XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr P26-2017-32312
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
15.05.2018 kohtuistungil
18.04.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.12.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1166 ning teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-1166 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 15.03.2017 Eesti Töötukassale ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei tuvastanud 18.04.2017 otsusega nr P26-2017-32312 XXl puudeastet, lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest. SKA tugineb puude tuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Ekspertarst teeb hinnangu töövõime hindamise käigus. Hinnatakse töötegemiseks ja kodusteks töödeks olulisi valdkondi, nagu näiteks liikumist, käelist tegevust, suhtlemist, teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist, inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Arst hindab iga valdkonda skaalal 0 (tegevuspiirang puudub) kuni 4 (tegevuspiirang on täielik). XX tegevuspiirang jäi kõikides valdkondades alla kahe. Terviseandmete kohaselt ei esine raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises. Sotsiaalkindlustusamet jättis 16.05.2017 vaideotsusega nr 1.1-12.1/182 rahuldamata XX vaide SKA 18.04.2017 otsusele. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine skaalal 0-4 suurem kui kaks. XX puhul oli liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvvääruste aritmeetiline keskmine 0,67, sama oli see teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel; õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste puhul oli vastav tulemus 0,5. Viimane aju elektroentsefalograafiline uuring tehti 2004. aastal ja siis epileptilist aktiivsust ei leitud. Hilisemalt on kirjeldatud toksilistest ainetest provotseeritud krampe. Jaanuaris 2017 on hoogude sagedus dokumenteeritud neuroloogi vastuvõtul isiku kaebuste alusel. Objektiivset neuroloogilist koldeleidu läbivaatusel ei olnud. Soovitatud on jätkata antiepileptilise raviga.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 18.04.2017 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi. Kaebajal on keskmine puue olnud ligi viis aastat, tervis ei ole paremaks läinud. Kuus käivad 2-3 korda peal epilepsiahood. 11.03.2017 vajas kaebaja kiirabi abi. Lisaks on kaebaja pidanud ostma endale prillid, raha kulub veel ravimitele, transpordile ja kommunikatsioonivahenditele.
3.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 18.04.2017 otsuse ja 16.05.2017 vaideotsuse juurde.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.12.2017 otsusega kaebuse, tühistas SKA 18.04.2017 otsuse ning kohustas SKA-d kaebaja 15.03.2017 puude raskusastme tuvastamise taotlust uuesti läbi vaatama.
2(5)
3-17-1166 PISTS-st ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS) ei tulene, et puude raskusastme tuvastamata jätmise otsustuse puhul ei ole vaja keeldumist sisuliselt põhjendada ja igakülgselt kaaluda. Kohus ei saa hinnata meditsiinilise sisuga küsimusi ja aspekte, küll aga on võimalik kontrollida, kas vastav haldusakt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega. Vaidlustatud otsus on sisuliselt motiveerimata. Vastustaja on ilma omapoolse analüüsita tuginenud üksnes töötukassa ekspertarsti hinnangule. Seda hinnangut pole peetud vajalikuks isegi haldusaktile lisada. Vaideotsuses on küll viidatud PISTS § 23 lg-le 7, kuid viidatud normist ei tulene, et SKA roll muutub olematuks. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. SKA 08.06.2015 otsusega nr V2876 tuvastati kaebajal keskmine puue ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund paranenud. Pärnu Haigla 09.10.2017 saatekirjast nähtub, et kaebajal on diagnoositud paikmega seotud sümptomaatiline epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised sündroomid, isik on korduvalt viibinud epileptiliste hoogudega EMO-s. PISTS § 23 lg 3 kohaselt on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis (TIS) olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et midagi taolist oleks peetud vajalikuks kaaluda. PISTS § 23 lg 6 p 1 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse ka isiku terviseseisundit ning see ei pea piirduma ainult töötukassa ekspertarsti hinnanguga. Seda iseäranis olukorras, kus isikul on varasemalt puue tuvastatud. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 1 p 3 kohaselt on SKA-l vaja arvestada ka muid asjassepuutuvaid andmeid ning sama paragrahvi lg 5 järgi on ametil õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal piirangu aritmeetilisi keskmisi korrigeerida. Antud juhul ei ole vastustaja püüdnud asjale sisuliselt läheneda.
5.Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.12.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsust ja vaideotsust tuleb vaadelda ühtse tervikuna. PISTS § 23 lg-st 7 nähtub, et inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Hinnang antakse inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta seitsmes erinevas valdkonnas. Ekspertarvamuse alusel teeb töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning SKA puude raskusastme kohta. Kuna eksperdiarvamus sisaldab terviseandmeid, sh diagnoose, tuleb SKA-l oma sisemise töökorralduse ja infotehnoloogilise lahendusega tagada, et eksperdiarvamuses sisalduv TIS info ei oleks kättesaadav isikutele, kes ei ole arstiharidusega. Seega ei ole otsuses võimalik analüüsida ekspertarsti hinnangut. Ekspertarvamust ei salvestata SKA-s, vaid seda vaadatakse vaid vajadusel töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogust. Vastustaja ei pea otsuses põhjendama, miks ta ei kaasa ise arstiõppe läbinud isikut. Määruse nr 18 § 6 lg 5 järgi on vastustajal võimalik korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra. Kui vastustaja oleks vastava korrigeerimise teinud, poleks see ikkagi kaasa toonud puude raskusastme tuvastamist.
6.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja kordab kaebuses välja toodud seisukohti, viidates muu hulgas sellele, et peab varasemaga võrreldes kasutama kangemaid
3(5)
3-17-1166 rohtusid. 09.10.2017 pidi kaebaja kahel korral päevas viibima EMO-s, kus tal diagnoositi sümptomaatiline epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised sündroomid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohus tühistas SKA 18.04.2017 otsuse põhjendamis- ja kaalumisvigade tõttu. Ringkonnakohus selles osas halduskohtu põhjendustega ei nõustu. SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus. SKA 18.04.2017 otsusest nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude määramiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusele ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud TIS-i kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et puude raksusastme tuvastamiseks kasutatakse töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
8.Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7). Kaebaja puhul jäi tegevuspiirang kõigis valdkondades alla kahe: liikumise valdkonnas 0,67, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,67, õppimiste ja tegevuse elluviimise valdkonnas 0,5 ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas 0,5. Halduskohus tõi välja, et SKA ei kaalunud määruse nr 18 § 6 lg 5 rakendamist. See säte võimaldab SKA-l muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida eksperdiarvamuses välja toodud piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra. Antud asjas pole see halduskohtu etteheide põhjendatud, sest isegi arvväärtuste korrigeerimise puhul oleks tulemus jäänud alla kahe ning puude raskusastet poleks saanud tuvastada.
9.Kaebaja ei mõista, miks olukorras, kus tema terviseseisund ei ole paranenud, pole puude raskusastet enam tuvastatud. SKA esindaja selgitas kohtuistungil, et alates 01.01.2017 puude 4(5)
3-17-1166 raskusastme tuvastamise alused muutusid, s.o kasutatakse eelnevalt kirjeldatud määruses nr 18 sisalduvat metoodikat. Metoodika muutmist pole alust pidada õigusvastaseks. Riigil on suur otsustusruum sotsiaalpoliitika kujundamise üle. SKA peab seda järgima ning ka kohtul on väga piiratud võimalused nendele valikutele õigusliku hinnangu andmisel.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus SKA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 29.12.2017 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). SKA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.