lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-903/14

Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-903/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1656
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ATS § 105 lg 1, 4HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseRVastS § 11 lg 2Tagajärgede kõrvaldamineATS § 100 lg 1ATS § 11HKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 41 lg 4Vaidluse ese

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-903/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja27.06.20183-17-903/27Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-19-1213/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.04.20203-19-1227/16Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.04.20203-19-1244/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel 05.06.2017, Tartu 3-17-903 N.S. kaebus Narva-Jõesuu linnapea 04.04.2017. a käskkirja nr 21.1-1/35 tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudes Tartu Halduskohtu 29.05.2017. a määrus N.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja N.S. Volitatud esindaja Jüri Sakkart Vastustaja Narva-Jõesuu linn Volitatud esindajad adv. Kalju Hanni ja v.adv. Enno Heringson

RESOLUTSIOON

Jätta N.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2017. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva-Jõesuu linnapea vabastas 04.04.2017. a käskkirjaga nr 21.1-1/35 N.S. linnaarhitekti ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu linnavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise alusel (p 1); määras maksta N.S. le teenistusest vabastamisel koondamise tõttu hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses ja hüvitus kasutamata jäänud puhkuse eest 18 kalendripäeva ulatuses (p 2); N.S. teenistussuhte viimaseks päevaks on 31.05.2017 (p 4). Käskkirja kohaselt loodavat ehitusjärelevalve spetsialisti ametikohta ei saa N.S. le pakkuda ning teisi vabu töökohti pakkuda ei ole. Veel on märgitud, et teenistusest vabastamise hetkel linnavalitsusele teadaolevalt N.S. le ATS § 100 lg 1 ei laiene.
2.N.S. esitas 28.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 30.04.2017 ja 24.05.2017 kaebuse täiendused. Kaebaja taotles 04.04.2017. a käskkirja nr 21.1-1/35 tühistamist ja

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

käskkirja täitmise peatamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Seejärel taotles kaebaja alternatiivina käskkirja tühisuse tuvastamist ning teise alternatiivina käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist ning käskkirja kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusena on kaebaja märkinud, et kaebuse rahuldamise korral on ta sunnitud taotlema õigusvastase haldusakti tagajärgede kõrvaldamist (teenistusse ennistamist, saamata jäänud töötasu hüvitamist) ning vastustaja peab kaebuse rahuldamise korral vabastama teenistusest ehitusjärelevalve spetsialisti. Veel märkis kaebaja, et taotluse rahuldamata jätmise korral kaotab ta oma töö ja sissetuleku, mis põhjustab talle kahju ja majanduslikke raskusi ning hüvitis ei kompenseeri sissetuleku kaotust pikemas perspektiivis. Kaebaja väitel ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi.

3.Tartu Halduskohus tagastas 29.05.2017. a määrusega kaebuse käskkirja tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1); võttis kaebuse menetlusse käskkirja tühisuse tuvastamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudes (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kaaluda kaebaja ja vastustaja vastastikuseid huve, siis on määrava tähendusega kaebuse eduväljavaated. Kuigi vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, on selle nõude eduväljavaated vähesed. Kaebaja ei ole välja toonud otseselt vaidlustatud käskkirja tühisust kaasa toovaid asjaolusid, vaid tugineb kaudsele seosele. Selles olukorras tuleb vastustaja kirjeldatud raskusi töökorralduses ja ametisuhetes ning liigse ametikohaga (olenemata sellest, kas pidada selleks kaebaja ametikohta või mõnda loodavat ametikohta) seotud kulusid pidada kaalukamateks ebamugavustest, mis tekivad kaebajale seeläbi, et kaebuse rahuldamise korral saab ta töötasu kätte tagantjärele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.N.S. esitas 29.05.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2017. a määrus osas, milles kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja taotlus ja peatada käskkirja kehtivus kuni haldusasjas toimuva menetluse lõppemiseni. Määruskaebuse põhjendused: Ei nõustu kohtuga, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest tühisuse tuvastamise nõude eduväljavaated on vähesed. ATS § 11 lg-st 5 tulenevalt on vastav volikogu otsus või linnavalitsuse korraldus teenistusest vabastamise käskkirja kui haldusakti osa. Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 13 lg-st 3 tulenevalt lõppes muudatuste tegemise õigus vastustajal 28.01.2016. Kuna linnavalitsuse korraldus koondamise kohta on vastu võetud 29.03.2017, siis on ei ole korraldust andnud pädev haldusorgan, kuivõrd muudatusi linnavalitsuse koosseisus võis teha üksnes volikogu. Linnavalitsuse korralduseta ei oleks linnapea käskkirja andnud, kuivõrd oleks puudunud teenistusest vabastamise alus. Seega on olemas otsesed viited vaidlustatud käskkirja tühisusele. Vastupidisele seisukohale asudes on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Linnapea käskkirja tühiseks tunnistamise korral on uus ametnik sunnitud teenistusest lahkuma, mis võib kaasa tuua uue kohtuvaidluse. Ametikoha ja teenistuse kaotus on isiku jaoks negatiivne tagajärg. Kui selline olukord kestab pikka aega, on tegemist tagajärjega, mida teenistusse ennistamine tagantjärgi täielikult ei kõrvalda. Hüvitis ei kompenseeri sissetuleku kaotust pikemas perspektiivis.
5.Narva-Jõesuu linn esitas 01.06.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta N.S. määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja ei ole avaldanud, milles seisneks tungiv õiguskaitse vajadus antud juhul ega ole esile toonud, millise diskretsioonilise vea on halduskohus huvide kaalumisel teinud. Kaebaja soovib luua esialgse õiguskaitsega olukorda, kus tema jätkab senist teenistust (nö etteulatuv teenistusse ennistamine) saades selle eest töötasu. Sellise nõude taotlemine ei ole õiguslikult lubatav, kuna ATS ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest vabastamise korral ette teenistusse ennistamist. Erand on toodud ATS § 105 lg-s 4, mille kohaldamise asjaolud antud juhul puuduvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
8.Halduskohus möönis vaidlustatud määruses esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust põhjusel, et käskkirja tühisuse tuvastamise nõude, mille halduskohus sama määrusega menetlusse võttis, rahuldamise korral ei ole kaebaja teenistussuhe lõppenud. Taotluse sisulisel läbivaatamisel jättis halduskohus vaidlustatud määruses esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata, kuna leidis, et vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamise nõudel puuduvad eduväljavaated. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 ning § 203 lg 2 alusel halduskohtu seisukohaga kaebuse puuduvate eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Samas peab ringkonnakohus kohtuasja edasist menetlust arvestades vajalikuks rõhutada järgmist.
9.Kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS § 105) ei anna isikule õigusvastase teenistusest vabastamise korral õigust nõuda enda teenistusse ennistamist. ATS § 105 lg 1 sätestab ammendavalt, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Vaid ATS § 105 lõikes 4 märgitud isikul on õigus nõuda enda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist ning enda teenistusse ennistamist. HKMS § 41 lg 4 sätestab, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhimõttest saab lähtuda vaid ATS § 105 lõikes 4 märgitud isikute puhul.
10.Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 6 märkinud, et kaebaja ei ole välja toonud, et tema puhul esineksid ATS § 105 lg 4 kohaldamise alused. Ringkonnakohus nendib, et kaebaja ei ole vastavate aluste esinemist väitnud ka määruskaebuses ringkonnakohtule. Seega ei ole kaebajal käesolevas kohtuasjas võimalik esitada kohtule selliseid nõudeid, mille rahuldamine tooks kaasa tema teenistusse ennistamise. Halduskohus ei ole kehtiva

ATS § 105 lõikes 1 tühistamisnõude ning tühisuse tuvastamise nõude puudumise põhiseaduspärasust kahtluse alla seadnud. Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud ka asjaolu, et ATS reguleerib ammendavalt isiku kaebeõigust teenistusvaidluses. Kummatigi on halduskohus võtnud kaebaja tühisuse tuvastamise nõude menetlusse, mööndes, et tühisuse tuvastamise nõude rahuldamise korral ei oleks kaebaja teenistussuhe lõppenud ning sellise nõude lahendamise kontekstis tuleks ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks pidada.

11.Ringkonnakohus leiab, et taolise käsitlusega ei saa nõustuda. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada (RKHK 20.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-74-10, p 12). Kuigi Riigikohtu eelviidatud määrus on tehtud enne kehtiva ATS-i jõustumist, nähtub ATS-i seletuskirjast, et samast põhimõttest lähtutakse ka kehtivas seaduses (vt eelnõu seletuskirja 193 SE kommentaari § 105 kohta). Ringkonnakohus märgib, et ATS ei näe sõnaselgelt ette nõudeõigust isiku õigusi rikkuva haldusakti tühisuse tuvastamiseks. Vastava nõudeõiguse saaks HKMS § 41 lg 4 alusel tuletada vaid ATS § 105 lõikes 4 märgitud isikute, kuid mitte kaebaja puhul. Riigikohus on leidnud, et haldusakti tühisuse tuvastamine ei kinnita mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale ega saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks õigussuhte tuvastamise kaebusega ning vastava kaebuse võib esitada tähtajatult (RKHK 07.03.2003. a määrus asjas nr 3-3-1-21-02, p-d 14-15).
12.Haldusakti tühisuse tuvastamise nõudeõiguse lubamine ka ATS § 105 lõikes 1 märgitud isikute puhul avardaks seega oluliselt vastavat kaebeõigust omavate isikute ringi avaliku teenistuse asjades. Kuna haldusakti tühisuse tuvastamine tooks paratamatult kaasa ka isiku teenistusse ennistamise, elimineeriks selline kohtupraktika seadusandja eesmärgid teenistusvaidlustes nõudeõiguste piiramisel. ATS eelnõu seletuskirjas leitakse, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnike ennistamine koormab oluliselt avalikke ressursse. RVastS § 11 lg 2 mõttes kaasnevad õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega oluliselt suuremad tagajärgede kõrvaldamise kulud kui temale rahalise hüvitise maksmisel. Eelnevast tulenevalt ei pidanud eelnõu koostajad ametniku teenistusse ennistamist õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise meetmena avaliku huvi seisukohalt mõistlikuks vahendiks õigusvastase kahju hüvitamise tagamisel ning leidsid, et kooskõlas RVastS § 11 lg-ga 2 on õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu tekkinud kahju hüvitamise õiguspäraseks abinõuks ametniku teenistusse ennistamise asemel rahalise hüvitise maksmine avaliku võimu kandja poolt. Riigikohus on leidnud, et eesmärk, mitte koormata õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega avalikke ressursse, on legitiimne ning eesmärgi täitmiseks valitud vahend (ennistamise asendamine rahalise hüvitisega) on sobiv ja mõõdukas (vt RKHK 25.01.2017. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-16, p 22 ning 18.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Ringkonnakohus nõustub Riigikohtu eelviidatud seisukohaga, kuid leiab, et sellega ei saa muuta põhiseaduse §-dest 13-15 tulenevat põhimõtet, et kogu halduse tegevus, sh ka avalikus teenistuses antud tühised haldusaktid, peavad alluma kohtulikule kontrollile, olenemata kohtusse pöördunud isikust.
13.Kuna ATS-ist tühisuse tuvastamise nõude, sh teenistusse ennistamise nõude esitamise õigust kaebajale ei tulenenud ning halduskohus ei ole selles osas kaebuse menetlusse võtmisel algatanud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust (käesoleval juhul tuleks halduskohtul nõude menetlusse võtmisel algatada ka põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus või põhjalikumalt põhjendada selle algatamise vajaduse puudumist), ei esine kaebajal ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas lisaks eduperspektiivide puudumisele ka esialgse õiguskaitse vajadust. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus N.S. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2017. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium