lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-856/23

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-856/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6536
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-856

Haldusasi

Soe Katus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. jaanuari 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/035690-54 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2018. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Soe Katus OÜ, esindaja v.adv Priit Lätt Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin

Menetluse alus ringkonnakohtus

Soe Katus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10.jaanuaril 2019

RESOLUTSIOON

1.Jätta Soe Katus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-856 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. märtsil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-856

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 vähendati Soe Katus OÜ 2015. a septembri sisendkäibemaksu 16 488,96 euro võtta ja 2015. a oktoobri sisendkäibemaksu 25 118,43 euro võrra ning suurendati Soe Katus OÜ 2015. a septembri tulumaksukohustust 24 733,76 euro võrra ja 2015. a oktoobri tulumaksukohustust 37 672 euro võrra. Maksukohustuslasel ei olnud õigust arvata maha sisendkäibemaksu Bauex OÜ arvete alusel. Keila ehitusobjekti kohta Bauex OÜ poolt maksukohustuslasele 24.09.2015 esitatud arvele nr 24092015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Objekt: Põhja pst 17, Keila. Teostatud tööde AKT 1“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 20 000 eurot. Bauex OÜ poolt maksukohustuslasele 25.09.2015 esitatud arvele nr 25092015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Objekt: Põhja pst 17, Keila. Teostatud tööde AKT 2“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 18 600 eurot. ITT Baltic objekti kohta Bauex OÜ poolt maksukohustuslasele 14.10.2015 esitatud arvele nr 14102015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „ITT Baltic OÜ logistikakeskuse ehitustööd. Teostatud tööde AKT 1 14.10.2015.a“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 25 000 eurot. Läänemere ja Järveotsa objektide kohta 19.10.2015 esitatud arvele nr 19102015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Telingute monteerimine ja demontaaž. Teostatud tööde AKT 1 19.10.2015.a.“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 19 940 eurot. Arved on tasutud. Kuigi tööd Keilas, Põhja pst 17, ITT Baltic logistikakeskuse, Järveotsa tee 25, 37 ja 39 ning Läänemere tee 36 objektidel on tehtud, ei olnud nende tööde teostajaks Bauex OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Maksukohustuslane oli sellest teadlik. Maksukohustuslane kasutab reaalset majandustegevust mitteomavaid äriühinguid, kes on käibemaksukohustuslase registris registreeritud, süstemaatiliselt maksukohustuse vähendamiseks. Nii Bauex OÜ kui ka Luxury Images OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Bauex OÜ ei ole tõendanud majandustegevust perioodil 01.01.2015–10.11.2015 ning Luxury Images OÜ ei ole tõendanud reaalset majandustegevust perioodil 15.07.2015–02.09.2015. Kumbki äriühing ei omanud kontrollperioodil töötajaid. Vastuolud isikute ütlustes ning pealiskaudsused ja ebatäpsused vormistatud dokumentides kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et arvetel näidatud tehinguid ei saanud teha Bauex OÜ. Tehingute tegemine ei ole eluliselt usutav. Bauex OÜ endise juhatuse liikme AF selgituse kohaselt telliti Keila objekti tarbeks alltöövõttu Luxury Images OÜ-lt, sest Bauex OÜ-l ei olnud töötajaid. Luxury Images OÜ leidis AF oma tuttava kaudu, kelle nime ta ei mäleta. Töid teinud isikuid ei osanud AF nimetada ega teadnud, kas Luxury Images OÜ tegi tööd ära oma töötajatega või kasutas renditööjõudu (vt 26.01.2016 seletus). Luxury Images OÜ endise juhatuse liikme AS seletuste kohaselt tegid töid alltöövõtu korras tellitud Läti brigaadi töötajad, kuid ka AS ei osanud nimetada töid teostanud isikute nimesid ega kontakte (vt 04.04.2016 seletus). Ühtegi dokumenti, mis tõendaks tehingute toimumist Bauex OÜ ja Luxury Images OÜ vahel, esitatud ei ole. Maksukohustuslase töötajad, kes tegid 2015. a septembris Keila objektil fassaaditöid, kinnitasid, et olid sel perioodil kõnealusel objektil ainsad töötajad. Seega ei ole tuvastatav, kes Keila objektil vaidlusalustel arvetel kajastatud töid tegid. Tehinguosalised varjasid maksumenetluses omavahelist varasemat tutvust. Bauex OÜ teostatud tööde aktid olid koostatud maksukohustuslase poolt ja arved väljastatud tema kontrolli all. Maksukohustuslase ja Keila objekti töödejuhataja EK seletused allhankija poolt teostatud tööde kohta on 2(15)

3-17-856 vastuolulised. Samuti on vastuolulised maksukohustuslase juhatuse liikme ja töötajate seletused. Maksukohustuslase seadusliku esindaja poolt Keila objekti tarbeks oma tuttavatele kuuluvatelt äriühingutelt Finforum OÜ ja Cancun OÜ võetud hinnapakkumised on kirjavigadeni sarnased Bauex OÜ hinnapakkumisega, mille AF koostas väidetavalt mälu järgi vastavalt informatsioonile, mida AK talle suuliselt ütles. Kuna maksukohustuslane on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid, tuleb neid käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Maksumenetluse käigus ei selgunud, kes tegelikkuses ehitustöid tegi. Ei saa välistada, et maksukohustuslane tegi ehitustööd ise. Seetõttu ei ole põhjendatud tulumaksu määramine hindamise teel. Maksukohustuslane ei ole soetanud Optimera Estonia AS rekvisiitidega arvete (ehitusmaterjalide müük, värvide toonimine, plaatide/pindade lõikus, transporditeenus) alusel kaupu ja teenuseid. Maksukohustuslane ei ole esitanud maksuhaldurile Optimera Estonia AS originaalarveid, vaid kordusväljatrükke, mille on teinud Peterburi tee Ehituse ABC kaupluse töötaja, rikkudes Optimera Estonia AS-s kehtestatud reegleid. Maksuhaldurile esitatud Optimera Estonia OÜ arvete alusel on kaupa soetanud kolmandad isikud, kellel ei ole seost maksukohustuslasega. Eluliselt ei ole usutav kaupade soetamine 41 korral kahe päeva jooksul. Samuti ei kinnita ükski maksukohustuslase töötajatest teenuste soetamist Optimera Estonia AS-lt. Sisendkäibemaksuarvestuses on maksukohustuslane kajastanud selles osas teadlikult valeandmeid ja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Seega ei ole täidetud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning kuna arvete alusel on tehtud väljamaksed, mille eest ei ole tegelikkuses kaupa ega teenust vastu saadud, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasumisele tulumaks. Monolen OÜ arvete (kütuse müük) alusel on kaupa soetatud, kuid seda ei kasutatud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Seetõttu puudub nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksukohustuslase seletused kütuse soetamise kohta Keila objekti tarbeks on vastuolus objektil fassaaditöid teinud töötajate seletustega. Kõik töötajad eitasid vajadust soetada kütust fassaadi soojustamiseks enne 2015. a novembrit, kuna septembris ja oktoobris olid väga soojad ja kuivad ilmad ning oktoobris fassaaditöid üldse ei tehtud. Väide kütuse kasutamisest Viimsi objekti tarvis on paljasõnaline. Kütuse soetamine OÜ Monolen tanklast Keila objekti tarbeks ei olnud majanduslikult otstarbekas, sest Keila objekti ja tankla vaheline kaugus on ca 35–38 kilomeetrit, Keila objekti vahetuses läheduses on palju teisi tanklaid ning Monolen OÜ tanklast väidetaval kütuse soetamisel ei ole kasutatud sooduskaarti, ent Keila objektil vahetuses läheduses asuvatest tanklatest kütuse soetamisel oli võimalik taotleda soodustust garanteerivat kliendikaarti.

2.Soe Katus OÜ vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks jättis MTA 22.03.2017 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuses jäädi kontrollakti ja maksuotsuse põhjenduste juurde. Tõendid ja maksumenetluses antud seletused on vastuolulised ja pole seetõttu usaldusväärsed. Arved ja aktid on ebatäpselt ja puudulikult vormistatud ning nende alusel ei ole võimalik tehingute olulisi asjaolusid tuvastada. Bauex OÜ rekvisiitidega arved on koostatud vaide esitaja poolt või tema kontrolli all. Kui tehingud oleksid toimunud, oskaks Bauex OÜ ise kajastada arvel kogu tööde maksumust, küsimata selleks teavet vaide esitajalt. Maksukohustuslase, Bauex 3(15)

3-17-856 OÜ ja Luxury Images OÜ seaduslikud esindajad on omavahel tuttavad juba pikka aega, kuigi proovisid seda maksumenetluses varjata. Nii Bauex OÜ-l kui temale väidetavalt alltöövõttu teinud Luxury Images OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Alltöövõtjaid (perioodil 2015 juuni kuni märts 2016 AB Techno Group OÜ, Luxury Images OÜ, Bauex OÜ, Poltrade Ehitus OÜ, Estakata Ehitus OÜ, Bilan D&N OÜ) on vahetatud vastavalt sellele, kellel on käibemaksukohustuslaste registris kanne, kuid nende seaduslikud esindajad on jäänud samaks. Asjakohatu on seetõttu vaide esitaja väide, et maksu määramine toob kaasa käibemaksu kumuleerumise. Bauex OÜ KMD-del on deklareeritud 20% määraga maksustatav käive ja sisendkäibemaks praktiliselt samas suuruses (2015 septembrist novembrini 563 000 euro suuruse käibe juures on deklareeritud tasumisele kuuluva käibemaksuna vaid 839,32 eurot). Vaide esitaja taotleb tulumaksu määramist hindamise teel, kuid on tugev kahtlus, et vaide esitaja teadis, et arvel näidatud isik ei ole teenuse osutaja. Eriarvamus ja vaie on väga üldsõnalised ja vaide esitaja ei too välja ühtegi konkreetset arvestust, millele maksuhaldur peaks hindamisel tuginema. Paikvaatlusega ei oleks võimalik tuvastada tegelikku tööde mahtu, kasutatud materjalide maksumust ega seda, kes need materjalid soetas või töid tegi. Optimera Estonia AS arvetel näidatud tehingud on toimunud kolmandate isikute vahel, millel ei ole vaide esitaja majandustegevusega seost. Maksuhaldurile ei esitatud originaalarveid ning kordustrükid tegi ettevõtja sisereegleid rikkudes Ehituse ABC kaupluse kassapidaja, kes põhjendas teguviisi vastutulekuna tuttavale. Kassapidaja tunnistas, et pole kontrollinud, kas vaide esitaja tegelikkuses soetas kaupa arvete alusel, millest kordusväljatrükke sooviti, samuti pole vaide esitaja esitanud talle nende arvete tasumist tõendavaid dokumente. Monolen OÜ rekvisiitidega arvete alusel on soetatud kütust ca 16 266 liitrit väidetavalt Keila objekti fassaadi kütmiseks septembris ja oktoobris 2015. Vaides selgitati, et kütust kasutati ka mujal, kuid jäeti täpsustamata, kus ja kui palju. Keila objektil töötanud isikud ei ole kinnitanud, et Edgar Klaser oleks toonud sinna perioodil september ja oktoober 2015 kütust, vaid selgitasid, et see periood oli väga soe ja kütta ei olnud vaja. Kviitungitelt nähtub, et kütust soetati 2015. a septembris väga palju ja vahel mitu korda päevas. Oktoobris 2015 Keila objektil fassaaditöid ei teostatudki. Vaide esitaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ja paikvaatlus ei olnud vajalik.

3.Soe Katus OÜ esitas 21.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035690-54 tühistamiseks. Bauex OÜ teostas kontrolliperioodil rekonstrueerimistööde alltöövõtulepingute alusel Keila, Järveotsa, ITT Baltic ja Läänemere tee objektidel ehitustöid, mis kokkuvõtvalt hõlmasid alljärgnevat: vundamendi lahtikaevamine, puhastamine, hüdroisolatsioon; uue panduse ehitamine; rõdu paneelide ja väliskülgede värvimine; aknaplekkide paigaldamine; parapeti soojustamine; rõdude armatuuride remontimine; rõdukatuse remont; käsipuude paigaldamine; trepikodade remont; ettevalmistustööd, territooriumi puhastamine, lahtikaevamine, tagasi täide; transport ja mehhanismid; betoonplaatide demonteerimine ja äraviimine; tellingute monteerimine ja demonteerimine. MTA hinnang, et Finforum OÜ ja Cancun OÜ ei olnud huvitatud hinnapakkumise tegemisest ning AK ja Keila objekti töödejuhataja EK seletused allhankijate poolt teostatud tööde kohta on vastuolulised, on ekslikud ja otsitud. Keila objekti töödejuhataja ei pidanudki teadma, mitmelt alltöövõtjalt töid sisse osteti, sest tema ülesandeks ei olnud alltöövõtjatega suhelda. Asjaolu, et Keila objektil fassaaditöid teinud kaebaja töötajad ei tea, kes tegid kõnealusel objektil muid ehitustöid, ei näita, et neid ei ole Bauex OÜ-lt tellitud. Ajal, mil Bauex OÜ Keila objektil töid teostas, kaebaja fassaaditööde meeskonda objektil ei 4(15)

3-17-856 viibinud. Kuivõrd Bauex OÜ endine juhatuse liige AF andis oma selgitused suuliselt ja mälu järgi, ei ole midagi ebaloomulikku, et ta detailideni ei mäletanud aktide ja arvete arvu. Kuna nii Bauex OÜ endine juhatuse liige AF kui Luxury Images OÜ esindaja AS on selgitanud, et Bauex OÜ-s ei olnud töötajaid ning teenus osteti sisse, ei ole Bauex OÜ ja Luxury Images OÜ käibelt arvestatud käibemaksu ja siendkäibemaksu summade kattuvus tähtis. Maksuhaldur on seetõttu ekslikult leidnud, et neil äriühingutel puudus reaalne majandustegevus. Tehingute andmed ei pea üksikasjalikult nähtuma arvetelt. Bauex OÜ esitatud arvetel on viited tööde aktidele, milles kirjeldatud tööd vastavad kaebaja ja Bauex OÜ vahel 01.09.2015 sõlmitud alltöövõtulepingus kokkulepitule ja selle lepingu lisas olevale hinnapakkumusele, mis on olnud tööde tegemise ja ulatuse aluseks. Arved on seetõttu nõuetekohased. Põhjendamatu on maksustada kaebaja poolt tehtud väljamaksed kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Isegi kui arved ei oleks nõuetekohased, pidanuks MTA läbi viima hindamise tulumaksu määramiseks. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et ta ei ole Optimera Estonia AS-lt kontrolliperioodil materjale ja teenuseid soetanud. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla ehitustööde teostamist Keila, ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere objektidel ning on maksuotsuses nentinud, et kaebaja teostas ehitustöid ning selleks vajati ka ehitusmaterjale. 2015 septembri- ja oktoobrikuu KMD-l on kaebaja deklareerinud soetusi suurusjärgus 225 000 eurot ja soetustelt sisendkäibemaksu kogusummas ca 45 000 eurot, millest umbes poole moodustavad soetused Optimera Estonia AS-lt. Kui need soetused elimineerida, oleks kaebaja pidanud kontrolliperioodil ehitusteenuseid osutama sisuliselt ehitusmaterjali kasutamata. Tulumaksukohustuse väljaselgitamisel ei ole maksuhaldur kaalunud maksusumma määramist hindamise teel. Maksumenetluses antud seletustest tuleneb, et kaebaja pidi kütma erinevaid ehitusobjekte. Kütuse soetamine oli seetõttu kaebaja äritegevuseks vajalik. OÜ Monolen tanklast soetatud kütust kasutati ka teistel objektidel peale Keila objekti. Kütus oli selles tanklas mõnevõrra soodsam ning kaebaja töödejuhataja EK elukoht asus tankla vahetus lähetuses. Kuigi kaebaja töötajad on kinnitanud kütuse kasutamist, ei ole maksuhaldur viinud läbi kontrolli kütuse vajalikkuse osas ega kontrollinud kütusekulu vajalikkust ja kasutust erinevate kaebaja objektide ja perioodide lõikes, vaid on tuginenud pelgalt vastuoludele töötajate ütlustes. Ehitustööde päevikud ja ehitustööde aktid on jäetud põhjendamatult kõrvale.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 11.05.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Halduskohus nõustus MTA kontrollakti, maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid HKMS § 165 lg 2 alusel korrata. Tehingud Bauex OÜ-ga Bauex OÜ arved ei ole piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada saadud teenuse identifitseerimist. Arvetel puudub informatsioon teenuse mahu ja sisu kohta. Arvetel viidatud teostatud tööde aktidest nähtub küll tööde loetelu, kuid ei selgu teenuse üksikasjalik kirjeldus ega arvandmed (millise pindalaga territooriumil teostati vundamenditöid, panduse ehitamist, parapeti soojustamist, trepikodade remonti, tellingute monteerimist ja demonteerimist, mitmele

5(15)

3-17-856 rõdule tehti värvimistöid, armatuuride remontimist, mitmele aknale paigaldati aknaplekid jne). Seetõttu ei ole kontrollitav ka hinna kujunemine. Need asjaolud ei selgu ka lepingust. ITT Baltic objekti kohta käival arvel viidatud aktis on märgitud: „Ettevalmistustööd: territoriumi puhastamine, lahti kaevamine ja mittevajava pinna“. Teenuse maht dokumentidest ei selgu. Lisaks kajastuvad aktis muud tööd, millele arves ei viidata. Lepingu kohaselt soetati teenus koos materjaliga, ent selle kohta andmed puuduvad. Läänemere ja Järveotsa objektide puhul ei nähtu, kui suures ulatuses tellinguid paigaldati ja kas need kaeti võrgu või kilega või mitte. Teenuste täpne kirjeldus, mahud ning hinna kujunemine ei nähtu ka lepingust. Keegi ei osanud selgitada, kes objektidel töötasid. Kui seoses Keila objekti tarbeks toimunud ehitustöödega andis Bauex OÜ endine juhatuse liige AF maksuhaldurile teavet, mis võimaldas hinnata ja kontrollida tema poolt esitatud teabe õigsust, siis mis puudutab ehitusteenuse osutamist ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere tee objektidel, ei mäletanud AF, millistelt äriühingutelt Bauex OÜ kaebajale edasimüüdud alltöövõttu soetas. Kõrvuti arvete ja aktide üldsõnalisusega ei võimalda see asjaolu järeldada tehingute toimumist. On tavapärane, et käibemaksupettuse korral teevad tegelikult tööd ära muud isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased, või teenuse ostja ise. Kui maksuotsuses näidatakse ära, et töid ei saanud teostada arvetel näidatud isikud, on see maksukohustuse määramiseks piisav. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis toob see asjaolu kaasa tulumaksu määramise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-47-06, p 10). Kuna maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et väljamakse tegemise aluseks olevad arved ei kajastanud tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. MTA ei pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole teenuse, sealhulgas ehitamise puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades 3-3-1-4213; 3-3-1-49-13; 3-3-1-65-13, p 21; 3-3-1-33-14; 3-3-1-55-14, p 19). Erandlikke asjaolusid ei ole. Tehingud Optimera Estonia AS-ga Tehingute mittetoimumisele viitavad kokkuvõttes järgmised asjaolud: 1) arved ja sularahakviitungid olid väljastatud tuvastamata eraisikutele; 2) kliendikaarti ei kasutatud ja kaebaja esitas maksuhaldurile valeandmeid kliendikaardi olemasolu kohta; 3) kaupa osteti sellise sagedusega ja sedavõrd lühikese ajalise intervalli tagant, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks; 4) kaebaja töötajad kinnitasid, et tasusid kauba eest alati sularahas, tegelikkuses toimus arvete tasumine ka pangakaardiga; 5) rahaliste vahendite väljamaksmine töötajatele ei ole tõendatud (Soe Katus OÜ 30.09.2015 kassa väljaminekuorderis nr 24 ning 31.10.2015 kassa väljaminekuorderis nr 27 ei kajastu väljamakseid tegeva isiku andmed, samuti ei ole kirjas, millistele töötajatele ja mis summas väljamakseid tehti); 6) kaebaja ettevõtlusega mitteseotud isikud ostsid kaupa oma isiklikuks otstarbeks (nt Optimera Estonia AS 25.09.2015 arve nr A15100586 alusel on AT teinud 08.09.2015 ettemaksu pangaülekandega. AT kinnitas kauba soetamist nimetatud arve alusel ning lisas, et kasutas kaupa oma isiklikuks tarbeks ja kaebaja ei ole talle tuttav; Optimera Estonia AS 03.10.2015 arve nr A15104243 alusel soetas kaupa JL ja 30.10.2015 arve nr A15115679 alusel AK, kes kinnitasid samuti, et on kõnealust kaupa soetanud oma isiklikuks tarbeks ning kaebaja ei ole neile tuttav); 7) originaalarvete asemel esitas kaebaja maksuhaldurile arvete kordusväljatrükid, mis on välja trükitud Peterburi tee 6(15)

3-17-856 Ehituse ABC kaupluse kassapidaja poolt, kes, kontrollimata kaebaja tausta ja seotust arvetel soetatud kaubaga, tegi kaebajale kuue päeva jooksul kordusväljatrükke kokku 525 Optimera Estonia AS arvest; 8) kaebaja töötajad ei ole kinnitanud kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel teenuse (värvide toonimine, plaatide/pindade lõikus, transporditeenus) soetamist. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Väitmaks, et kaebaja on konkreetset kaupa või teenust saanud, peab olema võimalik siduda see kaup või teenus konkreetse arvega. Andmeid, millest nähtuks, et kaebaja poolt nimetatud objektidel kasutatud ehitusmaterjal oli täpselt sama nii sisult kui mahult, nagu on kirjeldatud vaidlusalustel arvetel, kaebaja maksuhaldurile kontrollimenetluses ei esitanud. Kaebaja väitel on tal materjalikulude jaotus objektide lõikes olemas, kuid maksuhaldur ei olevat pidanud vajalikuks kontrolli raames seda küsida ja sellega tutvuda. Maksukohustuslasel on endal kohustus esitada kõik teadaolevad andmed maksuhaldurile (MKS § 56 lg 1). Sellised andmed, mis esitati vahetult enne kohtuistungit 26.03.2018, on esitatud liiga hilja ja tuleb jätta arvestamata. Kohtu ülesanne ei ole koguda tõendeid maksuhalduri asemel ega tuvastada maksuhalduri eest maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid. MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Tehingud Monolen OÜ-ga Kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väide, et kõnealust kütust soetati „Keila objekti fassaadi kütte jaoks (armeerimistööd)“ (vt 21.12.2015 ja 14.06.2016 seletused), ei ole leidnud kinnitust ning teisi kohti, kus kütust võidi kasutada või ladustada, kaebaja maksumenetluses välja ei toonud. Olukorras, kus kaebaja ei esitanud maksuhaldurile andmeid vaidlusalustel arvekviitungitel näidatud kütuse vastuvõtmise ja kasutamise kohta teistel objektidel, polnud maksuhalduril ka alust asuda seda kontrollima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Soe Katus OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 11.05.2018 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. MTA järeldused põhinevad oletustel ja subjektiivsetel kahtlustel, mitte aga tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite hindamisel nende kogumis ja koostoimes, mis ei sea kokkuvõttes kaebaja ning Bauex OÜ, OÜ Monolen ja Optimera Estonia AS vaheliste tehingute kohta vormistatud dokumentide õigsust ja ehitusobjektidega seotud isikute ütluste usaldusväärsust põhjendatult kahtluse alla. Tõendamiskoormus ei ole seetõttu kaebajale üle läinud. Isikute ütluste ning maksu- ja kohtumenetluses kogutud muude tõendite vahel ei esine selliseid vastuolusid, mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et tehinguid poolte vahel ei toimunud. Tehingupartnerid kinnitavad tehingute toimumist. Tehingud Bauex OÜ-ga Kõikidel Bauex OÜ arvetel on märgitud teenuse osutamise objektid, tööde kirjeldus või loetelu ja nende tegemise aeg, kasutatud materjalid ja seadmed. Lisaks arvetele on koostatud ka tööde vastuvõtmise aktid ja ehitustööde päevikud. Arvetel on viited tööde aktidele, milles kirjeldatud tööd vastavad kaebaja ja Bauex OÜ vahel 01.09.2015 sõlmitud alltöövõtulepingule ning selle lepingu lisas olevale hinnapakkumusele.

7(15)

3-17-856 Keila objekti tellija KÜ Põhja 17 seaduslik esindaja NP ei teadnud alltöövõtjatest ega tundnud nende vastu huvi, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja ei tellinud alltöövõttu Bauex OÜ-lt. MTA on teinud NP seletustest ebaõiged järeldused. Halduskohus ei ole kaebaja seda väidet hinnanud. Ekslik on MTA hinnang, et Finforum OÜ-l puudus huvi kaebajale teenust osutada. Finforum OÜ seaduslik esindaja JS kirjeldas maksumenetluse käigus seletusi andes üksikasjalikult Keila objekti ning äriühing pakkus alltöövõttu kaebajale Järveotsa tee objektidel, kui selgus, et Keila objektile esitatud pakkumisega võrreldes sai kaebaja odavama alltöövõtu pakkumise. Cancun OÜ seaduslik esindaja AG seletas maksumenetluses, et esitas hinnapakkumise turuhinnast 10% kallimalt, sest ei olnud sellest objektist huvitatud. MTA ei ole aga isikult küsinud, miks Cancun OÜ ei olnud ehitustöödest sellel objektil huvitatud. AK ja EK seletused Keila objektil allhankijate tehtud tööde kohta ei ole vastuolulised. Kuna EK ülesanne ei olnud suhelda alltöövõtjatega, ei saa tehingute näilikkust järeldada sellest, et EK ei teadnud alltöövõtjate arvu või nimesid. Kõik Keila objektil töötanud kaebaja töötajad kinnitasid, et ei ole teinud Bauex OÜ aktides nimetatud töid ja tegid seal vaid fassaaditöid. Töötajad kinnitasid, et ajal, kui nende brigaad objektil ei töötanud, olid osundatud tööd aga tehtud. MTA pidas Bauex OÜ endise juhatuse liikme AF seletusi hinnapakkumise koostamise kohta eluliselt ebausutavaks. Tähelepanuta on jäetud, et AF oskas anda täpseid seletusi objekti, tehtud tööde ja ajagraafiku kohta. MTA hinnang, et AF ütlused ei ole usutavad, sest ta andis ebaõiged seletused koostatud dokumentide, sh arvete arvu kohta, on ekslik, sest AF andis seletused mälu järgi suuliselt ning märkis mitmel korral, et ta ei mäleta kõiki tehingute üksikasju. Bauex OÜ majandustegevuse puudumist ei saa järeldada sellest, et KMD-del deklareeritud 20% määraga käibemaksuga maksustatav käive ja sisendkäibemaks olid praktiliselt võrdsed, sest AF selgitas, et äriühingul puudusid töötajad. Bauex OÜ-l ei olnud kulusid, mille jaoks oleks tulnud saada suuremat vaheltkasu. Bauex OÜ poolt kasutatud alltöövõtja Luxury Images OÜ ei omanud samuti töötajaid, vaid kasutas alltöövõttu. Seda kinnitas tema seaduslik esindaja AS, kes seletas, et tööd teostas tema ammune tuttav töödejuhataja SM oma brigaadiga, kellele maksti sularahas, samuti kasutati brigaadi Lätist. Kaebaja töötajate ja AK seletustes ei ole vastuolusid. Töötajad on andnud selgitusi erinevate objektide (Järveotsa tee 39 ja Järveotsa tee 25) kohta. Töötaja JK kinnitas, et tellingud demonteerisid neli teise äriühingu töötajat. Töötaja AŠ kinnitas, et Läänemere tee 36 objektile saabudes olid tellingud juba paigaldatud ning tellingud ei kuulunud kaebajale. MTA pidas ebausutavaks, et kaebaja kulutaks tellingute demonteerimisele kokku 19 728 eurot, kui selle töö saaks teha kaebaja enda töötajad, kuid ei arvestanud, et töötajad MK ja DL seletasid, et see eeldab spetsiaalse koolituse läbimist ja vastavat luba, mida neil ei ole. Finforum OÜ seaduslik esindaja JS seletas tellingute paigaldamise ja demonteerimise turuhinda ja kaebaja makstud summad vastavad sellele. Väiksemad vastuolud seletustes Bauex OÜ tehtud tööde kirjeldamisel tulenesid asjaolust, et tööde tegemisest kuni seletuste andmiseni oli kulunud sedavõrd palju aega, et isikud ei mäletanud sündmusi täpselt ühtemoodi. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid maksukohustuslase kahjuks. Halduskohus on menetluslike minetuste tõttu võimaldanud uurimispõhimõtet eirata.

8(15)

3-17-856 Bauex OÜ-l puudub maksuvõlg. Kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine tekitab käibemaksu kumulatsiooni, sest Bauex OÜ ei ole käibemaksu jätnud maksmata. Halduskohus pole seda kaebuse väidet hinnanud. Tulumaksu määramine oli võimalik hindamise teel ja maksuhaldur oleks pidanud tulumaksu hindamise teel määrama. Halduskohtu seisukoht, et erandlikke asjaolusid ei ole, on põhjendamata. Kaebaja esitas halduskohtule detailse materjalikulude jaotuse objektide lõikes, mida halduskohus ei pidanud vajalikuks hinnata. Tehingud Optimera Estonia AS-ga MTA hinnangul ei ole tehingud tõendatud töötajate seletuste vastuolude tõttu. MTA arvates tuleneb oluline vastuolu sellest, et kuigi AK selgituse kohaselt soetasid kaupa EK, AS, OK ja AŠ, siis oma ütlustes kinnitasid seda vaid kolm esimest isikut, ent AŠ eitas kauba soetamist perioodil august kuni oktoober 2015 ning selgitas, et tema on soetanud kaupa kaebaja tarbeks alates 2015. a novembrikuust. MTA ei piiritlenud AK-le küsimust esitades ära konkreetset ajaperioodi. AŠ kinnitas, et ostis ehitusmaterjale novembris 2015 Läänemere tee objekti fassaaditööde tarbeks. Tema seletuste kohaselt tõi Keila objektile materjale EK. Viimane kinnitas, et tema ülesandeks oli tuua objektidele ehitusmaterjale oktoobris ja novembris 2015, aga ka enne ja pärast seda. Vajaliku materjali kohta sai ta andmeid enda kinnitusel objektijuhtidelt ja ostis kaupa Ehituse ABC kauplusest. Materjali ostis ta peaaegu iga päev väiksemates kogustes, sageli mitu korda päevas ja vahel ka nädalavahetustel. Mitu korda päevas Järveotsa objekti jaoks ehituspoes käimist kinnitas ka AS, seda põhiliselt oktoobris ja novembris 2015. Isik kinnitas, et ei kasutanud kliendikaarti, kuid sai soodustust. Kauba ostmine toimus sularahas. OK kinnitas, et ostis ehitusmaterjali Ehituse ABC kauplustest mitu korda päevas perioodil oktoober ja november 2015 sularahas soodustusega 10–15% ilma kliendikaardita. Sarnaseid seletusi andsid ka teised kaebaja töötajad. Arvestades suurt hulka kauba soetusi, võis mõnel korral tekkida vigu kviitungi numbri ülesmärkimisega. Seetõttu võivad mõned kordustšekid olla kaebajaga mitteseotud. Asjasse ei puutu, et AK on andnud valeandmeid soodustust andva kliendikaardi kohta ja kliendikaardi mittekasutamine on ebaloogiline. Sellest, et seletuste andmisel ei kinnitanud kaupa ostnud isikud, et oleksid ehituspoes ostnud värvi toonimise teenust või pindade lõikamise teenust, ei saa järeldada, et seda ei tehtud. Värvide soetamisel on nende toonimise teenuse soetamine ilmne. Kuigi töötajad kinnitasid, et said sularaha ehitusmaterjalide ostmiseks AK-lt, on maksuhaldur jätnud need tõendid tähelepanuta ja järeldanud tehingute mittetoimumist sellest, et sularaha on kassast makstud üksnes AK-le. Materjali soetamist kinnitavad ka ehitustööde päevikud ja ehitustööde aktid. Maksuhaldur ei järginud uurimispõhimõtet, jättes rahuldamata vaidemenetluses esitatud taotluse hindamise läbiviimiseks vajalike dokumentide kogumiseks. Halduskohus rikkus menetlusnorme, kui jättis vastu võtmata 28.03.2018 esitatud tõendid. Kaebajal on olemas materjalikulude jaotus objektide lõikes, kuid maksuhaldur ei pidanud vajalikuks seda maksumenetluses küsida. Halduskohus võttis kohtuistungil need tõendid vastu. Seetõttu ei saanud ta viidata tõendite mittetähtaegsusele kohtuotsuses. Apellandile ei ole selge, kas need tõendid on toimiku materjalide juures. Hindamise korraldamata jätmine oli õigusvastane. MTA ei eitanud, et ehitustööd objektidel on tehtud ja selleks vajati ka ehitusmaterjali ning ehitamisega seotud teenuseid. Jättes vaidlusaluste arvete alusel soetatud kauba ehitustöödel arvestamata, tuleks asuda seisukohale, et kaebaja 9(15)

3-17-856 oleks pidanud osutama ehitusteenuseid sisuliselt ehitusmaterjali kasutamata. Maksuhaldur jättis hindamise läbi viimata seetõttu, et pole usutav, et kaupa osteti nii lühikese aja jooksul nii suures koguses. AK seletuse kohaselt soetas enamiku ehitusmaterjale Soojusekspert OÜ ning väiksemaid materjale ostsid ka kaebaja töötajad. MTA hindas Soojusekspert OÜ deklaratsioone ja leidis, et see isik ostis kontrolliperioodil vähem ehitusmaterjale kui kaebaja. Kaebaja selgitas vaidemenetluses, et kontrolliperioodil sularahatehingute osakaalu suurenemise ja Soojusekspert OÜ juhatuse liikme AK asemel kaebaja töötajate poolt ehitusmaterjalide soetamise tingis AK perre lapse sündimine ja AK töölt pikemalt eemalviibimine. Kui tavapäraselt maksab materjali eest AK pangaülekandega, siis eemalviibimise tõttu ta seda teha ei saanud. Maksuhaldur ei palunud esitada ehitusobjektide kulude aruandeid, et hinnata, kas materjalikulu raamatupidamisdokumentides näidatud suuruses on objektide lõikes põhjendatud, samuti ei võrrelnud MTA kaebaja ja Soojusekspert OÜ kasumimarginaale teiste samas turusektoris tegutsevate ettevõtjate kasumimarginaalidega. Jättes Optimera Estonia AS arvetel näidatud summad kaebaja kulude hulgast välja, kujuneks kaebaja kasumimarginaaliks 20%, mis on ehitussektoris ebaharilikult kõrge (2015. aastal oli ehitussektoris puhaskasum 3,5%). Tehingud OÜ-ga Monolen Maksuhaldur leidis ekslikult, et OÜ-lt Monolen soetati kütust üksnes Keila objekti jaoks. Kaebaja kinnitas maksumenetluses, et kütuse soetamine toimus peamiselt Keila objektile, kuid mitte ainult. Kütuse soetamine sellest tanklast oli põhjendatud, sest kütus oli seal mõnevõrra soodsam ja töödejuhataja EK elukoht oli Lool tankla vahetus läheduses. EK sõitis töö ja kodu vahel mitmeid kordi päevas mitte üksnes tankimise eesmärgil. Kütuse ostmist sularaha eest sellest tanklast on kinnitanud ka objektijuht OK Viimsi objektide jaoks (umbes 3 tonni) ja Keila objekti vundamendi soojustamiseks (umbes 500 liitrit). Maksuhalduri seisukoht, et OK seletused on vastuolus AK seletustega, on ekslik. Seletuste andmise ajaks oli kütuse kasutamisest möödunud juba üle poole aasta, mistõttu ei saa pidada töötajate ütlusi, et kütust ei olnud fassaaditöödeks vaja, määravateks. Kaebaja töötaja OC seletas, et kütust oli vaja Keila objekti fassaaditöödeks. Seda kinnitas ka Luxury Images OÜ seaduslik esindaja AS, kelle kinnitusel ei viibinud ajal, kui see äriühing tegi ehitustöid, objektil teisi ehitajaid ning kütust kasutati vundamendi soojustamiseks. Kaebaja töötaja DL kinnitas, et kütmine toimus novembris 2015. Maksumenetluses antud seletused ei ole omavahel vastuolus ega ebausaldusväärsed. Ehitustööde päevikutest nähtub, et fassaadi kuivatamisega tegeleti nii oktoobri teises pooles kui novembris. Sama kinnitavad ehitustööde aktid ja maksumenetluses antud seletused koosmõjus. Maksuhaldur on tõendeid kasutanud valikuliselt.

7.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb maksuotsuse ja kontrollakti põhjenduste juurde. Bauex OÜ rekvisiitidega arvetel näidatud tehingud on teinud tundmatu kolmas isik. Optimera Estonia AS arvete alusel ei ole tehinguid toimunud. Arved ja nende tasumine ei tõenda piisavalt tehingute toimumist. Kontrollaktis ja maksuotsuses kirjeldatud asjaolud viitavad kogumis maksupettuse toimepanemisele, kuigi seda mõistet maksuotsuses ei kajastata. Tõendamiskoormus on seetõttu läinud maksukohustuslasele üle. Halduskohus on kaebaja olulisemad väited võtnud asja lahendamisel arvesse ja hinnanud tõendeid kogumis. AŠ seletuste võtmise protokolli p 23 kohaselt ei ole tema soetanud ehitusmaterjale Soe Katus OÜ tarbeks perioodil august kuni oktoober 2015. Apellandile oli ehitusmaterjalide omandamine 10(15)

3-17-856 ehitusobjektide tarbeks vajalik, kuid AK seletustest ilmneb, et suurema osa materjali ehitustööde tarbeks soetas Soojusekspert OÜ. Kaebaja pidi soetama ehitusmaterjale vaid väikeses koguses. Soojusekspert OÜ ja Soe Katus OÜ poolt esitatud KMD-de võrdlemisel ilmnes asjaolu, et nii suures summas, nagu deklareerib Soe Katus OÜ, ei ole Soojusekspert OÜ üheski kuus kaupa ega teenuseid ostnud ega deklareerinud. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, et Monolen OÜ arve-kviitungitel näidatud kütus oleks reaalselt kaebajani jõudnud. Apellant ei ole Monolen OÜ arvete osas maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Halduskohus jättis põhjendatult arvestamata vahetult enne halduskohtu istungit esitatud uute tõenditega. Need tõendid oleks tulnud esitada maksumenetluses ja kaebaja ei ole näidanud, miks neid tõendeid ei esitatud varem. Väide käibemaksu kumuleerumisest on ekslik. Bauex OÜ maksuvõla puudumine ei tähenda käibemaksu tasumist. Kontrolliperioodil puudus Bauex OÜ-l reaalne majandustegevus ning Bauex OÜ deklareeris KMD-del maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu summad praktiliselt võrdsetes summades. Näiliku tehingu korral tekib väidetava müüja maksukohustus KMS § 38 lg 1 teisest lausest, sest müüja on väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks käibemaksuseaduse nõudeid eirates. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et on põhjendatud alus arvata, et arvetel näidatud tehingud ei ole tegelikkuses aset leidnud ning kaebaja käibemaksuarvestus on ebaõige. Tulumaksu määramine oli samuti õiguspärane. Tehingud Bauex OÜ-ga
9.Ringkonnakohus jagab maksuhalduri seisukohta vastuses apellatsioonkaebusele käibemaksu kumuleerumisega seotud väite ekslikkusest. Pole tõendatud, et käibemaks, mille tasumist kaebajalt nõutakse, on riigieelarvesse laekunud. Kui see on siiski tasutud, on tehingupooltel võimalik oma käibemaksuarvestust maksuotsusele vastavalt korrigeerida ja nõuda enamtasutu tagastamist.
10.Ringkonnakohus nõustub kontrollaktis ja maksuotsuses toodud põhjendustega, mis puudutavad kaebaja tehinguid Bauex OÜ-ga ega korda neid.
11.Kuigi Bauex OÜ juhatuse liige AF oli ilmselt viibinud Keila objektil, ei ole tema kirjeldused tehingupartnerite leidmise, sh kaebajaga koostöö alustamise kohta eluliselt usutavad. Kaebaja töötajad on seletuste andmisel pidanud tellingute paigaldamist erioskusi nõudvaks tööks. Bauex OÜ-l töötajad puudusid ning AF seletustest ei nähtu, et ta oleks mingilgi viisil kontrollinud enda alltöövõtjate väljaõpet või oskusi. Ka Bauex OÜ alltöövõtja Luxury Images OÜ töökorralduse kohta antud seletused ei ole eluliselt usutavad ega veena, et ehitustöödele leiti töötajad, kellel oleks vajalikud oskused. Luxury Images OÜ endise juhatuse liikme AS seletused äriühingu juhatuse liikmeks saamise või alltöövõtu korras töötajate leidmise kohta on sedavõrd tavapäratud, et neid ei saa pidada eluliselt usutavaks. Juhuslikelt tuttavatelt või võõrastelt isikutelt töö tellimise korral on tavapärane, et kontrollitakse põhjalikult 11(15)

3-17-856 nii äriühingu kui konkreetsete töötajate tausta. Töötajate tausta kontrollimise kohta puuduvad igasugused andmed.

12.Isegi kui ehitustöid tellinud korteriühistu juhatuse liige ei tundnud huvi alltöövõtjate kohta – seda võib pidada eluliselt usutavaks –, on muud tuvastatud asjaolud kogumis piisavad, et lugeda arvetel näidatud tehinguid mittetoimunuks. Cancun OÜ hinnapakkumise elulise usutavuse hindamisel ei ole määrav, miks ei olnud Cancun OÜ huvitatud ehitustööde tegemisest, sest hinnapakkumise tegemine ise on juba piisav indikatsioon, et äriühing soovib teenust osutada. Vastasel korral hinnapakkumist ei koostataks. Peamine maksuhalduri argument seoses erinevate hinnapakkumistega on aga see, et nende koostamise kohta antud seletused on vastuolulised ja kõik hinnapakkumised on koostatud sama tekstiga (erinevused üksnes hinnas) koos samade kirjavigadega, mis ei ole eluliselt usutav ega kattu ka suuliste seletustega hinnapakkumiste koostamise kohta.
13.Apellant väidab küll, et EK ei pidanudki teadma alltöövõtjaid, kes Keila objektil tööd tegid, kuid kaebaja ei ole esitanud ka usutavat versiooni selle kohta, kuidas alltöövõtjate tegevuse igapäevane kontroll objektil toimus. AK seletused ei veena, et tema isiklikult kontrollis kontrolliperioodil Keila objektil toimunud ehitustööde tegemist alltöövõtjate poolt ning EK oli objektijuht vaid sel ajal (kahes etapis), kui töid tegid kaebaja enda töötajad.
14.Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tellingute paigaldamise kulud võivad olla ligikaudu sama suured, nagu Bauex OÜ arvetel ja hinnapakkumistes näidatud. Maksuhaldur on aga põhjendatult seadnud kahtluse alla teenuse osutamise Bauex OÜ poolt ja heitnud kaebajale ette nende tehingute kajastamist oma maksuarvestuses ja raamatupidamises pahauskselt, st heitnud kaebajale ette maksupettuses osalemist. Sellises olukorras ei ole – eriti arvestades, et tegemist on teenuse osutamisega, mitte kauba ostmisega – maksu määramine hindamise teel põhjendatud. Maksu määramine hindamise teel on põhjendatud erandlikult vaid juhul, kui tõepoolest on võimalik veenduda, et teenust ei osutanud äriühingu enda töötajad, vaid keegi teine. Praegusel juhul ei ole selgeid andmeid teenuse tegeliku osutaja erinevuse kohta kaebajast. Kaebaja töötajate maksumenetluses antud seletusi (sh alljärgnevalt käsitletud tehingute osas) ei saa pidada vähemalt suures osas usaldusväärseks, mistõttu pole alust arvata, et Bauex OÜ-ga väidetavate tehingute kirjeldamisel antud ütlused on tõesed.
15.Maksukohustuslase raamatupidamises kajastatud dokumendid on suuliste seletustega seatud kahtluse alla. Dokumentaalsed tõendid – arved, hinnapakkumised, lepingud, ehitustööde päevikud jms – ei võimaldaks veenduda teenuse osutamises isegi juhul, kui need oleksid üksikasjalikumad või neis puuduksid sisemised vastuolud, sest suulised seletused erinevad dokumentaalsetes tõendites märgitust oluliselt. Tehingud Optimera Estonia AS-ga
16.Halduskohus selgitas õigesti, et maksukohustuslasel tuli maksumenetluses esitada andmed selle kohta, milliseid kaupu on kaebaja kuidas (millisel objektil ja eesmärgil) oma ettevõtluses kasutanud. AK-lt küsiti 14.06.2016 seletuste andmisel mitme konkreetse kauba kasutamise kohta, millele antud vastus oli ilmselgelt ebapiisav järelduse tegemiseks, et arvel näidatud kaup soetati kaebaja ettevõtluseks. AK kinnitas veel 21.11.2017 maksuhaldurile, et tal on selline arvestus olemas, kuid ometi seda ei esitanud. Selline arvestus esitati halduskohtule alles 26.03.2018 allkirjaga, mis seab dokumendi usaldusväärsuse kahtluse alla. Ka sellest tabelist nähtub üksnes, millise arve alusel kaupa millisel objektil kasutati, seejuures 66 arve osas AK kauba kasutamise kohta ei mäleta.

12(15)

3-17-856

17.Maksuhaldur on kontrollaktis pidanud suulisi seletusi ja arveid omavahel põhjendatult mitmes osas vastuolus olevaks. Kontrollakti p-s 1.4.3 on õigesti märgitud, et töötajate seletuste kohaselt augustis 2015 osteti kaupa väga vähe (EK vaid mõned kaubad ja SS harva), kuid Optimera Estonia AS kviitungeid on esitatud kõigi augustikuu päevade kohta, mõne päeva kohta 13 sularahakviitungit. Samuti on põhjendatud tähelepanekud vastuolude kohta ütlustes ja arvetes nädalavahetustel tehtud ostude kohta (kontrollakti p 1.4.8) ja AK poolt töötajatele sularaha maksmise kohta ostude tegemiseks (p 1.4.6) ning arvete tasumise viisi kohta (p 1.4.9). Ringkonnakohus nõustub ka maksuhalduri seisukohtadega kontrollakti p-des 1.4.10–1.4.15, mis käsitlevad kliendikaardi kasutamise ja olemasolu, ostudokumentide äriühingule esitamise, arvete kordustrükkide esitamise ja soodustuse saamise võimaluse kohta esitatud seletuste vastuolulisust ja ebaõigsust ning maksumenetluses pistelise kontrolli põhjal tuvastatut, et osad kaubad kasutati isiklikuks otstarbeks võõraste ostjate poolt. Need vastuolud on sedavõrd olulised, et pidada maksuhalduri kahtlust, et arvetel näidatud kaupu ei ole kaebaja soetanud ning kaebaja kajastas need arved oma raamatupidamises ja maksuarvestuses pahauskselt.
18.Ringkonnakohus peab iseenesest võimalikuks, et mitme ehitusobjektiga ja erinevate töödejuhatajatega äriühingus ei ole korraldatud ehitusmaterjali soetamist teisiti kui viisil, kus iga objekti tarvis tuleb käia kord või paar päevas ehitusmaterjalide kaupluses; samuti on põhimõtteliselt võimalik, et äriühingul on võimalik saada soodustust suuremal määral kui kliendikaardiga tavapäraselt saadavast juhul, kui tal on sellekohane kokkulepe müügiesindajatega. Praegusel juhul ei ole aga eelviidatud vastuolud sedavõrd väikesed, et pidada kaebaja versiooni arvete tasumisest ja kauba ostmisest eluliselt usutavaks. Optimera Estonia AS kinnitusel väljastatakse arveid äriühingu nimele ka juhul, kui ostja esindaja ei ole äriühingu seaduslik esindaja, vaid töötaja ning piisab, kui äriühingu kohta on andmed kantud klientide andmebaasi. EK seletustest nähtub, et tema ei kasutanud üldse mingit soodustust ja ostis kaubad kassast. Keila objekti jaoks kahe kuu jooksul 200 arve alusel kauba ostmine, st igal nädalapäeval keskmiselt enam kui kolm korda ei ole eluliselt usutav, eriti arvestades, et Keila objektiga seostatud kaup (vt AK 26.03.2018 allkirjastatud tabel) on mahult suur ning samal päeval teisel või järgnevatel arvetel näidatud kaup ei ole selline, mis oleks saanud esimesel korral lihtsalt ununeda või jääda ehitusbrigaadile märkamata. Sama puudutab Järveotsa objekti kohta esitatud kviitungeid (3 kuu jooksul sisseostud 633 korral). Isegi kui teiste objektide puhul on arvete hulk usutav, on maksuhalduri kahtlus põhjendatud sama skeemi kasutamise ja eelkirjeldatud vastuolude tõttu.
19.Kuna maksuotsuse tegemiseks piisab juba neist kahtlustest, ei ole kaebuse rahuldamise aluseks asjaolu, et maksuhaldur põhjendas oma kahtlust veel muude väidetega, nt sellega, et AK seletuste kohaselt soetas enamiku kaupa Soojusekspert OÜ, kuid arvestades tema töölt eemal viibimist, võis see seletus puudutada töökorraldust üldiselt, mitte septembrit ja oktoobrit 2015.
20.Maksu määramine hindamise teel ei olnud praegusel juhul vajalik, sest tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oleks pidanud teadma, et arvel näidatud müüja (Optimera Estonia AS) ei ole kauba tegelik müüja. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja oli arvetel kajastatud müüja andmete ekslikkusest teadlik ja tahtlikult kajastas oma maksuarvestuses valeandmeid. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab maksu määramine hindamise teel maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist. Kaebaja ei ole maksumenetluses esitanud selliseid kalkulatsioone, millest nähtuks, millises mahus milliseid ehitusmaterjale oli mingil objektil vaja. Halduskohtule esitatud eelkirjeldatud tabel ei oleks olnud selleks piisav isegi õigeaegse esitamise korral, sest sellest ei nähtu, millisteks töödeks millist materjali ja millises koguses tuli kasutada.

13(15)

3-17-856 Tehingud OÜ-ga Monolen

21.Maksuhaldur on tehinguid OÜ-ga Monolen õigesti hinnanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maksuhalduri seisukohti korrata. Septembris 2015 on kajastatud kaebaja käibemaksuarvestuses OÜ-lt Monolen diislikütuse soetamist 25 päeval kokku ca 5060 liitrit kogustes 55 kuni 460 liitrit. Oktoobris kajastavad arved 25 päeval 3113 liitri diisli soetamist. Kõik diislikütuse ostmise tehingud on toimunud sularahas. Kuigi kaebaja äritegevus eeldas kütuse soetamist ja kasutamist, ei saa esitatud arvete alusel diisli soetamist pidada usutavaks. 21.12.2015 antud seletuses kinnitas AK, et kütust kasutati Keila objekti tarvis fassaadi soojendamiseks. AK ei väitnud, et kütust oleks soetatud ka Viimsi objektidel fassaadi soojendamiseks. Seejuures selgitas AK, et sularahatehingud toimusid ainult ehitusmaterjalide ostmiseks ning teised tehingud klientide ja hankijatega toimusid pangaülekandega. AK selgitas 14.06.2016 maksumenetluses, et kütust, mida soetati kontrolliperioodil, oli vaja üksnes fassaadi soojustamiseks ja kütmiseks ja ainult Keila objektil, kuid lisas, et kütust võidi soetada ka Viimsi objekti tarbeks. EK seletustest nähtub, et ta korraldas diislikütuse vedu Keila objektile, ent samas ei osanud öelda, kui palju töötajaid objektil ehitas ja kes need olid (peale brigaadi juhi). Seejuures kinnitas EK, et objektil töötas ainult AŠ brigaad ning allhankijatele kaebaja materjali ei toonud. Kui AK väitel kasutati seda tanklat, sest see oli EK elukoha lähedal, siis EK väitel „tankla asub kusagil Jüri kandis“ ning EK ei mäletanud tankla nime. EK selgitas, et ostis kütust siis, kui AŠ ostmise vajadusest talle ütles. OK seletas maksumenetluses, et käis tanklas umbes 4 või 5 korral ja iga kord tankis umbes 600 liitrit ning ühe korra ostis kütust ka Keila objektile umbes 500 liitrit. Arvete järgi osteti kütust aga igapäevaselt, mõnikord mitu korda päevas ning kogustes, mis ei ole ligilähedased 600 liitrile. Vastuolud seletustes on märkimisväärsed. Ebaõigete seletuste andmist ei saanud kaasa tuua seletuste andmise toimunud sündmustest oluliselt hiljem, sest seletused on üksikasjalikud ning protokollidest ei nähtu, et mõni seletusi andnud isik oleks väitnud, et mäletab toimunut vaid ähmaselt. Seletuste andmise ajaks ei olnud sündmustest möödunud enam kui ca pool aastat.
22.Kui Keila objektil töötanud isikud väitsid, et objektil oli mahuti, kuhu mahtus 2000 liitrit kütust ja fassaadi soojustamise ajal puhureid ei kasutatud, ei ole usutav, et kütust osteti sellistes kogustes igapäevaselt ette. Sellises koguses kütust ei oleks septembris suudetud mahutisse panna, sest arvetel näidatud kütuse kogused on liiga suured. Õhutemperatuurid olid septembri algusest vähemalt kuni 5. oktoobrini sedavõrd soojad, et puhuritega soojendamist vältida. Isegi kui 6. oktoobrist muutusid ilmad öösiti jahedamaks ja mõnikord vihmasemaks, ei ole ükski seletusi andnud isik väitnud, et puhuritega soojendamine toimus öösiti. Samuti pole apellant esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid, kes ja kuidas kasutas kütust Viimsis asunud objektide soojendamiseks. Arvestades arvetel näidatud diislikütuse kogust, pole alust arvata, et keegi seda detailselt poleks mäletanud.
23.Maksuhaldur selgitas ka põhjendatult, et kütuse ostmine Monolen OÜ tanklast Keila objekti tarvis oleks olnud ebamõistlik. Monolen OÜ seadusliku esindaja seletustest nähtuvalt ei ole võimalik tšekkide põhjal tuvastada, kas kasutatud on kliendikaarti. Kohtumenetluses väitis kaebaja, et tanklal ei olnud sooduskaarti, kuid sealt oli kütust odavam osta, kui mujalt. Tšekkidest nähtuvalt on diisliliitri hind olnud vahemikus 0,97 eurot kuni 1 euro. Avalikult kättesaadavad andmed1 kinnitavad, et diislikütuse hinnad ei erinenud teistes tanklates sellest vähemalt sedavõrd, et kliendikaardiga ei oleks olnud odavam soetada kütust mistahes muust tanklast, mis oleks olnud Keila objektile lähemal kui OÜ Monolen tankla (34,3 km).

https://majandus24.postimees.ee/3296395/kutusefirmad-langetasid-taas-kutuse-hinda, http://www.pealinn.ee/tagid/koik/olerex-kutusehinnad-pusivad-madalad-nii-sel-kui-jargmisel-aastal-n154176 ja https://parnu.postimees.ee/3330187/piltuudis-kutuse-hind-langes-taas-alla-maagilist-uhe-euro-piiri.

14(15)

3-17-856

24.Pole alust arvata, et osa kaebaja esitatud kütuse ostmist tõendavatest dokumentidest võiksid kinnitada diislikütuse soetamist ettevõtluse tarbeks ning maksu määramine oleks võimalik nende tehingutega seonduvalt vaid osaliselt. Tehinguid tõendavad dokumendid on ühetaolised ning seletusi andnud isikute ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid pole põhjust pidada usaldusväärseks osaliselt. Keila objekti sokliga toimunud ehitustööd ei toimunud ajal, mil puhurite kasutamine oli vältimatult vajalik, sest ka oktoobris ei olnud ilmad väga külmad ning krohv ei pidanud töö iseloomu arvestades kuivama tingimata kiiresti.
25.Seetõttu ei ole dokumentaalsed tõendid, sh ehitustööde päevikud vaidlusaluse perioodi kohta usutavad.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja