1.Võlausaldaja Farm Inkasso OÜ (võlausaldaja) ja Advokaadibüroo Triniti OÜ pankrotiavalduste alusel kuulutas Viru Maakohus 31. augusti 2020. a määrusega välja Novus Oil OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Svetlana Pildeni.
25.09.2020. a. toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras haldur nõudeavalduse esitanud 13-le võlausaldajale kokku 3037. A.A.le määrati 680 häält ja Kvaliteetinkasso OÜ-le 1080 häält. A.A. väidetav nõue moodustas 679 846,75 eurot. Nõue tulenes autorilepingust, mille A.A. oli võlgniku juhatuse liikmena sõlminud võlgniku nimel iseendaga. A.A. ja võlgnik sõlmisid 30.01.2018 laenulepingu, milles lepiti kokku, et võlgniku poolt A.A.le võlgnetav summa 80 000 eurot vormistatakse ümber laenuks. Pooled leppisid kokku, et koos varasemalt antud laenudega on võlgnevus A.A. ees 100 800 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu kohaselt 31.12.2018 ning laenult tuli tasuda intressi 1% aastas. Viivisintress oli lepingu kohaselt 0,5% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Laen tagati pandiga, milleks oli sõiduauto Porsche Cayenne kasutusse andmine laenuandjale. 23.01.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevalt oli A.A. nõue 1000 eurot, millele lisandusid intressid. Kokku olid A.A. nõuded järgnevad. Esitatud autorileping (litsentsileping), kasuliku mudeli tunnistus, 31.01.2018 laenuleping, pangatehingute väljavõte 1000 euro laenamisest detsembris 2018, intresside arvestus: Võlgnevus Nõude alus Autorileping 02032015 195 472,00 Autorilepingu järgne viivis 71 971,09 Laenuleping 30012018 100 800,00 Laenulepingu intress 2 604,00 Laenulepingu viivis 314 865,18 23.01.2018 laen 1 000,00 23.01.2018 laenu intress 133,58 Loovutatud nõuded -7 000,00
KOKKU:
679 845,85 Kvaliteetinkasso OÜ nõue moodustas 1 080 438,80 eurot. Nõue tulenes B.B. sõlmitud lepingust, millega B.B. loovutas oma nõude võlgniku vastu Kvaliteetinkasso OÜ-le. Loovutatud nõue tulenes Emulsiteks SIA ja Novus OIL OÜ vahel 07.05.2014. a. sõlmitud müügilepingust nr 0705141, nõude suurus on kokku 671 080 eurot): - leppetrahv 08.05.2014, tarne teostamata jätmine - 10 000 eurot - leppetrahv 17.06.2014, tarne teostamata jätmine - 10 000 eurot - saamata jäänud tulu lepingu mittetäitmisest 01.08.14 kuni 16.09.16 - 650 000 eurot - tekitatud kahju, transport – 1080 eurot. Nimetatud põhivõlale lisandusid viivised 31.12.2019 kuni 31.08.2020 summas 409 358,80 eurot (671080 X 0.25% X 244 päeva).
2.Võlausaldaja vaidlustas halduri poolt antud hääled ning palus A.A.le ja Kvaliteetinkasso OÜle hääli mitte määrata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud kohtunik määras võlausaldajatele vaidlusalused hääled nii, nagu need olid määranud pankrotihaldur. Maakohus märkis, et Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Antud juhul esitati nõudeavaldused koos nõude aluseks olevate dokumentidega õigeaegselt ning nõudeavaldustes on vajalikud andmed märgitud, mistõttu puudub kohtul alus keelduda häälte andmisest.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Võlausaldaja Farm Inkasso OÜ esitas maakohtu 1. oktoobri 2020 määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab kohtumääruse osas, millega määrati A.A.le 680 häält ja Kvaliteetinkasso OÜ-le 1080 häält. Võlausaldaja palub maakohtu määrus tühistada ning jätta A.A.le ja Kvaliteetinkasso OÜ-le hääled määramata ning jätta menetluskulud võrdsetes osades A.A. ja Kvaliteetinkasso OÜ kanda.
4.1.A.A.l puudub nõue, mille alusel talle hääli määrata. A.A. on esitanud sisuliselt kontrollimata väiteid enda väidetava autorilepingul põhineva nõude osas võlgniku vastu, mille A.A. on võlgniku juhatuse liikmena sõlminud võlgniku eest ja nimel iseendaga. Saneerimisnõustaja on juhtinud tähelepanu, et võlgnik on jätnud antud nõude sisu tõendamata ning kuna nõuet ei ole kajastatud varasemates majandusaasta aruannetes (2014, 2016), siis saneerimisnõustaja hinnangul vastav nõue puudub. Saneerimisnõustaja dokumendist nähtub samuti, et A.A. on enda autoritasude nõude loovutanud kolmandatele isikutele. Võlausaldaja hinnangul on antud nõude aluseks olev tehing vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. A.A. on sõlminud iseendaga lepingu autoritasu osas, kuigi puuduvad tõendid, et antud autorilepingust tulenevalt on võlgnik üldse mingit teenust või kasu saanud. Maakohus ei selgitanud, miks nõue ei vasta „ilmselgelt rahuldada ei saaks“ kriteeriumile. Seega on kohtulahend motiveerimata. Võlausaldaja leiab, et antud juhul tuleks lähtuda häälte määramisel lisaks üldisele praktikale ka konkreetse tsiviilasja asjaoludest, mis on võlausaldaja hinnangul piisavalt erandlikud, võrreldes praktikat kujundanud lahendite aluseks olevate asjaoludega.
4.2.Kvaliteetinkasso OÜ-l puudub nõue võlgniku vastu. Nõudega seotud asjaolud on ilmselgelt ebausutavad ja ebamõistlikud. Väidetavalt on võlgnik võtnud Läti äriühinguga seotud müügilepingu alusel leppetrahvi kohustuse ning esitatud nõue on üle 1 miljoni euro. Kvaliteetinkasso OÜ nõuet kontrollis saneerimisnõustaja saneerimismenetluse käigus ning leidis, et nõuet ei ole.
5.Pankrotihaldur leidis, et määruskaebuses toodud põhjendused kuuluvad nõude tunnustamise menetlusse ning ei anna alust 01.10.2020 kohtumääruse tühistamiseks või muutmiseks.
6.A.A. palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna see põhineb valedel faktiandmetel ning on ka materiaalõiguslikult alusetu.
6.1.Saneerimisnõustaja on ebaõigesti märkinud, et puudub registreering tehnilisele lahendusele, mis on võlgniku ja A.A. vahelise autorilepingu esemeks. Asjaomane kasulik mudel on aga registreeritud kasulike mudelite andmebaasis. Võlausaldaja on loovutanud vaid osa oma nõudest kokku 7000 euro ulatuses kolmele isikule. A.A. kasulikku mudelit on võlgniku majandustegevuses kasutatud, nt on võlgnik müünud asjaomase kasuliku mudeli põhjal valmistatud seadme.
6.2.Kvaliteetinkasso OÜ nõude alust ja olemasolu on hinnanud riiklikult tunnustatud kohtuekspert C.C., kes on oma arvamuses asjaolud tuvastanud ja leidnud nõude põhjendatud oleva.
7.Kvaliteetinkasso OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja Farm Inkasso OÜ kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Kvaliteetinkasso OÜ-le hääled määramata ja A.A.le määrab 1 hääle. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Võlausaldajate häälte arvu määramist reguleerib pankrotimenetluses PankrS § 82. Selle sätte lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 82 ei tulene, et häälte määramine on pankrotimenetluses sedavõrd formaalne, et pankrotihalduril oleks kohustus alati määrata hääled nõudes märgitud suuruses. Ringkonnakohtu arvates ei ole pankrotihalduril keelatud jätta hääled määramata seadusevastastastele või ilmselgelt perspektiivitutele nõuetele, sh ülisuurtele kõrvalnõuetele (viivis, leppetrahv, intress), samuti nõuetele, mille esitajaks on võlgniku osanik või võlgnikuga seotud isik. Pankrotihalduril on õigus määrata hääled, dokumentide alusel, kuid arvestades sealjuures dokumentide omavahelisi vastuolusid, sh nõudeid puudutavaid kohtulahendeid, pooleliolevaid kohtuvaidlusi, võlgniku majandusaasta aruannetes kajastatut ning käesolevas asjas ka võlgniku saneerimisnõustaja arvamust. PankrS § 82 lg-s 3 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 12). Järelikult võimaldab PankrS § 82 lg 7 häälte arvu muuta ka hilisemas menetluses.
10.Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruses nimetatud ja A.A. poolt pankrotihaldurile esitatud dokumendid annavad aluse esimesel võlausaldajate koosolekul A.A.le määrata 1 hääle. Ringkonnakohtu arvates annavad selleks põhjust koosmõjus järgmised asjaolud. A.A. poolt viidatud autoritasu lepingu esemeks oleva kasuliku mudeli registreering on kaotanud kehtivuse, ebaselge on nõude suuruse kujunemine, seda nii autoritasu kui selle laenuks ümbervormistamise summa osas. Autoritasu ega laenu ei ole võlgniku aastaaruannetes kajastatud. Oluline on ka asjaolu, et A.A. on võlgniku osanik ja juhatuse liige, kellel oli kontroll võlgniku majandustegevuse üle, kes omas ülevaadet võlgniku dokumentatsioonist ning kes kasutas oma positsiooni iseendaga tehingute sõlmimiseks. Käesolevas asjas on ka saneerimisnõustaja tutvunud samade dokumentidega ning leidnud, et need on võltsitud. Ringkonnakohus leiab, et 23.01.2018 laenulepingust tulenev nõue annab aluse määrata A.A.le 1 hääle.
11.Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruses nimetatud ja Kvaliteetinkasso OÜ poolt pankrotihaldurile esitatud dokumendid ei anna alust esimesel võlausaldajate koosolekul Kvaliteetinkasso OÜ-le hääli määrata. A.A. poolt tellitud ja pankrotimenetluses esitatud finantseksperdi C.C. ekspertarvamus ei kinnita Kvaliteetinkasso OÜ nõude olemasolu. Finantsekspertiisi tegemisel on ekspert ületanud oma pädevust ja andnud õiguslikke hinnanguid väites, et MTA on tegutsenud õigusvastaselt, MTA õigusvastase tegutsemise ja kahju vahel on põhjuslik seos, jne. Samas on esitatud kohtulahend, milles kohus jõudis seisukohale, et Kvaliteetinkasso OÜ-l nõuet ei ole, sellel puudub sisu ning üksnes Kvaliteetinkasso OÜ 15.05.2017 nõudekiri ei tõenda, et võlgnik on seoses Emulsiteks SIA väidetava nõudega tegelikku kahju kandnud (Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1019). Nõude olemasolu ei kinnita ka võlgniku ja Kvaliteetinkasso OÜ vahel 21.12.2018 sõlminud kokkulepe, mis peatas TsÜS § 162 kohaselt nõude aegumine. Koosmõjus eeltooduga omab tähtsust ka see, et võlgnik ei ole kajastanud nõuet bilansis, vaid on bilansivälise kirjena teinud nõude kohta märke „asjaga 3-17-1019 seotud kahjunõue 671 080“. Ringkonnakohus märgib, et asjas oli ka saneerimisnõustaja arvamus, kes põhistas oma järeldust, et Kvaliteetinkasso OÜ nõue on ebausutav ja puuduvad tõendid kahjunõude tegeliku olemasolu kohta.
11.Pankrotimenetluse eesmärkidega on kooskõlas häälte arvu määramise menetluses välistada hääle andmine nõuetele, mis suures osas koosnevad intressist ja viivisest ning leppetrahvist, samuti nõuetele, mille kohta esitatud dokumendid on vastuolulised või ebausutavad ja ülekaalukalt viitavad sellele, et tegemist on kunstlikult loodud ja fiktiivse nõudega. Ringkonnakohus märgib, et esimesel võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramata jätmine ei takista samade nõuete kaitsmisele esitamist. Käesolevas menetlusetapis on tegemist kiire, summaarse menetlusega, kus ei välistata nõudeid täielikult, vaid üksnes antakse eelhinnang.
12.Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.