Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. märtsil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-17-1019 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1019 15.05.2014 otsus on põhjendamis- ja kaalutlusvigadega. Kaebajal tuli maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsuste alusel tasuda kaubalt aktsiisimaksu tagatis. Kuna tagatiste määramine oli õigusvastane, oli õigusvastane ka kaebaja omandi kinnipidamine tagatise esitamiseni. Kahju tekkis maksuhalduri 15.05.2014 ja 26.07.2014 otsustest, kuna nendes asus maksuhaldur õigusvastaselt ja süstemaatiliselt takistama kaebaja äriplaani elluviimist. MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsuseid saab sisuliselt samastada maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 911 sätestatud eelotsusega. Maksuhaldur ei avaldanud kaebajale, mida ta saaks teha, et maksuhalduri järeldusi muuta, ega selgitanud, millistele kriteeriumitele vastav emulsioonõli kuulub maksustamisele diislikütuse maksustamise määras, leides, et maksumäär määratakse kindlaks tagantjärgi üksikjuhtumi põhiselt. See muutis aktsiisimäära ettearvamatuks. Kaebaja sõlmis 07.05.2014 müügi/tarnelepingu nr 0705141 Emulsiteks SIA-ga, millega võttis kohustuse tarnida ostjale vähemalt 500 tonni emulsioonõli kuus. Asjaolu, et kaebaja lepingule 18.07.2014 kohtumisel maksuhalduriga ei viidanud, ei anna alust järeldada, et tegemist on tagantjärele sõlmitud või ebausaldusväärse lepinguga. Kohtumisel ei arutatud maksuhalduri tegevusest kaebajale tekkivat kahju. Leping sõlmiti pikendamise võimalusega üheks aastaks. Samuti lepiti kokku leppetrahvid ning võimalus esitada nõue kahju hüvitamiseks. Maksuhalduri otsustest tulenev väärhinnang tekitas arusaama, et emulsioonõli maksustatakse iga kord oluliselt kõrgema aktsiisimääraga ning peetakse eelnevalt kinni. Seetõttu muutus kaebajal emulsioonõli edasine tarnimine Emulsiteks SIA-le ja teistele klientidele äriliselt võimatuks, kuna sellega kaasnes suur maksurisk. Kaebajal ei olnud võimalik ette näha emulsioonõlilt tekkivat lõplikku maksukohustust enne, kui jõustus kohtulahend haldusasjas nr 3-14-51595. Maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustest tekkis kaebajale otsene varaline kahju (672 809,18 eurot), mis koosneb õigusabikuludest (801,67 eurot), tagatise maksmisega saamata jäänud intressidest (927,96 eurot) ning Emulsiteks SIA kahjunõudest (671 079,55 eurot), millest viimane koosneb omakorda 08.05.2014 ja 17.06.2014 tarnete teostamata jätmise leppetrahvidest (20 000 eurot), lepingu mittetäitmisel saamata jäänud tulust (650 000 eurot) ning transpordikuludest (1079,55 eurot). Kaebaja saamata jäänud tulu on 914 141,01 eurot. Kuna juba esimese kliendiga sõlmitud lepingu täitmisel asus maksuhaldur seadma õigusvastaseid takistusi, ei asunud kaebaja uute klientidega lepinguid sõlmima, kuna nende täitmine oleks olnud takistatud ja ebaproportsionaalselt riskantne. Seega asus kaebaja kohe vähendama tekkivat kahju ning kahju tekkimist ei välista see, et 08.05.2014 ja 17.06.2014 kinni peetud kaup vabastati tagatise esitamise järel. Maksuhalduri tegevus rikkus kaebaja toote mainet, kuna maksuhaldur avaldas kliente eksitava ja ATKEAS § 24 lg 5 nõuetega vastuolus oleva info, justkui oleks vedela põlevaine ostmisel selle lõppkasutajal aktsiisimaksukohustus (vt ka haldusasi nr 3-15-3149). Kaebajale tekitatud kahju ja maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsuste vahel on põhjuslik seos (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4). Kui maksuhaldur ei oleks 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega tagatist määranud ja kaebaja kaupa tagatise esitamiseni kinni pidanud, oleks kaebaja saanud emulsioonõli müügitegevusega jätkata. Kauba tarnimine ja tellimuste regulaarne täitmine oleks olnud võimalik ka siis, kui maksuhaldur oleks veose igakordselt 10 päevaks kinni pidanud. Ehkki 10-tööpäevane kinnipidamine oleks küll oluliselt suurendanud veokulusid, poleks see kaebaja tegevust täiesti kahjumlikuks muutnud, kuna emulsioonõli oleks olnud jätkuvalt kliendile müüdav. Maksuhalduri õigusvastased haldusaktid tekitasid õiguskindlusetuse aktsiisimaksumäära osas, mille tõttu polnud kuni 15.09.2016 võimalik emulsioonõli tarnida. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja maksaks käideldava emulgeeritud õli iga partii eest tagatise diislikütuse määras, ei olnud kaebajale võimetekohane. Võttes aluseks, et kaebaja pidi tarnima minimaalselt 500 tonni emulsioonõli, on selle mahuks 588 235 liitrit 3(13)

3-17-1019 (tihedusel ca 0,85 kg/l). Sellisel juhul oleks diislikütuse määras tagatiseks olnud 588 235 × 0,3928 = 230 588 eurot. Maksuhaldur tagastas kaebajale tagatised rohkem kui 2 kuud pärast tasumist. Seega tuleks tagatiseks vajalik summa korrutada vähemalt kahega ning lepinguliste kohustuste täitmiseks oleks kaebaja pidanud tagatiseks tasuma 461 176 eurot. Tekkinud kahju ei olnud võimalik vältida riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 3, 4 ja 6 toodud õiguskaitsevahenditega ning muude õiguskaitsevahendite kasutamist ei pidanud kaebaja kasutama. Kaebaja esitas kaebused haldusasjades nr 3-14-50760 ja nr 3-14-51595 ning tasus mõlemal juhul esimesel võimalusel tagatised kütuse vabastamiseks. Lisaks asus kaebaja maksuhalduriga läbirääkimistesse, et leida sobilik järelevalvemeetod, mis annaks maksuhaldurile piisava informatsiooni kaebaja toodetava emulsioonõli tarnete ja klientide kohta. Maksuhaldur lükkas kõik kaebaja ettepanekud tagasi.

3-17-1019 05.06.2014–30.07.2014 (56 päeva) eest; kohustati MTA-d tasuma kaebajale kaebaja poolt MTA 27.06.2014 otsuse nr 12.1-9/4151 alusel alusetult tasutud tekkida võiva aktsiisimaksu tagatiselt intressi summas 182,36 eurot ajavahemiku 31.07.2014–04.03.2015 (217 päeva) eest (p 1); jäeti muus osas kaebus rahuldamata (p 2) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). MTA 27.06.2014 otsuse õigusvastasus tuvastati haldusasjas nr 3-14-51595 ning sarnastel põhjusel on õigusvastane ka MTA 15.05.2014 otsus, sest maksuhaldur ei ole ära näidanud, miks 17.06.2014 kinni peetud põlevainet saab pidada mootorikütusele sarnaseks ja esinevad ATKEAS-s sätestatud alused tagatise määramiseks ning kauba jätkuvaks kinnipidamiseks. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Kaebaja ei ole tõendanud (v.a intressinõudega seonduv), et talle on kaebuses märgitud ulatuses kahju tekkinud ning väidetavalt tekkinud kahju on põhjuslikus seoses MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega. 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsused ei ole käsitatavad eelotsustena. MKS näeb eelotsuse küsimisele ja andmisele ette selge regulatsiooni ning maksuhalduri eelviidatud otsused sellele ei vasta. Seega ei ole 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega tehtud siduvalt kindlaks maksustamise asjaolusid. Maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsused reguleerivad üksikjuhtumit. Haldusasjas nr 3-14-51595 ei lahendatud emulsioonõli aktsiisimaksuga maksustamise küsimust, sest vaidlus oli selles, millisel juhul ja millistel tingimustel on maksuhalduril õigus nõuda vedela põlevaine käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva vedela põlevaine koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks (ATKEAS § 31 lg 16) ning millisel juhul tekib põleva vedelaine käitlejal aktsiisi tasumise kohustus diislikütuse aktsiisimäära alusel (ATKEAS § 24 lg 51). Kohus ei tuvastanud, et mitte ühelgi juhul ei ole maksuhalduril vedela põlevaine ja kaebaja kauba osas õigust tagatise regulatsiooni kohaldada, vaid et konkreetsel üksikjuhtumil ei saanud maksuhaldur aru temale antud kaalutlusõigusest ja ATKEAS-ga pandud nõuetest tagatise otsustamisel. MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustest ei tulene kaebajale piirangut emulsioonõli müüa, sest pärast tagatise tasumist vabastas maksuhaldur kauba ja kaebaja võõrandas selle. Samuti ei ole otsustega määratud kindlaks käideldava põlevaine aktsiisi diisliaktsiisi määras, vaid maksuhaldur kohaldas üksnes temale antud tagatise määramise õigust. MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsused ei välistanud kaebajal emulsioonõli toota ja võõrandada. Asjaolu, et kaebaja oleks pidanud iga kord tasuma tagatise ning kaebaja sellega äriplaani koostamisel ei arvestanud on tema enda äririsk. 07.05.2014 leping Emulsiteks SIA-ga ei ole usaldusväärne. Lepingus on kaebaja äriregistri kood vale ning esinevad ka teised ebatäpsused (vt lepingu p 5.4). Tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud asuda seisukohale, et leping on kas sõlmitud tagantjärgi või ei ole lepinguosalised ise pidanud lepingut ja sellest tulenevaid kohustusi endale siduvaks. Lepingu p-st 7.1 nähtub, et ostja plaanib osta vähemalt 500 tonni emulsioonõli kuus ning müüja kinnitab lepingu p-s 7.2, et on valmis sellise koguse tootma ja müüma. 18.07.2014 toimunud kohtumisel maksuhalduri juures märkis aga kaebaja, et aastane tootmismaht võiks olla 5–10000 tonni aastas. Ei ole eluliselt usutav, et kui kaebaja võttis endale ca 2 kuud enne kohtumist maksuhalduriga lepingulise kohustuse toota minimaalselt 500 tonni emulsioonõli kuus, hindab ta pärast seda aastast tootmismahtu sedavõrd väikeseks ning lepinguga võetud kohustusi ei maini. AS Maardu Terminal 03.03.2014 e-kirjas on märgitud, et kaebaja plaanib kuu keskmiseks tootmismahuks 100 000 kg kuus. Võttes arvesse kaebaja väidet, et Emulsiteks SIAga kavandati koostööd 2014. aasta algusest, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kavandab tootmist mahus, mis teda ja tema väidetavaid koostööpartnereid ei rahulda. Lepingut ei muuda usaldusväärseks ka Emulsiteks SIA juhatuse liikme kinnitus. Lepingu usaldusväärust kahandab 5(13)

3-17-1019 ka asjaolu, et kui leping sõlmiti tähtajaga 1 aasta (automaatse pikenemise võimalusega; lepingu p 9.1), ei astunud kaebaja samme temale suuri kohustusi ja kahju toova lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks või lepingu kehtivuse automaatse pikenemise vältimiseks. Pärast 15.09.2016 ei asunud pooled lepingut täitma. Ka halduskohtu istungi toimumise ajaks ei olnud kaebaja Emulsiteks SIA-ga lepingut lõpetanud. Lisaks põhineb Emulsiteks SIA kahjunõue üksnes ajavahemikul 2014. a maist kuni haldusasjas nr 3-14-51595 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja otsese varalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjuslikus seoses maksuhalduri 15.05.2014 ja27.06.2014 otsustega. Kaebaja ei ole tasunud Kvaliteetinkasso OÜ-le loovutatud Emulsiteks SIA nõuet, samuti ei ole kaebaja nõuet vaidlustanud. Seega ei ole väidetud kahju tekkinud. Üksnes asjaolu, et kaebajale on nõudekiri esitatud, ei tähenda nõude olemasolu. Lisaks ei ole OK Kuller OÜ arved nr 37/A ja 40/A põhjuslikus seoses MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega. Maksuhalduri 08.05.2014 ja 17.06.2014 otsustega peeti kaup õiguspäraselt kinni ning kaup tuli toimetada vastavalt Tallinnasse ja Valka. Seega on viidatud arved seotud maksuhalduri õiguspäraste toimingutega (vt Riigikohtu 16.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-60-15 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsus asjas nr 3-14-51199). Kaebaja kinnitas, et pärast maksuhalduri 27.06.2014 otsust Emulsiteks SIA kaebajale tellimusi kauba tarneteks ei teinud ja kaebaja kaupa ei tootnud. 07.05.2014 lepingust nähtub, et tegemist on müügilepingu raamlepinguga, milles on määratletud poolte õigused ja kohustused, kuid lahtiseks on jäetud nii ostetavad kogused, hind kui ka muud müügilepingu olulised tingimused. Lepingust ei tulenenud, et kaebaja peab tarnima 500 tonni emulsioonõli kuus. Lepingu p 7.1 kohaselt avaldas Emulsiteks SIA valmisolekut osta 500 tonni emulsioonõli kuus ning müüja kinnitas lepingu p-s 7.2 valmisolekut sellist kogust müüa. Leppetrahvi nõudes on Emulsiteks SIA märkinud, et ootab igakuist tarnimist, kuid see ei ole samastatav lepingus kokku lepitud tellimuste esitamisega ja hinna alusel tellimusest loobumisega, sest lepingu p 4 ja selle alapunktid näevad ette, et Emulsiteks SIA-l on kaebaja pakutud hinnaga mittenõustumisel õigus sanktsioonivabalt tellimusest taganeda. Seega ei saa nõustuda, et Emulsiteks SIA-l võiks olla saamata jäänud tulu nõue kaebaja vastu (vt ka lepingu p 12.1.1). Kaebaja leppetrahvi nõuet ei saa pidada maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega põhjuslikus seoses olevaks. Lepingu p 12.1.3 näeb ette leppetrahvi nõude igakordse rikkumise korral. Kaebaja pidi kauba Emulsiteks SIA-le üle andma hiljemalt 2 või 3 tööpäeva jooksul tellimuse esitamisest. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid 2014. a mais ja juunis esitatud tellimuste kohta. Isegi kui eeldada, et need esitati kauba kinnipidamisega samal päeval (s.o 08.05.2014 ja 17.06.2014), tekkis Emulsiteks SIA-l leppetrahvi nõudeõigus enne 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsuseid. Kaebaja saamata jäänud tulu nõudel puudub põhjuslik seos maksuhalduri 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsustega. Emulsiteks SIA ei esitanud kaebajale alates 2014. a juulist tellimusi, mistõttu on tõendamata, et kaebajal oleks olnud võimalus teenida kaebuses märgitud tulu. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et tal oli võimekus lepingut täita. Kuigi kaebaja seadmete võimekus oli toota 30 m3 emulsioonõli tunnis, ei ole kaebaja tõendanud, et see tegelikult nii oli. Kaebaja selgitas 18.07.2014 kohtumisel, et tema aastane tootmismaht võiks olla 5–10000 tonni aastas. Seega ei pidanud kaebaja 2014. a juulis võimalikuks, et tema toomismaht võiks küündida lepingus väidetavalt kokku lepitud kogusteni. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et õigusabikulud on kantud. Memorandumi kulud on tekkinud haldusmenetlusega seonduvalt ning osaliselt seoses vaidlusega Eesti Pagar AS-ga, mis ei ole seotud 15.05.2014 või 27.06.2014 otsustega. Praeguse vaidlusega seotud menetlustes on toimunud erinevaid kohtuvaidlusi ning ei nähtu, miks oli kaebajal vajalik tellida täiendavaid 6(13)

3-17-1019 memorandumeid. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid haldusmenetluses kasutatud õigusabikulude täiendavat hüvitamist RVastS alusel. Kaebaja intressinõue tuleb RVastS § 23 p 1 alusel rahuldada samas paragrahvis sätestatud määras (perioodi 05.06.2014–30.07.2014 (k.a) eest 71,88 eurot ning perioodi 31.07.2014– 04.03.2015 (k.a) eest 182,36 eurot). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1019 maksukohustuse tagamiseks. 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsused sisaldasid hinnangut, mis oleks olnud maksustamise aluseks. Ei ole eluliselt usutav, et MTA oleks järgmiste partiide korral oma käsitlust muutnud. Kaebajal ei õnnestunud kahju tekkimist ära hoida. MTA pidas 15.05.2014 ja 27.06.2014 tagatise otsuste alusel kaupa kinni kauem kui kliendid (Emulsiteks SIA) olid valmis tarneid ootama. Seega tõi täiendav kinnipidamine kaasa leppetrahvinõude, võimatuse kaupa tarnida ning tingis järgnevate tarnete tähtaegse täitmise võimatuse. Kuna kaebajale oli teada, et ta ei saa edaspidi kaupa klientidele üle anda, ei olnud mõistlik kauba müügi ja tarnetega jätkata. Seega ei olnud kaebajal MTA 15.05.2014 ja 27.06.2014 otsuste tagajärjel võimalik emulsioonõli klientidele tähtaegselt tarnida ning esines suur maksurisk, mida polnud võimalik maandada. Kaebaja oleks pidanud arvestuslikult hoidma tagatise deposiidina MTA kontol 461 176 eurot. Selliseid käibevahendeid kaebajal ei olnud. MTA ei vabastanud kaupa kohe ka tagatise tasumisel, mis tegi kauba tähtaegse üleandmise ettenägematuks. MTA ei väitnud ka halduskohtu istungil, et kaebaja saanuks kahju ärahoidmiseks midagi teisiti teha. Kõrgete aktsiisimäärade puhul on maksumäära ettenähtavus oluline. Kirjeldatud olukorras ei ole hoolsal ettevõtjal võimalik toodet müüa. MTA õigusvastase tegevuseta saanuks kaebaja aga müügiga jätkata, mistõttu on MTA tegevus põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tuluga. Kaebaja on tõendanud, et tal oli lepingu järgi kohustus ja võimalus müüa Emulsiteks SIA-le minimaalselt 500 tonni emulsioonõli kuus (vt ka lepingu p 7.1). Samuti on kaebaja põhistanud, et kogus oli turumahtu arvestades realistlik ning kaebajal olid olemas vajalikud seadmed selle tootmiseks. Maardu Terminal AS-l oli plaanis toota emulsioonõli kontsentraat, mis oleks viidud SIA Tine Läti aktsiislattu, kus sellest oleks toodetud lõplik emulsioonõli. Ühest osas kontsentraadist saanuks toota 10 osa emulsioonõli. Seega oleks ainuüksi Maardu Terminal AS aktsiislaos toodetud kontsentraadist saanud toota 1000 tonni emulsioonõli kuus, mis oleks olnud piisav Emulsiteks SIA tarnekohustuse täitmiseks. Kaebaja vähendas võimalikku tekkivat kahju, peatades emulsioonõli tootmise ja katkestades tellimuste vastuvõtmise. Tõendatud ei ole, et lepingu täitmiseks esines kõnealusel perioodil mõni muu takistus. Emulsiteks SIA tellis kauba transpordi Lätist Eestisse arvestusega, et saab emulsioonõli kaebajalt osta ja klientidele edasi müüa. Juhul, kui MTA ei oleks andnud 15.05.2014 ja 27.06.2014 haldusaktides õigusvastast hinnangut ning MTA õigusvastase tegevuse tulemusena ei oleks emulsioonõli tarned muutunud võimatuks, olnuks transpordikulu kauba hinna üks komponente. Transpordikulu sisaldab auto kasutamise tasu ka aja eest, mil emulsioonõli oli koos autoga MTA järelevalve all. Memorandumi tellimise vajadus seisnes selles, et MTA andis ebaõige hinnangu emulsioonõli maksustamisele ning kaebajal tuli asuda oma õiguslikku positsiooni hindama. Kaebaja on tõendanud kavatsust ja reaalset võimalust tulu saada. Lisaks on kaebaja tegelik saamata jäänud tulu oluliselt suurem, sest äriplaaniks oli emulsioonõli müümine paljudele edasimüüjatele ja lõpptarbijatele. Kaebaja oli valmistanud kolm analoogset emulsioonõli tootmise seadet. Kuna aga esimese kliendiga sõlmitud lepingu täitmisel asus MTA seadma õigusvastaseid takistusi, ei asunud kaebaja uute klientidega lepinguid sõlmima. MTA ega halduskohus ei ole selgitanud, kuidas peaks kaebaja äririskide hindamisel arvesse võtma MTA õigusvastase tegevuse riski. Kui halduskohus leidis, et kahju tekkimine ja saamata jäänud tulu ei ole piisaval määral tõendatud, oleks halduskohus pidanud ise hüvitise suuruse otsustama. MTA ega halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebajal eksisteeris õiguspärane võimalus ilma

8(13)

3-17-1019 tagatist maksmata kinni peetud emulsioonõli müümiseks või sellelt planeeritud tulu teenimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-17-1019 kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb selgitada, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1 ja 3).

3-17-1019 ning mille järel kaup MTA poolt vabastati. Kaebajal oli seega põhimõtteliselt võimalik kauba tarneid jätkata. Kaebajaga saab nõustuda, et tal võis olla asjaolusid arvestades keeruline otsustada, kas ja milliseid ärilisi otsuseid teha, nt kas jätkata kauba tarnimist või peatada majandustegevus kuni tegeliku aktsiisikohustuse selgumiseni, kuid selliste otsuste tegemine ei olnud võimatu. Seega oli kaebaja otsus tarnimist mitte jätkata tema äriline otsus. Kaebajal oli võimalus kujundada oma äritegevus vastavalt MTA otsustele ümber. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellises olukorras piisava kindlusega jaatada põhjusliku seose olemasolu MTA õigusvastase tegevuse ning kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel.

3-17-1019 võimaliku vaidluse korral on tellimuste tegelikku esitamist keeruline tõendada. Lepingu p-d 7.1 ja 7.2 ei ole vaidlusaluse tarnekoguse jaatamiseks piisavad. Viidatud punktides on kaebaja näidanud valmisolekut tarnida 500 000 tonni õli ning Emulsiteks SIA pidanud tõenäoliseks sellise koguse tellimist, ent puuduvad konkreetsemad tõendid, mis poolte sellekohast tegelikku kavatsust kinnitaksid (vt ka lepingu p 2.2). Isegi, kui MTA-le oli juba varem teada lepingu sõlmimine Emulsiteks SIA-ga (tehingule Emulsiteks SIA-ga on viidatud nt MTA 22.08.2014 e-kirjas), ei ole tõendatud, et MTA-le pidi olema arusaadav, et leping on endiselt kehtiv ning kaebajale ja Emulsiteks SIA-le võib lepingu tagajärjel tekkida saamata jäänud tulu nõue.

12(13)

3-17-1019 selgitanud, miks oli vajalik sõlmitud lepingust mittetaganemine ning miks ei saanud Emulsiteks SIA tarnida vaidlusalust kaupa soovi korral muudelt äriühingutelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.