XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsuse nr P26-2019185850 ja 25.10.2019 vaideotsuse nr 8-3/27320-2 tühistamiseks ning 02.08.2019 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.05.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 22.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsuse nr P26-2019-185850 ja 25.10.2019 vaideotsuse nr 8-3/27320-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks andma välja haldusakti, millega määratakse kaebajale keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle.
2.Tallinna Halduskohtu 04.12.2019 määrusega jäeti kaebus käiguta. XX vastas sellele 20.12.2019 ning esitas vastava väljatrüki kaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta.
Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 määrusega Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 31.01.2020.
võeti
XX
kaebus
menetlusse.
4.Tallinna Halduskohtu 10.03.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Sotsiaalkindlustusamet ei ole puude raskusastme tuvastamise otsustamisel piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebaja esitatud teavet, otsus ja vaideotsus on sisuliselt põhjendamata. Kaebajal on diagnoositud erinevad haigused (astma, skleroos, alajäseme murdude jääknähud), mis põhjustavad igapäevaselt erinevaid piiranguid. Otsusega tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud hingamiselundite ja lihasluukonna- ja sidekoehaigusest. Õhupuuduse, hingelduse ja jalgade valu tõttu esinevad piirangud käimisel, treppidest ja erinevatel pindadel liikumisel, kehaasendi säilitamisel. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 06.11.2017 otsusega nr P26-2017-145074 keskmise puude, sest igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Võrreldes nimetatud perioodiga tervislikus seisundis paranemist toimunud ei ole, pigem on tervislik seisund halvenenud. Eelnevale lisandus ülajäsemete mononeuropaatia ja lateraalne epikondüliit. Uute diagnoosidega ja nendest tingitud tervisepiirangutega arvestati ka Eesti Töötukassa 02.09.2019 otsuse nr TVH/19/030669 koostamisel.
6.Kaebaja hinnangul on ta esitanud kõik asjakohased andmed ja teabe, mille kohaselt on veenvalt ja üheselt arusaadavalt tõendatud haiguse kulg ja mõju igapäevasele toimetulekule. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine toimuvad erinevate seaduste ja erinevate metoodikate ning põhimõtete alusel, kuid hoolimata eeltoodust ei selgu Sotsiaalkindlustusameti otsusest ega vaideotsusest, miks on vaatamata terviseseisundi halvenemisele (võrreldes 2017. aastaga, objektiivselt tõendatud töövõime hindamise otsusega ja eksperthinnanguga) leitud 2019. aasta otsuses, et kaebajal enam igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine, arvestades, et viidatud sotsiaalkaitseministri määrus nr 18 kehtis ka eelnevalt ehk 06.11.2017 otsuse nr P26-2017-145074 koostamisel.
7.Kaebaja nõustub, et tugikepi ja ortoosi kasutamine ei ole tõepoolest piirangut võimendavaks asjaoluks, kuid samas ei kompenseeri abivahendid liikumispiirangut ka sellisel määral, et piirang muutuks minimaalseks või lausa olematuks. Tegemist on pikaajalise funktsioonipiiranguga (liikumisse funktsiooni kõrvalekalle), mis on pöördumatu. Ravimite annulleerimise osas on esinenud olukordi, mil ravimid ei ole sobinud (kõrvatoimed) ning sellest on ka arste teavitatud. Seejärel on kirjutatud uued rohud. Kaebaja on ostnud ravimid välja vastavalt kokkulepetele arstidega. Otsustest ei nähtu, miks leitakse, et kaebajal igapäevategevuste ja ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. Ka on selgusetu, miks arvab ekspertarst, et piirangud igapäevategevustes ja ühiskonnaelus osalemises sh kõrvalabi vajaduses, peavad nähtuma tervise infosüsteemist. Kaebaja selgitused kõrvalabi vajaduse kohta on jäetud tähelepanuta, ekspert tõdeb viitega tervise infosüsteemi andmetele, et kaebaja ei vaja liikumisel kõrvalabi. Otsusest ega vaideotsusest ei nähtu, millele tuginedes järeldab Sotsiaalkindlustusamet, et kaebaja puhul ravimid toimivad. Otsuses on üksnes tõdemus, et esitatud terviseandmete alusel ei esine fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Täiendavat analüüsi või selgitusi, miks sellise järelduseni jõuti, toodud ei ole.
8.Täiendavas 04.04.2020 seisukohas märgib kaebaja, et otsustest ei selgu, miks on objektiivsete andmete alusel (eksperthinnang, tervise infosüsteem) tuvastatud terviseseisundi halvenemisest hoolimata leitud, et puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks ning millistele andmetele tuginedes on varasema keskmisele puude raskusastmele vastava liikumise funktsiooni kõrvalekalde asemel leitud, et puuet enam ei esine. Otsustes on toodud peamiselt õiguslikud alused, kuid selgitusi ja juhtumi asjaolusid ning faktiliste asjaolude analüüsi otsustest ei nähtu. Otsuses puudub sisuline arutluskäik, mille põhjal oleks aru saada, miks Sotsiaalkindlustusamet jõudis viidatud tõendite põhjal järeldusele, et puude raskusastme tuvastamiseks puudub alus. Jääb ebaselgeks, mis piirangud
eksperdiarvamuse kohaselt esinesid ja miks need ei olnud piisavad, et tuvastada puuet. Selleks, et otsus vastaks HMS sätestatud nõuetele, ei piisa üksnes viitest dokumentidele, millele otsust tehes on tuginetud, vaid otsusest (eelkõige soodustava haldusakti andmisest keeldumisel) peab nähtuma, kuidas on andmeid analüüsitud, miks ei leidnud teatud asjaolud tuvastamist, miks kalduti kõrvale inimese enda hinnangust jms. Antud juhul otsustest viidatud analüüsi ei nähtu. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 2 p 7 sätestab ka võimaluse kaaluda puude tuvastamist erijuhtumina.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja on seisukohal, et 12.09.2019 otsus nr P26-2019-185850 ning 25.10.2019 vaideotsus nr 8-3/27320-2 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
10.Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsust. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Liikumise valdkonna võtmetegevus „liikumisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude tuvastamiseks peab valdkonna piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebaja käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Kaebajal oli käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; muutustega kohanemine ja ohu tajumine, õppimine ja tegevuste elluviimine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise ning käelise tegevuse valdkonna piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2. Suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning inimestevahelise lävimise ja suhete
valdkonna võtmetegevustes ei ole tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kaebajal terviseseisundist tulenevalt piiranguid tuvastanud.
11.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-17-1166 öelnud, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses. Otsusest on arusaadav, et see tugineb eksperdiarvamusele ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue). Eesti Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja Sotsiaalkindlustusamet on lähtunud sellest kehtiva metoodika alusel. Ekspertarvamuse andnud arst on seega tutvunud kõigi isiku kohta käivate terviseandmetega terviseinfosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille Sotsiaalkindlustusamet on oma puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud ning antud metoodikast tulenevalt ei ole arvväärtused olnud piisavad puude raskusastme tuvastamiseks.
12.Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst Aune Tammelt, kes jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarst Aune Tamm selgitas, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Töötamine tavatingimustes võib olla küll takistatud, kuid ühiskonnaelus osalemise piirangud ei avaldu pidevalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsust nr P26-2019185850 ja 25.10.2019 vaideotsust nr 8-3/27320-2 ning taotletud nende tühistamist, samuti vastustaja kohustamist kaebaja 02.08.2019 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlust uuesti läbi vaatama. Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsusega XXl puude raskusastet ei tuvastatud, mistõttu ei olnud ka alust kaebajale puuetega inimestele ettenähtud sotsiaaltoetust määrata. Kaebaja sellega ei nõustu, leides, et Sotsiaalkindlustusamet ei ole puude raskusastme üle otsustamisel piisavalt analüüsinud taotluses esitatud teavet, sest 2017. aastal oli tal tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle, kusjuures võrreldes varasema perioodiga ei ole tervislik seisund paranenud ja on pigem halvenenud. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsust ning vaideotsust ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja et vastustaja
oleks pidanud tuvastama tema suhtes vähemalt keskmise puude raskusastmele vastava liikumisfunktsiooni kõrvalekalde. Põhivaidlus käesolevas haldusasjas väljendubki Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsuse õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui 12.09.2019 otsus peaks osutuma õigusvastaseks ning taolisel juhul tuleb rahuldada ka 02.08.2019 taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõue. Vaidlustatud otsuse nr P26-2019-185850 õiguspäraseks osutumise korral aga vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise ning taotluse uue läbivaatamise kohustamise nõuet rahuldada ei saa.
14.Vaidlustatud haldusakti andmisel on tuginetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi ka PISTS) paragrahvidele 23 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 paragrahvidele 6 ja 8. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse paragrahvis 23 on kümme lõiget ning sellega reguleeritakse puude raskusastme tuvastamisega seonduvaid küsimusi. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teksti välja tuua. Sama seaduse § 24 seostub puude raskusastme otsuse tegemise tähtaegade ning puude raskusastme kestuse määratlemisega, mis käesoleva vaidluse puhul aga otseselt asjassepuutuv ei ole. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 paragrahviga 6 reguleeritakse puude raskusastme tuvastamist tööealisel inimesel ning paragrahvis 8 on esitatud puude raskusastme tuvastamise otsuse vormistamise- ja sellest teavitamisega seonduvad nõuded.
15.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 kohaselt tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Vastavalt sama paragrahvi ja lõike punktidele 1, 2 ja 3 on sügava puudega tegemist sel juhul kui igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puude korral on igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ning keskmine puue on inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Vastavalt PISTS § 23 lõikele 7 kasutatakse olukorras, kus tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
16.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Vastustaja on tuginenud 12.09.2019 otsuse vastuvõtmisel ning ka vastava vaide lahendamisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning põhimõttelisi kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Vastavalt PISTS paragrahvi 23 lõikele 1 tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Käesoleval juhul on arvestatud kaebaja taotluses ning tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid ning tuginetud ekspertarsti Lii Orunurm arvamusele, mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 24-29). Vaidemenetluse raames on vastustaja küsinud täiendavat arvamust veel ka ekspertarstilt Aune Tammelt, kes on asunud samuti seisukohale, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal taolisi piiranguid ja raskusi, mis võimaldaksid taotletud puude raskusastet kindlaks määrata. Ekspertarvamustes esitatud meditsiinilise sisuga põhjendusi kohus hinnata ei saa. Riigi sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on samuti piiratud. Seetõttu ei saa lähtuda sellest, et varasema hinnangu kohaselt oli tegemist keskmise puudega. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab kohus kontrollida üksnes seda kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas. Antud juhul on see nii. Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2019 otsust nr P26-2019-185850 oleks võinud küll mõnevõrra põhjalikumalt motiveerida, kuid arvestada tuleb ka sellega, et tegemist oli dokumendipõhise menetluse ja ekspertarsti arvamusele tugineva haldusaktiga, mis tähendab seda, et pelgalt seetõttu ning iseäranis olukorras, kus hilisemas vaideotsuses taolist puudust või väidetavat vajakajäämist
praktiliselt enam ei esine, nimetatud otsustust siiski tühistada ei saa. Siinkohal nõustub kohus ka Sotsiaalkindlustusameti 25.10.2019 vaideotsuses nr 8-3/27320-2 välja toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 neid tervikuna üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 kuuenda paragrahvi kolmandale lõikele arvutatakse puude raskusastme tuvastamisel sama määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4-7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Eelnimetatud määruse nr 18 kuuenda paragrahvi kuuenda lõike esimese punkti kohaselt tuvastatakse keskmise puude raskusaste siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või siis sama määruse suhtlemist puudutava § 4 lg 5 p 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2-2,75. Määruse nr 18 kuuenda paragrahvi seitsmenda lõike esimese punkti järgselt peab keskmise puude tuvastamiseks olema sama määruse neljanda paragrahvi viienda lõike neljanda punkti (teadvusel püsimine ja enesehooldus) kohase piirangu aritmeetiline keskmine 2,76 - 3,49. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 kuuenda paragrahvi viiendas lõikes on sätestatud põhimõte, mille kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet korrigeerida muude asjasse puutuvate andmete põhjal piirangu aritmeetilist keskmist ja suhtlemise valdkonna võtmetegvuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra, kuid antud juhul on vastavad aritmeetilised keskmised maksimaalselt 1,33. Seega jääksid need alla vajaliku minimaalse arvväärtuse taseme ka korrigeerimise korral. Mis puutub aga tervisliku seisundi võimalikesse edaspidistesse muutustesse, siis täiendavate andmete lisandumisel võib vastustaja hinnang ka teistsuguseks kujuneda, kuid see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seoses eelnimetatuga on vaidlustatud vaideotsuses nr 8-3/27320-2 muuhulgas märgitud, et terviseseisundi muutumisel, mida tõendavad ka tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, võib kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse uuesti esitada. Antud juhul võibki eelnimetatu olla kaebaja jaoks kõige optimaalsem lahendus, kuid see on mõnevõrra teistsuguse rõhuasetusega teema.
17.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.