. Kaebaja taotles 30.07.2018 kambri temperatuuri mõõtmist, mis teostati 25.08.2018 ning vangla teatas, et temperatuur oli mõõtmise ajal 24,4 oC. Kui kaebaja olnuks mõõtmise ajal kambris koos
kambrikaaslasega, oleks temperatuur olnud lubatust kõrgem. 21.11.2018 jäi elukambrite ventilatsioon seisma ja seda ei suudetud uuesti käivitada. Toiduluuke avada ei lubatud. Seega asetati kaebaja olukorda, kus elukambris puudus sundventilatsioon. Kuna puudub avatav aken, ei saanud kaebaja ruumi tuulutada.
21.Viru Vangla märgib 18.02.2019. a vastuses järgmist: Hügieeniruumi seinte ja põranda värv on lahti koorunud, kuid tegemist ei ole ulatuslike niiskuskahjustustega, vaid ruumi tavalise kulumisega. Ruumis ei ole hallitust. Eluruumi nr V703 seinad on hallituseta. Ventilatsiooniseadmed lülituvad poolele kiirusele -10 oC juures. Ümberlülitus toimub automaatselt läbi signaali välisseintele paigaldatud temperatuurianduritelt. Teatud temperatuuri juures kambris õhuvahetuse muutumine ei riku kaebaja inimväärikat kohtlemist. Vangla lisas vastusele kokku 36 pildifaili kambrite nr V703 ja P113 hügieeniruumide ning kambri nr V703 eluruumi kohta.
22.M. Mallene esitas 06.03.2019 avalduse, milles ta palus väljastada talle vastustaja poolt esitatud fotod.
23.Tartu Ringkonnakohus edastas 08.03.2019. a kirjaga kaebajale pildid CD-plaadil.
24.Viru Vangla teatas 14.03.2019. a kirjas, et vanglas andis kaebajale võimaluse tutvuda CD-plaadil olevate piltidega 13. ja 14.03.2019, kuid kaebaja ei soovinud piltidega tutvuda.
25.M. Mallene esitas 17.03.2019 avalduse, milles ta palub väljastada talle koopiad vastustaja poolt kohtule esitatud fotodest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26.Tartu Halduskohus asus 28.09.2018. a otsuses seisukohale, et vangla jättis põhjendatult 17.04.2017. a vastusega nr 6-10/9163-2 kaebaja taotluse kambri nr V703 õhuvahetuse kiirendamiseks rahuldamata, mistõttu jättis halduskohus kaebaja kohustamisnõude rahuldamata. Ühtlasi ei tuvastanud halduskohus, et kaebajat hoiti ajavahemikul 03.-17.01.2017 kambris nr P113 ja alates 17.01.2017 kambris nr V703 õigusvastastes tingimustes, jättes ka vastavas osas kaebuse rahuldamata.
27.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.09.2018. a otsus ja rahuldada tema kaebuses esitatud taotlused. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna halduskohtu 19.07.2017. a määrus kaebuse osaliseks tagastamiseks jõustus (vt ringkonnakohtu määrus ja Riigikohtu määrus, I kd tl 72-74, tl 83), menetles halduskohus kaebust üksnes Viru Vangla kohustamiseks kiirendada õhuvahetust kambris ning vangla kambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks perioodil 03.-17.01.2017. Eeltoodut arvestades lahendab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse vaid halduskohtu poolt menetlusse võetud ning lahendatud kaebuse taotluste osas. Seega on ringkonnakohtus vaidluse esemeks vaid kaebaja poolt halduskohtule õhuvahetuse kiirendamiseks esitatud kohustamise nõue ning kambri tingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõue.
28.Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja 04.11.2018 avalduse, mille kohaselt sai ta vastustaja poolt kohtule 03.09.2018 esitatud dokumentidest teada alles halduskohtu 26.10.2018. a määrusest (I kd, tl 175-175p) ning nägi vastavaid dokumente alles 30.01.2018 toimikuga tutvumisel. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse norme, kuid leiab, et kokkuvõtlikult ei toonud need siiski kaasa halduskohtu ebaõiget otsust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kohustas halduskohus 20.07.2018. a
määrusega vastustajat esitama kohtule täiendavad tõendid hiljemalt 03.09.2018 ning märkis, et menetlusosalistel on õigus esitada vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule hiljemalt 10.09.2018. Vastustaja vastas halduskohtule 03.09.2018. Vastustaja esitas kohtule ventilatsioonisüsteemi dokumentatsiooni (lisa 1) ning õhu temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse katseprotokolli (lisa 2). Vastustaja palus kohtul hinnata lisa 2 edastamise vajadust kaebajale ning piirata kaebaja võimalust tutvuda katseprotokolli tellija nimega. Halduskohus kaebajale vastustaja 03.09.2018. a vastust ei esitanud. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Otsuse resolutsiooniga tuleb lahendada ka menetluslikud küsimused, mis otsuse tegemise ajaks on veel lahendamata ja mis menetluse ajal lahendatakse määrusega (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 556). Halduskohus jättis vastustaja taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks kohtuotsuses lahendamata ning tegi seda alles pärast kohtuotsuse tegemist 26.10.2018. a määrusega (I kd, tl 175). Jättes vastustaja 03.09.2018. a vastuse ja lisa 1 kaebajale enne kohtuotsuse tegemist edastamata ning vastustaja taotluse menetluse lisa 2 osas kinniseks kuulutamiseks lahendamata, rikkus halduskohus kaebaja õigust võtta osa tõendite uurimisest, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele ning anda kohtule seletusi ja põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta (HKMS § 27 lg 1 p-d 5-7). Siiski ei anna selline menetluslik eksimus alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja on toimikuga tutvunud (I kd, tl 180) ega ole vastustaja 03.09.2018. a vastuse osas apellatsioonkaebuses ühtegi vastuväidet esitanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et ta oleks seda teinud ka halduskohtumenetluses.
29.Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses halduskohtule ette, et kohus ei nõudnud vastustajalt fotosid niiskuskahjustuste kohta hügieeniruumis. Halduskohtumenetluses kaebaja halduskohtule sellekohast taotlust ei esitanud. Kaebaja väitel on hügieeniruumi seinad suurte niiskuskahjustustega ja hallitavad. Halduskohtu arvates ei tähenda kambri duširuumis esinevad niiskuskahjustused seda, et kambri ventilatsioon on puudulik (otsuse p 24.1). Veendumaks kambrite nr V703 ja P113 hügieeniruumi seisukorras, kohustas ringkonnakohus 07.02.2019. a määrusega (I kd, tl 200-201) vastustajat esitama kohtule fotod vaidlusaluste kambrite hügieeniruumidest. Vastustaja vastas 18.02.2019. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde vastustaja 18.02.2019. a vastuse koos lisadega (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja ei esitanud halduskohtus väidet hügieeniruumis hallituse esinemise kohta, mistõttu ei saanud halduskohus kaebaja sellekohase väite osas seisukohta võtta ning kaebaja vastav etteheide halduskohtule on põhjendamatu. Viru Vangla 18.02.2019. a vastuse lisadena nr 1 ja 2 esitatud kambrite hügieeniruumi fotodelt ei nähtu ulatuslikke niiskuskahjustusi, küll aga nähtub mõningal määral seintel ja põrandal värvi koorumist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on vaid ruumide tavalise kulumisega. Fotodelt ei nähtu ulatuslikke niiskuskahjustusi ega hallitust kummagi kambri hügieeniruumis. 18.02.2019. a vastuse lisana nr 3 esitatud fotodelt kambri nr V703 eluruumist ei nähtu seintel hallitust ega niiskuskahjustusi. Seega on ebaõige kaebaja väide niiskuskahjustuse ja hallituse esinemise ning sellest tulenevalt ka puuduliku ventilatsiooni kohta. Eeltoodut arvestades on ebaõige halduskohtu arvamus duširuumis niiskuskahjustuste esinemise kohta ning selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja viibis ajavahemikul 03.-17.01.2017 kambris nr P113 koos kaaskinnipeetavaga ning alates 17.01.2017 viibis kaebaja kambris nr V703, s.h ajavahemikul 17.01.-15.08.2017 koos kaaskinnipeetavaga ja 15.08.2017-30.08.2018 üksinda. 2015 muutis vangla hoonete ja kambrite tähistust (I kd, tl 152, 3. lõik), misjärel kambri nr 414 numbriks sai V703 ja kambri nr 158 numbriks sai P113. Ka ei ole vaidlust selle üle, et
eelnimetatud kambrites mõõdeti õhuhulga vahetust 02.05.-21.06.2012 ja õhuniiskuse taset 24.03.2014, 14.-29.07.2016 teostati ventilatsioonisüsteemide puhastus- ja hooldustöid ning lisaks teostati 2018. a mais ventilatsioonisüsteemi filtrite puhastustöid (I kd, tl 138-139p). Mõlemad menetlusosalised on asjas tõdenud, et standardite kohaselt peab ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhke osas vähemalt 10 l/s inimese kohta. Asjas esitatud mõõtmisprotokolli (I kd, tl 30-30p) kohaselt on kambris nr V703 sissepuhe 21 l/s ja kambris nr P113 on 20 l/s. Seega vaidlusaluste kambrite puhul on õhuhulga sissepuhe nõuetekohane, s.o 10 l/s inimese kohta. Kaebajale jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et vastustaja poolt tagatud õhuringlus on kaks korda kehtestatud normist suurem. Ringkonnakohtu hinnangul oleneb halduskohtu seisukoha tõepärasus sellest, kas kaebaja viibis kambris üksinda või mitte. Võttes arvesse, et õhuvahetus kambris peab olema 10 l/s inimese kohta, kuid vaidlusalustes kambrites on see vähemalt 20 l/s, oli kambris tagatud õhuringlus olukorras, kus kaebaja oli kambris üksinda, kehtestatud normist kaks korda suurem.
31.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et menetlusse ei kaasatud eksperte. Kaebaja taotles kaebuses ventilatsiooniekspertide istungile kutsumist. Tartu Halduskohus jättis 20.07.2018. a määrusega kaebaja taotluse asja arutamiseks kohtuistungil rahuldamata. Kohtupraktikas on sedastatud, et kambrite õhuniiskuse ja ventilatsiooni tingimuste tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi (Riigikohtu 08.12.2016. a otsus nr 3-3-1-55-16, p 15; 26.10.2011. a otsus nr 3-3-1-45-11, p-d 12 ja 15). Seega viitas halduskohus istungitaotluse rahuldamata jätmisel asjakohaselt nii õhuniiskuse kui ka õhuhulga mõõtmise kontrollmõõtmiste protokollidele (I kd, tl 154p-157 ja 30-30p). Kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu. Halduskohtul puudus vajadus küsida ekspertidelt arvamust, kuna asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja esitanud nii siseõhu niiskustaseme kui õhuhulga vahetuse mõõtmistulemuste kohta protokollid, mis on haldusasja lahendamiseks piisav.
32.Ebaõige on kaebaja arusaam Riigikohtu 21.04.2010. a otsuses nr 3-3-1-14-10 märgitust. Viidatud lahendi p-s 18 selgitab Riigikohus, et VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistikuga." Euroopa Vanglareeglistiku p 18.2 alap a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Riigikohtu lahendist ei järeldu, et kambris on avatav aken või konditsioneerisüsteem kohustuslik. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kambris nr V703 on olemas aken ja avatud on akna õhutusava (kaebaja nimetab tuulutusluugiks). Avatud õhutusava olemasolu kinnitab kaebaja enda 14.03.2017. a avalduses (I kd, tl 12). Ka on kohtupraktikas leitud, et VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peab olema avatav ning kambris lahtikäiva akna puudumine ei ole õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu (Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2010. a otsus nr 3-10-157, p 7). Viru Vanglas on rajatud filterelementidega varustatud ventilatsioonisüsteem. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt on ka halduskohus asjas selgelt aru saanud, et Viru Vanglas on kambris tagatud õhu liikumine sundventilatsioonisüsteemiga, mitte konditsioneerisüsteemiga. Seega on ebaõige kaebaja väide, et halduskohus ei teinud vahet konditsioneerisüsteemil ja sundventilatsioonil.
33.Kaebaja väitel ei ole kambrites aasta- ja ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s kambri kohta, kuna õhuvahetus langeb poolele võimsusele, kui välisõhk langeb alla -10 oC. Vastustaja selgitas
18.02.2019. a vastuses (II kd, tl 1), et ventilatsiooniseadmed lülituvad poolele kiirusele -10 oC juures. Ümberlülitus toimub automaatselt välisseintele paigaldatud temperatuurianduritelt saadava signaali mõjul. Sama väitis vastustaja kaebajale ka varasemates vastustes (02.12.2016. a nr 6-13/34454-2 (II kd, tl 4), 02.08.2018. a nr 6-10/25025-2 (II kd, tl 2), 24.10.2018. a nr 6-10/33563-2 (II kd, tl 6)). Kaebaja viitas eeltoodule ka vaides (p 2.3.1, I kd, tl 20-23) ja halduskohtule esitatud 03.09.2018. a seisukohas (p 3, I kd, tl 159-160). Kuna halduskohus ei võtnud seisukohta õhuvahetuse nõuetele vastavuse osas eeltoodud olukorra esinemise korral, siis täiendab ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Olukorras, kus välistemperatuuri langemisel alla -10 oC lülituvad ventilatsiooniseadmed poolele kiirusele, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kinnitada, et Viru Vanglas töötav ventilatsioonisüsteem vastab õhuhulga vahetuse osas kehtestatud nõuetele, s.o 10 l/s inimese kohta ka siis, kui kambris on kaks kinnipeetavat. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et ventilatsiooni poole võimsusega töötamise korral oli kaebajale tagatud nõuetekohane õhuvahetus 10 l/s inimese kohta vaid siis, kui ta viibis üksinda kambris.
34.Kaebaja viibis koos kambrikaaslasega kambris nr P113 perioodil 03.-17.01.2017 ja kambris nr V703 perioodil 17.01.-15.08.2017 ja alates 30.08.2018. Seega tuleb kontrollida, milline oli välisõhu temperatuur 2017. aasta jaanuaris-veebruaris. Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse Tartu-Tõravere jaama ilmaandmete (maksimaalne ja minimaalne õhutemperatuur1) kohaselt oli jaanuaris ja veebruaris 2017. a kokku 6-l päeval (s.o 04.-07.01.2017 ja 07.-08.02.2017) õhutemperatuur alla -10 oC. 6-st päevast 2-l päeval oli üksnes minimaalne õhutemperatuur alla -10 oC ning maksimaalne õhutemperatuur oli siiski kõrgem kui -10 oC. Asjakohane on vastustaja selgitus, mille järgi ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui +18 oC. Eelneva tagamiseks toimub ventilatsiooniseadmete lülitumine poolele kiirusele, kui välistemperatuur langeb alla -10 oC. Vastasel juhul võib kambrites õhutemperatuur langeda alla +18 oC. Ka kaebaja on eeltoodut mõistnud (vt vaide p 2.3.2 ja apellatsioonkaebuse p 4.2.5). Kuna ventilatsiooniseadmete ümberlülitumine poolele võimsusele oli tingitud ilmastikust ning leidis aset väga lühikesel ajaperioodil, siis ringkonnakohtu hinnangul ei anna see alust lugeda kaebaja kinnipidamistingimusi 04.-07.01.2017 ja 07.-08.02.2017 õigusvastaseks ega kaebaja inimväärikust alandavaks.
35.Kaebaja 29.11.2018. a avalduse väited seonduvalt augustis 2018 kambris toimunud õhutemperatuuri mõõtmisega ja novembris 2018 ventilatsiooni väidetava peatumisega jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
36.Kaebaja leiab, et VangS § 45 lg 2 on Põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohtu arvates peab kaebaja silmas VangS § 45 lg-t 1, nagu ta märkis ka kaebuses halduskohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud väidete ja halduskohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal ei ole alust tunnistada VangS § 45 lg-t 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks.
37.Kaebaja esitas 17.03.2019 ringkonnakohtule avalduse, milles ta palub väljastada talle koopiad vastustaja poolt kohtule esitatud pildifailidest. Kaebaja palus juba 06.03.2019 esitatud avalduses (II kd, tl 15-15p) väljastada talle vastustaja poolt esitatud pildid. Ringkonnakohus edastas pildid kaebajale 08.03.2019. a kirjaga CD-plaadil (II kd, tl 17). Kaebaja sai eelmärgitud ringkonnakohtu kirja kätte 13.03.2019. Viru Vangla 14.03.2019. a kirja kohaselt anti kaebajale võimalus tutvuda CD-plaadil olevate piltidega kahel päeval, s.o 13. ja 14.03.2019, kuid kaebaja ei soovinud piltidega tutvuda. Eeltoodu kinnituseks esitas vastustaja ka Viru Vangla II üksuse
juhi 14.03.2019. a õiendi. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Viru Vangla 14.03.2019. a kirja koos õiendiga (HKMS § 62 lg 2). Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohus edastanud kaebajale vastustaja poolt esitatud pildid, kuid kaebaja ei soovinud nendega tutvuda. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik teisiti ette ei näe. Kuna kaebaja esitab 17.03.2019. a avalduses ringkonnakohtule juba 06.03.2019. a avalduses esitatud taotlusega samasisulise taotluse vastustaja esitatud piltide saamiseks, mille ringkonnakohus on 08.03.2019. a kirjast nähtuvalt ka lahendanud, siis jätab ringkonnakohus HKMS § 55 lõikele 3 tuginedes kaebaja 17.03.2019. a avalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et kui tal on soov kasutada käesolevas haldusasjas vastustaja poolt esitatud pilte ka teistes kohtuasjades, on tal võimalik seda teha, viidates käesolevale haldusasjale.
38.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M. Mallene apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.2018. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjustega. Tartu Ringkonnakohus jätkas 14.11.2018. a määrusega (I kd, tl 191-192) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsiooniastmes. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.