Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2272
Haldusasi
XX kaebus Kehtna vallas Palukülal Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks osas, mis puudutab raiet väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustajad – Kehtna vald, esindaja Evi Gulbis Keskkonnaamet, esindaja Lüüli Junti
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2272 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kehtna valla omandis on Palukülas asuv Hiiemäe kinnistu (registriosa nr 1642437; katastritunnus 29202:003:1501; pindala 102,5 ha, sellest metsamaa 69,7 ha), millel asub arheoloogiamälestis Paluküla Hiiemägi (kultuurimälestiste riikliku registri nr 27194). Kultuuriministri 26.05.2004 käskkirja nr 100 kohaselt kulgeb mälestise kaitsevööndi piir mööda 90 m samakõrgusjoont.
2.Kehtna vald taotles 06.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 Keskkonnaametilt (KeA) kooskõlastust Hiiemäe katastriüksusel asuvate Paluküla suusaradade korrastamiseks – radadele
3-16-2272 langenud puude koristamiseks ja suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks. KeA märkis 06.05.2016 vastuses nr 7-9/16/4410-2, et Hiiemäe katastriüksus paikneb Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ning kehtiv kaitsekord (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määrusega nr 253) ei nõua taotluses kirjeldatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga. Kui suusaradade korrastamisel raiutav puidu kogus ületab 20 tihumeetrit, tuleb esitada KeA-le metsateatis. KeA hinnangul ei kahjusta kavandatavad tööd kaitsealuste liikide elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ega kaitstavaid elupaigatüüpe.
3.Kehtna vald esitas 12.10.2016 Muinsuskaitseametile (MKA) kooskõlastamiseks 10.10.2016 metsateatise Hiiemäe kinnistul metsaraie teostamiseks kogumahus 1027 tihumeetrit (eraldised nr 21, 28, 29, 30, 31, 32, 34, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 51, 54, 55, 63) seoses vajadusega eemaldada suusatrassilt ohtlikud puud. MKA märkis 14.11.2016 kirjas nr 5.1-17.9/77-1, et hiie kui loodusliku pühapaiga üheks struktuurielemendiks on puud ning kontekstiks selle paiga loodusväärtused. Spordiradade puhastamise ja ohtlike puude langetamise osas jõuti 03.11.2016 objektikoosolekul konsensusele ning selle alusel ei kooskõlasta MKA mälestisel ja selle kaitsevööndis kavandatud sanitaarraiet ja harvendusraiet, kuid kooskõlastab metsateatise osaliselt, lubades eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, 55 trassiraiet ja eraldistel nr 42, 43, 45 valikraiet. Trassiraie all mõeldi vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust, kuid mitte uute trasside rajamist mälestisele ja kaitsevööndisse. Trassiraie ja valikraie käigus mälestisel algselt asukohalt eemaldatud aines tuleb eksponeerida mälestise piirides, oma algses kontekstis. Vastavalt 03.11.2016 toimunud objektikoosoleku protokollile moodustatakse komisjon, mis otsustab üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse.
4.XX esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks. XX on Hiiemäe kinnistu vahetus naabruses asuva Paluküla kinnistu omanik (registriosa nr 166937). Hiiemäe kinnistul kavandatava ulatuslikku metsaraie teostamise otsustamiseks peab metsaomanik (Kehtna vald) hindama sellise tegevuse mõjusid ja kaaluma kõiki olulisi asjaolusid. Metsaraie looduslikus pühapaigas on vastuolus rahvuslike kommete ja traditsioonidega. Kehtna valla üldplaneeringu p 2.3.17.2 kohaselt on pühapaiga kahjustamine keelatud. Looduslik pühapaik ja selle tulevik on kaebajale oluline seoses isikliku sisemise veendumuse – loodususuga. Maardu hiiemetsa juhtum (haldusasi nr 3-12-316) kinnitab, et ajafaktori tõttu ei ole kaebuse eesmärk tühistamiskaebusega saavutatav. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras kuni vaidluse lõpuni keelata raie Hiiemäe kinnistul.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 15.11.2016 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et raie lubamise korral on kaebajal võimalik seda vaidlustada. Kaebaja väidetav vastuolu üldplaneeringuga ei anna talle subjektiivset õigust raie keelamiseks. Riigikohtu praktikat arvestades on vähetõenäoline, et kaebajal oleks metsateatise tühistamise nõudmiseks kaebeõigus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 alusel. Kehtna vallal on Hiiemäe kinnistu omanikuna õigus otsustada oma vara kasutamise üle kaalutlusõiguse alusel ning kohus ei saa kontrollida selle otstarbekust, vaid üksnes seda, kas vastavad otsused vastavad seaduse nõuetele juhul, kui otsusega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.01.2017 määrusega XX 02.12.2016 määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu 15.11.2016 määruse osas, mis puudutas raiet Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit ning saatis selles osas asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Metsaraie puhul ei pruugi hiljem esitatav tühistamiskaebus olla kaebaja riivatud õiguste kaitseks piisavalt tõhus, sest raie on võimalik teostada loetud tundide jooksul. Tulenevalt komisjoni moodustamisest puudub kaebaja õiguste rikkumise oht arheoloogiamälestise kaitsevööndi piires, kuid esineb väljaspool kaitsevööndit, 2(7)
3-16-2272 millel raie teostamine ei nõua MKA kooskõlastust. Kaebaja kaebeõigust KeÜS § 23 lg 1 alusel ei ole võimalik ilmselgelt välistada. Kuna hiiemäe kui loodusliku pühapaiga piirid ei ole erinevalt arheoloogiamälestise kaitsevööndist täpselt määratletavad, siis ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kindlalt öelda, mis ulatuses ei riiva Hiiemäe kinnistul raie tegemine kaebaja õigusi. Ringkonnakohus keelas ühtlasi esialgse õiguskaitse korras metsaraie Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit.
7.Paluküla Hiiemäe mälestisel ja kaitsealal ning Hiiemäe kinnistul asuva suusaraja äärsete puude ohtlikkuse hindamiseks toimus 29.08.2017 komisjoni koosolek, kus osalesid mh MKA, KeA ja Kehtna valla esindajad, Metsakorralduse Büroo juhataja (arborist) ja XX jt. Töö käigus tuvastati ja märgistati rajaäärsed ohtlikud üksikpuud nii mälestise alal kui kaitsevööndis, samuti kaitsealast välja kuid nn laiendusettepaneku alasse jääva suusaraja ääres. Hindamata jäid rajaosad, mida tervisespordiks ei kasutata ja kus hooldusraiet ei planeerita. Kokku märgistati 47 ohtlikku puud (s.o kuivamise, haiguse või vigastuse ja raja suunas kaldu olemise tõttu ohtlikud puud ning raja kohal asuvad ja lume tõttu rajale vajuda võivad puud, oksad ja põõsad).
8.Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2017 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ning tühistas ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kaebuse täpsustuste põhjal on selge, et kaebaja eesmärk on keelata Hiiemäe kinnistul kõigi metsaraiete teostamine mahus, mis nõuab metsateatise esitamist. Metsamajandamiskava tellimine ei tõenda ulatusliku metsaraie kavandamist ning raie lubamise otsustab KeA kehtiva õiguse, mitte metsateatise või metsamajandamiskava alusel. Kehtna vald ei ole KeA-le metsateatist esitanud, vaid KeA on valda suusaradade hooldamise küsimuses üksnes nõustanud. Selline tegevus ei saa rikkuda kellegi õigusi. Kehtna vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks MKA-le, kes kooskõlastas raied üksnes suusatrassi ääres, kuid keelas uute trasside rajamise mälestisele ja selle kaitsevööndisse. Kaebaja ei ole soovinud takistada ega vaidlustada olemasolevate suusaradade kasutamist ohustavate puude (s.o spetsialistide ja huvitatud isikute koostöös märgistatud 47 puud, kokku hinnanguliselt 25–30 tm) raiet, mistõttu ei ole selles osas keelamiskaebuse esitamine vajalik. Missugustes piirides mälestise piirid edaspidi määratakse, ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Kehtna vald on selgelt rõhutanud, et kavandatav tegevus puudutab üksnes suusaradasid (s.o 1027 tm suuruse mahuga metsateatist KeA-le tegelikkuses ei esitata) ning kaebaja seisukohtadest saab järeldada, et ta aktsepteerib suusaradade korrastamise eesmärgil tehtavaid töid, mistõttu ei ole keelamiskaebuse esitamiseks alust. Kuigi suusaradade hooldamist puudutav raie võib metsaseaduse (MS) § 41 lg 14 kohaselt samuti vajada metsateatise esitamist, ei tähenda see, et tegemist oleks kaebaja märgitud suuremahulise raiega või kavandatav tegevus ei arvestaks komisjonis kokkulepitut. Esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades ei ole keelamiskaebuse esitamine praegusel juhul lubatav. Menetluse jätkamist ei põhjenda seegi väide, et vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad ja hindavad metsaraie mõju Hiiemäe kinnistul asuvale ja täpselt piiritlemata looduslikule pühapaigale. Kehtna vald on kinnitanud, et kogu kinnistul toimub raie vaid komisjoni määratud üksikpuude kaupa ning soovi korral kaasatakse rajahoolduse vajaduse ja puude eemaldamise vajalikkuse hindamise juurde ka kaebaja. Võimalike tulevaste haldusmenetlustega seonduvalt on kaebajal võimalik alati taotleda enda kaasamist haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 alusel ning vajaduse korral pöörduda uuesti kaebusega halduskohtusse koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Keelamiskaebuse lubatavust ei õigusta väited, et kaebaja ei pruugi antavatest haldusaktidest kohe teada saada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2016 määrus nr 3-16-513, p 8).
3(7)
3-16-2272
9.XX esitas halduskohtu määruse peale 18.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 29.12.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.11.2017 määrus ja saata kaebus halduskohtule menetlemiseks. Kehtna valla 10.10.2016 metsateatise ja KeA 11.10.2016 vastusega on tõendatud Kehtna valla soov teostada suuremahulist metsaraiet (1027 tm) ja KeA nõustumine sellega. Väidetavalt toimunud nõustamistegevuse tulemuseks on metsateatis raiemahuga 1027 tm (mh erinevad raiemahud metsamajandamiskavas märgitutest), millele Kehtna vald küsis 12.10.2016 MKA kooskõlastust. Samas ei nähtu, et vastustajad oleksid hinnanud loodusliku pühapaigaga seotud kaalutlusi. Kuna lubava märkega metsateatise saamisel võib metsaomanik raiet teostada vabalt planeeritud ajal, siis võib tekkida olukord, kus tühistamiskaebuse esitamise ajaks oleksid pöördumatud tagajärjed juba saabunud. KeA selgituste kohaselt ei kaaluta metsateatise menetlemisel raie mõju looduslikule pühapaigale ning kaebajal puudub võimalus metsateatise menetluses osaleda. Kui metsateatis esitatakse metsaregistri infosüsteemi kaudu, toimub raie registreerimine automaatkontrolli tulemusel, mis välistab menetluses osalemise võimaluse täielikult. Kaebaja õiguste hilisem kaitse ei ole metsaraie puhul realistlik, mida on mööndud ka ringkonnakohtu 05.01.2017 määruses. MKA komisjon hindas 29.08.2017 üksikpuude eemaldamist mälestisel ja selle kaitsevööndis, kuid väljaspool nimetatud ala puudub MKA-l õiguslik alus metsaraiet piirata. Keelamiskaebus on esitatud Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku pühapaigaga seonduvate kaebaja õiguste kaitseks (KeÜS § 23 lg 2 ja põhiseaduse § 40), kuid halduskohus ei ole käsitlenud metsaraie mõju looduslikule pühapaigale (religioossele keskkonnale) ja sellega seotud kaebaja õigustele. Seejuures ei ole Kehtna vald öelnud, et raie kogu kinnistul toimuks vaid MKA komisjoni märgistatud üksikpuude raiumiseks ning halduskohus tugines üksnes usule, et suuremahulist metsaraiet ei teostata. Kaebaja õiguste kaitse saab tagada kohtuotsusega, õigusaktiga (kaitseeeskiri) või kompromissiga, mis tagaks seni täpselt piiritlemata loodusliku pühapaiga kaitse ning kavandatava raie mõju kaalumise sellest aspektist. Kui puudub võimalus hinnata kavandatava tegevuse mõju looduslikule pühapaigale ja sellega seotult kaebaja õigustele, on suuremahulise (metsateatist vajava) metsaraie preventiivne keelamine põhjendatud. Kehtna vald on metsaraiest huvitatud tulu teenimise eesmärgil, mistõttu ei ole eluliselt usutav raiemahu korrigeerimine 1027 tm-lt ca 20 tm-le.
11.Kehtna vald palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MKA-le seni esitatud metsateatise alusel ei ole Kehtna vallal võimalik Hiiemäe katastriüksusel puid raiuda ega metsateatist praegusel kujul raieloa saamiseks ka KeA-le esitada. MKA kooskõlastas 14.11.2016 üksnes olemasoleva suusatrassi ääres kavandatavad raied, kuid keelas uute trasside rajamise. Moodustatud komisjon märgistas 20.08.2017 kokkusaamisel konsensuslikult 47 puud, mis hinnati inimestele ohtlikuks ja mille raiumise kogumaht on hinnanguliselt 25–30 tm. Kavandatavaks raiemahuks on seega praeguseks 25–30 tm ning KeA-lt raieloa saamiseks tuleb vallal metsateatist vastavalt korrigeerida. Kaebaja väide, et metsateatise mahu vähendamine pole usutav, on paljasõnaline ja pahatahtlik. MKA-le esitatud metsateatises näidatud mahud on suusatrassi hooldamiseks vajalikest suuremad põhjusel, et metsateatise täitnud Hiiemäe katastriüksuse haldaja lähtus metsamajandamiskavast, kuid ei pidanud siiski silmas, et raied teostatakse kogu teatises nimetatud ulatuses. Kuna Kehtna valla eesmärk on eemaldada üksnes ohtlikud puud, siis leidis kohus põhjendatult, et see ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning keelamiskaebuse lubatavuse eeldused on täitmata.
4(7)
3-16-2272
12.Keskkonnaamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Kehtna vald ei ole KeA-le metsateatist esitanud, mistõttu ei ole KeA Hiiemäe kinnistu osas ka haldusmenetlust alustanud ega läbi viinud. Pelgalt taotluse koostamine ei ole käsitatav metsaomaniku tahteavaldusena esitada konkreetne metsateatis. Vaidlus käib metsaraie keelamise üle Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit, kuid 10.10.2016 metsateatis ei ole koostatud ainult arheoloogiamälestisest väljapoole jääva ala kohta, mistõttu on ainetud viited vähemalt osale väidetavast 1027 tm suurusest raiemahust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber Kehtna valla väited, et raiet soovitakse teha vaid suusatrassi hooldamiseks ja komisjoni poolt määratud mahus. Kaebaja õiguste kaitse on tagatud ka hilisema tühistamiskaebuse esitamise ja vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlemise võimalusega. Alates 01.09.2017 kehtiva MS § 41 lg 8 kohaselt väljendab KeA otsustust metsateatisega kavandatud raie lubatavuse kohta kanne metsaressursi riikliku registris (metsaregistris) ning alates 11.09.2017 on kogu metsaregistris sisalduv info raiete kohta avalikult ja mugavalt kättesaadav. Metsaregistri ega Hiiemäe kinnistuga seotud registrikannete jälgimine ei saa olla kaebajale liigselt koormav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 45 lg 1 piirab HKMS § 37 lg 2 p 3 alusel haldusakti andmise keelamise nõude esitamise olukorraga, kus on põhjust arvata, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti ning kaebaja ei saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Viimati nimetatu tähendab seda, et õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega (nt tühistamiskaebusega) ära hoida või kõrvaldada ega heastada (s.o haldusakti tagajärjed on pöördumatud) või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (vt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22).
14.Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusest juhindudes võttis Tallinna Halduskohus 13.04.2017 määrusega XX kaebuse menetlusse osas, mis puudutas nõuet keelata kavandatav metsaraie väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit (st allpool Paluküla hiiemäe 90 m samakõrgusjoont). Muus osas on XX kaebus tagastatud Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrusega. Kaebaja ei ole esitanud määruskaebuses vastuväiteid halduskohtu järeldusele, et olemasolevate suusa- ja liikumisradade hooldamise eesmärgil MKA komisjoni poolt tuvastatud üksikpuude mahavõtmine ei saa rikkuda tema õigusi. Kuigi kaebaja on lisaks viidanud, et MKA-l puudub pädevus raiemahtude piiramiseks väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit, mistõttu ei ole sellest väljapoole jääval alal toimunud raiutavate üksikpuude märgistamine käsitatav õiguslikult siduvana, ei tulene ka sellest (iseenesest õigest) väitest, et olemasolevate suusa- ja liikumisradade hooldamisega piirduv raie (nii mälestise alal ja selle kaitsevööndis kui ka väljaspool) saaks rikkuda kaebaja õigusi. Esitatud keelamiskaebuse eesmärk on välistada MS § 41 lg-s 14 sätestatud piirmäära ületavas mahus metsaraie Hiiemäe kinnistu sellel osal, mis jääb väljapoole arheoloogiamälestise praegust kaitsevööndit (s.o Paluküla hiiemäe 90 m samakõrgusjoonest allapoole) ja olemasolevaid suusa- ja liikumisradu, kuid mis võib kahjustada täpselt määratlemata piiridega loodusliku pühapaiga seisundit.
15.XX on eelkõige tuginenud Kehtna valla poolt koostatud 10.10.2016 metsateatises (I kd, tl 110-110p; II kd, tl 7-8) märgitud kavandatavale raiemahule (1027 tm) ja pidanud ebausutavaks, et Kehtna vald kavatseb tegelikkuses piirduda üksnes MKA komisjoni poolt 29.08.2017 tuvastatud (II kd, tl 58-60p) ohtlike üksikpuude mahavõtmisega kokku ca 25–30 tm ulatuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et asja materjalidest ei nähtu, et Kehtna vald kui metsaomanik oleks 10.10.2016 koostatud metsateatise projekti seni KeA-le menetlemiseks edastanud. KeA 11.10.2016 e-kirjas (II kd, tl 6) on selgitatud, et kaitseala 5(7)
3-16-2272 valitseja peab põhimõtteliselt võimalikuks lubada sanitaar- ja harvendusraiet (suusatrassilt ohtlike puude kõrvaldamine) ning eraldisel nr 63 trassiraiet, kuid samas märgitud, et teatist ei ole mõtet KeA-le esitada enne selle MKA-ga kooskõlastamist. Nimetatud juhist arvestades saatis Kehtna vald metsateatise projekti 12.10.2016 MKA-le kooskõlastamiseks. Kuigi MKA 14.11.2016 kooskõlastus (http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=74784&Root=74784) oli adresseeritud teiste hulgas KeA-le, ei saa sellest samuti järeldada, et metsateatis oleks saadetud menetlemiseks. Vastupidist tõendavad ka metsaregistri (https://register.metsad.ee/) andmed, millest nähtuvalt on Hiiemäe kinnistut puudutav viimane metsateatis registreeritud 19.07.2013. Kuivõrd kõnealust 1027 tm suuruse kavandatava raiemahuga metsateatist ei ole KeA-le menetlemiseks esitatud, siis ei saa KeA olla selle lubatavuse suhtes ka seisukohta kujundanud. KeA 06.05.2016 vastus (I kd, tl 107-107p) kajastab samuti üksnes seisukohta Kehtna valla 06.04.2016 pöördumises (I kd, tl 106) väljendatud kavatsusele kõrvaldada suusaradade kasutajaid ohustavad puud, mitte hinnangut 1027 tm suuruse (või muu ulatusliku) metsaraie tegemise lubatavusele Hiiemäe kinnistul. Olenemata sellest, et Kehtna vald vastas 09.11.2016 kirjaga (I kd, tl 11) XX 29.10.2016 teabenõudele (I kd, tl 10), et on teadlik Valtu Spordimaja poolt kavandatud raietest Hiiemäe kinnistul (s.o 10.10.2016 metsateatisest) ning vald ei vaidle vastu vajalike raiete teostamisele, tuleb arvestada, et nimetatud seisukoht on esitatud enne MKA 14.11.2016 kooskõlastuse saamist ning Kehtna valla hilisemalt väljendatud seisukohtade alusel puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et vald sooviks jätkuvalt teha Hiiemäe kinnistul metsaraiet suuremas mahus, kui see on minimaalselt vajalik olemasolevate suusa- ja liikumisradade hooldamiseks. Olukorras, kus Kehtna vald on kinnitanud piirdumist olemasolevate suusa- ja liikumisradade hooldamisega, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, puudub põhjus arvata, et KeA annaks haldusakti (registreerib lubava märkega metsateatise – vt MS § 41 lg 81), mis rikub kaebaja õigusi ning seega on täitmata HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuded keelamiskaebuse esitamiseks. Seega oli XX kaebuse läbi vaatamata jätmine tuvastatud asjaoludel ringkonnakohtu hinnangul õiguspärane.
16.Seejuures on oluline silmas pidada, et Hiiemäe kinnistu omanikuks on Kehtna vald, kes on avaliku võimu kandjana kohustatud arvestama oma tegevuses (sh temale kuuluva vara kasutamisel ja käsutamisel) muu hulgas avalike huvide ja isikute põhiõigustega, samuti teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega (nt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 12 ja 16; 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p-d 14 ja 18). Kuigi MS § 41 lg-te 7–81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt kontrollib KeA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega), tuleb vallal kui metsaomanikul metsateatise esitamisel siiski arvestada kehtivate õigusaktide kõrval ka muid olulisi asjaolusid (vrd Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23; 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Praegusel juhul võivad sellisteks olulisteks asjaoludeks olla näiteks keskkonnaministri 25.09.2015 käskkirjaga nr 840 algatatud Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus (vt lähemalt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargidtegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade-avalikustamine-49), mille raames on kavas moodustada Hiiemäe sihtkaitsevöönd (pindala 36,1 ha), kus on keelatud tegevused, mis kahjustavad pinnavormi ja metsakooslusi (sh metsaraie, v.a spordiradade hooldamiseks). Nimetatud sihtkaitsevöönd on oluliselt ulatuslikum kui praegune mälestise kaitsevöönd ning sihtkaitsevööndi kavandatud piiridesse jäävad ka kõik olemasolevad suusaja terviserajad. Samuti tuleb vallal oma tegevuses (sh raiete planeerimisel) arvestada asjaoluga, et MKA kavandab Paluküla Hiiemäe mälestise piiride täpsustamist (I kd, tl 112) vastavalt 15.05.2015 eksperthinnangule (I kd, tl 113-151p) ja looduslike pühapaikade eksperdinõukogu 08.12.2016 soovitusele.
6(7)
3-16-2272
17.Ringkonnakohus märgib samas, et ei nõustu KeA seisukohaga, et alates 01.09.2017 kehtiv metsateatiste menetlemise kord (MS § 41 lg-d 7−81) ja metsaregistri andmete (sh esitatud metsateatiste) avalik kättesaadavus tagaksid kaebajale tõhusa võimaluse pöörduda oma õigusi rikkuva metsateatise registreerimise korral õigeaegselt halduskohtusse tühistamiskaebusega, mis välistaks keelamiskaebuse esitamise õiguse. Kuigi metsaregister võimaldab iseenesest hõlpsasti leida andmeid konkreetse katastriüksusega seotud menetluste kohta, võimaldab MS § 41 lg 13 jätkuvalt alustada raiega koheselt pärast selle registreerimist metsaregistris. Seega nõuaks metsateatise tõhus vaidlustamine puudutatud isikult sisuliselt pidevat metsaregistri andmete jälgimist ja valmisolekut pöörduda raieloa andmise korral koheselt halduskohtusse. Sellist vaidlustamise võimalust ei saa pidada eelduslikult tõhusaks ja see paneks puudutatud isikule ebamõistlikult ulatusliku hoolsuskohustuse.
18.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2017 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.