Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Madis Ernits 25.04.2018, Tartu 3-15-236 A. kaebus Mäksa valla teenistusest vabastamise haldusakti andmata jätmise või 30.12.2014. a e-kirja õigusvastasuse tuvastamiseks, Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks, teenistuslehelt andmete kustutamiseks kohustamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu, ületunnitöötasu ja viivise saamiseks Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a otsus A. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant A. Lepinguline esindaja Kadi Saarepuu Vastustaja Kastre (endine Mäksa) vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde rahvastikuregistri väljavõte kaebaja isikuandmete kohta, millest nähtub kaebaja lapse sünnikuupäev (1 lk).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a otsus osas, milles kaebus kuulub rahuldamisele. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning a. Tühistada Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20; b. Ennistada kaebaja Kastre valla teenistusse; c. Mõista Kastre vallalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, teha Kastre vallale ettekirjutus määrata väljamaksmisele kuuluv rahasumma kindlaks ühe kuu jooksul arvates kaebajalt teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta andmete saamisest vastavalt palgale, mida kaebaja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud, ning kohustada Kastre valda ühe kuu jooksul arvates rahasumma kindlaksmääramisest maksma kaebajale välja kindlaksmääratud summa, millest võib Kastre vald maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal
teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest. d. Kohustada Kastre valda tunnistama kaebaja teenistuslehe kanded teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta kehtetuks. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
3.Kohustada kaebajat esitama Kastre vallale viivitamatult andmed teenistusest sunnitult puudutud ajal, st alates 07.04.2015 kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta.
4.Mõista Kastre vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 4500 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulu jätta kaebaja enda kanda.
5.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga A.
6.Täiendada Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a otsuse resolutsiooni punktiga 3 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga A“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 25.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mäksa vallavanem T. Reinthal saatis 15.12.2014 kaebajale, kes töötas valla finantsnõunikuna, e-kirja (tl III-6): „Võtsin endale nädalavahetuse mõtlemisaega ning selle tulemusel teen ettepaneku teenistussuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel.“
2.30.12.2014 edastas Mäksa vallavanem kaebajale e-kirja pealkirjaga „Teenistussuhte lõpetamine“ (tl III-4). E-kirjas märkis vallavanem: „Tuginedes avaliku teenistuse seadusele [ATS] § 92 lg 1 olen otsustanud teenistussuhte Sinuga lõpetada.“ Järgnes põhjendus, mille kohaselt oli kaebaja suhtlemisoskus puudulik ja ta pani dokumentidesse asjasse mitte puutuvaid asju. Kirja viimases lõigus pakkus vallavanem võimalust vestluseks enne teenistussuhte lõpetamist ATS § 92 lg 4 järgi 31.12.2014 kell 9:00. Vallavanem palus vestlusel osalemisest teada anda sama päeva jooksul.
3.Kaebaja sellele e-kirjale ei vastanud ega ilmunud ka pakutud vestlusele.
4.12.01.2015 saatis vallavanem T. Reinthal kaebajale uue e-kirja (tl III-5): „Tulenevalt haldusmenetluse seadus § 35 lg 1 p 2 algab haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Sama seaduse § 40 lg 1 järgi tuleb enne haldusakti andmist haldusorganil anda võimalus menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega 30.12.2014 saadetud teatega teavitasin (kavandatavast) menetlusest, andes võimaluse arvamuse ja vastuväidete andmiseks.“
5.12.02.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/6 algatas Mäksa vallavanem kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse (tl I-15-15p).
6.10.03.2015 koostas vastustaja kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (tl I-1720p), millele kaebaja vastas 19.03.2015 (tl I-21-22).
7.Mäksa vallavanem määras 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20, tulenevalt ATS §-st 56, §-st 86, § 70 p-dest 1 ja 3, § 75 lg-test 1, 2, 4 ja 5, § 78 lg st 1, §-st 94, §-st 103 ja § 104 lg-st 1 kaebajale teenistuskohustuste rikkumise eest (vead raamatupidamisprogrammis) distsiplinaarkaristuseks noomituse (p 1); määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise alates 02.04.2015 (p 2); kohustas kaebajat üle andma teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara vallavanem T. Reinthalile (p 3); otsustas maksta kaebajale hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest 29 kalendripäeva ulatuses (p 4) ja kanda kaebajale määratud karistused tema teenistuslehele (p 5). Käskkirja kohaselt: 1) Kaebaja rikkus Mäksa vallavanema 27.11.2009. a käskkirja nr 18-1.3/2 „Vallavalitsuse infosüsteemi kasutamise korra kehtestamine“ § 3 lg 4 ja § 10 lg 3 ning ametijuhendi p 6.2 nõudeid, kuna kustutas teadlikult kolme olulise eelarvedokumendi failid tühjaks. Teenistuskohustuse rikkumine on tõendatud H. Pavese 09.02.2015. a ja A. Kaareste 03.03.2015. a seletuskirjade ning arvuti Lenovo-T500 varukoopiate väljavõtetega. Kaebaja tegevus oli tahtlik, mida kinnitab asjaolu, et Exceli tabelite puhul tuleb iga leht iseseisvalt tühjaks kustutada. 2) Teiseks puudus kaebajal õigus edastada Haigekassale 04.02.2015 töövõimetusleht nr 7823 ja 21.02.2015 töövõimetusleht nr 7932 ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud. Enda töövõimetuslehe kinnitamine lõi korruptsiooniohtliku olukorra. Teenistuskohustuste rikkumine on tõendatud Haigekassa vastusega töövõimetuslehtede kohta. Teenistuskohustuste rikkumine oli tahtlik. Kaebajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus Mäksa vallavanema 26.01.2015. a käskkirja nr 18-1.2/4 alusel. Kaebaja on ka varem eksinud töökohustuse täitmisel, mis näitab tema hooletut suhtumist. Rikkumiste raskusega on proportsionaalne karistada kaebajat teenistusest vabastamisega. Noomitus ja põhipalga vähendamine ei teeniks oma eesmärki, sest tööandja on kaotanud kaebaja suhtes usalduse ja ei saa teda enam lubada teenistuskohustusi täitma, kuna ei ole välistatud, et kaebaja võib ka edaspidi samasuguseid tegusid toime panna ja sellega tööandjale kahju põhjustada. 3) Kolmas rikkumine seisnes selles, et saldoandmik on vale, deebeti kontode saldod on kokku 6831 eurot suuremad ja kasutatud on 4-kohalisi kontode koode. Kaebaja ei täitnud ametijuhendist (p-d 3.1 ja 3.12) tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Rikkumine on tõendatud M. Tammeoja 05.03.2015. a seletuskirjaga ning tegemist on vähemalt hooletusega. Kaebaja mittedistsiplinaarne käitumine põhjustas ametiasutuse usalduse kaotuse. Arvestades rikkumise raskust, oli proportsionaalne noomituse määramine. Haldusasi nr 3-15-236
8.Kaebaja esitas 29.01.2015 halduskohtule kaebuse (tl III-2-3) Mäksa valla kohustamiseks anda välja teenistusest vabastamise haldusakt ATS § 92 lg 1 alusel koheselt 15-päevase etteteatamisega.
9.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl III-41-42) jätta kaebus rahuldamata.
10.Halduskohus jättis 30.09.2015. a otsusega (tl III-65-66p) kaebuse rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 21.10.2015 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl III-74-76p), milles palus tühistada halduskohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule.
12.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele (tl III-83-83p) jätta see rahuldamata.
Haldusasi nr 3-15-1171
13.Kaebaja esitas 06.05.2015 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2-13p, I-112115p, II-1-5p). Kaebaja palus tühistada Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20; ennistada ta teenistusse; kustutada teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kanne teenistuslehelt; välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning väljamaksmata palk ja viivis.
14.Mäksa vald palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele (tl I-50-53p, I-132-135, II-39-41) jätta kaebus rahuldamata.
15.Halduskohus jättis 18.03.2016. a otsusega (tl II-44-49) kaebuse rahuldamata.
16.Kaebaja esitas 15.04.2016 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-57-63p, II-75-79), milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.
17.Mäksa vald palus vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-70-72) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Liidetud haldusasi nr 3-15-236
18.Ringkonnakohus liitis 20.12.2016. a määrusega (tl III-99-100) haldusasjad nr 3-15-236 ja nr 3-15-1171 ühte menetlusse ja otsustas menetleda liidetud kaebusi edaspidi haldusasjana nr 3-15-236.
19.Ringkonnakohus rahuldas 29.12.2016. a otsusega (tl III-104-110p) kaebaja apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsused ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
20.Tartu Halduskohus jättis 28.04.2017. a otsusega (tl IV-6-14p) kaebuse täielikult rahuldamata. Mäksa vallavanema 30.12.2014. a e-kiri Kaebaja esialgne nõue oli kohustada haldusorganit välja andma haldusakt tema teenistusest vabastamiseks, kuid kaebaja muutis seda nõuet ja palus menetlust jätkata haldusakti andmata jätmise või alternatiivselt 30.12.2014 välja antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus püüdis välja selgitada kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja nõuded on vastuolulised: esimeses vaidluses on kaebaja soovinud, et vastustaja annaks välja haldusakti tema teenistusest vabastamiseks pärast seda, kui talle saadeti 30.12.2014. a e-kiri. Teises vaidluses soovis kaebaja jälle teenistusse ennistamist pärast seda, kui teda teenistusest vabastati teenistuskohustuste rikkumise eest. Kuna kaebaja ei ole kindel, kas tegemist on haldusaktiga või mitte, on ta nõude esitanud alternatiivse nõudena, milles soovib vaidlustada kas haldusakti andmata jätmist ATS § 92 lg 1 alusel või alternatiivselt e-kirja õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus leidis, et saab anda seisukoha e-kirja õiguspärasuse kohta. Halduskohus pidas e-kirja teateks, millega on alustatud teenistusest vabastamise menetlus ning mille näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega. Kirjas on küll viide sellele, et vallavanem on otsustanud teenistussuhte kaebajaga lõpetada, kuid samas on välja pakutud vestluse aeg vastavalt ATS § 92 lg-le 4. ATS § 92 lg 5 kohaselt on ametniku teenistussuhte
viimane päev teenistusest vabastamise teates märgitud päev. Kuna seda ei olnud märgitud, ei saanud olla läbirääkimised lõpetatud ega ka teenistussuhte lõpetamine veel otsustatud. E-kirjale ei pidanud koheselt järgnema haldusakti, seda enam, et kaebaja võttis töövõimetuslehe ja ei vastanud vastustajale. Vallavanem andis 12.01.2015 e-kirja kohta täiendava selgituse, et on 30.12.2014. a e-kirjas teatanud kavandatavast menetlusest, andes võimaluse arvamuse ja selgituste andmiseks kaebajale. Halduskohus leidis, et teenistusest vabastamise teade esitatakse siis, kui teenistussuhte lõpetamine on otsustatud ja enam läbirääkimisi ei toimu. Kokkuvõttes ei olnud 30.12.2014. a e-kiri niisiis teenistusest vabastamise teade ega haldusakt. Suhtlus vallavanema ja kaebaja vahel käis edasi teenistusalaseks kasutamiseks mõeldud posti vahendusel. Jaanuaris 2015 saatis kaebaja Mäksa Vallavalitsusele e-posti kaudu sõnumeid, esitas küsimusi enda töötasu kohta raamatupidajalt M. Tammojalt ning saatis ise töövõimetuslehel olles oma töövõimetuslehed Mäksa Vallavalitsuse nimel haigekassale. 01.04.2015 saatis kaebaja vallavanemale teate, et naaseb varsti tööle. Mäksa vallavanem vabastas 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ kaebaja teenistusest alates 02.04.2015. Seega saab teenistussuhte lõppemise ajaks lugeda 02.04.2015. Kuna kaebaja oli pärast 30.12.2014 vastustajaga kirjavahetuses, siis pidas kaebaja ise end teenistuses olevaks. Näiteks vastas kaebaja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele, et kinnitas töövõimetuslehed teenistussuhte peatamise ajal, kuna täitis oma teenistusülesannet. Vastustaja pidas nimetatud tegu teenistuskohustuste rikkumiseks, kuna teenistussuhte peatumise ajal on kaebaja ise oma töövõimetuslehed kinnitanud ja edastanud. Halduskohus leidis, et vastustaja poolt 30.12.2014. a e-kirjas märgitud lause „olen otsustanud sinuga teenistussuhte lõpetada“ ei ole avaliku teenistuse seaduse mõttes teenistusest vabastamise teade ja ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Halduskohus leidis, et vastustaja ei ole oma tegevusega rikkunud kaebaja põhiõigusi, kaebaja on saanud pöörduda kaebusega kohtu poole ning asjaolu, et kohus kaebust ei rahuldanud ja vastustaja ei ole käitunud kaebajale meeltmööda, ei tähenda, et kaebaja põhiõigusi oleks rikutud. Halduskohus pidas eksitavaks kaebaja väidet, et vallavanem ei ole talle selgitanud pärast e-kirja saatmist, millise menetlusega on tegemist. Kaebajale oli arusaadav, millise menetlusega on e-kirja saatmisel tegemist. Isikule anti võimalus olla ärakuulatud, mida kaebaja ise ei soovinud kasutada. Vastustaja kutsus kaebajat vestlusele asjaolude väljaselgitamiseks, kuhu kaebaja ei ilmunud, ning kaebaja ei ole ka sellele vastanud. Ka 12.01.2015 on vallavanem selgitanud 30.12.2014. a e-kirja tähendust. Tegemist ei olnud teenistuse ülesütlemise avaldusega ega teenistusest vabastamise teatega. Halduskohus leidis, et vastustaja 30.12.2014. a e-kiri oli õiguspärane. Pärast e-kirja saatmist ei olnud vastustaja kohustatud andma haldusakti teenistussuhte lõpetamiseks ATS § 92 lg 1 alusel, kuna teenistussuhte lõpetamine ei olnud otsustatud. Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ Kaebaja suhtes algatati antud asjas distsiplinaarmenetlus kolme eraldi ja iseseisva teenistuskohustuse rikkumise eest. 1) Esiteks algatati distsiplinaarmenetlus selle eest, et kaebaja, kes oli Mäksa valla finantsnõunik, käsutusse antud arvutis toimus tema kasutaja dokumentide kaustades olevates failides oluliste andmete muutmine ajavahemikul 30.12.2014–02.01.2015. Failides olevad andmed olid olulised vallavalitsuse jaoks ning andmed muudeti failides oleva info ülekirjutamise teel. Asja materjalide kohaselt on arvuti LENOVO-T500 puhul tegu kaebaja käsutusse usaldatud töövahendiga. Tegu on sülearvutiga mis on ühendatud valdavalt dokki ja lahkub finantsnõuniku kabinetist harva. H. Paves (tl I-103) tegi analüüsi kaebaja arvutis toodud failide muutmise (eelarve, eelarve seletuskiri, palgad, muud dokumendid) kohta ning leidis, et on tõenäoline, et failide sisu oli veel 29.12.2014 alles, sest kahest failist oli tehtud väljatrükk, seejärel oli sisu kustutatud. Kuna tegemist oli kolme olulise dokumendiga, siis ei saa lugeda
kustutamist ka inimlikuks eksimuseks, et tegemist võiks olla kogemata ühe faili kustutamisega. Dokumentide säilitamise kohustus tulenes kaebaja ametijuhendi p-st 6.2. Ametijuhendi sisust oli kaebaja teadlik. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja on toime pannud süülise käitumisega teo, mille suhtes on põhjendatud distsiplinaarkaristuse määramine. Vastustaja on tuvastanud kaebaja süülise käitumise esitatud tõendiga. Kaebajale määrati teenistuskohustuste rikkumise eest (valla infosüstemis andmete kustutamine) distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ATS § 70 p 3 alusel. 2) Teine teenistuskohustuste rikkumine seisnes selles, et kaebaja edastas 04.02.2015 töövõimetuslehe nr 7823 ja 21.02.2015 töövõimetuslehe nr 7932 ise haigekassale ajal, mil tema teenistussuhe oli peatunud. Kaebaja viibis haiguslehel 05.01.–06.04.2015. Halduskohus leidis, et kaebajal ei olnud õigust endal töövõimetuslehti töövõimetuse ajal haigekassale saata, kuna tal puudus õigus teostada teenistusülesandeid ajal, mil teenistussuhe oli peatatud. Kaebajal oli õigus töövõimetushüvitisele, kuid dokumendil puudus vallavanema kooskõlastus ning seega ei olnud tööandja teadlik ka töövõimetuslehe sisust. Kuna kaebaja edastas töövõimetuslehed kahel korral, on tegemist tahtliku teoga. Kuigi töövõimetuslehed kinnitatakse elektroonselt, tuleb eelnevalt vallavanemalt selleks nõusolek võtta. Nimelt on tööandjal õigus töövõimetuslehele märkida ka vajadusel asjaolud, mille esinemisel töövõimetushüvitist välja ei maksta. Halduskohus leidis, et distsiplinaarsüütegu on toime pandud, tegu on tahtlik ja kaebajale on määratud distsiplinaarkaristus teenistuskohustuste rikkumise eest (töövõimetuslehtede edastamine haigekassale teenistussuhte peatumise ajal ja ilma tööandja kooskõlastuseta). Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ATS § 70 p 3 alusel. 3) Kolmandaks algatati distsiplinaarmenetlus, kuna 27.01.2015 avastas Mäksa Vallavalitsuse asjaajaja-raamatupidaja M. Tammoja (seletus esitatud kohtuistungil) saldoandmikku raamatupidamise programmist Rahandusministeeriumi infosüsteemi importides, et pearaamatus ei olnud deebet ja kreedit kontod tasakaalus, vaid deebeti saldod olid kokku 6831 eurot suuremad. Lisaks oli kasutatud raamatupidamises 4-kohalisi kontode koode, kuid riigi raamatupidamise üldeeskirja sätete järgi kasutatakse 6-kohalisi kontode koode. Valesti oli kasutatud kontosid 5500 ja 5525. Pearaamat sisaldas kontosid, mis ei olnud kasutusel juba alates 01.01.2013. Valesti oli kasutatud ka kontosid 500211 ja 500281. Rahavoo koodide kontrolli aruanne näitas, et saldode kajastamisel olid suured erinevused võrreldes aasta alguse algsaldodega, kuigi aruandes ei tohi ühtegi vigast rida olla. Halduskohus leidis, et asja materjalide kohaselt teostas kaebaja kuni 05.01.2015 pearaamatupidamistöid ning pani rikkumised toime enne seda. Rikkumine avastati 27.01.2015. Halduskohus leidis, et kaebaja oli valla pearaamatupidaja (finantsjuht) ning tema ametijuhendi punktist 3 tulenesid ametikoha tööülesanded, mille kohaselt lasus kaebajal lisaks raamatupidamistööde õigsuse jälgimisele ka vastutus valla raamatupidamistöid puudutavas osas. Kaebaja pani toime teenistuskohustuse rikkumise, millega on põhjustanud ametiasutuse usalduse kaotuse tema suhtes ning kaebajale määrati (vead raamatupidamisprogrammis) distsiplinaarkaristuseks noomitus ATS § 70 p 1 alusel. Kaebaja ei täitnud oma teenistuskohustusi piisava hoolsusega ning tema käitumine põhjustas usalduse kaotuse. 4) Kaebaja esitas hüvitisnõude ületundide eest ja märkis, et töötas 32 tundi väljaspool tööaega, millest andis ka vallavanemale teada. Kaebaja soovis maksmata ületundide eest 446,49 eurot ja viivist. Vallavanem leidis, et kaebaja saab ise planeerida oma tööd ning tal on kohustus hakkama saada tööajal. Halduskohus nõustus vastustajaga, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ning teatud ülesannete täitmine võtab enam aega. Halduskohus leidis, et raamatupidaja tööülesandeks on iga aasta lõpul teha eelarve projekt ja selle seletuskiri ning seega ei saanud olla 2015. aasta projekti koostamine suurem töö kui eelnevatel aastatel, mistõttu oli kaebajale töömaht teada. Eelarve eelnõu pidi olema valmis hiljemalt 01.12.2014, kuid kaebaja esitas selle 30.12.2014. Kaebaja sai mitu tähtaega eelarve projektis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja ei esitanud nõuetekohast eelarveprojekti ka viimaseks tähtajaks. Halduskohus leidis, et isegi kui kaebaja pidi oma tööülesandeid täitma vaba aja arvelt, oli see tingitud sellest,
et ta ei osanud oma tööaega planeerida või ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt. Ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui eespool nimetatud erakorralised asjaolud või vajadus teenistusülesanded viivitamata täita tulenevad ametnikust endast. Selline piirang välistab olukorra, kus ametnik ei ole tavalise tööaja raames täitnud teenistusülesandeid, mida ta peaks täitma, ning asub neid täitma alles siis, kui näiteks vahetu juht seda nõuab. Halduskohus leidis, et eeltoodu alusel on põhjendamata kaebaja nõue ületundide eest tasu ja viivise nõudes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
21.Kaebaja esitas 28.05.2017 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl IV-23-35, IV-39-51p, IV-67-71, IV-91-93), milles taotleb: „Tühistada haldusasjas 3-15-236 tehtud Tartu Halduskohtu 28.04.2017 otsus täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtusse. Alternatiivselt palun Tartu Ringkonnakohtul:
1.Tuvastada Mäksa Vallavanema poolt ATS § 92 lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta haldusakti andmata jätmise või alternatiivselt 30.12.2014. a saadetud e-kirja, kui välja antud haldusakti õigusvastasus;
2.Tühistada Mäksa vallavanema käskkiri 04.04.2015. a nr 18-1.2/20;
3.Ennistada õigusvastaselt ametist vabastatud teenistuja [kaebaja] teenistusse;
4.Kustutada teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kanded teenistuslehelt;
5.Mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastavalt palgale mida teenistuja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud;
6.Mõista vastustajalt apellandi kasuks välja ületunnid summas 446,49 eurot ning viivis arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 30.01.2015. a. kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 0,098 eurot ühe kalendripäeva eest või alternatiivselt mõista vastustajalt välja kaebaja poolt tehtud töö eest riigipühal 24-26.12.2014. a. tulenevalt kaebuse lisas 13 tehtud arvestusest summas 297,66 eurot, millele lisandub viivis kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 0,066 eurot päevas; Tõlgendada ATS § 77 kooskõlas EV põhiseadusega või alternatiivselt algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus mille käigus tunnistataks põhiseadusvastaseks distsiplinaarkaristuse määramine ajal, kui ametniku teenistussuhe on ATS § 83 alusel peatunud, alternatiivselt algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, andmaks hinnang distsiplinaarkaristuse määramise kulgemise tähtaja peatumisele ATS § 73, § 77, § 82 koosmõjul.“ a) Kaebaja leiab, et halduskohtunik oli erapoolik. Halduskohus jättis taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Halduskohus ei rahuldanud taotlust tõendite kogumiseks. Halduskohus esitas oma põhjendused suhtarvus 87,5% vs 12,5% või koguni 90% vs 10%, toetudes vastustaja seisukohtadele. Halduskohus põhjendas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja asjaoludega, mis nimetatud käskkirjas puudusid. b) Vastustaja ei seostanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ametniku ametijuhendit ja väidetavat süütegu omavahel mõistetavalt. c) Kaebaja ei sisestanud 2014. a detsembrikuus raamatupidamismoodulitesse algandmeid, vaid seda tegi olulises osas raamatupidaja. d) Seaduses on sätestatud tähtaeg, mille järgi sai saldoandmikku parandada kuni 31.03.2015 ning andmete parandamine oligi raamatupidaja tavapärane töö ega tähendanud seda, et raamatupidaja oleks oma teenistuskohustusi rikkunud. e) Raamatupidamisprogrammi tuli olulises osas 2014. a detsembrikuus tekkinud kulu- ja tulukandeid sisestada ka peale 05.01.2015.
f) Kaebaja viibis alates 05.01.2015 töövõimetuslehel ega saanud teada, et raamatupidaja oli algandmete sisestamisel eksinud. g) Uuritavasse arvutisse sisenes tegelikult vallavanem, mitte IT-spetsialist, nagu nähtub toimikus olevast tõendist (tl I-15). IT-spetsialisti seletuskirjast ei nähtu, kes ja milliste paroolidega arvutisse sisenes. Samuti juhtis IT-spetsialist tähelepanu sellele, et arvuti kellaaegu on võimalik muuta (tl I-102). h) Halduskohus on teadlikult täiendanud kohtuistungi protokolli, kuna menetlusosalistele saatis halduskohus kohtuniku poolt allkirjastatud viieleheküljelise protokolli, milles puudus M. Tammoja seletuskiri. i) Distsiplinaarmenetluse läbiviimine ning distsiplinaarkaristuse määramine ajal, kui ametniku teenistussuhe on peatunud, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja tugineb Riigikohtu otsusele asjas nr 3-15-325.
22.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele (tl IV-60-61p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Vastustaja hinnangul ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine käesolevas asjas vajalik, kuna kaebaja väidetavat põhiseadusvastasust on võimalik ületada õigusnormi tõlgendamise teel. Kaebaja nõuet tema teenistusse ennistamise kohta, ei ole võimalik täita, kuna Mäksa valda alates 24.10.2017. a, seoses Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla ühinemisega uueks omavalitsusüksuseks Kastre vallaks, ei eksisteeri. Kastre Vallavalitsuse struktuuris ei ole ettenähtud sellise ametniku ametikohta, kes täidab üheaegselt nii juhi kui ka spetsialisti ülesandeid. Kaebaja nõue tasu hüvitamise kohta teenistusest sunnitult puudutud aja eest täies ulatuses on ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu otsuse osas, milles kaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab Mäksa vallavanema 04.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20, ennistab kaebaja Kastre valla teenistusse ning mõistab Kastre vallalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, teeb Kastre vallale ettekirjutuse määrata väljamaksmisele kuuluv rahasumma kindlaks ühe kuu jooksul arvates kaebajalt teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta andmete saamisest vastavalt palgale, mida kaebaja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud, ning kohustab Kastre valda ühe kuu jooksul arvates rahasumma kindlaksmääramisest maksma kaebajale välja kindlaksmääratud summa, millest võib Kastre vald maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest, samuti kohustab Kastre valda tunnistama kaebaja teenistuslehe kanded teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kohta kehtetuks. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja on kohustatud esitama Kastre vallale viivitamatult andmed teenistusest sunnitult puudutud ajal, st alates 07.04.2015 kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta.
24.Ringkonnakohus tõlgendab esmalt kaebaja apellatsioonkaebuse taotlust (I), käsitleb seejärel Mäksa vallavanema 30.12.2014. a e-kirjaga seonduvaid küsimusi (II), võtab seisukoha Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 õiguspärasuse osas (III), käsitleb ületunnitasu ja viivise nõuet (IV), vastab vastustaja ja kaebaja ülejäänud väidetele (V), lahendab
apellatsioonkaebuse (VI) ning võtab seisukoha menetluskulude ja ülejäänud menetlusõiguslike küsimuste kohta (VII). I
25.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks järgmise taotluse: „Tühistada haldusasjas 3-15-236 tehtud Tartu Halduskohtu 28.04.2017 otsus täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtusse. Alternatiivselt palun Tartu Ringkonnakohtul:
1.Tuvastada Mäksa Vallavanema poolt ATS § 92 lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta haldusakti andmata jätmise või alternatiivselt 30.12.2014. a saadetud e-kirja, kui välja antud haldusakti õigusvastasus;
2.Tühistada Mäksa vallavanema käskkiri 04.04.2015. a nr 18-1.2/20;
3.Ennistada õigusvastaselt ametist vabastatud teenistuja [kaebaja] teenistusse;
4.Kustutada teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kanded teenistuslehelt;
5.Mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastavalt palgale mida teenistuja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud;
6.Mõista vastustajalt apellandi kasuks välja ületunnid summas 446,49 eurot ning viivis arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 30.01.2015. a. kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 0,098 eurot ühe kalendripäeva eest või alternatiivselt mõista vastustajalt välja kaebaja poolt tehtud töö eest riigipühal 24-26.12.2014. a. tulenevalt kaebuse lisas 13 tehtud arvestusest summas 297,66 eurot, millele lisandub viivis kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni 0,066 eurot päevas; Tõlgendada ATS § 77 kooskõlas EV põhiseadusega või alternatiivselt algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus mille käigus tunnistataks põhiseadusvastaseks distsiplinaarkaristuse määramine ajal, kui ametniku teenistussuhe on ATS § 83 alusel peatunud, alternatiivselt algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, andmaks hinnang distsiplinaarkaristuse määramise kulgemise tähtaja peatumisele ATS § 73, § 77, § 82 koosmõjul.“
26.Kaebaja soovib esmalt Mäksa Vallavanema poolt teenistusest vabastamise kohta haldusakti andmata jätmise või 30.12.2014. a e-kirja õigusvastasuse tuvastamist. Sama taotluse esitas kaebaja ka 31.03.2017. a seisukohas (tl III-175). 29.01.2015. a kaebuses pöördus kaebaja kohtu poole nõudega kohustada vastustajat välja andma teenistusest vabastamise haldusakt (tl III-3). Halduskohus pidas 28.04.2017. a otsuses kaebaja uut taotlust lubatavaks kaebuse nõude muutmiseks (tl IV-8) HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel (tl IV-8p). Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja taotles esialgses kaebuses vastustaja kohustamist anda välja teenistusest vabastamise haldusakt ning ta vabastatigi 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20, siis on HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldatav kas otse või vähemalt analoogia alusel. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesoleva nõude puhul on tegemist jätkutuvastamiskaebusega, millega kaebaja soovib teada saada taotletud tagajärje saabumisele eelnenud haldusorgani tegevuse õiguspärasust.
27.Kaebaja apellatsioonkaebuse taotlused nr 2–6 vastavad enam-vähem 06.05.2015. a kaebuses esitatud taotlustele (tl I-13). Taotlused nr 2, 3 ja 5 tulenevad seejuures ATS § 105 lg-st 4. Taotluse nr 6 nõudeõigus tuleneb ATS § 39 lg-st 6. Ringkonnakohus leiab, et taotlust nr 4 tuleb tõlgendada nõudeõigusena, mis tugineb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 4 lg-le 1 koosmõjus Vabariigi Valitsuse 08.11.2012. a määruse nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ (määrus nr 91) § 4 lg-ga 2.
28.Täiendavalt soovib kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist tunnistamaks põhiseadusvastaseks distsiplinaarkaristuse määramine ajal, kui ametniku teenistussuhe on ATS § 83 alusel peatunud või alternatiivselt andmaks hinnang distsiplinaarkaristuse määramise kulgemise tähtaja peatumisele ATS § 73, § 77, § 82 koosmõjul. Ringkonnakohus käsitleb seda teemat ülejärgmises jaotises. II
29.Asudes asja sisuliselt läbi vaatama, käsitleb ringkonnakohus esmalt 30.12.2014. a e-kirjaga seonduvaid küsimusi.
30.30.12.2014 edastas Mäksa vallavanem kaebajale e-kirja pealkirjaga „Teenistussuhte lõpetamine“ (tl III-4). E-kirjas märkis vallavanem: „Tuginedes avaliku teenistuse seadusele [ATS] § 92 lg 1 olen otsustanud teenistussuhte Sinuga lõpetada.“ Järgnes põhjendus, mille kohaselt oli kaebaja suhtlemisoskus puudulik ja ta pani dokumentidesse asjasse mitte puutuvaid asju. Kirja viimases lõiguga pakkus vallavanem võimalust vestluseks enne teenistussuhte lõpetamist ATS § 92 lg 4 järgi 31.12.2014 kell 9:00. Vallavanem palus vestlusel osalemisest teada anda sama päeva jooksul. Kaebaja sellele e-kirjale ei reageerinud ega vestlusele ei ilmunud. Halduskohus pidas seda 28.04.2017. a otsuses teateks, millega on alustatud teenistusest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus nõustub asjaolusid kogumis hinnates selle hinnangu ja halduskohtu otsuse punktides 7 ja 8 (tl IV-8) esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
31.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi 30.12.2014. a e-kirja sõnastus „olen otsustanud teenistussuhte Sinuga lõpetada“ ja e-kirja üldine range sõnastus võivad tunduda eksitavad, siis suhteliselt väikeses haldusorganisatsioonis, nagu seda on vallavalitsus, peaks inimestevaheline vahetu läbisaamine võimaldama piisavalt suhelda, et selline võimalik ebaselgus nt telefonivestluse või selgitava meilikontakti teel kõrvaldada. Selline nõue tuleneb hea usu põhimõttest. Tegelikkuses on selgitus vallavanema poolt ka järgnenud 12.01.2015. a e-kirjas (tl III-5). Peale nimetatud e-kirja saamist pidi olema kaebajale selge, millega oli tegu. Iga haldusorgani poolne ebaselgus suhtluses ei pruugi veel olla õigusvastane ega kujutada endast õiguste rikkumist. III
32.Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ (tl I-23-28p) osas märgib ringkonnakohus järgnevat.
33.Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa distsiplinaarkaristust määrata ajal, mil ametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud (RKHKo 21.11.2017, 3-15-325, p 11-21). Riigikohus on selles asjas väga põhjalikult selgitanud, miks ei saa distsiplinaarkaristust määrata ajal, mil ametnik viibib töövõimetuslehel, ja toonud välja nii ajaloolised argumendid (kunagised töökoodeks, töölepingu ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadused ning avaliku teenistuse vana redaktsioon) kui ka süstemaatilised argumendid (töövõimetuslehel viibival ametnikul on enda õigusi distsiplinaarmenetluses raske kaitsta ja seetõttu ka enda õiguste rikkumist hiljem kohtus raske tõendada). Riigikohtu seisukoht puudutab eelkõige ATS § 77 lg-te 1 ja 2, § 82 lg 2 ning § 83 p 5 tõlgendust nende koosmõjus. Ringkonnakohus lähtub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast.
34.Niisiis, kuigi sellist keeldu ei tulene ATS-ist sõnaselgelt, siis kuna Mäksa vallavanem vabastas kaebaja teenistusest 02.04.2015. a käskkirjaga ehk ajal, mil kaebaja viibis
töövõimetuslehel, on Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ juba selle andmise tõttu kaebaja töövõimetuslehel viibimise ajal õigusvastane.
35.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et peab 02.04.2015. a käskkirja osaliselt õigusvastaseks ka järgneval põhjusel. Teise episoodina määrati käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine enda töövõimetuslehe edastamise eest haigekassale.
36.Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 p II kohaselt oli kaebaja enda 04.02.2015. a töövõimetuslehe nr 7823 ja 21.02.2015. a töövõimetuslehe nr 7932 edastanud ise haigekassale ajal, mil tema teenistussuhe oli peatunud. Kaebaja viibis haiguslehel alates 05.01.2015 kuni oma teenistusest vabastamiseni 06.04.2015. Vastustaja heidab kaebajale ette, et töövõimetuslehti ise haigekassale edastades võttis kaebaja vastustajalt võimaluse märkida töövõimetuslehele asjaolusid, mille esinemisel töövõimetushüvitist ei maksta. Samuti, et kaebaja teostas teenistuskohustusi ajal, mil tema teenistussuhe oli peatunud.
37.Ringkonnakohus leiab, et selles osas on Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20 ka sisuliselt õigusvastane. Vastustaja ei ole toonud välja, milliseid asjaolusid ta soovis haigekassale edastatavale töövõimetuslehele märkida, mis oleksid välistanud kaebaja võimaluse saada töövõimetushüvitist. Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid käesoleva toimiku materjalidest ei nähtu. Ajutise töövõimetuse hüvitis on ette nähtud ravikindlustusseaduse (RakS) §-des 50–62. RakS § 50 lg 1 järgi on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Töövõimetusleht on RakS § 52 lg 1 järgi kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse. RakS § 52 lg 3 järgi on haigusleht üks töövõimetuslehe liikidest. RakS § 53 lg 1 ls 1 kohaselt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. RakS § 53 lg 5 alusel hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist; hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. RakS § 56 lg 1 järgi tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja viibis alates 05.01.2015 kuni oma teenistusest vabastamiseni 06.04.2015 haiguslehel. Seega tekkis kaebajal ravikindlustusseaduse alusel õigus saada haigushüvitist. Vastustajapoolne kinnitamine oleks omanud antud juhtumil puhtformaalset iseloomu. Kaudselt viitab sellele ka RakS § 53 lg 5, mille järgi on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud oma töövõimetuslehe ise haigekassale edastama. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on õigesti viidanud ATS § 51 lg-le 6, mille järgi peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele. Ka ühekordne teenistuskohustuse täitmine ajal, kui teenistussuhe on töövõimetuse tõttu peatunud, on selle normi eesmärgiga hõlmatud. Poolte vahel ei ole vaieldav, et üldjuhul oli vallaametnike töövõimetuslehtede haigekassale edastamine kaebaja töökohustus. Kui kaebajale oleks selles kontekstis midagi ette heita, siis on see vastustaja teavitamata jätmine, et ta enda
töövõimetuslehed ise haigekassale edastas. Seda ei ole vastustaja aga kaebajale distsiplinaarasja raames ette heitnud.
41.Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi täidetud ei olnud juba distsiplinaarkaristuse määramise eeldus – teenistuskohustuse rikkumine – oleks teenistusest vabastamine töövõimetuslehe haigekassale edastamise eest olnud ka ilmselgelt ebaproportsionaalne distsiplinaarkaristus puhtformaalse kohustuse rikkumise eest.
42.Kuna Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20 on juba selle andmise keelatud ajahetke tõttu õigusvastane, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kujundada eraldi seisukohta käskkirjas käsitletud esimese episoodi, mis puudutab kaebaja käsutusse antud arvutis kaebaja kasutaja dokumentide kaustades olevate dokumendifailide muutmist 30.12.2014–02.01.2015 ülekirjutamise teel, ega kolmanda episoodi kohta, mis puudutab tasakaalust väljas pearaamatu deebeti ja kreediti kontosid. IV
43.Lisaks eelnevale soovib kaebaja saada vastustajalt ületunnitasu summas 446,49 eurot koos viivisega ühe kalendripäeva eest või alternatiivselt kaebaja poolt tehtud töö eest riigipühal 24.26.12.2014. Kaebaja on nõuet lähemalt selgitanud 06.05.2015 halduskohtule esitatud kaebuses (tl I-11p-12p). Selle järgi tugineb kaebaja nõue asjaolul, et Mäksa vallavanem andis kaebajale 23.12.2014 korralduse esitada 30.12.2014 kl 12:00 kõigi seaduste, eelarvestrateegia ja alaeelarvete taotlustega kooskõlas olev eelnõu. Kaebaja väidab, et sellise eelnõu koostamine eeldas temalt ca 32 tundi töötamist väljaspool tööaega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega ja leiab, et kaebaja ületunnitöö on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega (tl IV-12, otsuse p V) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). V
44.Ringkonnakohus vastab järgnevalt vastustaja ja kaebaja ülejäänud väidetele.
45.Vastuseks vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses toodud seisukohtadele selgitab ringkonnakohus järgmist.
46.Vastustaja väidab, et kaebaja nõuet tema teenistusse ennistamise kohta ei ole võimalik täita, kuna Mäksa valda alates 24.10.2017. a, seoses Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla ühinemisega uueks omavalitsusüksuseks Kastre vallaks, ei eksisteeri. Kastre Vallavalitsuse struktuuris ei ole ettenähtud sellise ametniku ametikohta, kes täidab üheaegselt nii juhi kui ka spetsialisti ülesandeid. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei ole takistuseks kaebaja ametisse ennistamisel, kuna ATS § 90 näeb ette ka ametniku koondamise võimaluse.
47.Veel väidab vastustaja, et kaebaja nõue tasu hüvitamise kohta teenistusest sunnitult puudutud aja eest täies ulatuses on ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus osutab selles osas ATS § 105 lg 4 imperatiivsele sõnastusele.
48.Vastuseks kaebaja ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
49.Kaebaja leiab, et halduskohtunik oli erapoolik, jättis taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata, ei rahuldanud taotlust tõendite kogumiseks, esitas oma põhjendused suhtarvus
87,5% vs 12,5% või koguni 90% vs 10%, toetudes vastustaja seisukohtadele, põhjendas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja asjaoludega, mis nimetatud käskkirjas puudusid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt on tegemist uue taotlusega halduskohtuniku taandamiseks. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ta on käesolevas asjas esitanud juba kaks taotlust halduskohtuniku taandamiseks: 27.10.2015. a taotlus halduskohtuniku taandamiseks (tl I-178-178p), mille halduskohus jättis 27.10.2015. a määrusega (tl I-180-181) rahuldamata ja halduskohtu esimees 02.11.2015. a määrusega (tl I-184-185) rahuldamata, ning 17.02.2017. a taotlus halduskohtuniku taandamiseks (tl III-122-123), mille halduskohus jättis 20.02.2017. a määrusega rahuldamata (tl III-125-126) ja halduskohtu esimees 21.02.2017. a määrusega (tl III-129-130) rahuldamata. Protsentuaalne maht, milles kohus ühe või teise poole seisukohtadega nõustub, ei väljenda kohtu erapoolikust. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid asja sisuliseks otsustamiseks. Samuti ei ole halduskohus eksinud 28.04.2017. a otsuses otsuse põhjendamise nõuete vastu osas, milles väidab seda kaebaja.
50.Kaebaja väitel on halduskohus teadlikult täiendanud kohtuistungi protokolli, kuna menetlusosalistele saatis halduskohus kohtuniku poolt allkirjastatud viieleheküljelise protokolli, milles puudus M. Tammoja seletuskiri. Ringkonnakohus osutab 15.09.2015. a protokollis märgitud halduskohtu määrusele võtta esitatud raamatupidaja M. Tammoja 05.03.2015. a seletuskiri asja juurde (tl I-159). Seega ei ole kohtunik kohtuistungi protokolli tagantjärele täiendanud. VI
51.Kokkuvõttes on Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20 niisiis tervikuna õigusvastane. Kaebaja on esitanud nõude ATS § 105 lg 4 alusel, tuginedes sellele, et tal on alla 7-aastane laps (tl I-39). Ringkonnakohtu poolt läbi viidud rahvastikuregistri päring kinnitas seda fakti. Ringkonnakohus võtab vastava väljavõtte asja materjalide juurde. ATS § 105 lg 4 sätestab, et ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Mäksa vallavanema 04.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20; ennistab kaebaja Kastre valla teenistusse ning mõistab Kastre vallalt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
52.HKMS § 167 lg 1 sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse; kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu; ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul nõuaks rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt suurt ajakulu, siis tuleb selleks kohustada vastustajat. Järelikult teeb ringkonnakohus Kastre vallale ettekirjutuse määrata väljamaksmisele kuuluv rahasumma kindlaks vastavalt palgale, mida kaebaja oleks saanud, kui ta oleks teenistuses olnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks arvesse võtta ATS § 105 lg 5 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt võib ATS § 105 lg-s 4 nimetatud tasust maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest. Sellest tulenevalt võib Kastre vald kaebajale väljamaksmisele kuuluvast summast maha arvata teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest. Et mahaarvamine on kaalutlusotsus, siis
tuleb seda põhjendada. Et see oleks võimalik, kohustab ringkonnakohus kaebajat esitama Kastre vallale viivitamatult andmed teenistusest sunnitult puudutud ajal, st alates 07.04.2015 kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta. Lisaks määrab ringkonnakohus kindlaks, et Kastre vald on kohustatud väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaks määrama ühe kuu jooksul arvates kaebajalt teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu ja ettevõtlusest teenitud tulu kohta andmete saamisest. Peale selle kohustab ringkonnakohus Kastre valda maksma kindlaksmääratud summa kaebajale välja ühe kuu jooksul arvates rahasumma kindlaksmääramisest.
53.Kaebaja on esitanud ka nõude kustutada teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kanded teenistuslehelt. Ringkonnakohus selgitab, et kustutamisnõuet kehtiv õigus ette ei näe. Küll aga on RVastS § 4 lg-st 1 koosmõjus määruse nr 91 § 4 lg-ga 2 võimalik tuletada nõue kohustada vastustajat tunnistama kanne kehtetuks. Määruse nr 91 § 4 lg 2 järgi tõmmatakse kande kehtetuks tunnistamisel kanne maha ühe joonega ja kirjutatakse märge „Kanne kehtetu”. RVastS § 4 lg 1 järgi võib isik nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta; õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju. Teenistusest vabastamise kanne teenistuslehel on lähtuvalt eelnevast õigusvastane. Kande kustutamise kulud ei ole ilmselgelt ülemäärased. Järelikult on vastustaja kohustatud kõrvaldama teenistusest vabastamise õigusvastase tagajärje, tunnistades vastava kande kehtetuks.
54.Ülejäänud osas, st 30.12.2014. a e-kirja puudutavas osas ja ületunnitasu nõude osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. VII
55.Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 lausest 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
56.Kaebaja on esitanud käesolevas menetluses kohtutele järgnevad menetluskulude nimekirjad: Kuupäev 18.03.2015
Tl
III-33
Kellele Halduskohtule
Mille eest Riigilõiv
14.09.2015
I-140148p
Halduskohtule
Õigusabikulu
25.11.2016
II-123146
Ringkonnakohtule Õigusabikulu
Arve nr Summa Määruskaebuse 15,00 eest 20150299, 2329,22 20150386, 20150477, 20150532, 20150572 20150652, 2594,69 20150749, 20150823, 20160019, 20160108,
57.Vastustaja on esitanud eeltoodud kuludokumentidele vastuväited 01.12.2016 (tl II-149150p), 10.04.2017 (tl IV-2-2p), 12.03.2018 (tl IV-86-88p) ja 13.04.2018. 13.04.2018 ringkonnakohtule esitatud vastuväites märgib vastustaja, et kuna temani ei ole jõudnud väidetavalt 14.09.2015 kohtule esitatud kuludokumendid, siis nende olemasolu ei ole tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 109 lg 1 ls 1 järgi esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. 15.09.2015. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt on vastustaja esindaja J. S. Laagus tutvunud 14.09.2015 halduskohtule esitatud kuludokumentidega kohtuistungil (tl I-154). Lisaks on nimetatud kuludokumendid tehtud vastustaja esindajale J. S. Laagusele Kohtute Infosüsteemi kaudu nähtavaks. Vastustajal oli seega piisav võimalus nendega tutvuda. 15.09.2015. a kohtuistungil lepiti kokku, et kohtuvaidlus jätkub kirjalikus menetluses (tl I-160). Vastustaja oma 22.02.2016. a täiendavas seisukohas (tl II-39-41) kaebaja menetluskuludele vastu ei vaielnud.
58.Asudes vaagima esitatud kulude vajalikkust ja põhjendatust, märgib ringkonnakohus esmalt, et kuna 30.12.2014. a e-kirjaga seonduv nõue jääb rahuldamata, siis nimetatud asjaga seonduvad kulud jäävad kaebaja enda kanda. Teisisõnu tuleb kogusummast maha arvata arvel nr 2015/1 välja toodud õigusabikulu 240 eurot. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et hüvitamisele ei kuulu kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebusega seonduvad kulud, st 15 eurot riigilõivu ja kokku 2,8 töötunni jagu õigusabi, mis nähtub tööde kirjelduse lehe punktidest 3–9 (tl III-184) ja mille rahaliseks väärtuseks on arvestades kaebaja esindaja tunnitasu ((2,8*76,70)+20%=) 257,71 eurot, kokku seega 272,71 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja kulunõude jääksuuruseks (8021,63–(240+272,71)=) 7523,92 eurot.
59.Vastustaja osutab oma vastuväidetes mitmetele menetluskuludega seonduvatele küsitavustele nagu printimisele kulunud aja arvestamine, tarbetud taotlused, ülepaisutatud ajakulu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kulude kogusumma on ülepaisutatud ja et menetluskulude nimekirjad sisaldavad mitmeid küsitavusi. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata küsitavaid kulusid ükshaaval välja tooma, vaid leiab, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on arvestades käesoleva asja keerukust ja senist menetlust 5000 eurot.
60.Kaebus kuulub valdavas osas, kuid mitte täielikult rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu ületunnitöö (summas 446,49 eurot) ja viivise väljamõistmise nõuded. Ringkonnakohus hindab nende osakaaluks 10%. Sellest lähtuvalt tuleb 5000 eurot jaotada selliselt, et 90% ehk 4500 eurot jääb vastustaja kanda ja 10% kaebaja enda kanda.
61.Veel märgib ringkonnakohus, et kaebaja on taotlenud, et avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega, ei avaldataks kaebaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida; riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse kaebaja nime osas ja asendab kaebaja nime otsuse päises tähemärgiga A. Käesolev otsus ei sisalda kaebaja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Muude andmete kohta selgitab ringkonnakohus kaebajale järgmist. Et tegemist on väikese kohaga, ei saa täielikult välistada, et asjaolusid tundvad isikud otsuse põhjendava osa järgi kaebaja identifitseerivad. HKMS § 175 lg 3 ls 2 keelab selgesõnaliselt varjata kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid, mistõttu ei saa anonümiseerida vastustajat. Kuna aga käesolev otsus ei sisalda kaebaja delikaatseid isikuandmeid, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks võtta otsuse anonümiseerimiseks tarvitusele kaugemaleulatuvaid meetmeid kui kaebaja nime väljajätmine, sest see võib kaasa tuua otsuse põhjenduste arusaamatuks muutumise. Kaebaja huvi ennast otsusega mitte siduda ei kaalu käesoleval juhul nime väljajätmist ületavas osas üles avalikkuse huvi saada teada kohtuotsuse terviklikud põhjendused.
62.Kuna ka halduskohtu otsus sisaldab kaebaja kohta käivaid andmeid, täiendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg-le 3 ja § 200 p-le 3 tuginedes halduskohtu otsuse resolutsiooni punktiga 3 järgmises sõnastuses: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga A“.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.