Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1710
Haldusasi
OÜ Rivalte Transport kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/037586-14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Rivalte Transport, esindajad Meelis Järv ja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11. septembril 2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Rivalte Transport apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1710 muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-1710 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Rivalte Transport maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2014 – juuni 2016 ning kohustas 18.07.2017 maksuotsusega nr 12.2-5/037586-14 OÜ-d Rivalte Transport tasuma maksusumma 63 206,84 eurot. OÜ Rivalte Transport esitatud andmete kohaselt deklareeris äriühing KK-le palgatulu ja tööjõumakse perioodil juuni 2014 kuni veebruar 2015. Alates veebruarist 2015 on OÜ Rivalte Transport tasunud KK-ga seotud Kuuseoks OÜ poolt teenuse osutamise eest esitatud arveid. Samamoodi maksis OÜ Rivalte Transport kuni maini 2014 PP-le palka ning alates juulist 2014 on äriühing tasunud PP-ga seotud Petsimets OÜ esitatud arveid. MTA tuvastas, et OÜ Rivalte Transport ja Kuuseoks OÜ ning OÜ Rivalte Transport ja Petsimets OÜ vahelised teenuse osutamise lepingud (käsunduslepingud) olid näilikud. Tehingute tegelikust majanduslikust sisust tulenevalt oli tegemist OÜ Rivalte Transport ja vastavalt KK ning PP vaheliste töölepingutega. Sellele viitavad järgmised asjaolud: a) KK ja PP täitsid tööülesandeid isiklikult; b) töölepingud KK ja PP-ga kehtisid ka äriühingutele väljamaksete tegemise ajal; c) teenuse soetamine äriühingutelt ei olnud vajalik, kuna samasisulist tööd tegid füüsilised isikud töölepingu alusel; d) OÜ Rivalte Transport jaoks oli oluline saada harvesteri ja forvarderiga töötamist ning seadmete remonti vastavaid oskusi omanud füüsilistelt isikutelt, mitte äriühingutelt; e) soorituse sisu ei muutunud pärast käsunduslepingute sõlmimist; f) põhjendused käsunduslepingu sõlmimiseks ei ole usutavad; g) äriühingutel puudus võimalus osutada teenust ilma OÜ Rivalte Transport poolt liisitud harvesteri või forvarderita; h) äriühingud ei kandnud teenuse osutamisega seotud töövahendite kulusid; i) äriühingutel puudus vastutus masina kasutamise eest, kuid vastutus oli füüsilistel isikutel töölepingu alusel; j) masinate töötamise aeg sõltus OÜ Rivalte Transport töökorraldusest; k) äriühingud kasutasid teenuse osutamisel OÜ Rivalte Transport tugiteenuseid; l) OÜ Rivalte Transport ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahelisest lepingust lähtuvalt tuli teenust osutada oma tööjõu ja tehniliste vahenditega; m) töö seisnes jooksvate ülesannete täitmises; n) vastutus tööde teostamise ja kvaliteedi eest oli OÜ-l Rivalte Transport; o) soorituse mahu arvestamine jätkus endistviisi; p) töö tasustamine toimus töölepingute ja käsunduslepingute perioodil samadel alustel; q) teenuse osutamine toimus OÜ Rivalte Transport juhtimisel; r) töö teostamise järelevalve osas ei toimunud sisulisi muudatusi; s) äriühingute tegevus oli suunatud üksnes OÜ-le Rivalte Transport teenuse osutamiseks; t) OÜ Rivalte Transport ei nõudnud äriühingutelt töökeskkonna- ja tööohutusnõuete järgimist, vajalike juhenditega oli tutvunud füüsilised isikud kui OÜ Rivalte Transport töötajad. Äriühingute tehtud kulutusi on maksustamisel arvestatud. Käsunduslepingute vormistamisega saavutas OÜ Rivalte Transport maksueelise, sest sai teha töötajatele netoväljamakseid tööjõumakse tasumata ning sellega nende netotasu suurendada. OÜ Rivalte Transport oli teadlik, et tegemist on töölepinguga, mitte teenuse osutamise lepinguga. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel tuleb käsunduslepingud (teenuse osutamise lepingud) ümber kvalifitseerida töölepinguteks. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on eelnevat arvestades alusetu ning füüsilistele isikutele makstud töötasudelt tuleb tasuda tööjõumakse.
2(11)
3-17-1710
2.OÜ Rivalte tühistamiseks.
Transport
esitas
Tallinna
Halduskohtule
kaebuse
maksuotsuse
Maksuotsus ei ole kooskõlas MTA veebilehel avaldatud näilike töösuhete varjamise tuvastamise juhendiga (MTA juhend). Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ seaduslike esindajate 16.11.2016 seletuste kohaselt ei määranud kaebaja nende töötegemise aega, kohta ega viisi. Vastupidist ei nähtu ka kaebaja juhatuse liikme MJ 13.10.2016 seletustest. PP ja KK seletuste järgi saabusid töökäsud hoopis RMK-lt. Valdav osa MTA juhendi p-s 2 loetletud tunnustest oli kaebaja ning Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingutest ning viimaste äripraktikast tulenevalt täidetud. Teenuse osutamise lepingu p-de 5.1 ja 5.3 järgi lasus lepingupooltel vastutus kahju eest, mis tekitatakse teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Täidetud ei ole töösuhtele omane tunnus – töökorraldamine ja tööprotsessi juhtimine tööandjana käsitatava isiku poolt. Maksuotsuse p-s 3.3.2 on vääralt järeldatud, et kaebaja teavitamine tööst eemalejäämisest vastab pigem töölepingu tunnustele. Kuuseoks OÜ-ga ja Petsimets OÜ-ga sõlmitud lepingute p 3.1.2 näeb ette täitja kohustuse teavitada tellijat viivitamatult asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada kokkulepitud teenuse osutamist. Valdavalt maksis töövahendite eest kaebaja, kuid teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid soetasid omal kulul ka Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ. Kontrolliperioodil ei kuulunud KK ja PP organisatsiooni töötajate koosseisu ega allunud selle sisekorrale. Asjaolu, et inimlikust eksimusest või lohakusest jäid töötajate esitatud töölepingu ülesütlemise avaldused õigel ajal tähelepanuta ja lepingute lõpetamine vormistamata, ei väära tõsiasja, et pooled ei lugenud end enam töösuhtes olevaks ega täitnud töölepingu tingimusi. Paika ei pea MTA väide, et teenuse osutajad ei omanud töö tegemiseks vajalikke töövahendeid. Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ esindajate selgitustest nähtub, et teenuse osutamise kohta sõitmiseks kasutasid nad sõidukeid, mis ei kuulunud kaebajale, kandes nende kasutamisega seotud kulud, samuti kandsid äriühingud teenuse osutamiseks vajaliku tööriietuse soetamise ja tööjõukulud. Kuuseoks OÜ ostis teenuse osutamiseks kasutatava masina remontimiseks vajaliku elektrilise määrdepritsi. Kaebajal ei olnud põhjust sõlmida väidetavalt näilikke teenuse osutamise lepinguid endiste töötajatega seotud äriühingutega maksueelise saamise eesmärgil, kuna teenuse ostmisega seotud kulu oli lõpptulemusena suurem kui varasem tööjõukulu koos maksudega. Vastustaja jättis selgitused võtmata Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ esindajatega peamiselt suhelnud kaebaja juhatuse liikmelt HV-lt, minnes vastuollu MKS § 11 lg-ga 1 ja § 59 lg-ga 1. Ebaõige on maksuotsuse väide, et kaebaja ja RMK vahel sõlmitud lepingu alusel ei saanud kaebaja allhankijaid kasutada.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, lisades maksuotsuse põhjendustele järgmist. MTA juhendis on toodud kohtupraktikast tulenevad näited, mis aitavad eristada erinevaid töösuhte liike. Iga töösuhet tuleb hinnata vastavalt selle iseloomule ja läheneda asjale sisuliselt. Maksuhaldur lähtus tegeliku töösuhte tuvastamisel järgnevast skeemist. Rivalte Transport OÜ ja RMK vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kaebaja pakub RMKle raielankide ülestöötamise teenust ehk korraldab enda tehnika ja tööjõuga metsa raie ja äraveo. Tööde teostamise asukoht ning vajalikud andmed edastas RMK harvesteris või forvarderis asuvasse kompuutrisse ehk kaebajale. Tehnika olemasolu transporditeenuse osutamiseks tagas kaebaja. Tehtud töö mahtu arvestati selliselt, et harvester mõõtis, salvestas ja saatis andmed ise RMK-le, forvarderi puhul pidas selle operaator elektroonset arvestust, mis edastati iga tööpäeva lõpus RMK-le. Tehnikat kasutasid kokku lepitud graafiku alusel lisaks KK-le ja PP-le erinevad kaebaja töötajad. Seega seisnes vaidlusalune töö kaebaja ja RMK vahel sõlmitud lepingu täitmise tarbeks kaebajale kuuluva tehnikaga opereerimises. Kui 3(11)
3-17-1710 tehnika operaator teeb tööd kaebaja teiste töötajatega kokku lepitud graafiku alusel, kaebaja ja RMK vahel kokku lepitud kohas ja tingimustel ning kaebaja tehnikaga, ei ole tegemist tööandjast sõltumatu sooritusega. Füüsilisest isikust operaator on kaebajast ehk tööandjast ja tööandja ning kolmanda isiku vahelistest kokkulepetest sõltuvuses määral, mis on pigem iseloomulik töölepingule. Kaebaja on ise varem pidanud sama tööd Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ esindajate puhul töölepingu alusel töötamiseks. Samuti teevad kaebajale samasisulist tööd teised füüsilised isikud, kellega on sõlmitud tööleping. Seega näitab kaebaja praktika, et tavapäraselt vormistatakse sellises olukorras tööleping, mitte käsundusleping. Kirjeldatud tööle ei ole antud kohane õiguslik vorm, kuna töölepingu asemel on vormistatud käsundusleping. Tööandajaga varem töölepingulises suhtes olnud tehnika operaatoritest füüsiliste isikutega lõpetati ühel hetkel töölepingud ja töösuhet jätkati käsunduslepingu alusel nendele samadele füüsilistele isikutele kuuluvate äriühingutega. Töö sisu jäi samaks. KK ja PP töökorralduse osaline muutus on tõendamata. Isegi kui mingis osas ülesanded muutusid, siis põhiosas jäi töö sisu samaks – harvesteriga või forvarderiga opereerimine. Mis puudutab tööle minekut ja sealt koju tulekut, siis on Eestis tavapärane, et hoolimata töökoha asukohast sinna õigeks ajaks jõudmise eest tasu ei saa. Praktikas on aktsepteeritav, kui teatud olukordades kannab töötamiseks vajalikud kulud töötaja ja tööandja hüvitab need hiljem. Seda asjaolu on maksuhaldur maksukohustust vähendava argumendina arvesse võtnud. Samuti ei muuda töölepingut käsunduslepinguks väide, et Kuuseoks OÜ-le ja Petsimets OÜ-le läks üle kogu vastutus. Enda töö eest vastutasid töölepingu alusel ka KK ja PP. Pärast käsunduslepingute sõlmimist vastutus pigem hägustus. KK ja PP-ga sõlmitud töölepingud kehtisid edasi ka ajal, mil leidis aset väidetav käsunduslepingu alusel teenuse osutamine. Mõlema töösuhte vormi muutnud isiku puhul jäid paralleelselt uute kokkulepetega kehtima ka varasemad kokkulepped, mis ilmestab seda, et tööandjal ei olnud sisuliselt vahet, kuidas kokkulepped vormistatakse, kuna töö sisu jäi samaks. Tööjõumaksudest kõrvalehoidumine seisnes selles, et füüsilisest isikust töötajad lasid oma töötasu kanda enda äriühingu pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja vahel oli töölepingu asemel vormistatud äriühingute vaheline teenuse osutamise leping. Sellega sai töötaja tööjõumaksude võrra suurema summa enda äriühingu käsutusse, mis oligi maksueelis.
4.Tallinna Halduskohus jättis 09.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, nõustudes maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud (MKS § 150 lg 1). Kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ja täiendavalt kogutud tõendid (sh tunnistajate ütlused) ei lükka maksuotsuses tehtud järeldusi ümber. Töölepingute lõpetamata jätmine ei ole asja lahendamiseks määrav, kuna maksuhaldur oleks saanud jõuda samale järeldusele ka olukorras, kus töölepingud oleksid formaalselt lõpetatud enne käsundussuhte algust. Maksuhaldur on lugenud poolte vahelise õigussuhte õigesti töösuhteks. Kohtu veendumust kinnitavad järgmised asjaolud: a) kontrolliperioodil oli kaebaja PP ja KK äriühingute ainus klient. KK ja PP olid oma äriühingute ainsad töötajad. Äriühingud loodi spetsiaalselt kaebajale teenuste osutamiseks. Üleminek töösuhtelt käsundussuhtele toimus PP-l ja KK-l samaaegselt; b) igakuised arved ja arvestuspõhimõtted oli käsunduslepingute ajal samad, mis varem töösuhte ajal, st arvestus käis tihumeetri põhiselt (tükitöö, kus tööaeg ei olegi oluline) või remonditöötundide alusel; c) tööülesanded anti käsunduslepingute alusel edasi samamoodi nagu varem töölepingute alusel, st tööülesanded tulid otse harvesteri pardaarvutisse, töötajad pidasid ise elektroonilist arvestust töö üle (forvarder) või arvestas tööd pardaarvuti (harvester). Vahetu suhtlus tööandjaga ei olnudki 4(11)
3-17-1710 tavaliselt vajalik; d) peale mõne mitteolulise erandi maksis töövahendite eest kaebaja. Harvester ja forvarder olid kaebaja omad ja neid kasutasid peale KK ja PP ka teised kaebaja töötajad. Tööriided hangivad töötajad tihtipeale ise, samuti ei ole eriline see, kui töötaja maksab ise oma kvalifikatsiooni tõstva koolituse eest. Tööle sõiduks kasutataksegi reeglina oma sõidukit ja tasutakse ka kütuse eest ise. Tunnistajad KK ja PP ei andnud istungil sellist tõendusteavet, mis muudaks maksuotsuse järeldused vääraks. Mõlema tunnistaja ütluste pinnalt saab metsaraiesektori eripärasid arvestades (nt hooajatöö) järeldada, et PP ja KK olid kaebaja töötajad. Teiselt kaebaja juhatuse liikmelt HV-lt selgituste võtmine oleks muutnud kogutud tõendid laiapõhjalisemaks, ent nende selgituste puudumine ei muuda maksuotsust muid tõendeid arvestades õigusvastaseks. Kaebaja ei ole taotlenud HV tunnistajana ülekuulamist. PP ja KK selgitused HV rollist kaebaja esindajana on kooskõlas ja annavad nende vahelistest käsuliinidest ja tööjaotusest piisavalt hea ülevaate. Väide, et RMK-ga sõlmitud leping ei võimaldanud kaebajal allhankijate kasutamist, oli ekslik, kuid see ei mõjuta kokkuvõttes vaidlusaluste töösuhete sisu ja neile antud õiguslikku hinnangut. Lepingus oli kohustus teavitada hankijat allhankijate kasutamisest, mida kaebaja ei teinud. MTA juhend on abistav ja seal toodud loetelu ei ole ammendav. Teenuse näiline osutamine osaühingu kaudu võimaldas kaebajal jätta PP ja KK tasudelt tööjõumaksud maksmata ja maksta selle arvelt neile kõrgemat töötasu. Riigikohus on analüüsinud sel teel maksueelise saamist asjades nr 3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15 ja 3-3-1-12-15. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ Rivalte Transport palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebuse lisades 9–22 ja 31.10.2017 seisukoha lisades 1–4 esitatud tõendid ning neil põhinevad kaebuse väited on jäänud täielikult hindamata, kuigi halduskohus pole neid tõendeid pidanud ebausaldusväärseks või asjasse mittepuutuvaks. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleks halduskohtu otsus tühistada. MTA juhend on küll soovituslik, kuid käesolevas asjas ei ole juhendist ja kohtupraktikast tulenevaid kriteeriume üldse analüüsitud. Juhendis loetletud 7-st kriteeriumist on praegu täidetud 1. Kaebaja on välja toonud juhendis märgitud tunnused, mis on iseloomulikud just teenuse osutamisele: ettevõtja muretseb ise töövahendid (v.a konkreetsel juhul harvester ja forvarder ning nende kasutamiseks vajalik kütus ja määrded); hoolitseb ise oma töövoo leidmise eest; saab tasu vaid kvaliteetse töö eest ja parandab vead üldjuhul oma vahendite arvelt; koolitab ja sertifitseerib end ise; hoolitseb raamatupidamise ja personali eest; katab tööseisaku kulud; katab ise puhkusetasu ja haiguspäevade kulud; maksab ise oma hüvede eest; ei saa koondamistasu ega oma muid töötaja õigusi. Halduskohtu käsitus maksueelisest ei ole õige. Kui maksueelis seisnes selles, et kaebaja sai näiliku tehingu varjus teha töötajatele netoväljamakseid tööjõumakse tasumata ning selle arvelt nende töötasu suurendada, on tegeliku majandusliku eelise saajaks hoopis KK ja PP nende juhitavate äriühingute kaudu. Kaebaja jaoks olid teenuse osutamise lepingute alusel tasutud summad suuremad, kui varem KK-le ja PP-le töötasuna makstud summad ning sellelt arvestatud tööjõumaksud. Seega puudus kaebajal motivatsioon näilike tehingute tegemiseks. Kõik pooled kinnitavad, et initsiatiiv teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks tuli KK-lt ja PPlt. Halduskohus ei ole neid tõendeid hinnanud. MTA on märkinud, et Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ pangakontole üle kantud summadest arvestati maksusumma määramiseks maha KK-le ja PP-le makstud töötasu koos tööjõumaksudega. Nimetatud äriühingute kontrolliperioodi aegsest maksuarvestusest nähtub 5(11)
3-17-1710 samuti töötasu maksmine KK-le ja PP-le, mida maksuhaldur ei ole korrigeerinud. Kuna Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ ainuke partner oli MTA seisukoha järgi kaebaja, laekusid kõik summad neile kaebajalt. Seega on MTA seisukoht vastuoluline, sest töötajale tehtud väljamakseid aktsepteeritakse nii teenuse osutaja kui ka teenuse saaja tasandil. KK ei olnud Kuuseoks OÜ ainus töötja, vaid seal töötas ka IS. Kuuseoks OÜ-d ja Petsimets OÜ-d ei loodud spetsiaalselt kaebajale teenuse osutamiseks. Kaebaja esitas maksuhaldurile Kuuseoks OÜ 09.09.2016 ja 27.09.2016 arved, mille järgi osutas äriühing vahetult pärast kontrolliperioodi teenust kolmandale isikule. PP selgitas, et Petsimets OÜ plaanib tegevust laiendada ja asuda tegelema kuusetaimede istutamisega ning on selle tarbeks soetanud traktori ja mullafreesi. PP ja KK ei läinud töösuhtelt käsundussuhtele üle samaaegselt, vaid 8-kuuse vahega. Halduskohus tõi välja, et igakuised arved ja arvestuspõhimõtted ei muutunud, kuid jättis tähelepanuta PP 16.11.2016 seletuse, et pärast töölepingu alusel töötamise lõpetamist toimusid tema töökorralduses muudatused – PP käis vähem tööl ega remontinud enam teisi kaebaja kasutatavaid masinaid peale selle, millega ta tööd tegi, ning sedagi remontis ta vaid kaebaja korralduse alusel. Töölepinguga töötamise ajal maksti PP-le miinimumpalka isegi siis, kui tööd ei olnud. Teenuse osutamise puhul ei esitatud suvel arveid. Ka KK selgitas kohtuistungil, et tema töökorralduses toimus muudatusi. Väär on halduskohtu väide, et harvester ja forvarder olid kaebaja omad – need olid liisitud kapitalirendi tingimustel. Halduskohus märkis, et tööülesannete andmine jäi käsunduslepingu alusel samaks ning vahetu suhtlus tööandjaga ei olnudki tavaliselt vajalik. Kaebaja leiab, et selline iseseisvuse määr on pigem omane käsunduslepingule. KK ja PP ei osalenud kontrolliperioodil töötajatena kaebaja ettevõtte tegevuses, sh ei järginud kaebaja töökorralduslikke reegleid ega ametijuhendit, ei osalenud kaebaja korraldatud üritustel jne. Nende tööaeg ei olnud kaebajaga kokku lepitud, tööülesandeid andis RMK praaker ja suhtlemine tellija esindajaks oleva kaebaja esindajaga oli harv, piirdudes masina remondi teemaga. Halduskohus pidas tavapäraseks, et tööriideid hangivad töötajad ise, kuid praktikas hüvitab tööandja enamasti siiski tööriiete kulud, samuti katab koolituse kulud. Halduskohtu etteheide, et kaebaja pole taotlenud oma juhatuse liikme HV tunnistajana ülekuulamist, on põhjendamatu, sest HKMS § 64 järgi ei saanudki kaebaja seda teha. Maksuhaldurile oli teada, et HV võib anda seletusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, kuid jättis HV-lt seletuse võtmata, rikkudes uurimispõhimõtet.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja märgib täiendavalt järgmist. Kuna kaebuses korrati kontrollaktile esitatud eriarvamuse seisukohti, maksuotsuses oli neile juba vastatud ja halduskohus nõustus maksuhalduri põhjendustega, oli HKMS § 165 lg-le 2 tuginemine õiguspärane. Kaebuse lisades 9–22 esitatud tõendeid on maksumenetluses analüüsitud. Kaebaja 31.10.2017 seisukoha lisades 1–4 esitatud tõenditele kohtuotsuses hinnangu andmata jätmine ei muuda lõpptulemust ega ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja tõlgendus MTA juhendist ei ole kooskõlas selle eesmärgi ja mõttega. Juhendis on toodud üldised näited, mida saab kasutada abivahendina õigussuhete liikide eristamisel, kuid juhendis loetletud tunnuse esinemine ei tähenda tingimata, et tegemist on konkreetset liiki õigussuhtega. Tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlaks tegemiseks tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid ja tõendeid kogumis. Vaidlustatud maksuotsuses ongi MTA seda teinud. 6(11)
3-17-1710 Kaebaja käsitus maksueelisest on vastuolus Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-3-1-25-15 (p 12). Kaebaja on ise väitnud, et harvesteri ja forvarderi juhtidest on puudus, millest saab järeldada, et kaebajale oli oluline PP ja KK motiveerimine. Teenuse osutamise sõlmimisega tekitatigi olukord, kus tööjõumaksude maksmata jätmise arvelt suurenesid isikutele ülekantavad summad. Kui kaebaja oleks tõstnud PP ja KK töötasu, oleks sellega suurenenud ka kaebaja kulud tööjõumaksudele. Maksumenetluses on tuvastatud, et kontrolliperioodil moodustus Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ käive üksnes kaebajale osutatud teenustest. Sellest saab järeldada, et mõlema äriühingu loomise eesmärk oli kaebajale teenuse osutamine. Kuuseoks OÜ ütles suulises seletuses, et IS tegi metsahooldustöid, kuid ei osutanud neid kaebajale ning kaebajale osutas isikuliselt teenust vaid KK. See seab kahtluse alla IS tegeliku töötamise Kuuseoks OÜ-s. Kaebaja esitatud Kuuseoks OÜ arved jäävad kontrolliperioodist välja ning neist ei saa teha järeldusi maksuotsusega hõlmatud tehingute kohta. Asjaolul, et halduskohtu otsuse põhjenduste järgi olid teenuse osutamiseks kasutatud harvester ja forvarder kaebaja omandis, kuid tegelikult olid liisitud, ei ole sisulist tähtsust. Oluline on, et masinad organiseeris PP-le ja KK-le töö tegemiseks kaebaja, kes kandis kõik masinatega seotud kulud, ning masinaid kasutasid ka kaebaja enda töötajad. Maksuhaldur ei pidanud HV-lt seletuse võtmist põhjendatuks ning on seda maksuotsuses piisavalt selgitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
8.Vastustajal on õigus, et MTA juhend (vt https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaivekasum/muudatused/tegeliku-toosuhte-varjamine) on soovituslik ja konkreetse õigussuhte liigitamisel töösuhteks või teenuse osutamiseks tuleb arvestada asjaolusid ja tõendeid kogumis, sh iga konkreetse juhtumi eripärasid, et tagada tehingu maksustamine vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule.
9.Käesoleva asja eripäraks oli see, et kaebaja ja RMK olid sõlminud töövõtulepingu (I kd, tl 91–101), mille kohaselt osutas kaebaja RMK-le 01.01.2013–30.06.2018 raielankide ülestöötamise teenust (korraldas enda tehnika ja tööjõuga metsa raie ja äraveo). Praktikas oli teenuse osutamine korraldatud selliselt, et RMK edastas tööde teostamise asukoha ja muud vajalikud andmed kaebaja poolt liisitud harvesteris või forvarderis asuvasse pardaarvutisse ning nende masinate operaatorid suhtlesid tööga seotud küsimustes RMK praakeriga. Tehtud töö mahtu arvestati nii, et harvester mõõtis, salvestas ja saatis andmed ise RMK-le ning forvarderi puhul pidas selle operaator elektroonset arvestust, mis edastati iga tööpäeva lõpus RMK-le. Seega said kõik harvesteri ja forvarderi operaatorid kogu kontrolliperioodi vältel raielankide ülestöötamisega seotud konkreetseid tööülesandeid RMK-lt, kes pidas ka arvestust nende täitmise üle ja kontrollis operaatorite töö kvaliteeti. PP ja KK tegid esialgu masinaoperaatori tööd töölepingu alusel ning teised forvaderi ja harvesteri operaatorid, kes tegid sama tööd kui PP ja KK, olid kogu kontrolliperioodi kaebaja töölepingulised töötajad. Seega pidas kaebaja ise seda õigussuhet töölepinguliseks suhteks. Masinate remondi teemal suhtlesid PP ja KK kogu kontrolliperioodi vältel kaebaja juhatuse liikme HV-ga vastavalt vajadusele ning pole tõendatud, et ka selles osas oleks kaebaja poolses tööprotsessi juhtimises ja kontrollis toimunud mingeid märkimisväärseid muudatusi. Seega ei saa pelgalt KK ja PP iseseisvuse määr olla käesolevas asjas õigussuhete liigitamisel otsustavaks kriteeriumiks.
7(11)
3-17-1710
10.Kaebaja toob välja, et Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ hoolitsesid ise oma töövoo leidmise eest ning PP ja KK olid äriühingu kaudu teenust osutades oma töö korraldamisel varasemast vabamad. See räägib kaebaja arvates õigussuhte teenuse osutamise lepinguks liigitamise kasuks. Maksuhaldur on Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ käibedeklaratsioonide ning majandusaasta aruannete põhjal tuvastanud, et kontrolliperioodil osutasid need äriühingud teenust ainult kaebajale. Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ nimel tegid kaebajale tööd KK ja PP isiklikult (vt äriühingute 16.11.2016 seletused, I kd, tl 74 ja 77). Poolte seletustest tuleneb, et kogu kontrolliperioodil toimus harvesteri ja forvarderi opereerimine vahetustega ning töögraafikusse kanti kõigi operaatorite, sh PP ja KK töövahetused (I kd, tl 75 ja 78). Graafiku jooksvas muutmises leppisid PP ja KK kokku kaebaja töötajatega (oma paarilistega, kes opereeris sama masinat) ning mõnikord tehti seda ka suuliselt. Konkreetsed tööülesanded, nagu kohus eespool märkis, tulid kõigile forvarderi ja harvesteri operaatoritele RMK-lt, st PP ja KK ei saanud ise otsustada raielankide ülestöötamisega seotud töö tegemise koha ega sisu üle. Masinate parandamine toimus vastavalt vajadusele. Kuna kaebaja ei esitanud maksuhaldurile täpsemat arvestust selle kohta, kui suure osa PP kui töötaja töötasust moodustas remonditöö, puudub võimalus kontrollida väidet, et Petsimets OÜ kaudu teenust osutades tegeles PP varasemast rohkem metsaveo ja vähem remonditöödega. Petsimets OÜ koostatud arvetelt ja töölehtedelt ei nähtu, milliseid masinaid PP remontis (kirjas on vaid remonditunnid), seega on tõendamata, et PP remontis äriühingu nimel teenust osutades üksnes seda masinat, millega ta ise töötas. Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et pärast Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga lepingu sõlmimist hoolitsesid Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ või KK ja PP ise oma töövoo leidmise eest ning olid oma töö korraldamisel oluliselt vabamad kui töölepinguga töötades.
11.Maksumenetluses on tuvastatud, et Petsimets OÜ tegi kontrolliperioodil kulutusi tööriistade soetamiseks ning Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ soetasid tööriideid. Enda töövahendite soetamine võib iseenesest rääkida õigussuhte teenuse osutamiseks liigitamise kasuks. Käesolevas asjas tuleb aga arvestada, et väidetava teenuse osutamise peamisteks töövahenditeks olid forvarder ja harvester. Puudub vaidlus, et need masinad oli liisinud kaebaja ning kaebaja soetas oma kulul ka masinate kasutamiseks vajaliku kütuse, määrde, õli jms, samuti korraldas oma kulul masinate transpordi ühel langilt teisele ning töövahendite hoolduse ja remondi. Masinaoperaatorid, sh PP ja KK, tegid ise masinate juures vaid väiksemaid töid, kasudes seejuures kaebajale kuulunud tööriistu (I kd, tl 74–75 ja 78). Kaebaja juhatuse liikme MJ 13.10.2016 seletuse järgi ei tagastanud PP ja KK kaebajale pärast Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga teenuse osutamise lepingu sõlmimist tööriideid ega muid töövahendeid peale harvesteri ja forvarderi (I kd, tl 80–84). OÜ Petsimets raamatupidaja on 20.01.2017 e-kirjas (IV kd, tl 44) selgitanud, et osa töövahendeid (puulõhkuja, traktor, võsatrimmer, saag, mullafrees) on äriühing soetanud põhjusel, et OÜ Petsimets plaanib tegevust laiendada ja pakkuda metsatöödega seotud teenuseid ka teistele klientidele, s.o kõik tööriistad ei ole seotud kaebajale teenuse osutamisega. Eelnevat arvestades ei ole käesolevas asjas täiendavate tööriistade või väheses ulatuses tööriietuse soetamisel määravat tähtsust.
12.Kaebaja väitel räägib õigussuhte teenuse osutamise lepinguks kvalifitseerimise kasuks see, et Kuuseoks OÜ tasus KK harvesterijuhi sertifikaadi saamise ja Petsimets OÜ tasus PP Luua Metsakooli koolituse eest. MJ 13.10.2016 seletusest selgub aga, et kaebaja ei võimaldanud KK-le ja PP-le mingeid koolitusi ega täiendõpet ka sel ajal, kui nad olid formaalselt kaebaja töötajad (vt küsimused nr 35 ja 77). Seega ei saa väita, et täiendõppe kulude kandmisel oleksid poolte vahelised suhted pärast teenuse osutamise lepingute sõlmimist muutunud.
8(11)
3-17-1710
13.Kaebaja arvates viitab teenuse osutamise lepingule asjaolu, et Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga sõlmitud lepingu järgi maksis kaebaja neile tasu vaid kvaliteetse töö eest ning vead tuli parandada teenuse osutajate vahendite arvelt. Ringkonnakohus leiab, et selline kokkulepe ei ole tõepoolest iseloomulik töölepingulisele suhtele. Samas on nii kaebaja kui ka PP ja KK maksumenetluses kinnitanud, et seda sätet praktikas ei kasutatud (I kd, tl 75 ja 81). Lisaks selgub kaebaja juhatuse liikme MJ 13.10.2016 seletusest, et kaebaja ei kontrollinudki tegelikult Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ teenuse kvaliteeti, vaid seda hindas kaebajaga sõlmitud lepingu kohaselt üksnes RMK. Seetõttu ei räägi pelgalt lepingutes sisalduv formaalne tingimus õigussuhete teenuse osutamiseks liigitamise kasuks.
14.Maksuhaldur on tuvastanud, et töö mahu arvestamine ja töö tasustamine toimus kogu kontrolliperioodil samadel alustel (vt kontrollakti lk 10 ja 24). Kaebaja ja RMK koostasid langi lõpetamisel tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid, kuid kaebaja ning Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ akte ei koostanud (I kd, tl 81). Kuna RMK pidas teostatud tööde üle arvestust masinapõhiselt ja masinaga töötasid ka kaebaja enda töötajad, toimus konkreetse masinaoperaatori töö mahu arvestus operaatori enda peetud tabeli järgi. KK ja PP tasu sõltus kogu kontrolliperioodi jooksul ühtemoodi töötulemustest (harvesteriga lõigatud või forvarderiga kokku veetud tihumeetritest ning masina remondi tundide arvust), arvestades kokkulepitud tunnihindasid. On tõsi, et kaebaja ei maksnud Kuuseoks OÜ-le ja Petsimets OÜle tasu suvel, kui metsatöid ei tehtud ning see ei ole töölepingulisele suhtele omane. PP on sellega seonduvalt öelnud, et töölepinguga töötamise ajal tegi ta raierahu ajal remonditöid ja kui raierahu kestis, kuid tööd ei olnud, maksti talle miinimumpalka (III kd, tl 142). KK on aga sama olukorra kohta öelnud, et temal oli raierahu ajal puhkus ning kui raierahu kestis kauem, oli ta edasi palgata puhkusel (III kd, tl 69). Kõiki tuvastatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei anna ainuüksi see siiski alust pidada poolte vaheliste suhete töösuhteks liigitamist vääraks, arvestades muu hulgas, et äriühingutele makstavad igakuised summad olid suuremad kui varem PP-le ja KK-le igas kuus makstavad töötasud (vt tabelid kontrollakti lk 2–3 ja 16).
15.Kaebaja väidab, et PP ja KK ei osalenud pärast Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga lepingute sõlmimist enam kaebaja korraldatud koosolekutel ega üritustel. Puuduvad aga tõendid, et nad oleksid seal osalenud ka töötajatena. Poolte seletustest tuleneb, et suhtlemine oli tööalane ja RMK lepingu täitmise ajal toimus suhtlust üldse harva ning pärast Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga lepingu sõlmimist suhtlemises muudatusi ei toimunud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul viitab näilike tehingute tegemisele asjaolu, et Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ-ga sõlmitud lepingud on üsna üldsõnalised. Näiteks ei ole neis mingeid kokkuleppeid äriühingutele teenuse osutamiseks harvesteri ja forvarderi üleandmise ning masinate võimaliku rikkumisega seotud vastutuse kohta (kuigi vastutust puudutavad kokkulepped olid olemas PP ja KK töölepingutes). See olnuks aga loogiline, arvestades, et kaebaja andis teenuse osutajale kasutada kallihinnalise tehnika, mida kasutasid paralleelselt ka kaebaja enda töötajad. Lepingutes puuduvad kokkulepped ka tööde täpsema korralduse, masinate kütuse ja remondi kulude katmise vms teenuse osutamise käigus tekkivate kulude jaotuse kohta. Seda võinuks tavapärastel tingimustel tehtud tehingu puhul eeldada, sest üldjuhul muretseb teenuse osutaja ise töövahendid ja katab nendega seotud kulud, kuid käesolevas asjas jäid kõik harvesteri ja forvarderiga seotud kulud kaebaja kanda. Lisaks on maksuhaldur kaebaja ja RMK vahelist lepingut ning kaebaja ja tema alltöövõtjate vahelisi lepinguid võrreldes tuvastanud, et kaebaja kohustused RMK ees olid palju ulatuslikumad, kui Kuuseoks OÜ-le ja Petsimets OÜ-le teenuse osutamise lepinguga üle anti (vt kontrollakti lk-d 9 ja 22). Tavapärases majandustegevuses tuleb pigem eeldada, et alltöövõtjate kasutamise korral maandatakse temaga sõlmitud lepingus ka selle mittenõuetekohasest täitmisest tulenevad riskid. Kaebaja ei teavitanud ka RMK-d alltöövõtja kasutamisest, kuigi kaebaja ja 9(11)
3-17-1710 RMK vaheline töövõtuleping kaebajat selleks kohustas. RMK arusaamise kohaselt osutas teenust ainult kaebaja ja lepingu täitmise aja jooksul ei toimunud lepingu täitmisel ega suhtlemisel mingeid muudatusi (III kd, tl 149). MTA on tuvastanud ka selle, et kaebaja jaoks oli oluline saada teenust just KK-lt ja PP-lt kui füüsilistelt isikutelt, kelle kvalifikatsioon ja tööoskused olid talle varasemast teada, ning üheltki teiselt äriühingult teenuse osutamiseks pakkumist ei küsitud (vt kaebaja 13.10.2016 seletus). Teised harvesteri ja forvarderi operaatorid, kes tegid sisuliselt sama tööd kui KK ja PP, jätkasid kogu kontrolliperioodil töölepingu alusel töötamist. Seega ei olnud kaebaja poolt tegemist oma tegevuse põhimõttelise ümbermõtestamise ja -korraldamisega selliselt, et töötajate omamise asemel asutakse raie- ja remonditeenust sisse ostma.
17.Eespool öeldu valguses on maksuhaldur põhjendatult ühe tehingute näilikkusele viitava asjaoluna välja toonud ka KK ja PP töölepingute lõpetamisega seotud asjaolud. Kaebaja sõlmis nimetatud isikutega 15.10.2007 töölepingud määramata ajaks (I kd, tl 184 ja II kd, tl 15). PP töölepingule on märgitud lõpetamise ajaks 19.01.2015 ning KK omale 25.03.2016, aluseks mõlema isiku sama kuupäeva avaldused. Puudub aga vaidlus, et kaebaja sõlmis teenuse osutamise lepingud Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ-ga juba 01.07.2014 ja 01.02.2015. Seega kehtisid üheaegselt nii KK ja PP töölepingud kui ka nende juhitavate äriühingutega sõlmitud teenuse osutamise lepingud. Kuigi lepingud võisid tõepoolest jääda õigeaegselt lõpetamata lihtsalt hooletusest, viitab see kaudselt siiski asjaolule, et kaebaja ning PP ja KK jaoks ei olnud formaalsustel suuremat tähtsust, sest töö sisus ja töökorralduses tegelikult midagi olulist ei muutunud.
18.Kaebaja heidab halduskohtule ette kaebaja poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõenditega arvestamata jätmist. Kaebuse lisad 9–22 on osa maksutoimikust ja nendega on maksuotsuse tegemisel arvestatud. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja 31.10.2017 seisukoha lisades esitatud tõendite kohta, kuid selle menetlusvea saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Lisad 1 ja 2 on kaebaja 04.08.2017 selgitustaotlus ja MTA 31.08.2017 vastus (IV kd, tl 72–131). Nimetatud kirjavahetus, mis puudutab eelkõige MTA juhendi rakendamist, toimus pärast vaidlustatud maksuotsuse tegemist ega saa seetõttu selle õiguspärasust mõjutada. MTA juhendiga seonduvat on kohus selgitanud eespool. Kaebaja 31.10.2017 seisukoha lisades 3 ja 4 on Kuuseoks OÜ 09.09.2016 ja 27.09.2016 arved (IV kd, tl 132–133), millega kaebaja soovib tõendada, et Kuuseoks OÜ on tegutsev äriühing ja osutas teenust ka teistele äriühingutele peale kaebaja. Need kontrolliperioodist väljuvad tõendid ei lükka ümber maksuotsuse väidet, et Kuuseoks OÜ loodi kaebajale teenuse osutamiseks ja kontrolliperioodil oli tema ainsaks tehingupartneriks kaebaja.
19.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette HV-lt seletuste võtmata jätmist. Pole vaidlust, et PP ja KK suhtlesid tehnika remondiga seoses kaebaja juhatuse liikme HV-ga. PP ja KK seletused on selles osas üldjoontes kattuvad ning maksuotsuses on nendega arvestatud. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mida maksuhaldur oleks pidanud HV-lt asja õigeks lahendamiseks küsima, ega ole neid selgitanud ka omal algatusel. Seetõttu puudub alus arvata, et HV-lt selgituste võtmine oleks mõjutanud asja lahendamist.
20.Kõike eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et kaebaja lepingud Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ-ga olid näilikud ning tegelikult jätkasid pooled varem sõlmitud töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist.
21.Maksuhalduri käsitus maksueelisest vastab Riigikohtu praktikale sarnastes asjades, s.o näiliku tehingu eesmärk oli jätta tööjõumaksud maksmata ja suurendada nõnda töötaja käsutusse antavaid rahalisi vahendeid (vt 12.05.215 otsus nr 3-2-1-82-14, 11.09.2015 otsus nr 3-3-1-25-15 ja 06.10.2015 otsus nr 3-3-1-12-15). Apellatsioonkaebuses on kaebaja väitnud, et 10(11)
3-17-1710 teenuse osutamise leping oli tema jaoks majanduslikult ebasoodsam, kui PP-le ja KK-le töötasu maksmine koos tööjõumaksudega, kuid 13.10.2016 maksuhaldurile antud seletustes on MJ, vastupidi, välja toonud, et teenuse osutamise lepingute sõlmimine oli kaebajale kasumlikum (I kd, tl 84). Kaebaja väitis maksuhaldurile, et kontrolliperioodil oli harvesteri ja forvarderi operaatori järele tööturul suur nõudlus. Selline olukord toob reeglina tööandjatele kaasa surve palkade tõstmiseks. Kaebaja saigi Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ-ga sõlmitud näilike lepingute abil suurendada KK-le ja PP-le makstavat netotöötasu tööjõumaksude võrra, kuna teenuse osutamise lepingu puhul ei ole tööjõumaksude tasumise kohustust. Kuna selliseid tehinguid saavad pooled teha ainult teadlikult, ei ole maksustamise seisukohast tähtis, kumb pool selliste tehingute tegemiseks ettepaneku tegi. Kui tegelikud tehingud vastasid töölepingulistele suhetele, tuleb töötajatele tehtud töötasu väljamaksetega seotud maksukohustusi kanda kaebajal. Kaebaja kohustus ei ole seejuures sõltuvuses sellest, kas ja kui palju Kuuseoks OÜ ja Petsimets OÜ on oma töötajatega seonduvalt makse maksnud. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas maksuhaldur on nende äriühingute suhtes kontrolli läbi viinud või kas need äriühingud on oma maksudeklaratsioone kaebajaga tehtud tehingutega seonduvalt parandanud. Topeltmaksustamise vältimise võimalusi selgitas Riigikohus otsustes nr 3-2-1-84-14 (p 42) ja 3-3-1-12-15 (p 20), märkides muu hulgas, et füüsilise isiku palgatuluks ümber hinnatud raha osas, mis on laekunud äriühingule, võib füüsilisel isikul tekkida nõudeõigus ning raha füüsilisele isikule tagastamine ei too kaasa täiendavaid maksukohustusi. Deklareerimisele kuuluva töötasu täpsema metoodika osas ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid esitanud (vt kontrollakti lk 15 ja 28).
22.Kõike eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur on Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ-ga sõlmitud lepingud õigesti ümber kvalifitseerinud PP ja KK-ga sõlmitud töölepinguteks. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut arvesse ning varjatud tehingu puhul kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Seega tuleb kaebajal tasuda tööjõumaksud ning tal puudub õigus Petsimets OÜ ja Kuuseoks OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
23.Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.