N.S. kaebus Narva-Jõesuu linnapea 04.04.2017.a käskkirja nr 21.1-1/35 tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja N.S., esindaja Jüri Sakkart Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja advokaat Kalju Hanni
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Narva-Jõesuu linnavalitsus andis 29.03.2017 korralduse nr 61 (tl 7, edaspidi koosseisu muutmise korraldus), millega muudeti linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisu: - likvideeriti linnaarhitekti ja keskkonna-korrakaitse spetsialisti ametikohad ning ehitusspetsialisti töökoht; - loodi ehitusjärelevalve spetsialisti ja järelevalveinspektori ametikohad.
2.Narva-Jõesuu linnapea andis 04.04.2017 käskkirja nr 21.1-1/35 (tl 6, edaspidi vaidlustatud käskkiri), millega ta vabastas N.S. linnaarhitekti ametikohalt koondamise tõttu. Teenistussuhte viimane päev oli 31.05.2017. Kaebaja koondamist põhjendati sellega, et linnaarhitekti ametikoht on likvideeritud. Kaebajale ei ole võimalik pakkuda loodavat ehitusjärelevalve
spetsialisti ametikohta, kuna see eeldab erialast ettevalmistust ja eesti keele oskust kõrgtasemel. Teisi kaebajale sobivaid vabu ametikohti ei ole.
3.N.S. esitas 28.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõuetes. Kaebaja esitas 30.04.2017, 24.05.2017 ja 31.05.2018 kaebuse täiendused. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal puudus koondamissituatsioon. Ametikohtade koguarv linnavalitsuses ei vähenenud. Linnaarhitekti tööülesanded ja loodava ametikoha, ehitusjärelevalve spetsialisti tööülesanded kattuvad olulisel määral, ametikohtade võrdlust ei ole teostatud. Vaidlustatud käskkiri on motiveerimata, selle põhjendused töömahu olulise vähenemise kohta on paljasõnalised. Kaebajat ei kuulatud enne koosseisu muutmise korralduse tegemist ära. Koosseisu muutmise korraldus oli põhjendamata. Õiguspärane ei ole koosseisu muutmise põhjenduste esitamine vaidlustatud käskkirjas. Kaebajale oleks tulnud pakkuda ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Kaebajal on kõrgharidus ehituse alal, selle tõendamiseks esitas kaebaja diplomi, millega talle omistati arhitekti kvalifikatsioon ja hinnangu, et tegemist on magistrikraadile vastava kvalifikatsiooniga (tl 76-77). Kaebajal on kutsetunnistus volitatud arhitektina, tase 7 (tl 78). Kaebaja valdab eesti keelt tasemel B2 (tl 79). Ehitusjärelevalve spetsialisti tööpakkumise (tl 9) alusel oli kandidaat sobiv ka juhul, kui tema keeleoskuse tase on B2 ja ta on valmis sooritama C1 taseme eksami tööle asumisel. Kaebaja hinnangul on koosseisu muutmise korraldus tühine, kuna selle pidanuks andma linnavolikogu. Narva-Jõesuu linnavolikogu on küll 28.01.2015.a määrusega nr 42 (tl 24) andnud linnavalitsusele loa teha muudatusi linnavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, kuid Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 kohaselt võis linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ning 29.03.2017 linnavalitsusel sellist volitust enam ei olnud. Koondamist tuleb hinnata tervikuna. Kui lugeda koosseisu muutmise korraldus vaidlustatud käskkirja osaks, siis võib korralduse tühisus kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühisuse.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad 12.05.2017, 30.06.2017, 25.10.2017 ja 07.06.2018 avaldustes. Kaebaja esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna kaebajal on lubatud esitada ainult avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 nimetatud nõudeid. Seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Koosseisu muutmise korraldus ei ole tühine. Linnavolikogu delegeeris linnavalitsusele õiguse teha teenistuskohtade koosseisus muudatusi 28.01.2015.a määruse nr 42 § 2 lõikes 2. Muudatus on tehtud delegeerimise otsuses kehtestatud palgafondi piires, kuna ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoha palgafond moodustub linnaarhitekti ametikoha ja ehitusspetsialisti töökoha vabaneva palgafondi arvelt. Delegeerimisel kasutatud fraas „aasta jooksul“ ei tähenda mitte linnavalitsusele antud õiguse tähtaegsust, vaid viitab sellele, et linna eelarve võetakse vastu aastaks, linnavalitsusel on õigus aasta palgafondi piires teha muudatusi ja nii igal aastal uue eelarve raames. Sarnasel seisukohal on Justiitsministeerium (tl 65). Vastustaja kaotas lisaks linnaarhitekti ametikohale ka ehitusspetsialisti töökoha. Koondamine
oli tingitud töömahu vähenemisest ning ümberkorraldustest. Luua tuli uus ametikoht täitmaks kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve tegevuse korraldamist, mis tol ajal puudus. Vaidlustatud käskkirjas põhjendas vastustaja, et töömaht on vähenenud tulenevalt uue ehitusseadustiku kehtestamisest, mille tulemusena oluliselt vähenes kohaliku omavalitsuse halduskoormus. Detailplaneeringu valdkonnaga tegeleb vastustaja aselinnapea. Linnaarhitekti põhiülesanded, milleks oli projekteerimistingimustega seotud dokumentide koostamine ja projektide kooskõlastamine, vähenesid oluliselt. Koondatud linnaarhitekti ametikoht ja loodud ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoht erinevad teineteisest oluliselt sisu ja esitatavate nõuete poolest. Linnaarhitekti ametikoha põhiülesandeks oli arhitektuuri- ja linnakujunduse põhiprintsiipide väljatöötamine. Ehitusjärelevalve spetsialisti eesmärgiks oli eeskätt ehitusalase tegevuse järelevalve tagamine, sh ehitiste kasutuse ja kasutusotstarbe kontroll, ebaseaduslike ehitiste likvideerimismenetluste läbiviimine ja kodanike sellealane nõustamine. Linnaarhitekti ametikohustusi üle ei antud, kuna nende ülesannete täitmiseks puudus vajadus. Ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohale uut ametijuhendit ei kinnitatud. Ametnikule kohaldati varasemat ehitusjärelevalve inspektori ametijuhendit (tl 85), arvestades konkursitingimustes toodud erisusi. Ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoht oli täidetud 12.06.2017 kuni 01.01.2018, kui see kaotati seoses NarvaJõesuu linna ja Vaivara valla ühinemisega (tl 84). Kaebajal puudus ehitusjärelevalve spetsialistilt nõutav erialane haridus ja eesti keele oskus kõrgtasemel. Kohtu seisukoht Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus
5.Kohtu hinnangul on haldusakti tühisuse tuvastamise nõue lubatav ka juhul, kui selleks haldusaktiks on ametniku teenistussuhet lõpetav haldusakt. On küll õige, et ATS § 105 sätestab nõuded, mida ametnik saab esitada õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. See säte ei ütle aga selge sõnaga, et muude nõuete esitamine on välistatud. Kohtupraktikas on sättele antud tõlgendus, et avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-74-10 p 13, samuti otsuse punktis 7 viidatud lahendid). Samas ei ole kohtupraktika kujunemisel käsitletud seda küsimust spetsiifiliselt haldusakti tühisuse tuvastamise nõude lubatavuse aspektist.
6.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. HMS § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse alused. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Haldusakti tühisus tuleneb otseselt seadusest (Riigikohtu lahendid 3-3-1-35-13 p 12, 3-3-1-21-03 p 13). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et tühisus on haldusakti automaatne kehtetus oluliste puuduste korral seaduses sätestatud juhtudel. Tühisus on “automaatne” kehtetus, kuna tühisuse tekkimiseks ei ole kellegi tarvis täiendavat toimingut ega tahteavaldust. Tühisus tuleneb otse seadusest. Pädev haldusorgan või kohus võib juba eksisteerivat tühisust lihtsalt konstateerida, s.t tühisuse tuvastada. Tühisuse korral on haldusakt kehtetu algusest peale. Õiguslikult ei ole ta kunagi kehtinud. Temast ei teki kellelegi mingeid õigusi ega kohustusi, ka ei saa ta olla ühegi järgneva toimingu õiguslikuks aluseks (Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus, 2004. Lk 330).
Seega on tühisuse aluse esinemise korral haldusakt tühine olenemata sellest, kas kohus on akti tühisuse tuvastanud või mitte. Kuna tühisel haldusaktil ei saa olla õiguslikke tagajärgi, siis ei ole teenistussuhte lõpetamiseks antud haldusakti tühisuse korral teenistussuhe tegelikult lõppenud, olenemata sellest, kas kohus on seda tuvastanud või mitte. Ametnik ei pea selles olukorras taotlema teenistusse ennistamist, kuna tema teenistussuhe ei ole lõppenud.
7.Kohtu hinnangul ei saa ATS § 105 sätestatud piiranguid nõude esitamisel tõlgendada nii, et need välistavad haldusakti tühisuse tuvastamise nõude esitamise. Piirangute eesmärk on välistada enamusel juhtudel ametniku vabastamise kohta antud haldusakti tühistamise ja teenistusse ennistamise nõude esitamine, asendades selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudega. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus (kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel www.rahandusministeerium.ee) on piirangut põhjendatud sellega, et isiku teenistuse ennistamine kohtuotsusega on sageli ebaotstarbekas ja ametiasutusele ebamõistlikult koormav. Nagu Tartu Ringkonnakohus märkis praeguses asjas tehtud 05.06.2017.a kohtumääruse punktis 12, on Riigikohus leidnud, et eesmärk mitte koormata õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega avalikke ressursse on legitiimne ning selleks valitud vahend - ennistamise asendamine rahalise hüvitisega - on sobiv ja mõõdukas (Riigikohtu lahendid 3-3-1-49-16 p 22, 3-3-1-13-16 p 29). Viidatud kohtupraktika käsitleb aga tühistamisnõude lubatavust teenistusest vabastamise üle peetavates vaidlustes. S.t olukorda, kus ametniku teenistusest vabastamise kohta antud haldusakt on õigusvastane, kuid kuni selle tühistamiseni kohtu poolt on see kehtiv. See, et kehtiv võib olla ka õigusvastane haldusakt, on haldusõiguses üldiselt tunnustatud arusaam. Tühisuse tuvastamise nõude keelamise puhul tekiks aga olukord, kus õiguslik tähendus ja tagajärjed omistatakse haldusaktile, mis õiguslikus tähenduses ei ole kunagi kehtinud, kusjuures haldusakti kehtetus on automaatne ehk ei sõltu sellest, kas haldusorgan või kohus on seda mingi otsustusega tõdenud. Tegemist oleks erandiga haldusakti tühisuse üldises regulatsioonis. Kohus ei pea seda õigeks - ei saa olla nii, et tühine haldusakt on siiski kehtiv, kui see lõpetab teenistussuhte.
8.Kui haldusakt on tegelikult tühine ehk automaatselt kehtetu algusest peale, siis puudub mõistlik põhjendus, miks kohus ei peaks saama selle tühisust üle kinnitada. See ei kahjusta tühistamisnõude keelamise eesmärke. Haldusakti tühisuse kaasa toovad puudused on sedavõrd tõsised, et nende esinemine praeguse aja avaliku teenistuse praktikas saab olla ainult erandlik. Kui ametiasutus on tõepoolest vabastanud ametniku teenistusest tühise haldusaktiga, siis on kohane ja proportsionaalne, et tal tuleb lahendada ka haldusakti tühisuse tagajärjed. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõue on lubatav. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus selles nõudes läbi vaatamata. Kuna kohus tõlgendas ATS § 105 nii, et see ei välista ametniku vabastamise kohta antud haldusakti tühisuse tuvastamise nõude esitamist ja kohus ei jäta kohaldamata ühtegi õigusnormi, siis ei ole eeltoodud otsustuse tegemiseks vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõue
9.ATS § 11 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Volikogu võib delegeerida vallavõi linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
06.09.2014 - 17.11.2017 kehtinud Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg 3 kohaselt võis linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris teenistuskohtade koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud palgafondi piires. Narva-Jõesuu linnavolikogu andis linnavalitsusele selle loa 28.01.2015.a määruse nr 42 (tl 24) § 2 lõikes 2.
10.Kaebaja mõistab põhimääruse § 13 lg 3 nii, et luba muudatuste tegemiseks kehtis aasta jooksul selle andmisest. Vastustaja mõistab seda nii, et muudatusi võis teha (eelarve)aasta jooksul kehtinud palgafondi piires. Põhimääruse § 13 lg 3 sõnastus on raskesti mõistetav, kuid kohus nõustub pigem vastustaja tõlgendusega. Samasugune luba sisaldus 28.01.2015.a määrusega nr 42 kehtetuks tunnistatud 27.02.2013.a määruses nr 92 (tl 98). Koosseisu muutmise korralduses sisalduvate andmete põhjal on linnavalitsus muutnud koosseisu ka varem, seejuures 23.11.2016 ja 22.02.2017 ehk rohkem kui aasta pärast volikogu 28.01.2015.a määruse nr 42 andmist. Kuskilt ei nähtu, et linnavolikogu või linnavalitsus oleks mõistnud linnavalitsusele antud koosseisu muutmise õigust tähtaegsena. See, et põhimääruse fraasi „aasta jooksul“ all on mõeldud eelarveaastat, on loogiline seletus. Raske on aga seletada, miks oleks volikogu pidanud andma linnavalitsusele koosseisu muutmise õiguse kahel pealtnäha suvalisel ajahetkel, mõlemal korral üheks aastaks. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhimäärus ei piiranud linnavalitsusele antavat koosseisu muutmise õigust tähtajaga ja linnavalitsusel oli koosseisu muutmise korralduse andmise ajal õigus seda teha.
11.Kohus märgib, et koosseisu muutmise korraldus ei saa olla tühine HMS § 63 tähenduses, kuna tegemist ei ole haldusaktiga. Korraldusel puuduvad olulised haldusakti tunnused - see ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ja ei ole suunatud kellegi õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). Kohtupraktikas käsitletakse koosseisu muutmise kohta tehtud otsustust ametiasutuse siseaktina ning koondamise korral on ametnikul teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti vaidlustamisel õigus esitada vastuväited ka koosseisu muutmisele.
12.Kaebaja väide vaidlustatud käskkirja tühisusest rajaneb üksnes sellel, et linnavalitsusel ei olnud õigust muuta koosseisu. Kohus leidis eespool, et see ei ole nii. Kohtule ei ole äratuntavad muud põhjused, miks peaks vaidlustatud käskkiri olema tühine. Kohus jätab vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue
13.ATS § 90 lg 1 sätestab, millal võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu. Praegusel juhul kohaldub ATS § 90 lg 1 p 2 - põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Pooled ei vaidle selle üle, et koosseisu muutmise korraldusega kaotati kaebaja ametikoht. Kaebaja tugineb sellele, et ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et koondamissituatsiooni tegelikult ei esinenud. Vastustaja kaotas kaks ametikohta ja ühe töökoha ning lõi selle asemel kaks ametikohta. Seega ametnike ja töötajate koguarv vähenes. Lisaks saab koondamissituatsioon esineda ka olukorras, kus ametnike arv jääb samaks, näiteks kui kaotatakse ametikoht ja samal ajal luuakse uus, teistsuguste ülesannete ja nõuetega ametikoht. Määrava tähtsusega on see, et kaebaja ametikoht kaotati.
14.Kohtu hinnangul on ametiasutusel laialdane kaalumisruum selles, kuidas korraldada ametiasutuse töö tema ülesannete täitmiseks, sh millised ametikohad on selleks vajalikud. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks selle, et uue ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 muutus oluliselt ehitusõiguse regulatsioon, sh kohaliku omavalitsuse sellealased ülesanded. Vastustaja selgitus, et vajadus linnaarhitektile pandud ülesannete täitmise järele oli vähene, on seda arvestades usutav. Vastustaja väitel töötas kaebaja enne koondamist poole koormusega, kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud.
15.Vaidlustatud käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja põhjendas koosseisu muutmise vajadust mitte selle kohta antud korralduses, vaid vaidlustatud käskkirjas. Nagu eespool öeldud, ei ole koosseisu muutmise korraldus haldusakt ning sellele ei laiene haldusakti põhjendamise nõuded. Õigusaktidest ei tulene ametiasutusele kohustust kuulata koondamise läbiviimise käigus ära isik, kelle koondamist kaalutakse. Sellist nõuet ei tulene ka kohtupraktikast.
16.ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud ametikoha ülesannete üleandmise korral. Kohtu hinnangul ei antud praegusel juhul linnaarhitekti ülesandeid üle ehitusjärelevalve spetsialistile. Ametijuhendite (tl 8, 85) võrdlemine näitab, et ametnike teenistuskohustused erinevad oluliselt. Linnaarhitektil oli mitmeid kohustusi, mis olid seotud tegevusega arhitektuuri alal ja mis ehitusjärelevalve spetsialisti ametijuhendis puuduvad: ametijuhendi punktid 2.1 (arhitektuuri- ja linnakujunduse põhiprintsiipide väljatöötamine), 2.10 (linnaplaanide ja jooniste vormistamine), 2.12 (seisukoha andmine maakorralduse mõju kohta linna avalikule ruumile), 2.14 (arhitektuuri-alase selgitustöö tegemine). Osas, milles teenistuskohustused kattuvad, olid need linnaarhitekti puhul kitsamad kui ehitusjärelevalve spetsialistil: linnaarhitekti ametijuhendi punktide 2.2 - 2.4 alusel tuli arhitektil tegelda projekteerimistingimuste ja eskiisprojektidega, ehitusjärelevalve spetsialisti ametijuhendi punktid 3.2 - 3.3 näevad aga ette tegelemise kõigi ehitamisega seotud dokumentide, sh ehituslubade, kasutuslubade ja ehitusprojektidega. Ehitusjärelevalve spetsialistil on mitmeid ehitamise valdkonnaga seotud kohustusi, mida linnaarhitektil ei olnud (ametijuhendi punktid 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 3.9, 3.10, 3.11, 3.14, 3.17, 3.18). Kokkuvõttes näitab eeltoodu, et tegemist on erineva suunitluse, eesmärgi ja ülesannetega ametikohtadega.
17.ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist võimaluse korral pakkuma talle samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Kaebaja tugines sellele, et talle oleks tulnud pakkuda ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta. Vastustaja nõudis sellel ametikohal kõrgharidust ehituse alal (tl 9, 85). Kaebajal on kõrgharidus, kuid arhitektuuri erialal. Kaebajale omistatud kvalifikatsoon on arhitekt, ka tema kutse on arhitekt. Kohtu hinnangul ei saa arhitektuuri erialal omandatud kõrgharidust võrdsustada kõrgharidusega ehituse alal. Eesti Hariduse Infosüsteemi (kättesaadav interneti-aadressil enda.ehis.ee/avalik) õppekavade registris on kõrghariduse õppekavade valdkonnana olemas „Tehnika, tootmine ja ehitus“, selle kooseisus grupp „Arhitektuur ja ehitus“, mis omakorda jaguneb rühmadeks „Arhitektuur ja linnaplaneerimine“, „Ehitus ja tsiviilrajatised“, „Tehnika, tootmine ja ehitus, mujal liigitamata“ ning „Tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm“. Seega on arhitektuur ja ehitus erinevad kõrghariduse valdkonnad. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja haridus ei vasta ehitusjärelevalve spetsialisti ametikoha nõuetele. Kuna vastustaja ei pidanud pakkuma kaebajale ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta eeltoodud põhjusel, siis ei käsitle kohus kaebaja keeleoskuse küsimust.
18.Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Sel juhul puudub vajadus käsitleda kaebaja hüvitise nõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 88-94) ning taotles esindaja kulude väljamõistmist kogusummas 1920 eurot. Kaebaja leidis, et menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks ei ole põhjendatud, kuna teenistusvaidluses peab kohaliku omavalitsuse üksus olema võimeline ennast ise esindama.
20.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õigusabi kulud võimalik haldusorgani kasuks välja mõsta ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks praeguses kohtuasjas põhjendatud. Avaliku teenistuse seadus kohaldub kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele (ATS § 2 lg 1) ning avaliku teenistuse regulatsiooni kohaldamine, sh sellest tekkivate vaidluste lahendamine on kõigi kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise eelduseks. Tegemist on valdkonnaga, mis on tihedalt seotud vastustaja igapäevase tegevusega. Seda arvestades jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.