M. M kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks
Kaebaja – M. M Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.oktoober (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
M. M esitas 14.03.2017 Viru Vanglale taotluse õhuvahetuse suurendamiseks kambris nr
V703.
2.Viru Vangla jättis 17.04.2017 vastusega nr 6-10/9163-2 taotluse rahuldamata.
3.M. M esitas 30.03.2017 vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, kas vangla administratsiooni kabinette jahutab kliimaseade. Viru Vangla vastas 27.04.2017 selgitustaotlusele vastusega nr 6-10/11179-2 jaatavalt.
4.M. M esitas 19.04.2017 vanglale pöördumise, milles esitas küsimused kambrites nr P113 ja V703 õhuvahetuse kohta. Viru Vangla esitas 19.05.2017 vastuse nr 6-10/13270-2 pöördumisele seoses kambrite nr P113 ja V703 õhuvahetusega.
5.M. M esitas 08.05.2017 selgitustaotluse, milles palus teavet selle kohta, kas kinnipeetavate kambreid jahutab konditsioneer ning kui suur on administratsiooni kabinettide õhuvahetus. 13.06.2017 vastusega nr 6-10/15676-2 anti kaebajale soovitud selgitused ja vabandati viivituse pärast.
6.M. M pöördus 17.05.2017 Viru Vangla poole vaidega. Vaides märkis M. M vaidlustatava haldusaktina ära talle 17.04.2017 antud vastuse nr 6-10/9163-2 ja palus luua võimalus õhuvahetuse suurendamiseks sportimise ajal vähemalt 25-le liitrile sekundis. Lisaks palus ta veel ka duširuumi nõuetekohast äratõmmet tagava kohtäratõmbe, ventilatsioonisüsteemi sissetulevat õhku soojendavate eelsoojendite ja kambritele avatavate akende või kliimaseadmete paigaldamist ning talle kuni nimetatud ümberehitustööde lõpuni ventilaatori eraldamist. Viru Vangla 16.06.2017 vaideotsusega nr 6-12/148-2 jäeti vaie esimesena nimetatud nõude osas rahuldamata. Ülejäänud nõuete osas märgiti, et kuna nende puhul on tegemist eraldiseisvate pöördumistega, vastatakse neile eraldi. Samal kuupäeval koostatigi eelnimetatud vastus nr 6-12/148-3.
7.M. M esitas 12.07.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse. Kaebuses palus kaebaja kohtul tuvastada seadusega sätestatud tähtaegade korduv ületamine avaldustele vastamisel, kohustada täitma tema vaides nimetatud taotlused, tuvastada vaide menetlemine ebapädevate isikute poolt ning tuvastada, et teda on hoitud alates 03.01.2017 ebatervislikus ja õigusaktidega vastuolus olevas kambris. Samuti palus kaebaja kohtul tuvastada Justiitsministeeriumi tegevusetuste õigusvastasus, mis seisnevad järelevalvekohustuse eiramises ja tegevusetuses õigusaktide ettevalmistamisel.
8.Tartu Halduskohus tagastas 19.07.2018 määrusega kaebuse nõuded, milles soovitakse Viru Vangla kohustamist vaides esitatud täiendavate nõuete täitmisele ning õigusvastasuse tuvastamist avaldustele vastamise tähtaja ületamises, vaide ebapädevate isikute poolt menetlemises ja Justiitsministeeriumi tegevusetuses. Kohus võttis kaebuse õhuvahetuse suurendamiseks esitatud taotlust puudutava nõude osas menetlusse. Samuti võttis kohus ka tuvastamisnõude (kaebajat on hoitud alates 03.01.2017 ebatervislikus ja õigusaktidega vastuolus olevas kambris) tuvastamiskaebusena menetlusse; määras vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Kaebuse osaliselt tagastamise osas kohtumäärus jõustus 08.08.2017.
9.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 07.08.2018.
10.Tartu Halduskohus otsustas 20.07.2018 määrusega läbi vaadata haldusasi kirjalikus menetluses. Samas määruses kohustas kohus kaebajat selgitama täiendavalt kohtule, mis kambri P113 tingimustega ei olnud kaebaja rahul (kas ebapiisava õhuvahetusega ja/või jahutatud õhu puudumisega). Ühtlasi kohustas kohus vanglat esitama kohtule tema väiteid kinnitavad tõendid koos selgitustega.
11.Vastustaja esitas kohtule täiendavad tõendid ja selgitused 03.09.2018.
12.Kaebaja selgitas 03.09.2018 avalduses, et ta ei olnud rahul kambri nr P113 õhuvahetusega ja tema tegelikuks sooviks oli suurendada nimetatud kambri õhuvahetust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja leiab, et kambrite P113 ja V703 tingimused õhuvahetuse tagamise osas ei vastanud nõuetele. Kaebaja arvab, et vanglal tuleb lähtuda Euroopa standarditest EVS – EN 13779:2007 ja rahvuslikust lisast EVS 906:2010. Kinnipeetava kamber on multifunktsionaalne ruum (töö, puhke- ja magamistuba, aga samuti ka spordisaal), seega kambri ventilatsioon peab vastama kõikidele kambri eesmärkidele. Kaebaja märkis, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) arvates võib kambri ebapiisava ventilatsiooni tõttu kaasneda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumine. Kambris nr 703 puudulikku õhuvahetust kinnitavad niiskusekahjustused duširuumis ja kondentsvesi aknal. Kaebaja leiab, et kui kambris puudub avatav aken, siis kambri siseõhku peab jahutama konditsioneeriga nagu seda tehakse vangla administratiivhoones. Sellest tulenevalt taotles kaebaja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist - suurendada õhuvahetust kambris V703 ja tunnistada õigusvastaseks kambrite P113 ja V703 tingimused ebapiisava õhuvahetuse tagamise osas. Ühtlasi taotles kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 osas, mis käsitleb kambrit liiga kitsalt eluruumina, arvestamata selle kambri multifunktsionaalsust ning vangla sisekorraeeskirja (VSKE), osas mis ei sätestata kambrile ventilatsiooninõudeid.
14.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
14.1.Vastustaja selgitusel paiknes kaebaja ajavahemikul 03.01.2017 kuni 17.01.2017 kambris P113, alates 17.01.2017 paikneb kaebaja kambris V703. Viru Vangla 17.04.2017 vastuskirjaga nr 6-10/9163-2 on kaebajale juba selgitatud, et viimati teostati V-hoones ventilatsioonisüsteemide puhastus-ja hooldustöid 14.07.2016 kuni 29.07.2016. Viru Vangla ventilatsioonisüsteemid on töötanud ja ka peale hooldustööde lõppu töötavad süsteemid laitmatult ning tagavad nõuetele vastava siseõhu kvaliteedi, õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetuse. Kuna kambrite aknad ei ole avatavad ning kambrite uksed peavad olema suletud, siis normidele vastava õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa mõjutada aknad kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemiga, mis on projekteeritud ja reguleeritud just arvestatult sellega, et aknad ei avane.
14.2.Vastustaja, viidates kohtupraktikale, ei nõustunud kaebajaga selles, et kinnise akna korral peab kambrisse sisenema jahutatud õhk. Vastustaja arvates vastab kamber nõuetele ka juhul, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu. Vastustaja arvates kinniste akendega ruumis viibimisest kaebajale põhjustatud ebamugavused ja ebameeldivused tulenevad paratamatult vangistusest. Seega, kaebaja poolt viibimine kinniste akendega ruumides ei saa iseenesest olla tema inimväärikust alandav.
14.3.Vastustaja teatas, et ventilatsioonisüsteemide rajamisel on arvestatud kõiki norme, asjaolusid, sealhulgas ka seda, et kinnipeetavate elukambris on nii WC kui ka duširuum, mistõttu on nende rajamisel arvestatud ka kambrites valitseva siseõhu niiskustasemega. Ventilatsiooniseadmete hooldustöid teostab Riigi Kinnisvara AS, kelle hooldustööde hulka kuulub muuhulgas ka siseõhu optimaalse niiskustaseme mõõtmine. Viimati mõõdetud siseõhu optimaalne niiskustase jäi 40-60% vahele, mis vastab kehtestatud nõuetele. Vastusaja hinnangul on kinnipeetavate elamistingimused igati sobilikud ning ei ohusta kinnipeetavate tervist.
14.4.Vangla teatas, et vangla territooriumil asuvad järgmised hooned: avavangla hoone, tehnohoone ja koerteaedik, arestimaja hoone, vahistatute ja kinnipeetavate eluhooned, kabel ja spordihoone, peahoone, administratiivhoone ja tootmishoone. Üheski nimetatud hoones (v.a administratiivhoone) ei ole paigaldatud jahutusseadmena konditsioneeri. Suurem osa ametnike töökohtadest on peahoones, vahistatute ja kinnipeetavate eluhoonetes, kabeli ja spordihoones, kus pole avatavaid aknaid ja õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega, suurem osas ametnikest on päev läbi samasugustes tingimustes nagu ka kinnipeetavad, mistõttu kaebaja väited on alusetud.
14.5.Kokkuvõtlikult leidis vastustaja, et P113 ja V703 kambrite tingimused olid õiguspärased ja nendega ei alandatud kaebaja inimväärikust. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
16.Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist suurendada kambri V703 õhuvahetust (kohustamisnõue I) ja eraldi tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud seoses kaebaja hoidmisega kambrite P113 ja V703 õigusvastastes tingimustes (tuvastamisnõue hilisema kahjunõude esitamise eesmärgiga II). I
17.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 p 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sellest tulenevalt kohustamisnõude rahuldamiste eeldusteks on: 1) vastustaja on keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest või on langetanud viivitusse, 2) tegevusetus on õigusvastane 3) millega rikutakse isiku subjektiivset avaliku õigust.
18.Nähtuvalt haldusasja materjalidest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et vastustaja keeldus õhuvahetuse suurendamisest kambris nr V703. Poolte vaheline vaidlus käib selle üle, kas kambris nr V703, aga samuti kambris nr P113 olnud õhuvahetus oli nõuetele vastav ja kas esineb alus selle suurendamiseks. Sellest tulenevalt tuleb kohtul kõigepealt kindlaks teha, kas P113 ja V703 kambrite õhuvahetus ajavahemikel 03.01.2017 – 17.01.2017 (kamber nr P113) ja alates 17.01.2017 (kamber nr V703) vastas nõuetele.
19.Esmalt märgib halduskohus, et nõustub vastustaja poolt 16.06.2017 vaideotsuses nr 612/148-2 ja vastuses kaebusele toodud põhjendustega kambrites lahtikäiva akna ja konditsioneeri puudumise kohta, mis on kinnitatud viitega asjakohasele kohtupraktikale ja ei pea vajalikus neid korrata. See, et Viru Vangla peahoones on konditsioneer, ei tähenda, et kaebajat on koheldud vanglaametnikega ebavõrdselt, kuna suurem osa vanglaametnikest ei viibi peahoones. Kohtu arvates oluline on see, et ilma konditsioneerita kambris vastaks kambri ventilatsioonisüsteem kehtestatud nõuetele.
20.Tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 3 ja §-st 14 on vanglal kohustus teostada riigivõimu kooskõlas põhiseadusega, seadustega (sh ka muude õigusloovate aktidega) ja tagada kinnipeetavate õigused.
21.Tuvastatud on, et ajavahemikul 03.01.2017 – 17.01.2017 paiknes kaebaja Viru Vangla P eluhoones kambris nr P113, alates 17.01.2017 paikneb kaebaja V eluhoones kambris nr V703. Vastavalt VangS § 45 lg-le 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris muu hulgas elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri poolt 02.07.2015 vastu võetud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 p 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Ühtlasi sätestab määruse § 1 lg 2 sätestab, et eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt eeldatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded eluruumile on täidetud, kui eluruum vastab Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastavale kehtivale standardile.
22.Kaebuses viitas kaebaja Euroopa standardile EVS – EN 13779:2007 ja Eesti rahvuslikust lisale EVS 906:2010. Nimetatud standartidele tugines ka vastustaja 19.05.2017 vastuses nr 610/13270-2 kaebaja selgitamistaotlusele (t. lk 13), kus ta kinnitas, et Viru Vangla ventilatsiooni süsteem vastab eelpoolnimetatud standartidele. Standartide kohaselt peab nii eluruumi kui ka mitteeluruumi ventilatsioon tagama õhuvahetust sissepuhke osas vähemalt 10 l/s inimese kohta.
23.Haldusasja materjalide kohaselt mõõdeti kambrites nr P113 ja nr V703 õhuhulga vahetust ajavahemikul 02.05.2012-21.06.2012. Vastavate mõõtmiste kohta on koostatud ka protokoll, mis kajastab mõõtetulemusi õhuhulkade kohta ventilatsioonisüsteemis ruumis nr 414 ja nr
158.Vastustaja selgitas kohtule, et alates 2015. aastast muutis ta hoonete ja kambrite tähistust, mistõttu õhuhulga mõõtmiste protokollis märgitud ruum nr 414 on hetkeseisuga kamber nr V703 ja ruum nr 158 on kamber nr P113 (t. lk 152 ja 30). Seega saab kohtu arvates nõustuda vangla väitega, et Viru Vanglas töötav ventilatsioonisüsteem vastab õhuhulga vahetuse osas kehtestatud nõuetele. Kuna vangla kambrite aknad ei ole julgeolekukaalutlustel avatavad ja ei peagi olema avatavad, siis normidele vastava õhuvahetuse tagavadki ööpäev läbi töötavad ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa aknad ega asjaolu, et need lahti ei käi, mõjutada kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on nagunii tagatud sundventilatsiooni süsteemiga, mis omakorda arvestabki sellega, et aknad kambris ei avane. Seda kinnitavad ka 2012. aastal tehtud õhuvahetuse mõõtmised, mis omakorda näitavad muu hulgas, et kambritesse nr P113 ja nr V703 tulenev õhuhulk vastab kehtestatud standardile (10 l/s inimene), kuna kambris nr P113 ja nr V703 mõõdetud sissetuleva õhu hulk oli (20 l/s ehk 10 l/s inimene). Kohus ei pea usutavaks, et suhteliselt uus ja kaasaegne vangla ventilatsioonisüsteem võib võrreldes 2012. aastaga töötada vähemefektiivsemalt. Kohtule teadaolevatel andmetel ei olnud Viru Vanglas ventilatsioonisüsteemi ümberühitamist. Samas teostatakse regulaarselt ventilatsioonisüsteemi hooldustööd (viimati 2016. aastal, t. lk. 11), mistõttu leiab kohus, et 2012. aastal tehtud mõõtmised on arvesse võetavad ka tänasel päeval.
24.Kaebaja väitis, et kambri duširuumis esinevad niiskuse kahjustused ja peale duši kasutamist tekib kambri aknal ja muudel kohtadel kondensaat. Kaebaja tunneb õhupuudust ajal, kui kaaskinnipeetav tegeleb hommikuvõimlemisega ja käib duši all.
24.1.Kohus arvab, et kambri duširuumis esinevad niiskuse kahjustused ei tähenda, et kambri ventilatsioon on puudulik. Kohus möönab, et peale dušis kuuma vee kasutamist, mis asub vahetult kambris, eriti juhul, kui duširuum jääb selle kasutamise ajal lahtiseks, võib tekkida tulenevast veeaurust kambri aknal ja muudel pindadel kerge kondensaat ka korralikult töötava ventilatsiooni korral. Tegemist on aga suhteliselt lühikese aja jooksul tõusnud niiskusega, mis kaob ära mõne minuti pärast kuuma vee kasutamise lõppu. Kaebuses ja hiljem esitatud avaldustes ei väitnud kaebaja, et kondensaat koguneb kambris pidevalt. Seda kinnitavad ka Viru Vanglas korraldatud siseõhu niiskuse mõõtmised (tlk. 157). Kohus rõhutab, et ei haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema terviseseisundi tõttu vajab ta viibimist suurendatud õhuvahetusega kambris. Kohus möönab, et juhul, kui kaebaja kambrikaaslane tegeleb hommikuvõimlemisega või käib duši all, võib kaebajal tekkida tunne, et õhuringlus on häiritud. See aga ei tähenda, et õhuvahetust kambris üldse ei toimu. Kuna kaebaja ei vaja tervise tõttu suurendatud õhuringlusega kambris viibimist ja vastustaja poolt tagatud õhuringlus on kaks korda kehtestatud normist suurem, leiab kohus, et antud juhul puudub õhuvahetuse suurendamise vajadus.
24.2.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kambrit tuleb pidada spordisaaliks. Haldusasja materjalide kohaselt esmalt väitis kaebaja, et tema kambrikaaslane tegeleb kambris hommikuvõimlemisega ja käib duši all (t. lk. 12). Hiljem teatas kaebaja kohtule, et kambrikaaslane teeb igapäevaselt hommikuti ajavahemikul 10-11 intensiivsemalt trenni. Kohus ei pea kaebaja viimast väidet intensiivse trenni tegemise kohta usutavaks. Kambris puudub intensiivse trenni tegemiseks vajalik inventar ja vaba ruum. Seega ilmselgelt ei tee kaebaja kambrikaaslane intensiivset trenni vaid tegeleb siiski hommikuvõimlemisega nagu väitis kaebaja esmakordselt 14.03.2017 taotluses. Kuna kaebaja ei suutnud tõendada vastupidist, ei pea kohus usutavaks, et sellise kaaskinnipeetava füüsilise aktiivsuse ja duši kasutamise tagajärjel tekib kaebajal reaalne hapnikupuudus. Arvestades sellega, et kambris on kasutatav duširuum ja tegeletakse hommikuvõimlemisega (need on suhteliselt lühikese aja tegevused), aga samuti puhatakse ja tegeldakse muude igapäevaste asjadega, on kambris sisstuleva õhu hulk 20l/s optimaalne. Kohus leiab, et kambrisse sisstuleva õhu hulga suurendamine 25l/s-ni võib tekitada tõmbetuule või liigset jahedust, mis võib omakorda tekitada ebamugavusi ja häirida muid igapäevasi tegevusi.
24.3.Kohus selgitab, et õhuringluse ja niiskuse nõuetele vastavust kambris saab tuvastada vaid vastavate mõõtmiste abil ja vanglas on need ka teostatud ning kohtul puudub igasugune alus kahelda vastustaja poolt esitatud andmete õigsuses, mis kinnitasid, et kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus ja niiskuse tase Viru Vanglas vastas nii ehitusaegsetele kui ka kehtivatele normidele.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kambrite nr P113 ja nr V703 tingimustega alandas vastustaja tema inimväärikust. Kohus on seisukohal, et kui kambrite nr P113 ja nr V703 tingimused õhuringluse ja niiskuse osas vastavad kehtestatud nõuetele ja rahvusvahelisele standarditele, mille eesmärgiks on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine, siis üldjuhul tuleb eeldada, et nende nõuete järgimisel on isikutele tagatud inimväärikas kohtlemine. Nõuetele vastava õhuringluse korral kaaskinnipeetava tegevuse poolt (hommikuvõimlemine, duši kasutamine) ajutiselt kambris tekkivat kerget umbsust peab kohus sellist laadi ebamugavuseks, mis kaasneb paratamatult vangistusega VangS § 41 lg-s 1 nimetatud tähenduses.
26.Kaebuses toodud väidete ja halduskohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal ei näe kohus ka alust tunnistada VangS § 45 lg 1 osas, mis käsitleb kambrit liiga kitsalt eluruumina, arvestamata selle kambri multifunktsionaalsust ning vangla sisekorraeeskirja (VSKE), osas mis ei sätestata kambrile ventilatsiooninõudeid, põhiseadusega vastuolus olevaks.
27.Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et vangla põhjendatult jättis 17.04.2017 vastusega nr 6-10/9163-2 rahuldamata kaebaja taotluse kambri V703 õhuvahetuse suurendamiseks. Kuna tegemist on õiguspärase keeldumisega, millega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, on täitmata RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustamisnõude rahuldamise eeldus. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata.
II
28.Kuna kohus ei tuvastanud, et kaebajat hoiti ajavahemikul 03.01.2017 – 17.01.2017 kambris nr P113 ja alates 17.01.2017 kambris nr V703 õigusvastastes tingimustes, jääb kaebus ka tuvastamisnõuete osas rahuldamata.
29.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X Menetluskulud.
30.Kaebus jäi rahuldamata tervikuna ja vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Tartu Halduskohtu 19.07.2017 määrusega vabastas kohus (kohtunik R. Randlane) kaebaja täielikult 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Seega on kaebaja kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.