G.S. kaebus Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019 käskkirja nr 6-6/6017 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kolme kuu keskmise palga hüvitise maksmiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – G.S., lepinguline esindaja vandeadvokaat
Aleksei Ratnikov Vastustaja – Narva linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G.S. kaebus.
2.Teha kindlaks Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019 käskkirja nr 6- 6/6017 õigusvastasus.
3.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suurust ise välja arvutama.
4.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasukus menetluskulud summas 4000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.mail (k.a) 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-19-1227 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet (NLAÖA ) määras 23.10.2003 käskkirjaga nr 3-K G.S. Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti peaspetsialisti ametikohale.
2.Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019 käskkirjaga nr 6-6/6017 koondati G.S. Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti peaspetsialisti ametikohalt. G.S. sai käskkirja kätte 31.05.2019.
3.G.S. esitas 26.06.2019 lepingulise esindaja kaudu Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019 käskkirja nr 66/6017 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kolme kuu keskmise palga hüvitise välja maksmiseks.
4.Kaebaja esitas kohtule 05.08.2019 kaebuse täienduse.
5.Tartu Halduskohus võttis 02.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
6.Vastustaja esitas 23.08.2019 vastuse kaebusele.
7.Vastustaja esitas kohtule 23.03.2019 täiendavad dokumendid.
8.Kaebaja esitas 02.04.2020 kohtule arvamuse vastustaja vastuse osas.
9.Vastustaja esitas 20.04.2020 kohtule arvamuse kaebaja seisukoha kohta. Kaebaja esitas 23.04.2020 oma vastuse vastustaja 20.04.2020 arvamusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et vaidlusalane käskkiri on õigusvastane. Vaidlusaluses käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, miks koondati kaebaja, kui varasemast spetsialistide arvust (7 spetsialisti) jäi koosseisu 6,9 spetsialisti. Enne koondamist ei ole kaebajat võrreldud teiste, madalama astme spetsialistidega (vanemspetsialist, spetsialist) ja esitatud selle kohta vaidlusaluses käskkirjas põhjendusi. Vastustaja oleks pidanud koondama kaebaja asemel spetsialisti või vanemspetsialisti. Käskkirjas esitatud võrdlused kaebaja ja töötaja hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on kaebaja arvates ebaselged ja ei tõenda selle töötaja eelisseisundit. Seega on vastustaja rikkunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 5. Teiste töötajatega võrdluse puudumine teeb vaidlusaluse käskkirja kontrollimise võimatuks. Kaebaja arvates ei tohtinud tugineda Keeleinspektsiooni poolt antud ettekirjutusele, kuna inspektsioon määras kaebajale keeleeksami sooritamiseks täiendava tähtaja, mis ei olnud saabunud 30.05.2019 seisuga. Kaebaja on töötanud samal ametikohal alates 2003. aastast ja siiani ei ole tuvastatud, et tema riigikeeleoskus ei võimalda korrektselt täita tööülesandeid. Käskkirjas ei selgu, kellele ja kuidas kaebaja tööülesanded on üle antud. Juhul, kui kaebaja tööülesanded anti üle samas ametiasutuses olevale teisele struktuurüksustele, ei tohtinud tulenevat ATS § 90 lgst 3 teda koondada. Põhjendused, et kaebaja tööülesanded antakse teisele ametnikule, on
3-19-1227 asjakohatud ja tõendamata. Loodud juhiabi-analüütiku ametikoht jäi kaebajale pakkumata. Kaebaja arvates jääb arusaamatuks juhiabi-analüütiku töökoha koondamine ja juhiabianalüütiku ametikoha loomine.
11.Kaebuse täienduses väitis kaebaja, et vastustaja jättis 25.04.2019 käskkirjas nr 20 välja toomata põhjendused struktuuri muudatuste osas. Volikogu otsus peab haldusaktina sisaldama seadusega ettenähtud põhjendusi ja selgitusi, mis võimaldavad hinnata selle põhjendatavust. Hilisemad põhjendused ei oma tõenduslikku väärtust ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja eeldas, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 loodi uued ametikohad NLAÖA-s, mistõttu oleks vastustaja pidanud neid ametikohti eelnevalt kaebajale pakkuma. Lisaks ei nähtu 25.04.2019 otsusest nr 20, et NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse ametikohtade arv vähenenud 2,5 ametikoha võrra. Kaebaja jäi kaebuses keeleoskuse kohta esitatud seisukoha juurde. Juhul, kui kaebaja tegelikuks koondamise põhjuseks oli ebapiisav keeleoskus, oleks vastustaja pidanud kohaldama teenistussuhte lõpetamiseks muud õiguslikku alust. Narva Volikogu 25.04.2019 otsuses kui ka 30.05.2019 käskkirjas ei ole kirjas, et kaebaja koondamine ei ole põhjendatud mh sellega, et oli otsustatud ühendada juhiabi-analüütiku ja reklaamiala spetsialisti teenistusülesanded, seega vaidlusalune käskkiri on ebaselge. Tõendamata on muu hulgas ka vastustaja väide, et A.V. kasvatab 7-aastast last. Väär on vastustaja väide, et kaebajal puuduvad oskused ja kogemus selleks, et täita juhiabi-analüütiku kohustusi. Vastustaja poolt vastuse lisana 10 toodud aktis esitatud väited olid alusetud, sest kaebaja ei saanud mõjutada programmis esinenud vigadest tulenevaid arvestusi. Seega ei nõustu kaebaja vastustaja väitega selle kohta, et kaebaja töös esines hulgaliselt puudusi. Kaebajale jäi arusaamatuks, mille alusel leidis vastustaja, et A.V.i haridus on eelistatum juhiabi-analüütiku ametikoha ametiülesannete täitmiseks, kui kaebaja haridus. Kaebaja väitel ei ole töömaht alates 01.06.2019 vähenenud, vaid suurenenud, mistõttu ei olnud kaebaja koondamine põhjendatud. Sellest tulenevalt taotles kaebaja NLAÖA 30.05.2019 käskkirja nr 6-6/6017 õigusvastasuse kindlakstegemist ja kolme kuu keskmise palga hüvitise maksmist.
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja selgitas, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 oli vastu võetud Narva linna ametiasutuste struktuur ja tunnistatud kehtetuks Narva Linnavolikogu 17.05.2018 otsusega nr 34 kehtestatud ametiasutuste struktuur. Uue struktuuri kinnitamine oli tingitud sellest, et vastustaja soovides optimeerida ametiasutuste struktuuri, soovis ühendada erinevate ametnike ja töötajate funktsioone. Funktsioonide ühendamise tulemusel vähendatakse teenistujate arvu ja tõstetakse palgamäärasid. Narva Linnavolikogu 25.04.2019.a otsuse nr 20 alusel oli väljastatud vaidlusalune käskkiri. Kaebaja väide selle kohta, et NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse struktuuris koondati ainult 0,1 ametikohta ei ole asjakohane, põhjendatud ega tõendatud. Väide, et vastustaja oleks pidanud koondama madalama astme spetsialisti peaspetsialisti asemel ei ole samuti põhjendatud ega tõendatud. Vastustaja ei ole nõus sellega, et kaebaja arvates oli tema puhul vaja vältimatult kohaldada ATS § 90 lg 6. Ümberpaigutamise võimaluse kohaldamine või kohaldamata jätmine on ametiasutuse õigus ja kaalutlus. Vastavalt Keeleinspektsiooni poolt 13.10.2014 tehtud aktile ei vastanud kaebaja keeleoskus nõuetele juba tol ajal. Seega, kaebaja väide selle kohta, et aastal 2014 tema keeleoskus olid tunnistatud nõuetele vastavaks, on väär. Vastustaja märkis, et kaebusest ei ole selge, milles seisneb käskkirja mittevastavus formaalsetele nõuetele. Vastustaja leidis, et nähtuvalt kaebusest saab kaebaja väga hästi aru käskkirja sisust ja käskkirjas esitatud põhjendustest. Käskkirjas on selgelt kajastatud, milliste asjaolude tõttu otsustas NLAÖA koondada nimelt kaebajat. Kõigepealt selle tõttu, et kaebaja suhtes on tehtud korduvalt ettekirjutusi Keeleinspektsiooni poolt ja kaebaja ei suutnud aastate jooksul parandada eesti keele oskust. Teiste NLAÖA teenistujate suhtes Keeleinspektsioon ei teinud ettekirjutusi. Käskkirjas on selgitatud, et isik, kes töötab juhiabi3
3-19-1227 analüütiku ametikohal (A.V.) valdab eesti keelt nõutaval tasemel. Juhiabi-analüütiku teenistuskohuste täitmine nõuab lisaks inglise keele oskuse olemasolu, kuid kaebajal see puudub. A.V. on eelistatud ka sellel põhjusel, et alates 20.04.2004 töötab ta juhiabi-analüütiku ametikohal. Seevastu puuduvad kaebajal oskused ja kogemus selleks, et täita juhiabi-analüütiku kohustusi. Vastustaja märkis, et kaebaja poolt esines tema teenistusülesannete täitmisel hulgaliselt puudusi. Vastustaja oli arvamusel, et kõik asjaolud olid kaalutletud kaebaja koondamise otsuse vastuvõtmisel. Vaidlusalune käskkiri on piisaval määral põhjendatud. Käskkirjas on esitatud kõik asjaolud, põhjendused ja kaalutlused, mis olid võetud arvesse haldusorgani poolt käskkirja tegemisel.
12.1.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
13.Vastustaja oli arvamusel, et 02.04.2020 kaebaja poolt lõppseisukohtades esitatud uued väited ja tõendid on kaebuse aluse muutmine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 mõttes. Lõppseisukohtade esitamisel ei tohi kaebaja muuta kaebuse alust. Vastustaja palus jätta lõppseisukohtades esitatud uued väited ja tõendid tähelepanuta.
13.1.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Tulenevalt 04.03.2020 Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-st 3 oli menetlusosalistel viimaseks tähtajaks täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks 02.04.2020. Seega esitas kaebaja täiendavad seisukohad ja tõendid tähtaegselt.
13.2.Kohus ei nõustu vastustajaga, et 02.04.2020 esitatud kaebaja seisukohad on kaebuse aluse muutmine. HKMS § 49 lg 3 p 1 kohaselt ei loeta kaebuse muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks nõude alust. HKMS § 41 lg 2 sätestab, et kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusaktiga, rikkumine hõlmab õigusvastasuse1 Haldusakti õigusvastasuse põhjendamine täiendavate argumentidega ja normidega, mis oli rikutud, ei kujuta endast uut kaebuse alust. 02.04.2020 esitatud täiendavad seisukohad ja arvamused puudutavad kõik vaidlusaluse käskkirja õigusvastasust. Seega ei kujuta need kaebaja täiendavad seisukohad ja arvamused ennast kaebuse aluse muutmist. Vastustajal oli võimalus tutvuda kaebaja täiendavate seisukohtadega ja tõenditega ning esitada kohtule vastuväited.
14.Haldusasja materjalide kohaselt koondati NLAÖA 30.05.2019 käskkirjaga nr 6-6/6017 kaebaja NLAÖA peaspetsialisti ametikohalt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja teavitas kaebajat koondamisest seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja maksis välja koondamisega seotud tasud õigeaegselt ja täies mahus. Pooled vaidlevad koondamise aluse esinemise üle, koondamisprotseduuri seadusliku läbiviimise üle, aga samuti vaidlusaluse käskkirja põhjenduste üle.
15.Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 sätestab, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.
16.Kaebaja arvas, et koondamisolukord ei olnud põhjendatud ja vastustaja hakkas esitama Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 põhjendusi tagantjärgi. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 kohaselt kinnitatakse uus struktuur seoses ametiasutuste põhitegevuse protsesside ühtlustamise teenuse kvaliteedi ning efektiivsuse suurendamiseks. Põhjendused jäid küll napisõnalisteks, kuid neist on siiski võimalik aru saada, mis põhjusel toimub sh NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna struktuuri muutmine. Vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud selgitused, et uue struktuuri kinnitamine oli tingitud sellest, et Narva linn soovis optimeerida ametiasutuste struktuuri ja ühendada erinevate ametnike ja töötajate funktsioone, aga samuti vähendada teenistujate arvu ja tõsta palgamäärasid. Vastustajal küll puudub pädevus täiendavalt põhjendada halduskohtumenetluse käigus Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsust nr 20, kuid see ei muuda kohtu arvamust, et NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna struktuuri muutmise põhjus oli objektiivne. Kohus selgitab, et Muudatused NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna struktuuri koosseisus on eelkõige linnavalitsuse töö korraldamise otstarbekuse küsimus. Seega selles osas on vastustajal avar otsustusruum ja kohtulik kontroll vastavalt piiratud.2
17.Kaebaja arvas, et sisuliselt koondamisolukorda ei tekkinud, kuna Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 järgi, millega kinnitati muu hulgas uus NLAÖA ametnike koosseis on vähenenud spetsialistide arv vaid 0,1 võrra (enne oli 7 spetsialisti ametikohta, aga peale 25.04.2019 jäi 6,9 spetsialisti ametikohta). Vastustaja ei pidanud kaebaja väidet põhjendatuks. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole oluline, kas NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna teiste spetsialistide arv vähenes, jäi samaks või hoopis tõusis. Oluline on aga see, et vastavalt Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 punktile 3.4 kaotati NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas peaspetsialisti ametikoht, mis oli ette nähtud NLAÖA-s Narva Linnavolikogu 17.05.2018 otsusega nr 34. Kohus tuvastas, et enne koondamist täitis kaebaja NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas peaspetsialisti ametiülesandeid (ametnik). Kaebaja ametijuhendi järgi oli tema ülesanneteks linna reklaamialase strateegia väljatöötamine ja selle täitmise üle kontrolli teostamine, linna reklaamialase tegevuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide väljatöötamine, reklaamimaksu juhtimine selle tasumise kontrollimine (tl. 85). Ühtlasi selgus, et NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas oli ka teine peaspetsialist, kellega oli vastustajal lepinguline suhe (töötaja). Tema tööülesanneteks oli linna arengustrateegia väljatöötamisel osalemine (ettevõtlustegevuse osas) ja kontroll selle täitmise üle, aga samuti ettevõtjatele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetusmeetmete väljatöötamine ning nende rakendamine jne. Seega, Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 kinnitatud uue struktuuri järgi puudus NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna koosseisus ametikoht, mille ametiülesanded olid täpselt samad, mida täitis kaebaja. Järelikult oli kaebaja koondamisolukorras ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud tähenduses.
18.Kaebaja väitis, et tegelikult vähenes Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 alusel spetsialistide arv vaid 0,1 võrra.
TrtRKo 3-17-903, p 21.
3-19-1227
18.1.Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus selgitab, et peaspetsialisti, vanemspetsialisti ja spetsialisti ametikohad ei ole sarnased juba enda nimetuse tõttu. Vastavalt Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusele nr 20 loeti NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas peaspetsialistiks tippspetsialisti, vanemspetsialistiks ja spetsialistiks keskastme spetsialisti. NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna peaspetsialisti, vanemspetsialisti ja spetsialisti ametijuhendite järgi on tegemist erinevate ametiülesannetega ametikohtadega või töökohtadega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja koondati peaspetsialisti ametikohalt. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 punkti 3.4 kohaselt kaotakse NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas muu hulgas peaspetsialisti ametikoht. Seega peaspetsialisti ehk kaebaja koondamist ei puuduta struktuuri koosseisu muudatus madalama tasemega spetsialistide arvu suurendamise või vähendamise osas. Sellest tulenevalt kaebaja poolt tehtud üldine võrdlemine NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas erinevate tasemega spetsialistide arvu osas, mis oli enne 25.04.2019 ja pärast seda, ei ole asjakohane. Kohus selgitab täiendavalt, et Narva Linnavolikogu 17.05.2018 otsusest nr 34 ja Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusest nr 20 tulenevalt NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse koosseisus kuulus koondamisele 1 peaspetsialisti, 1 spetsialisti ja 0,5 (osalise tööajaga) töötajat ehk kokku 2,5 ametikohta/töökohta, spetsialisti, sh ka kaebaja peaspetsialisti ametikoht. Samas nähtub Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusest nr 20, et NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse koosseisu on üle viidud Bastion Victoria teenistujad (kokku 2,4 teenistuskohta), mille tulemusena on NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse osakonnas kokku 6,9 kohaga (7-2,5+2,4) ametnikku/töötajat. Seega oli tegemist Bastion Victoria teenistujate üleviimisega ATS § 90 lg-s 3 sätestatud tähenduses NLAÖA ettevõtluseja tarbijakaitse teenistuse koosseisu, mitte uute teenistuskohtade loomisega. Need üle viidud 2,4 teenistuskohta ei olnud Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 järgi vabad kohad ATS § 90 lg-s 7 sätestatud tähenduses, vaid oli kinnitatud konkreetsete teenistujate järgi, kes viidi üle NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonda Bastionist Victoria. Järelikult ei ole vastustaja rikkunud ATS § 90 lg-t 7, kui jättis Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusest nr 20 NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonda Bastionist Victoria üle viidud 2,4 teenistuskohta kaebajale pakkumata.
18.2.Järelikult tekkis 25.04.2019 seisuga ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud tähenduses põhjendatud koondamisolukord, mille tulemusena läks kaebaja ametikoht koondamisele. Kohus märgib, et nii koondamise teatises kui ka vaidlusaluses käskkirjas viitas vastustaja Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusele nr 20 ja selle alusel kaasnevale NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna struktuuri koosseisu muudatusele, seega ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, mis on tema ametikoha kaotamise peamised põhjendused. Juhul, kui kaebaja ei nõustu nende põhjendustega või peab neid ebapiisavaks, ei tähenda, et ametikoha kaotamise põhjendusi üldse ei ole.
18.3.Kokkuvõttes leiab kohus, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 alusel on tekkinud põhjendatud koondamisolukord, mille tulemusena kuulus kaebajale kuuluv peaspetsialisti ametikoht koondamisele.
19.Kaebaja leidis, et koondamine ei pidanud toimuma ATS § 90 lg 3 alusel. ATS § 90 lg 3 kohaselt koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt ei anta kaebaja ametikoha ametiülesandeid üle teisele struktuurüksusele ega ka teisele linna ametiasutusele. Kaebaja ametikoha ülesanded antakse üle teisele ametikohale, mis nägi
3-19-1227 Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 kinnitatud uus NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonna uus struktuur. Tegemist on juhiabi-analüütiku ametikohaga, mille ametiülesannete hulgas oli muu hulgas ettevõtluse ja tarbijakaitse teenistuse peaspetsialisti ametiülesandeid. Seega, ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vaidlusalusest käskkirjast ei ole näha, kellele on üle antud kaebaja tööülesanded. Kohus märgib, et uurimise käigus selgus, et tõepoolest kaebaja ametijuhendis kinnitatud ametiülesanded olid üle antud alates 01.06.2019 loodud juhiabi-analüütiku ametikohale. Nimelt, juhiabi-analüütiku ametikoha ametijuhend näeb ette muu hulgas tööülesanneteks reklaamimaksu juhtimist vastavalt maksekorralduse seadusele, välireklaami üle järelevalve teostamist ja muid tegevusi, mis on seotud reklaami valdkonnaga Narva linnas, millega tegeles varem kaebaja. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav ATS § 90 lg 3, kuna ei ole täidetud normi faktiline koosseis.
20.Kaebaja arvas, et vastustaja oleks pidanud vabastama ametist madalama astmega (spetsialist või vanemspetsialist) spetsialisti ning määrama teda vabanenud ametikohale, kuna peaspetsialistina on kaebajal suurem töökogemus, teadmised ja oskused. Vaidlusaluses käskkirjas puuduvad põhjendused selle koha, et miks vastustaja on otsustanud koondada kaebaja, kuid mitte mõne teise spetsialisti.
20.1.Kohus ei nõustu kaebajaga. Kohus selgitab, et ei seadus ega kohtupraktika kaebaja seisukohta ei toeta.
20.2.Kohus tuvastas, et kaebaja ja teiste madalamate tasemega (spetsialist ja vanemspetsialist) spetsialistide tööülesanded olid erinevad, mistõttu ei ole antud juhul kohaldatav ATS § 90 lg 5. Kaebaja väide, et tema ametiülesanded olid kohati sarnased spetsialist VBNM tööülesannetega ei ole asjakohane, kuna spetsialist VBNM oli koondatud. Seega kohaldamisele saab kõne alla tulla vaid ATS § 90 lg 6. ATS § 90 lg 6 sätestab, kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ametniku ümberpaigutamisel tuleb arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelisõigust. Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus sellel ametikohal olnud ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse (ATS § 90 lg 6). See regulatsioon on analoogne 1996. ATS-i regulatsiooniga. Ümberpaigutamist saab kohaldada ametnike suhtes: 1) kes töötavad ametiasutuse eri struktuuriüksustes või 2) kes töötavad samas struktuuriüksuses, kuid kelle teenistusülesanded olulises ulatuses ei kattu. Kui on tegemist ametnikega, kellel on sarnased teenistusülesanded, tuleb koondamisel lähtuda ATS § 90 lg-st 5.3
20.3.Käskkirjas küll ei ole näha põhjendusi selle kohta, miks vastustaja on otsustanud koondada just kaebaja kui peaspetsialisti, kuid jättis ametisse madalama tasemega spetsialistid. Viimane ei ole siiski vastustajale etteheidetav. Riigikohus on leidnud, et ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Koondatava ametniku õigust nõuda selles Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf
3-19-1227 sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Siit tulenevalt ei ole ametisse nimetamise õigust omaval isikul vaja põhjendada, miks ta ümberkorraldamise kasuks ei otsustanud. Õiguskirjandusest tulenevalt on selline Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka alates 01.04.2013 jõustunud uue ATS § 90 lg 6 suhtes. Sellest tulenevalt kuulub ATS § 90 lg 6 kohaldamine samuti otstarbekuse küsimuste hulka (HKMS § 158 lg 3), mille üle halduskohus kontrolli ei teosta.
21.Kaebaja väitis, et 01.06.2019 seisuga oli vaba juhiabi-analüütiku ametikoht, kuid kaebajat ei ole üle viidud sellele ametikohale või pakutud sellist ametikohta, vaid otsustati, et juhiabianalüütiku ametikohale sobib rohkem isik, kes ei olnud tol hetkel ametnik.
21.1.Vastab tõele kaebaja väide, et 30.05.2019 seisuga oli NLAÖA ettevõtluse- ja tarbijakaitse teenistuse osakonnas vaba juhiabi-analüütiku ametikoht. Juhiabi-analüütiku ametikoht loodi Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 juhiabi-analüütiku töökoha ja peaspetsialisti ametikoha koondamise tulemusena ning uue juhiabi-analüütiku ametikoha täitva ametniku kohustuseks oli nii endise juhiabi-analüütiku kui ka peaspetsialisti ülesannete täitmine (tl. 78).
21.2.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt hakkas vastustaja võrdlema kaebaja ja endise juhiabianalüütiku töökoha tööülesandeid täitnud isiku vastavust uuele juhiabi-analüütiku ametikohale ja võrdlemise teel, mis on sätestatud ATS § 90 lg-s 5, on jõudnud järelduseni, et hariduse, teadmiste ja oskuste poolest on endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesendeid täitnud isik (A.V.) sobib uuele juhiabi-analüütiku ametikohale paremini, kui kaebaja.
21.3.Haldusasja materjalidest nähtub, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 moodustati uus ametikoht, mille tööülesanneteks oli muu hulgas avaliku võimu teostamine ATS § 7 lg 3 p-des 8 ja 9 sätestatud tähenduses (kontroll reklaamimaksu deklaratsiooni esitamise ja reklaamimaksu tasumise üle). Kaebaja ja juhiabi-analüütiku töökohad läksid koondamisele, kuid oli loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht. Endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesendeid täitnud isik ei olnud 30.05.2019 seisuga ametnik ja tema töö sisuks ei olnud avaliku võimu teostamine. ATS § 7 lg 1 sätestab, et ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Seega viimase töökoha koondamise tõttu ei pidanud vastustaja pakkuma talle uue juhiabi-analüütiku ametikoha ATS § 90 lg 7 alusel, kuna ATS § 90 lg 7 kui ka ATS § 90 lg 5 kohaldamise eelduseks on ametniku, mitte töötaja staatus, mis kujuneb lähtudes tema tööülesannetest. Vaidlus puudub selle üle, et endise juhiabi-analüütiku töökoht ei näinud ette selliste tööülesannete täitmist, mis vastavalt ATS § 7 lg 3 oleks võinud kvalifitseeruda, kui avaliku võimu teostamine. Samas Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse alusel loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht nägi ette avaliku võimu teostamist vähemalt reklaamimaksu tasumise kontrollimise valdkonnas. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus vastustaja poolt vaidlusaluses käskkirjas ATS § 90 lg 5 kohaldamisega ja kaebaja ja A.V.i oskuste, teadmiste ja kogemuste võrdlemisega viimaste koondamisolukorras juhiabi-analüütiku ametikohale sobiva kandidaadi välja selgitamisel. Sel põhjusel ei hakka kohus analüüsima kaebaja väiteid ja vastustaja vastuväiteid selle kohta, et A.V., kellega vastustaja võrdles kaebajat vaidlusaluses käskkirjas, ei kasvata alla 7-aastast last jne, aga samuti kaebajale etteheidetud puudusi ametiülesannete täitmise osas.
21.4.Kohus tuvastas, et 30.05.2019 seisuga oli Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 loodud uus juhiabi-analüütiku ametikoht vakantne. Kohus selgitab, et A.V. oli võetud avalikku teenistusse ja määratud juhiabi-analüütiku ametikohale NLAÖA 03.06.2019 käskkirjaga nr 6-6/6157. Juhiabi-analüütiku ametikoha tööülesanded koosnesid 50% endise juhiabi-analüütiku töökoha tööülesannetest ja 50% kaebaja ametikoha (peaspetsialist)
3-19-1227 ülesannetest. Järelikult on võimalik asuda seisukohale, et koondamise aja seisuga oli vastustajal vaba töökoht, mille ameti ülesanded, vähemalt 50% ulatuses, olid kaebaja ametiülesannetega samad.
21.5.Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et faktiline olukord taandub ATS § 90 lg-s 4 sätestatud koosseisu. ATS § 90 lg 4 sätestab, et koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma.
21.6.Kohus on seisukohal, et tegelikult peaspetsialisti ametikoha ametiülesandeid täiendati juhiabi-analüütiku tööülesannetega ning selle tulemusena loodi uus ametikoht, mitte töökoht nimetusega juhiabi-analüütik. Sellisel juhul ei oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas ametnik (kaebaja) või töötaja (endine juhiabi-analüütik) sobib rohkem juhiabi-analüütiku ametikohale, vaid teha ettepaneku kaebajale üle minna juhiabi-analüütiku ametikohale või kaebaja sellele ametikohale mittesobivuse tõttu põhjendama vaidlusaluses käskkirjas, miks kaebaja sellele uuele ametikohale ei sobi ja miks vastaja ei pea mõistlikuks anda kaebajale täiendavat tähtaja vajalike teadmiste ja oskuste saamiseks. Õiguskirjanduses on ka leitud, et ametniku teenistusest vabastamisel peab ametiasutus põhjendama, miks vaatamata § 90 lg-s 4 sätestatule, otsustab ta ikkagi ametniku koondada. Seega koondamissituatsioonis peab ametiasutus enne teenistusest vabastamise otsuse tegemist hindama: 1) kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks; 2) kas on võimalik ametnikku mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada – siinkohal on olulisteks kriteeriumideks mõistlik aeg, ametialase koolituse pakkumise võimalus ning ametiasutuse rahalised võimalused. Neid põhjendusi vaidlusaluses käskkirjas ei ole.
21.7.Kohus märgib, et kohtupraktikas on aktsepteeritud vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjendused seoses vaba ametikoha pakkumata jätmisega.4 Nimelt leidis Riikohus, et ametiasutusel on sellegipoolest kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Nähtuvalt haldusasja materjalidest on vastutaja läbivalt väitnud, et 30.05.2019 ei olnud võimalik pakkuda kaebajale teist vaba ametikohta peale direktori ja ehitusspetsialisti ametikohta (20.04.2020 kohtule esitatud arvamuse punkt 7). Kohtule jääb see väide arusaamatuks, kuna Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 loodud uus juhiabianalüütiku ametikoht oli vakantne vähemalt kuni 03.06.2019.
21.8.Eelnevast tulenevalt puudub kohtul võimalus hinnata, kas kaebajale täiendava tähtaja andmata jätmise taga juhiabi-analüütiku ametiülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmise juurde saamiseks oli objektiivne põhjus või mitte.
21.9.Kohus märgib täiendavalt, kui isegi asuda seisukohale, et uus juhiabi-analüütiku ametikoht ei tekkinud peaspetsialisti ametiülesannete täiendamise tagajärjel ja tegemist on kaebaja jaoks absoluutselt uue ametikohaga, eksis vastustaja ATS § 90 lg-s 7 sätestatud reeglite vastu ja ei suutnud parandada enda eksimust ka halduskohtumenetluses.
RKHKo 3-3-1-49-16, p 18.
3-19-1227
21.10.Kaebaja taotles kohtult kolme kuu keskmise palga hüvitise väljamõistmist. ATS § 105 lg 1 kohaselt õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus peab kaebaja hüvitamisnõuet põhjendatuks. HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt teeb kohus vastustajale kohustuseks arvutada välja kaebajale väljamaksmisele kuuluv täpne rahasumma. Vastustajal on olemas täpsed andmed ja metoodika kaebaja keskmise palga arvutamiseks, mis võimaldaks kiiremat keskmise palga suuruse väljaselgitamist ega ole ka vastustajale ülemääraselt koormav.
22.Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses ja teeb kindlaks Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti 30.05.2019 käskkirja nr 6-6/6017 õigusvastasuse ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suurust välja arvutama.
23.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebus oli rahuldatud täies ulatuses. Kaebaja esitas kohtule
2.04.ja 23.04.2020 menetluskulude nimikirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud halduskohtumenetluses 5431.80 eurot (4639,80+792 koos käibemaksuga). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades haldusasja keerulisuse astet, peab kohus antud juhul põhjendatuks menetluskuluks 4000 eurot koos käibemaksuga. Sellest tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 4000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tartu Halduskohtu 23.04.2020 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2021 kohtuotsusega 08. septembril 2021. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
1.Jätta rahuldamata G.S. taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada need kaebajale.
2.Rahuldada Narva linna apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 23.04.2020. a otsus Narva linnalt kaebaja kasuks menetluskuludena 4000 euro väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta G.S. menetluskulud halduskohtumenetluses tervikuna tema enda kanda.
3.Mõista Narva linnalt G.S. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 1366 eurot ja 20 senti. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.