kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.06.2018 otsuse nr 121-18/192627 ja Päästeameti 28.05.2018 otsuse, millega lükati osaühing CORNETTE-KG pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks osaühing PERIMEX pakkumus, tühistamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing CORNETTE-KG, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja (hankija) – Päästeamet, volitatud esindaja Triinu Matso Kolmas isik – osaühing PERIMEX,
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.09.2018. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeamet avaldas 30.12.2017 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena
läbiviidava riigihanke „Termokaamera komplektide ostmine“ (viitenumber 192627) kohta ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (29.01.2018) esitasid pakkumuse osaühing PERIMEX ja osaühing CORNETTE-KG.
2.Päästeamet tegi 22.03.2018 otsuse, millega lükkas osaühing CORNETTE-KG pakkumuse
tagasi. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 20.04.2018 otsusega asjas nr 51-18/192627
rahuldati osaühing CORNETTE-KG vaidlustus ja tunnistati kehtetuks hankija 22.03.2018 otsus, millega pakkumus tagasi lükati.
3.Hankija
tegi 28.05.2018 protokolliga nr 6.5-4/43 otsuse, millega lükkas osaühing CORNETTE-KG pakkumuse uuesti tagasi ning tunnistas vastavaks ja edukaks osaühingu PERIMEX pakkumuse.
3.1.Otsuse kohaselt ei vasta osaühing CORNETTE-KG pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Riigihanke selgitava dokumendi (RSD) lisa 4 „Nõuded pakkumusele vastavustingimused“ (Vastavustingimused) punkti nr 5 kohaselt peab pakutav termokaamera komplekt vastama kõikidele RSD lisas 1 esitatud tehnilistele tingimustele. RSD Lisa 1 „Riigihanke objekti tehnilised kirjeldused“ (TK) punkti 2.1.23 kohaselt peab pakutaval termokaameral olema pildi ja video salvestamise võimalus. Samuti peab RSD p-st 7.2.1 tulenevalt kauba näidis olema identne sellega, mida pakkuja pakkumuses pakub ja kavatseb hankelepingu alusel müüa.
3.2.Osaühing CORNETTE-KG pakkumuses esitatud termokaamera näidisel käivitub küll video salvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsioon kaameral puudub. Pakkumuses on puudu salvestus-ühenduslüli, mis on vajalik video salvestamiseks arvutisse. Sellest tulenevalt ei vasta osaühing CORNETTE-KG pakkumus TK p-s 2.1.23 toodud tehnilisele nõudele, RSD p-le 7.2.1 ega seetõttu ka Vastavustingimute punktile 5.
4.VAKO 28.06.2018 otsusega nr 121-18/192627 jäeti osaühing CORNETTE-KG vaidlustus rahuldamata osas, mis puudutas hankija 28.05.2018 protokolliga nr 6.5-4/43 tehtud otsust osaühing CORNETTE-KG pakkumuse tagasilükkamise kohta. Ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata.
5.Osaühing CORNETTE-KG esitas 09.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO
28.06.2018 otsuse nr 121-18/192627 ja Päästeameti 28.05.2018 otsuse nr 6.5-4/43 tühistamiseks.
6.Kohus võttis kaebuse 11.07.2018 määrusega menetlusse ning 02.08.2018 määrusega määras asja
lahendamisele kirjalikus menetluses. Vastustajaks on tunnistatud Päästeamet ning kolmanda isikuna on menetlusse kaasatud osaühing PERIMEX.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et tema poolt pakutav termokaamera vastab TK punkti 2.1.23 nõutele.
7.1.22.03.2018 otsuse vaidlustuse läbivaatamisel VAKO-s kinnitas vastustaja, et pakkumuse mittevastavus TK p-le 2.1.20 on ainuke kaebaja pakkumuses esinenud mittevastavus ning muid mittevastavusi pakkumuses ei esine. Seega on vastustaja varasemalt möönnud pakkumuse vastavust TK p-le 2.1.23 ja kaebaja pakkumuse teistkordne tagasilükkamine on seetõttu pahatahtlik ega ole kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.
7.2.Teistkordsel pakkumuste vastavuse hindamisel pöördus vastustaja sama küsimusega uuesti kaebaja poole ja kaebaja selgitas vastustajale pakkumuse vastavust objekti TK p-le 2.1.23. Salvestuse faili on võimalik alla laadida ning selle põhjal on võimalik salvestada nii pilte kui videosid. Kirjeldatud kasutusviis võimaldab teha igast, ühe sekundi videomaterjalist, vähemalt 60 pildikaadrit.
7.3.TK ei sisalda täpseid nõudeid selle kohta, millisel viisil peab olema võimalik termokaameraga tehtud pilte salvestada. Muuhulgas ei ole tingimustes märgitud, et termokaameral peaks olema eraldi nupud video ja pildi salvestamise tarbeks. Samuti ei sisalda TK nõuet, et termokaamera ekraanilt peaks olema võimalik salvestatud pilte vaadata ega ka nõuet, et videod ja pildid peaksid olema tehtud mingis kindlas formaadis mingi kindla tarkvara olemasolul või on salvestamiseks teatud tarkvara keelatud. Ainus tingimus oli, et kaamera peab võimaldama video ja pildi salvestamist. Selle nõude kaebaja pakutav kaamera täidab. Kui vastustaja oleks soovinud välistada 2(7)
piltide salvestamise võimaluse videost saadavate kaadrite abil, oleks tulnud hanketingimustes seda sõnaselgelt märkida. Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine põhjusel, et vastustajale ei meeldi viis või vorm, kuidas kaebaja pakutava kaamera pildi salvestamise viis töötab, ei ole õigustatud.
7.4.Termokaamera lõppkasutajad on tavaliselt tuletõrjujad. Tulekahju olukorras võib kuluda video salvestamise režiimist fotoresžiimi ümberlülitumiseks teatud aeg, mistõttu enamik maailma termokaamerate tootjaid kasutab üksnes video salvestamise funktsiooni. Seega on piltide tegemine kaebaja poolt selgitatud viisil isegi sobivam.
7.5.TK punkti 2.1.23 tuleb vaadelda koos p-ga 2.1.24, mille kohaselt peab termokaamera pildi kvaliteet olema selline, mis võimaldab nelja meetri kauguselt inimest taustsüsteemist terviklikult eristada. Inimese käes olev objekt peab olema nähtav, eristatav ja objekti osad loendatavad. Pilt peab olema selge ja pildil ei tohi esineda defekte. Kaebaja pakutav kaamera võimaldab salvestada äärmiselt kõrge kvaliteediga, seejärel saab salvestuse alla laadida. Selle põhjal saab koostada ühe sekundi videomaterjalist vähemalt 60 kaadrit, mida saab salvestada, välja trükkida või muul viisil töödelda. Selline pildi salvestamise viis on ühtlasi kasutajasõbralikum, kuna pildi salvestamine ei sõltu kasutaja reaktsioonikiirusest pildi jäädvustamisel ega ka võimalikest välistest faktoritest (ilmastikutingimused, temperatuur jms). VAKO on otsuse tegemisel sellise asjaolu jätnud ebaõigesti arvesse võtmata.
7.6.Kaebaja pakutavat termokaamerat on vastustaja vastavasisulise soovi korral võimalik programmeerida selliselt, et on võimalik salvestada ka ühte pilti korraga. Kaebaja ei selgitanud varasemalt sellise võimaluse olemasolu, kuna ei olnud teadlik, et videost kaadrite salvestamine vastustaja arvates TK nõuetele ei vasta. Sellest sai kaebaja teada alles vaidlustatud otsusest. Seetõttu on alusetu VAKO kriitika, et sellisele võimalusele on kaebaja viidanud alles pärast pakkumuse esitamist ja vaidluse kerkimist.
8.Kaebaja pakkumus vastab ka RSD p-le 7.2.1.
8.1.Vastustaja tuvastas 29.01.2018 pakkumuste avamise protokollis, et kaebaja oli kooskõlas RSD punktiga 7 esitanud ühe termokaamera komplekti näidise. Sellepärast on vastustaja hilisem väide, et pakkumus ei vasta RSD p-le 7.2.1 pahatahtlik ega ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
8.2.RSD p-dest 7.2 ja 7.3 nähtub, et objekti näidise esitamise eemärk oli võimaldada vastustajal hinnata pakutava töökorras termokaamera kasutusomadusi. Vastustaja 28.05.2018 põhjendustest selgub, et vastustaja testis kaebaja pakutavat kaamerat. Järelikult ei saa vastustaja kaebajale heita ette seda, et näidis ei olnud töökorras ega võimaldanud testimist läbi viia. Samas ei olnud salvestusühenduslüli (USB-liides) toote testimiseks vajalik. Sellepärast kaebaja seda näidise juurde ei esitanud. Küll aga nähtub kaebaja pakutava kaamera komplekti kirjeldusest, et USB ühendus on olemas toote lisaseadmete loetelus. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et kaebaja pakutav kaamerakomplekt USB-liidest sisaldab. Vastustaja oleks võinud kaebajalt USB-liidest küsida, kui ta leidis, et vajab ühenduslüli ka toote testimisel.
9.Kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamine on õigusvastane. Kokku laekuski vaid kaks
pakkumust – kaebaja pakkumus ja kolmanda isiku pakkumus. Kaebaja pakkumus lükati tagasi ja seega sai vastustaja hinnata vaid kolmanda isiku pakkumust. Kaebaja on seisukohal, et pakkumuste võrdlemisel oleks kaebaja saanud rohkem väärtuspunkte. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellises olukorras RSD p-de 12.2 kuni 12.8 kohast hindamist kolmanda isiku suhtes üldse läbi viinud. Arvestades kaebaja pakkumuse oluliselt väiksemat maksumust ja termokaamera kõrget pildikvaliteeti, on tõenäoline, et kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamise korral osutunuks kaebaja pakkumus edukaks.
3(7)
Vastustaja seisukoht
10.Kaebaja pakkumus ei vasta TK punktis 2.1.23 esitatud nõuetele. Vastustaja varasemast,
22.03.2018 otsusest, ei saa järeldada vastupidist. Vastustaja lähtus esimeses pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis üksnes pakkumuste dokumentides toodud andmetest. VAKO 20.04.2018 otsuses toodud juhiste kohaselt tuleb aga pakkumuste vastavust kontrollida nii pakkumuste dokumentide kui esitatud näidiste alusel. Seega kontrollis vastustaja uuesti pakkumuste vastavust VAKO otsuses toodud juhiste kohaselt. Sisuliselt kontrolliti kõik tehnilised tingimused üle ka pakkumuses esitatud termokaamera näidise peal. Kaebaja pakkumuse näidisel töötas video salvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsiooni vastustaja ei tuvastanud.
10.1.Vastustaja küsis kaebajalt enne mõlemat pakkumuse vastavuse kontrolli, kas kaameraga saab teha pilti. Kaebaja selgitas, et pildi saamiseks tuleb esmalt salvestada video, laadida video arvutisse, otsida videost välja kaader ning vastava tarkvaraga (näiteks movie maker) teha kaadrist pilti (ekraanitõmmis ehk print screen). Kaebaja ei selgitanud vastustajale toote ümberprogrammeerimise võimalust üksikpildi vahetule salvestamisele. Sellele viitas kaebaja esmakordselt alles VAKO-le esitatud vaidlustuses. Pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Seega pidanuks kaebaja sellise seadistusega toodet pakkuma juba esialgselt, mitte viitama sellisele võimalusele alles peale pakkumuse esitamist ja vaidluse kerkimist. Samas kui kaebaja oleks selle ümberseadistamise võimaluse pakkumuses välja toonud, aga näidisel seda funktsiooni ei oleks nähtunud, ei oleks näidis olnud identne sellega, mida kaebaja pakub ja müüa soovib. Selliselt ei oleks pakkumus vastanud RSD p-le 7.2.1.
11.Pakkumuses puudus pakutava termokaamera funktsionaalsuste kasutamiseks vajalik salvestus-ühenduslüli, millele kaebaja viitas alles pakkumuse esitamise järgselt selgitustaotluses. Salvestus-ühenduslüli puudumise tõttu ei saanud vastustaja näidisega salvestatud videot arvutisse laadida ning kontrollida video salvestamise funktsiooni olemasolu ja toimivust. Kaebaja poolt vastustajale edastatud tootekomplekti näidis ei ole seetõttu identne sellega, mida kaebaja väidetavalt hankelepingu alusel vastustajale müüa kavatseb.
11.1.Pakkumuste avamise protokoll ei saa kajastada pakkumuste vastavuse kontrolli - need on riigihanke erinevad etapid. Pakkumuste avamise protokoll kajastab üksnes tõdemust, kas pakkumustes on esitatud vastustaja poolt soovitud dokumendid või mitte. Alles pakkumuse sisulise vastavuse kontrollis selgus, et tootenäidise juures puudub salvestus-ühenduslüli. Puuduolev lüli ei ole tavapärane USB-liidesega juhe, vaid tegemist on spetsiifilise lisaseadmega. Selle juhtme hiljem näidise juurde esitamine oleks aga olnud pakkumuse täiendamine. See ei ole kooskõlas riigihangete seadusega (RHS) ja viiks pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.
12.Vastustaja ei ole käitunud pahatahtlikult. Kuna VAKO tühistas vastustaja esimese otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, tuli vastustajal viia läbi uus pakkumuste vastavuse kontroll. Vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse mittevastavust uue vastavuse kontrolli käigus ignoreerida.
13.Objekti tehnilises kirjelduses sätestatud tingimused on vastustajale olulised, vastasel juhul ei oleks vastustaja neid tingimusi seadnud. Kindlasti ei pidanud vastustaja TK p-ga 2.1.23 silmas, et videost peab saama välja lõigata pilte. Kui vastustaja oleks seda soovinud, oleks nõutud ainult video salvestamise võimekust. Pakutav termokaamera peab võimaldama teha nii videot kui pilti. Kolmanda isiku pakkumuses on termokaamera, millel on olemas nii pildi kui video tegemise ja salvestamise võimekus. Seega ei ole vastustaja seadnud tingimusi, mida oleks võimatu täita.
13.1.Kui kaebaja ei mõistnud vastustaja tahet, tulnuks tal kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida vastustajalt selgitusi. Alates riigihanke väljakuulutamisest kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni ei esitanud kaebaja vastustajale ainsatki küsimust ega selgitustaotlust. Sellest järeldub, et kaebajale olid kõik riigihanke dokumentides sätestatud nõuded selged. Kaebaja hilisemad tõlgendused objekti tehnilise kirjelduse p 2.1.23 kohta ei ole 4(7)
asjakohased. Riigihanke alusdokumente ei ole vaidlustatud. Seega kehtib objekti tehniline kirjeldus ja see on riigihankes osalejatele kohustuslik.
13.2.Vastustaja vajab päästetöödel termokaamerat, millega on võimalik nii pildistada kui filmida. Pildistamise funktsioon on vajalik pääste operatiivtöö käigus, kus pildistamise eesmärk on sündmuskoha fikseerimine (tulekolde asukoht, kannatanute otsimine, nende asukoha tuvastamine jne). Kuna päästesündmused võivad olla pikaajalised, siis ei soovitata päästjatel päästesündmusel kasutada video salvestamise funktsiooni. See koormaks liialt temokaamera akut ning seadme mälu, millega võib kaasneda risk, et vajalikul hetkel ei ole seadmes enam piisavalt mäluruumi vajaliku pildimaterjali salvestamiseks. Videofunktsioon on ennekõike vajalik analüüsiks ja koolitustel kasutamiseks. Tundidepikkuselt videolt hiljem tundide kaupa arvuti taga vajalike kaadrite otsimine ja nende töötlemine oleks päästja ressursi raiskamine. See ei ole vastustaja eesmärk. Eesmärk on lihtsustada päästjate tööd ning tagada päästjatele kaasaegsed ja funktsionaalsed töövahendid.
14.Kolmanda isiku pakkumust hindas vastustaja vastavalt RSD p-le 12. Kuna kaebaja pakkumus tunnistati mittevastavaks, hindas vastustaja kolmanda isiku pakkumust, mis osutus edukaks. Kõikidest vastuvõetud otsustest teavitas vastustaja kõiki pakkujaid tähtaegselt ja kooskõleas RHSga.
Kolmanda isiku seisukoht
15.Kaebaja poolt pakutav kaamera ei võimalda vahetult pilte salvestada ega laadida videot ka arvutisse. Kolmanda isiku pakutavat kaamerat saab tuletõrjuja käsitseda kinnastatud käega, sealjuures salvestada nii üksikpilti kui videot. Pilt on soovi korral koheselt kaameras avatav, samuti kinnastatud käega. Väide, et kaebaja saanuks kõige enam väärtuspunkte, on hüpoteetiline. Hindamisel pidi aluseks võetama ka kaamerate muid omadusi, mitte ainult pakutud hinda. Kui hankija oleks lubanud pakkuda kaamerat, mis ei vasta 100% spetsifikatsioonile, olnuks ka kolmandal isikul võimalik pakkuda soodsama hinnaga kaamera mudelit.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Vaadanud läbi menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus on
põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased.
17.Kaebaja vaidlustab otsust, millega lükati tagasi tema pakkumus kõnealuses riigihankes ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Ühtlasi vaidlustab kaebaja vaidlustamismenetluses tehtud VAKO otsust. Vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kas kaebaja pakkumus tulnuks tunnistada riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavaks või mitte.
17.1.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pakkumus ei ole kooskõlas TK p-ga 2.1.23. Selle punkti kohaselt peab pakutaval termokaameral olema pildi ja video salvestamise võimalus. Kaebaja pakutava kauba näidisel käivitus küll videosalvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsioon kaameral puudus. Kaebaja on seisukohal, et objekti tehniline kirjeldus ei sisalda nõudeid selle kohta, millisel viisil peab olema võimalik kaamerast pilte salvestada. Kaebaja pakutaval kaameral on võimalik salvestada pilte videost hilisema kaadrite talletamise teel. Õigustatud ei ole lugeda kaebaja pakkumust mittevastavaks üksnes põhjusel, et vastustajale ei meeldi vorm, kuidas kaebaja pakutavas termokaameras piltide salvestamise viis töötab. Videost piltide salvestamise võimalus on funktsionaalsem ja võimaldab salvestada täpsemaid kaadreid. Lisaks on kaamerat võimalik üksikpiltide otsesalvestamise režiimile ümber seadistada.
17.2.Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et TK punkti 2.1.23 on võimalik mõista üheselt nii, et termokaamera peab võimaldama teha vahetult nii pilte kui videot. Vastustaja kinnitab, et see ongi olnud tema soov, sest pildistamise eesmärk on sündmuskoha fikseerimine.
18.Märgin esmalt selgituseks, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud ja nende
5(7)
vaidlustamise tähtaeg on möödas. Seega ei saa kaebaja tugineda hanketingimuste õigusvastasusele. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS § 60 lg 2). Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud hanketingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal puudub õigus neist kõrvale kalduda ja hankedokumentides esitatud tingimustele mittevastavat pakkumust vastavaks tunnistada.
19.Hankedokumentide tehnilises kirjelduses on vastustaja viidatud termokaamera nõutud funktsioonideks pildi salvestamise ja video salvestamise funktsioonid. Praeguses asjas ei saa enam vaielda selle üle, kas selline nõue on põhjendatud ja kas vastustaja pidanuks arvestama, et video salvestamisel tekib tal võimalus salvestatud videost hilisemalt üksikkaadrite nö väljasalvestamiseks. Kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud, seega tuli tal neist tingimustest oma pakkumuse koostamisel lähtuda.
20.Minu hinnangul on TK punktis 2.1.23 toodud nõue, et kaamera peab võimaldama teha nii pilte
kui videot, piisavalt selge ning see ei saanud jääda kuidagi arusaamatuks või mitmetitõlgendatavaks. Kui vastustaja oleks soovinud hankida üksnes videofunktisooniga termokaamerat, poleks tal olnud põhjust tuua objekti tehnilises kirjelduses välja nõuet nii pildi kui video tegemiseks. Vastustaja otsustada on, millist toodet ta vajab ning kohus ei saa siinkohal vastustajale ettekirjutusi teha. TK punktis 2.1.1 on vastustaja kirjeldanud, et hangitavad termokaamerad on mõeldud kasutamiseks päästetöödel. TK punkti 2.1.2 kohaselt peab termokaamera käsitsemine olema lihtne, mugav ja kasutajasõbralik. Vastustaja on kohtule selgitanud, et päästetööd võivad kesta pikalt, mistõttu ei pruugi video salvestamise funktsiooni korral vastu pidada seadme aku, samuti võib täis saada seadme mälu. Lisaks on vastustaja selgitanud et hilisem videost õigete kaadrite leidmine muudab vastustaja hinnangul tööaja kasutuse ebaotstarbekaks. Asjaolu, et kaebaja poolt pakutavat termokaamerat kasutatakse päästetöödes laialdaselt, ei oma antud vaidluse kontekstis tähtsust. See, et kaebaja poolt pakutav termokaamera on populaarne ja/või parima kvaliteediga kaamera, ei muuda vastustaja nõutud kaamera kasutusfunktsiooninõuet põhjendamatuks. Nõustun siinkohal VAKO seisukohaga, et kuna pildistamisfunktsiooninõue on eraldi välja toodud, on ilmne, et hankija on soovinud osta seadet, millega saab teha pilte, mitte võtta videost välja kaadreid või teha kuvatõmmiseid.
21.RHS § 114 lg 2 teise lause järgi võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei
esine sisulisi kõrvalekaldeid alusdokumentides nimetatud tingimustest. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et toote funktsioonierinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda kaebaja pakkumust vastavaks tunnistada. Kaebaja pakutud toode ei olnud vähemalt oma funktsioonivõimekuselt toode, mida vastustaja soovis hankida. Kui kaebaja ei mõistnud hankes nõutud toote funktsionaalsust, tulnuks tal vastustajalt küsida täpsustavat informatsiooni. Seda kaebaja ei teinud. Igal juhul tulnuks kaebajal, juhul kui ta leidis, et kehtestatud hanketingimused on õigusvastased, need enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada.
22.Kaebaja viide sellele, et vastustaja tunnistas varasemalt kaebaja pakkumuse samas hankes TK
p 2.1.23 osas vastavaks, ei oma praeguses vaidluses kaalu. Vastustajal oli kohustus lähtuda kehtivatest hanketingimustest ning tal tuli VAKO-lt saadud juhiste kohaselt viia läbi uus pakkumuste vastavuse kontroll. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja jõuab täiendava kontrolli tulemusel eelnevaga täpselt samale seisukohale. Vastustaja ebajärjekindel halduspraktika võib küll tekitada segadust, kuid kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja oma õigusvastast praktikat jätkaks.
23.Kaebusest ei ilmne, et kaebajal oleks olnud takistusi tutvustada pakutud termokaamera pildistamisfunktsioonile ümberprogrammeerimise võimalust oma pakkumuses ja pakkuda seeläbi hanketingimustele vastavat kaamerat. Seda ei teinud kaebaja ka siis, kui vastustaja palus kaebajal täiendavalt kinnitada pildistamisfunktsiooni olemasolu (tlk 73) ega siis, kui vastustaja palus uue
6(7)
pakkumuste vastavasuse kontrolli käigus veelkord täpsustada, kuidas on võimalik kaebaja poolt pakutava termokaameraga pilti teha (tlk 74).
24.Kuna kaebaja pakutud termokaamera ei vastanud hanketingimustele juba ainuüksi nõutud funktsionaalsuse tõttu, oli tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine õiguspärane (RHS § 114 lg 2 esimene lause). Puudub vajadus analüüsida muude kaebajale pakkumusele tehtud etteheidete paikapidavust. Kaebaja pakkumuse õiguspärase tagasilükkamise tõttu ei riku vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kaebaja õigusi, sest ta ei osale enam edasise hankemenetluses (RHS § 114 lg 1). Seega puudub kaebajal õigus nõuda kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist, sõltumata selle õiguspärasusest.
25.Eeltoodud põhjendustel jätan kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsused tühistamata.
26.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.