Maksuõigus › Maksuotsused

värvide toonimine, plaatide/pindade lõikus, transporditeenus) ning Monolen OÜ arvete (kütuse müük) alusel kaupu ja teenuseid, on enda sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud teadlikult valeandmeid ning teinud kolmandatele isikutele väljastatud arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Seega ei ole täidetud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning kuna arvete alusel on tehtud väljamaksed, mille eest ei ole tegelikkuses kaupa ega teenust vastu saadud, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasumisele tulumaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.3 Seda, et KMS §-s 37 nõutav informatsioon võib jaguneda mitme dokumendi vahel, tingimusel, et selle kohta on selge viide, on kinnitanud Riigikohtu praktika (RKHKo 3-3-1-5915, p 8). Bauex OÜ esitatud arvetel on viited tööde aktidele, milles kirjeldatud tööd vastavad kaebaja ja Bauex OÜ vahel 01.09.2015 sõlmitud alltöövõtulepingus kokkulepitule ja selle lepingu lisas olevale hinnapakkumusele, mis on olnud tööde tegemise ja ulatuse aluseks. Kuna tööd on teostatud vajalikus ulatuses, siis saab öelda, et arvetest ja nendes viidatud dokumentidest tuleneb pakutud teenuse olemus ja kokkulepitud ulatus ning arved tuleks lugeda nõuetekohaseks. 5.4 Riigikohus on märkinud, et ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tuleb maksustada tulumaksuga juhul, kui maksumaksjal puudub RPS §-des 6 ja 7 sätestatud vastav algdokument (RKHKo nr 3-3-1-12-12, p 15 ja 3-3-1-60-11, p 22). Sealjuures arve mittevastavus KMS § 37 lg 7 alusel ei tekita algdokumendi mittevastavust RPS §-de 6 ja 7 mõistes. Kuna kaebaja omab RPS §-de 6 ja 7 nõuetele vastavaid algdokumente, ei ole põhjendatud maksuotsuses käsitletud väljamaksete maksustamine tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Tulumaksuarvestuse tarbeks peab maksuhaldur hindama, kas arvel märgitud kaupu ja teenuseid on maksumaksja ostnud elik läbi viima maksu määramise hindamise kaudu. Seda praegusel juhul tehtud ei ole. Põhjendamatu on maksustada kaebaja poolt tehtud väljamaksed kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.

soetatud kaebuse esitaja ettevõtluse tarbeks, mistõttu puudub kaebajal nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 8.2 Maksuhaldur on kontrollakti p-des 1.2.2, 1.2.2.1, 1.2.2.2, 1.2.3 ja 1.2.4 põhjalikult selgitanud oma seisukohta, et kaebaja ei saanud vaidlusalused teenused Bauex OÜ-lt. Vaideotsuse p-des 19-26 on toodud täiendav analüüs kaebaja ja Bauex OÜ ning Luxury Images OÜ vaheliste tehingute mittetoimumise ning nimetatud äriühingute ja nende esindajate tausta kohta. Kontrollakti p-i 1.2.2 alapunktis 10 ja p-i 1.2.2.1 alapunktis 9 ning vaideotsuse p-des 2122 toodud asjaolude pinnalt võib järeldada, et kaebaja kasutab reaalset majandustegevust mitteomavaid äriühinguid, kes on käibemaksukohustuslase registris registreeritud, süstemaatiliselt oma maksuarvestuse maksukohustuse vähendamiseks. Nii Bauex OÜ kui ka Luxury Images OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Bauex OÜ ei ole tõendanud majandustegevust perioodil 01.01.2015 – 10.11.2015 ning Luxury Images OÜ ei ole tõendanud reaalset majandustegevust perioodil 15.07.2015 – 02.09.2015. Kumbki äriühing ei omanud kontrollperioodil töötajaid. Vastuolud isikute ütlustes ning pealiskaudsused ja ebatäpsused vormistatud dokumentides kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et arvetel näidatud tehinguid ei saanud teha Bauex OÜ. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. 8.3 Maksuotsuse p-des 3.12–3.16, vaideotsuse p-des 31 ja 32 ning kontrollakti p 1.4.1 alapunktides 1-16 on toodud põhjalik analüüsis kaebaja ja Optimera Estonia AS vaheliste tehingute osas. Ei saa jätta tähelepanuta, et kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile Optimera Estonia AS originaalarveid, vaid kordusväljatrükke, mille on teinud Peterburi tee Ehituse ABC kaupluse töötaja rikkudes Optimera Estonia AS-is kehtestatud reegleid. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud Optimera Estonia OÜ arvete alusel on kaupa soetanud kolmandad isikud, kellel ei ole seost Soe Katus OÜ-ga. Eluliselt ei ole usutav kaupade soetamine 41 korral kahe päeva jooksul. Samuti ei kinnita ükski Soe Katus OÜ töötajatest teenuste soetamist Optimera Estonia AS-lt, vaid üks OÜ Soojusekspert töötaja kinnitab kolmel korral transporditeenuse soetamist. 8.4 Kaebaja seletused kütuse soetamise kohta Keila objekti tarbeks on vastuolus objektil fassaaditöid teinud töötajate seletustega. Kõik kaebaja töötajad eitasid vajadust soetada kütust fassaadi soojustamiseks enne 2015 novembrit, kuna esiteks olid septembris ja oktoobris väga soojad ja kuivad ilmad ning teiseks oktoobris fassaaditöid üldse ei tehtud. Kaebaja väide osa kütuse soetamise kohta väidetava Viimsi objekti tarbeks on paljasõnaline.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11.1 Tehingud Bauex OÜ-ga 11.1.1 Kohus leiab, et maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt teinud õige ja põhjendatud järelduse, et tehinguid kaebaja ja Bauex OÜ vahel ei ole reaalselt toimunud. 11.1.1.1 Kohus nõustub maksuhalduriga, et teenus, mida Bauex OÜ kaebajale väidetavalt osutas, ei ole maksumenetluses esitatud dokumentatsiooni alusel identifitseeritav määral, nagu seda nõuab KMS. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida mh teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja osutamise kuupäev. Arve sisu vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada tehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (RPS § 7 lg 1). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „[t]eenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus“ (vt RKHKo 3-3-1-76-14, 16). Sellisele nõudele Bauex OÜ arved ei vasta, kuna ei võimalda teenust oluliste tunnuste abil identifitseerida. Keila objekti kohta Bauex OÜ poolt kaebajale 24.09.2015 esitatud arvele nr 24092015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Objekt: Põhja pst 17, Keila. Teostatud tööde AKT 1“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 20 000 eurot. Bauex OÜ poolt kaebajale 25.09.2015 esitatud arvele nr 25092015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Objekt: Põhja pst 17, Keila. Teostatud tööde AKT 2“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 18 600 eurot. Arvetel puudub informatsioon teenuse mahu ja sisu kohta. Arvetel viidatud teostatud tööde aktidest nähtub küll tööde loetelu, kuid ei selgu teenuse üksikasjalik kirjeldus ega arvandmed (millise pindalaga territooriumil teostati vundamenditöid, panduse ehitamist, parapeti soojustamist, trepikodade remonti, tellingute monteerimist ja demonteerimist, mitmele rõdule tehti värvimistöid, armatuuride remontimist, mitmele aknale paigaldati aknaplekid jne). Kuivõrd aktides puudub informatsioon teenuse mahu kohta, ei ole võimalik kontrollida teenuse hinna kujunemist. Teenuse täpne kirjeldus, mahud ning hinna kujunemine ei nähtu ka lepingust. Lepingust nähtuvalt soetati töö koos materjalidega, kuid ei selgu, milline osa lepingusummast on teenuse ja milline materjali eest. ITT Baltic objekti kohta Bauex OÜ poolt kaebajale 14.10.2015 esitatud arvele nr 14102015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „ITT Baltic OÜ logistikakeskuse ehitustööd. Teostatud tööde AKT 1 14.10.2015.a“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 25 000 eurot. Kuigi arvel on kajastatud viide 14.10.2015 teostatud tööde aktile nr 1, siis ei aita ka aktis sisalduv tööde kirjeldus tuvastada teenuse sisu. Aktis on märgitud üldsõnaliselt „Ettevalmistustööd: territooriumi puhastamine, lahti kaevamine ja mittevajava pinna“, kuid puudub informatsioon teenuse mahu kohta. Lisaks kajastuvad aktil muud tööd, millele arves ei viidata. Arusaadav ei ole ka teenuse hinna kujunemine. Aktis puudub informatsioon teenuse mahu kohta (millise pindalaga territoorium puhastati ja lahti kaevati, mitu inimest töid teostas jne). Samuti puuduvad andmed materjali kohta, kuigi lepingust nähtuvalt soetati töö koos materjaliga. Läänemere ja Järveotsa objektide kohta 19.10.2015 esitatud arvele nr 19102015-01 on märgitud teenuse nimetuseks „Telingute monteerimine ja demontaaž. Teostatud tööde AKT 1 19.10.2015.a.“, ühikuks „obj.“ ja koguseks „1.00“ hinnaga 19 940 eurot. Kuivõrd nii arvel kui aktil puudub informatsioon teenuse mahu kohta, ei ole võimalik välja lugeda, kui suures koguses töid teostati ja milliste mõõtmetega hoonetele on tellingud paigaldatud ja need hiljem demonteeritud. Samuti ei selgu tellingute montaaži ja demontaaži hind ruutmeetri kohta. Ei ole võimalik aru saada, kas tellingutele paigaldati ka võrku ja kilet ning kui seda tehti, siis mis oli selle töö maksumuseks. Teenuste täpne kirjeldus, mahud ning hinna kujunemine ei nähtu ka lepingust.

11.1.1.2 Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kõnealustel arvetel kajastatud tehingu toimumine pole eluliselt usutav ja seda järgnevatel põhjustel. Tehingute mittetoimumist kinnitab esiteks asjaolu, et ükski asjaosaline ei ole osanud selgitada, kes ehitusobjektidel tegelikult töötasid. Bauex OÜ endise juhatuse liikme A. Filatov selgituse kohaselt telliti Keila objekti tarbeks alltöövõttu Luxury Images OÜ-lt, kuivõrd Bauex OÜ-l töötajaid ei olnud. Luxury Images OÜ leidis A. Filatov oma tuttava kaudu, kelle nime ta ei mäleta. Töid teostanud isikuid ei osanud A. Filatov nimetada ega teadnud, kas Luxury Images OÜ tegi tööd ära oma töötajatega või kasutas renditööjõudu (vt 26.01.2016 seletus). Luxury Images OÜ endise juhatuse liikme A. Stõtsjuki seletuste kohaselt tegid töid alltöövõtu korras tellitud Läti brigaadi töötajad, kuid ka A. Stõtsjuk ei osanud nimetada töid teostanud isikute nimesid ega kontakte (vt 04.04.2016 seletus). Ühtegi dokumenti, mis tõendaks tehingute toimumist Bauex OÜ ja Luxury Images OÜ vahel, esitatud ei ole. Kaebaja töötajad, kes tegid 2015 septembris Keila objektil fassaaditöid kinnitasid, et olid sel perioodil kõnealusel objektil ainukesed töötajad ja mitte keegi sel perioodil rohkem töid ei teinud. Seega ei ole tuvastatav, kes Keila objektil vaidlusalustel arvetel kajastatud töid teostasid. Kõrvuti eeltooduga viitab Bauex OÜ-lt Keila objekti tarbeks ehitusteenuse mittesoetamisele asjaolu, et tehinguosalised varjasid maksumenetluses omavahelist varasemat tutvust (kontrollakti p 1.2.2.2, alapunktid 1 ja 2), et Bauex OÜ teostatud tööde aktid olid koostatud kaebaja poolt ja arved väljastatud kaebaja kontrolli all (kontrollakti p 1.2.2 alapunkt 6), et kaebaja ja Keila objekti töödejuhataja E. Klaseri seletused allhankija poolt teostatud tööde kohta on vastuolulised (kontrollakti p 1.2.2 alapunkt 8), et kaebaja seletused Bauex OÜ-lt väidetavalt saadud ehitusteenuse perioodi kohta on vastuolus kaebaja töötajate poolt antud seletustega (kontrollakti p 1.2.2 alapunkt 9) ning asjaolu, et kaebaja poolt Keila objekti tarbeks oma tuttavatele kuuluvatelt äriühingutelt Finforum OÜ ja Cancun OÜ võetud hinnapakkumised on kirjavigadeni sarnased Bauex OÜ hinnapakkumisega, mille A. Filatov koostas väidetavalt mälu järgi vastavalt informatsioonile, mida Alex Klaser talle suuliselt ütles (kontrollakti p 1.2.2 alapunktid 1-4). 11.1.1.3 Kui seoses Keila objekti tarbeks toimunud ehitustöödega andis Bauex OÜ endine juhatuse liige maksuhaldurile informatsiooni, mis võimaldas hinnata ja kontrollida tema poolt esitatud teabe õigsust, siis mis puudutab ehitusteenuse osutamist ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere tee objektidel, ei mäletanud A. Filatov millistelt äriühingutelt Bauex OÜ kaebajale edasimüüdud alltöövõttu soetas (vt 26.01.2016 seletus). Kuigi A. Filatov lubas kõnealuste objektidega seonduvaid üksikasju maksuhaldurile täiendavalt selgitada ja tehingute toimumist tõendavad dokumendid esitada, jättis ta selle tegemata. Seega ei ole tehingute toimumine kontrollitav. Kõrvuti asjaoluga, et Bauex OÜ arved olid üldsõnalised, teostatud tööde aktidelt ei nähtu, millises mahus töid tehti, kuidas kujunes tööde hind ning kaebajal puudus teadmine töid teostanud isikute pädevuse ja oskuste kohta, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole OÜ-lt Bauex soetanud ehitusteenust ka ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere tee objektide osas. 11.1.1.4 MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Pelgalt arutelu selle üle, kas üks või teine maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu tehingute mittetoimumist kinnitab, ei ole maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks piisav. Samuti ei kinnita pelgalt tööde tegemise fakt, et tööd tehti tehingute kohta vormistatud dokumentides näidatud viisil. On tavapärane, et sellistes olukordades teevad tegeliku töö ära kas tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust või siis teenuse ostja ise. Maksukohustuse määramine ei eelda sellises situatsioonis seda, et välja oleks selgitatud ka see, kes tegelikult

tööd tegi. Kui maksuotsuses näidatakse ära, et töid ei saanud teostada arvetel näidatud isikud, on see maksukohustuse määramiseks piisav, kuna sellisel juhul sai töid teostada ainult kas teenuse ostja (kaebaja) ise või siis tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust (RKHKo 3-3-1-73-10, p 10 koos viidetega). 11.1.2 TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis toob see asjaolu kaasa tulumaksu määramise (RKHKo nr 3-3-1-47-06, p 10). Kuivõrd maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et väljamakse tegemise aluseks olevad arved ei kajastanud tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Kuna pole teada, kellele ja milleks kulus tegelikult kaebaja poolt Bauex OÜ arvetele kantud raha, ei ole võimalik tuvastada ka, et see kulu oleks seotud kaebaja ettevõtlusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA oleks pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole teenuse, sealhulgas ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (RKHKo 3-3-1-42-13; 3-3-149-13; 3-3-1-65-13, p 21; 3-3-1-33-14; 3-3-1-55-14, p 19), vaid see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. 11.2 Optimera Estonia AS ja Monolen OÜ arved. 11.2.1 Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole Optimera Estonia AS-i arvete alusel kaupa ja teenust saanud ning on oma maksuarvestuses alusetult kajastanud kolmandatele isikutele väljastatud arveid. Tehingute mittetoimumisele viitavad kohtu hinnangul kokkuvõttes järgmised asjaolud: 1) arved ja sularaha kviitungid olid väljastatud identifitseerimata eraisikutele; 2) kliendikaarti ei kasutatud ja kaebaja esitas maksuhaldurile valeandmeid kliendikaardi olemasolu kohta; 3) kaupa osteti sellise sagedusega ja sedavõrd lühikese ajalise intervalli tagant, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks; 4) kaebaja töötajad kinnitasid, et tasusid kauba eest alati sularahas, tegelikkuses toimus arvete tasumine ka pangakaardiga; 5) rahaliste vahendite väljamaksmine töötajatele ei ole tõendatud (Soe Katus OÜ 30.09.2015 kassa väljaminekuorderis nr 24 ning 31.10.2015 kassa väljaminekuorderis nr 27 ei kajastu väljamakseid tegeva isiku andmed, samuti ei ole kirjas, millistele töötajatele täpsemalt ja mis summas väljamakseid tehti); 6) kaebaja ettevõtlusega mitteseotud isikud ostsid kaupa oma isiklikuks otstarbeks (nt Optimera Estonia AS 25.09.2015 arve nr A15100586 alusel on A. T. teinud 08.09.2015 ettemaksu pangaülekandega. A. T. kinnitas kauba soetamist nimetatud arve alusel ning lisas, et kasutas kaupa oma isiklikuks tarbeks ja kaebaja ei ole talle tuttav; Optimera Estonia AS 03.10.2015 arve nr A15104243 alusel soetas kaupa J. L. ja 30.10.2015 arve nr A15115679 alusel A. K., kes kinnitasid samuti, et on kõnealust kaupa soetanud oma isiklikuks tarbeks ning kaebaja ei ole neile tuttav); 7) originaalarvete asemel esitas kaebaja maksuhaldurile arvete kordusväljatrükid, mis on välja prinditud Peterburi tee Ehituse ABC kaupluse kassapidaja poolt, kes, kontrollimata kaebaja tausta ja seotust arvetel soetatud kaubaga, tegi kaebajale kuue päeva jooksul kordusväljatrükke kokku 525 Optimera Estonia AS arvest; 8) kaebaja töötajad ei ole kinnitanud kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel teenuse (värvide toonimine, plaatide/pindade lõikus, transporditeenus) soetamist. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud ega tõendanud, et ta on Optimera Estonia AS arvetel näidatud aegadel, sisuga ja mahus kaupu ja teenuseid tegelikkuses saanud (MKS § 150 lg 1). Ehitusmaterjali soetamist Optimera Estonia AS-lt ei tõenda asjaolu, et

kaebaja on teinud kontrollitaval perioodil ehitustöid erinevatel objektidel, milleks ta kasutas ehitusmaterjali. Väitmaks, et kaebaja on konkreetset kaupa või teenust saanud, peab olema võimalik siduda see kaup või teenus konkreetse arvega. Andmeid, millest nähtuks, et kaebaja poolt nimetatud objektidel kasutatud ehitusmaterjal oli täpselt sama nii sisult kui mahult, nagu on kirjeldatud vaidlusalustel arvetel, kaebaja maksuhaldurile kontrollmenetluses ei esitanud. Kaebaja väitel on tal materjalikulude jaotus objektide lõikes olemas, kuid maksuhaldur ei olevat pidanud vajalikuks kontrolli raames seda küsida ja sellega tutvuda. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Seega pidi kaebaja MKS § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et kui tal on olemas andmed, mis võimaldaks siduda Optimera Estonia AS-i arvetel näidatud kauba ja teenuse konkreetsete objektidega, tuleb need maksuhaldurile esitada. Olukorras, kus kaebaja neid andmeid kaasaaitamiskohustuse raames maksuhaldurile ei esitanud, tuleb jätta kaebaja poolt vahetult enne kohtuistungit 26.03.2018 esitatud ülevaade Optimera Estonia AS arvete seotuse kohta konkreetsete objektidega arvestamata, kuivõrd tegemist on mõjuva põhjuseta hilinenult esitatud tõendiga. Kohtumenetluses kontrollitakse maksuotsuse õiguspärasust, mitte ei viida läbi isiku maksukohustuse täitmise õiguspärasuse kontrolli. Kohtu ülesanne ei ole koguda tõendeid maksuhalduri asemel ega tuvastada maksuhalduri eest maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid. MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Nimetatud sätte alusel saab arvestamata jätta sellised tõendid, mille fikseerimise ja säilitamise kohustus tuleneb MKS §dest 57 ja 58 või mis olid juba maksumenetluse ajal maksukohustuslasele kättesaadavad ning mille maksumenetluses esitamise vajadus pidi olema maksukohustuslasele mõistetav, kuid mille maksukohustuslane jättis pahatahtlikult esitamata (RKHKo 3-3-1-56-16, p-d 21-22). 11.2.2 Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldused Monolen OÜ arve-kviitungitel kajastatud kütuse soetamise kohta. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei ole tegelikult kütust saanud ega soetanud põhineb asjaolul, et puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, et Monolen OÜ arve-kviitungitel näidatud kütus oleks reaalselt kaebajani jõudnud. Kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väide, et kõnealust kütust soetati „Keila objekti fassaadi kütte jaoks (armeerimistööd)“ (vt 21.12.2015 ja 14.06.2016 seletused), ei ole leidnud kinnitust ning teisi kohti, kus kütust võidi kasutada või ladustada, kaebaja maksumenetluses välja ei toonud. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei kontrollinud kütusekulu vajalikkust ja kütuse kasutamist erinevate kaebaja objektide ja perioodide lõikes, on põhjendamatu. Olukorras, kus kaebaja ei esitanud maksuhaldurile andmeid vaidlusalustel arve-kviitungitel näidatud kütuse vastuvõtmise ja kasutamise kohta teistel objektidel, polnud maksuhalduril ka alust asuda seda kontrollima. Kuivõrd asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks Monolen OÜ arve-kviitungitel näidatud kütuse tegelik jõudmine kaebajani, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel ei ole tehinguid tegelikult toimunud. Kaebuses esitatud erinevad versioonid kütuse soetamise otstarbe kohta, ei ole maksuotsuse ümberlükkamiseks piisavad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.