Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits 29.12.2016, Tartu 3-15-236 A. i kaebus Mäksa valla kohustamiseks anda välja teenistusest vabastamise haldusakt Tartu Halduskohtu 30.09.2015. a otsus A. i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant A. Lepinguline esindaja Kadi Orav Vastustaja/apellant Mäksa vald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebused, tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-236 ja 18.03.2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1171 ning saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
2.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga A.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.01.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mäksa vallavanem T. Reinthal saatis 15.12.2014 kaebajale, kes töötas valla finantsnõunikuna, e-kirja (3-15-236 tl 6): „Võtsin endale nädalavahetuse mõtlemisaega ning selle tulemusel teen ettepaneku teenistussuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel.“
30.12.2014 edastas Mäksa vallavanem kaebajale e-kirja pealkirjaga „Teenistussuhte lõpetamine“ (3-15-236 tl 4). E-kirjas märkis vallavanem: „Tuginedes avaliku teenistuse seadusele [ATS] § 92 lg 1 olen otsustanud teenistussuhte Sinuga lõpetada.“ Järgnes põhjendus,
mille kohaselt oli kaebaja suhtlemisoskus puudulik ja ta pani dokumentidesse asjasse mitte puutuvaid asju. Kirja viimases lõiguga pakkus vallavanem võimalust vestluseks ATS § 92 lg 4 järgi 31.12.2014 kell 9:00. Vallavanem palus vestlusel osalemisest teada anda sama päeva jooksul.
3.12.01.2015 saatis vallavanem T. Reinthal kaebajale uue e-kirja (3-15-236 tl 5): „Tulenevalt haldusmenetluse seadus § 35 lg 1 p 2 algab haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Sama seaduse § 40 lg 1 järgi tuleb enne haldusakti andmist haldusorganil anda võimalus menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega 30.12.2014 saadetud teatega teavitasin (kavandatavast) menetlusest, andes võimaluse arvamuse ja vastuväidete andmiseks.“
4.12.02.2015. käskkirjaga nr 18-1.2/6 algatas Mäksa vallavanem kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse (3-15-1171 tl I-15-15p).
5.10.03.2015 koostas vastustaja kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (3-15-1171 tl I-17-20p), millele kaebaja vastas 19.03.2015 (3-15-1171 tl I-21-22).
6.Mäksa vallavanem määras 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20, tulenevalt ATS §-st 56, §-st 86, § 70 p-dest 1 ja 3, § 75 lg-test 1, 2, 4 ja 5, § 78 lg st 1, §-st 94, §-st 103 ja § 104 lgst 1 kaebajale teenistuskohustuste rikkumise eest (vead raamatupidamisprogrammis) distsiplinaarkaristuseks noomituse (p 1); määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise alates 02.04.2015 (p 2); kohustas kaebajat üle andma teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara vallavanem T. Reinthalile (p 3); otsustas maksta kaebajale hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest 29 kalendripäeva ulatuses (p 4) ja kanda kaebajale määratud karistused tema teenistuslehele (p 5). Käskkirja kohaselt: 1) Kaebaja on rikkunud Mäksa vallavanema 27.11.2009. a käskkirja nr 18-1.3/2 „Vallavalitsuse infosüsteemi kasutamise korra kehtestamine“ § 3 lg 4 ja § 10 lg 3 ning ametijuhendi p 6.2 nõudeid, kuna on teadlikult kolme olulise eelarvedokumendi failid tühjaks kustutanud. Teenistuskohustuse rikkumine on tõendatud H.P. 09.02.2015. a ja A.K. 03.03.2015. a seletuskirjade ning arvuti Lenovo-T500 varukoopiate väljavõtetega. Kaebaja tegevus oli tahtlik, mida kinnitab asjaolu, et Exceli tabelite puhul tuleb iga leht iseseisvalt tühjaks kustutada. Veel puudus kaebajal õigus edastada Haigekassale 04.02.2015 töövõimetusleht nr 7823 ja 21.02.2015 töövõimetusleht nr 7932 ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud. Enda töövõimetuslehe kinnitamisega on tegemist korruptsiooniohtliku olukorraga. Teenistuskohustuste rikkumine on tõendatud Haigekassa vastusega töövõimetuslehtede kohta. Teenistuskohustuste rikkumine oli tahtlik. Kaebajal on kehtiv distsiplinaarkaristus Mäksa vallavanema 26.01.2015. a käskkirja nr 18-1.2/4 alusel. Kaebaja on ka varem eksinud töökohustuse täitmisel, mis näitab tema hooletut suhtumist. Rikkumiste raskusega on proportsionaalne karistada kaebajat teenistusest vabastamisega. Noomitus ja põhipalga vähendamine ei teeniks oma eesmärki, sest tööandja on kaotanud kaebaja suhtes usalduse ja ei saa teda enam lubada teenistuskohustusi täitma, kuna ei ole välistatud, et kaebaja võib ka edaspidi samasuguseid tegusid toime panna ja sellega tööandjale kahju põhjustada. 2) Rikkumine seisneb selles, et saldoandmik on vale, deebeti kontode saldod on kokku 6831 eurot suuremad ja kasutatud on 4-kohalisi kontode koode. Kaebaja ei ole täitnud ametijuhendist (p-d 3.1 ja 3.12) tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Rikkumine on tõendatud M.T. 05.03.2015. a seletuskirjaga ning tegemist on vähemalt hooletusega. Kaebaja mittedistsiplinaarne käitumine on põhjustanud ametiasutuse usalduse kaotuse. Arvestades rikkumise raskusega on proportsionaalne noomituse määramine. Haldusasi nr 3-15-236
7.Kaebaja esitas 29.01.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse (3-15-236 tl 2-3) Mäksa valla kohustamiseks anda välja teenistusest vabastamise haldusakt ATS § 92 lg 1 alusel koheselt 15päevase etteteatamisega. 30.12.2014. a teate sisust ei selgu kaebaja teenistussuhte lõppemise kuupäev ja ta on vastavasisuliste taotlustega pöördunud korduvalt vallavanema poole. Vallavanema põhjenduste kohaselt on ta aga selle teatega andnud kaebajale teada haldusmenetluse alustamisest, mistõttu ei ole menetlus veel lõppenud. Kaebaja arvates jäi selgusetuks, millist menetlust vallavanem läbi viib, mis on selle menetluse eesmärk ning millised on kaebaja õigused ja kohustused selles menetluses. Kaebaja leidis, et vallavanem venitab pahatahtlikult teenistusest vabastamise käskkirja väljaandmisega. Kaebaja ei ole ATS § 101 lg-st 7 tulenevat nõusolekut tema teenistusest vabastamisest loobumiseks andnud, mistõttu tuleb teenistussuhe lõpetada ATS § 92 lg 1 alusel. Kaebaja vajab teenistussuhte lõpetamise haldusakti, kuna see tagab talle võimaluse kujundada oma edasist tegevusvabadust ja tööelu.
8.Vastustaja leidis kaebusele esitatud vastuses (3-15-236 tl 41-42), et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda teenistusest vabastamist ATS § 92 lg 1 alusel. Mäksa vallavanema 30.12.2014. a e-kirja näol ei olnud tegemist teenistusest vabastamise haldusaktiga, vaid menetluse alustamise teatega. Kaebaja on ka ise väitnud, et ta täitis teenistusülesandeid 04.02.2015 ja 21.02.2015. Kaebaja on korduvalt teavitanud tööandjat, et viibib töövõimetuslehel. Kui isiku teenistussuhe on lõppenud, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel ta endist tööandjat teavitab töövõimetuslehel viibimisest ning mis põhjusel teostab ta enda arvates teenistusülesandeid juba lõppenud teenistussuhtes. Vastavalt HMS § 35 lg 1 p-le 2 algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Mäksa vallavanem tõi 30.12.2014. a e-kirjas, 12.01.2015. a e-kirjas ja 16.01.2015. a e-kirjas selgelt välja, et menetlus on algatatud ATS § 92 alusel, selgitas, millistel ajenditel menetlus on algatatud, ning pakkus kaebajale võimalust vestluseks. Kaebaja sellele ei vastanud. Vastustaja viitas ATS § 87 lg 1 alusel avalduse esitamise võimalusele.
9.Halduskohus jättis 30.09.2015. a otsusega (3-15-236 tl 65-66p) kaebuse rahuldamata. Mäksa vallavanem vabastas kaebaja Mäksa Vallavalitsuse finantsnõuniku ametikohalt 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20 distsiplinaarsüütegude toimepanemise tõttu. Kaebaja vaidlustas nimetatud käskkirja haldusasja nr 3-15-1171 raames. Käesoleval juhul tuli halduskohtu arvates anda hinnang Mäksa vallavanema 30.12.2014. a e-kirjale. Kui nimetatud e-kirja näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda teenistusest vabastamist ATS § 92 lg 1 alusel. Kui aga nimetatud e-kirja näol on tegemist teenistusest vabastamise teatega, siis tuleneb kaebaja subjektiivne õigus nõuda enda ette teatatud alusel teenistusest vabastamist ATS § 101 lg-st 7. Mäksa vald on seisukohal, et vallavanema 30.12.2014 e-kirja näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega. Nimetatud e-kirjaga teavitas vallavanem kaebajat tema suhtes menetluse alustamisest. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud e-kirja näol on tegemist teenistusest vabastamise teatega, puudub vaid teenistussuhte viimane päev. Halduskohus leidis, et selle kirja näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega avaliku teenistuse seaduse mõistes. Kirjas on küll viidatud sellele, et vallavanem on otsustanud teenistussuhte kaebajaga lõpetada, kuid samas on välja pakutud vestluse aeg (ATS § 92 lg 4), mis näitab seda, et lõplikku otsustust teenistussuhte lõpetamise kohta ei ole veel tehtud. Lisaks viitab sellele, et e-kirja näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega, et kirjas ei ole märgitud teenistussuhte viimast päeva (ATS § 92 lg 5). Teenistusest vabastamise teade esitatakse isikule siis, kui teenistussuhte lõpetamine on otsustatud ja ei kuulu enam
läbirääkimisele. Selleks, et kaebajale tekiks subjektiivne õigus nõuda enda teenistusest vabastamist, peab puuduma vaidlus selle üle, kas teenistusest vabastamise teatis on isikule esitatud või mitte. Käesoleval juhul on Mäksa vald seisukohal, et teenistusest vabastamise teadet ei ole isikule 30.12.2014 e-kirjas esitatud (seda on vald ka kirjavahetuses selgitanud) ning kohus ei saa antud juhul ise haldusorgani tahet sisustada ja leida, et teade on esitatud. See oleks võimalik vaid juhul, kui oleks ilmselge, et tegemist on teenistusest vabastamise teatega. Käesoleval juhul see nii ei ole. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda teenistusest vabastamist ATS § 92 lg 1 alusel. Samuti näitab kaebaja tegevus 2015. aasta alguses (04.02.2015 ja 21.02.2015 töövõimetuslehtede esitamine; kaebaja viibis alates 05.01.2015 haiguslehel) suhetes Mäksa vallaga seda, et kaebaja pidas end ise teenistuses olevaks ning seega kaebaja väide selle kohta, et tema teenistussuhe on lõpetatud 30.12.2014, on vastuoluline kaebaja enda tegevusega. Lisaks on kaebaja haldusasjas nr 3-15-1171 palunud end ka teenistusse ennistada. Haldusasi nr 3-15-1171
10.Kaebaja esitas 06.05.2015 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (3-15-1171 tl I-2-13p, I-112-115p, II-1-5p). Kaebaja palus tühistada Mäksa vallavanema 02.04.2015. a käskkiri nr 18-1.2/20; ennistada ta teenistusse; kustutada teenistusest vabastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise kanne teenistuslehelt; välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning väljamaksmata palk ja viivis. Kaebaja põhjendused: 1) Distsiplinaarkaristus on määratud ajal, kui karistuse määramise tähtaeg oli peatunud, kuna kaebaja vabastati teenistusest alates 02.04.2015, mil ta viibis töövõimetuslehel. Rikutud on ärakuulamise põhimõtet. Vastustaja ei ole läbi viinud täielikku uurimist asjaolude kindlakstegemiseks. Vastustaja on tunginud kaebajat kaasamata tema arvutisse. Failid kolme eelarve eelnõu kohta on üle kantud tööandjale, mille kättesaamist on ta kinnitanud. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja on jätnud tema käsutuses olevate dokumentide säilimise, korrashoiu ja edastamise toimingud tegemata. Vallavanema 27.11.2009. a käskkiri nr 18-1.3/2 on tundmatu, mistõttu ei saa sellest kaebajale kohustusi tulla. Tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed. Vastustaja on jätnud märkimata õiguslikud alused, mis põhistaksid süüteo tahtlikkuse ja usalduse kaotuse. Kaebaja ei ole tühjaks kustutanud dokumente doc- ja xls formaadis tööversioone ja algandmete tabeleid. 2) Põhjendamatu on väide, et töövõimetuslehtede esitamisel töövõimetusperioodil on kaebaja tekitanud korruptsiooniohtliku olukorra. Isikliku töövõimetuslehe esitamist Haigekassale ja rahaliste kohustuste täitmata jätmist ei ole mõistlik omavahel samastada, mistõttu ei ole õigustatud ega proportsionaalne seada kahtluse alla kaebaja ausus valla rahaliste kohustuste täitmise tagamisel. Puudub süüteo koosseis ja selle seotus kaebaja teenistusalaste ülesannete tahtliku rikkumiste vahel. Kaebaja on esitanud Haigekassale heauskselt isiklikud töövõimetuslehed, sest tal oli vastustaja poolt volitus antud. 3) Vastustaja ei ole tõendanud vigade tekkimise aega ja kulgu. Käskkirjas puudub seos distsiplinaarsüüteo ja kaebaja teenistusülesannete rikkumise vahel. Põhjendatud ei ole ka karistuse valik ja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole järgitud kõiki nõudeid. Vastustaja ei ole esitanud raamatupidamisprogrammist andmete sisestaja ja kuupäeva kohta väljavõtet, mistõttu on tõendamata kaebaja eksimus andmete sisestamisel. 4) Vastustajal on kaebajale maksmata ületundide eest 446,49 eurot. Vastustaja ei ole tõendanud, et töö tegemise vajadus väljaspool töö tegemise aega tulenes kaebajast ja et ta oli kaebajale eelnevalt vaba aja mingil muul viisil kompenseerinud.
11.Mäksa vald palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele (3-15-1171 tl I-50-53p, I-132-135, II-39-41) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
Kaebaja esitas eelarve eelnõu versiooni, mis vajas olulises osas muudatuste tegemist. E-posti teel dokumentide edastamine ei muuda fakti, et kaebaja on tahtlikult tühjaks kustutanud dokumentide doc- ja xls formaadis tööversioonid ja algandmete tabelid. Kaebaja on teenistussuhte peatumise ajal esitanud Haigekassale töövõimetuslehed, mille sisu üle puudus tööandjal kontroll. Töövõimetuslehed peab kinnitama vallavanem oma resolutsiooniga, kuid antud juhul kinnitas kaebaja ise oma töövõimetuslehed. Ebaõigete kannete tegija arvutis saab olla vaid kaebaja, kuna vastav arvutiparool oli ainult kaebajal teada. Kaebaja viivisenõuet ega nõuet töötasu osas töötamise kohta riigipühadel ja puhkepäevadel ega ületunnitööd vastustaja ei tunnista. Kaebaja oleks pidanud töö suutma ära teha tööajal.
12.Halduskohus jättis 18.03.2016. a otsusega (3-15-1171 tl II-44-49) kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) H.P. on teinud analüüsi kaebaja arvutis toodud failide muutmise (eelarve, eelarve seletuskiri, palgad, muud dokumendid) kohta, märkides, et on tõenäoline, et failide sisu oli 29.12.2014 alles, sest kahest failist on tehtud väljatrükk, seejärel on sisu kustutatud. Kuna tegemist on kolme olulise dokumendiga, mis on kustutatud, siis ei saa lugeda kustutamist inimlikuks eksimuseks. Dokumentide säilitamise kohustus tuleneb kaebaja ametijuhendi p-st 6.2. Ametijuhendi sisust on kaebaja teadlik. Kaebaja on toime pannud süülise käitumisega teo (valla infosüsteemis andmete kustutamine), mille suhtes on põhjendatud distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine ATS § 70 p 3 alusel. 2) Kaebajal ei olnud õigust töövõimetuslehti töövõimetuse ajal Haigekassale saata, kuna tema teenistussuhe oli peatatud. Kuna kaebaja on töövõimetuslehed edastanud kahel korral, on tegemist tahtliku teoga. Asjakohatu on kaebaja väide, et korruptsiooniohu tõttu tulnuks vastustajal politsei poole pöörduda, kuna vastustaja on pädev antud asja lahendama läbi distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarsüütegu on toime pandud tahtlikult. 3) Ebaõigete kannete tegija on kaebaja, kuna ta omas parooli, millega sai kasutada pearaamatut ja saldoandmikku raamatupidamisprogrammis. Kaebaja on teostanud kuni 05.01.2015 pearaamatupidamistöid. Rikkumised on toime pandud enne seda. Kaebaja on toime pannud teenistuskohustuse rikkumise, millega on põhjustanud ametiasutuse usalduse kaotuse tema suhtes ning kaebajale on määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus ATS § 70 p 1 alusel. 4) Raamatupidaja tööülesandeks on iga aasta lõpul teha eelarve projekt ja selle seletuskiri. Seega ei saanud 2015. a projekti koostamine olla suurem töö kui eelnevatel aastatel, mistõttu oli kaebajal töömaht teada. Eelarve eelnõu pidi olema valmis hiljemalt 01.12.2014, kuid kaebaja esitas selle 30.12.2014 pärast täiendavat tähtaega. Kaebaja on saanud mitu tähtaega eelarve projektis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid ta ei esitanud nõuetekohast eelarve projekti ka viimaseks tähtajaks. Kui kaebaja pidi tööülesandeid täitma vaba aja arvelt, on see tingitud sellest, et ta ei osanud tööaega planeerida või ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt. Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega, kui erakorralised asjaolud või vajadus teenistusülesanded viivitamata täita tulenevad ametnikust endast. Eeltoodu alusel on põhjendamata kaebaja nõue ületundide eest 446,49 euro ja viivise nõudes. 5) Kohus on haldusasjas nr 3-15-325 tühistanud 26.01.2015. a käskkirja nr 18-1.2/4 põhjusel, et karistuse liik ei olnud valitud õigesti, kuid kohus asus seisukohale, et kaebaja tegu seonduvalt valla eelarve projekti ja seletuskirja mittetähtaegse esitamise ja selle esitamine puudustega oli teenistuskohustuste rikkumine. Haldusaktis on välja toodud kaalutlused, kogutud on tõendid ja käskkirjas on tehtud põhjalik analüüs, mille kohaselt on vastustaja oma otsustuses jõudnud kaebaja teenistusest vabastamiseni. Rikutud ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kaebaja suhtes menetlusnorme. Kaebaja sai anda distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta omapoolse selgituse ja sai täiendavat teavet asja menetluse kohta. Kaebajat iseloomustavad asjaolud on vastustaja välja toonud iga teenistuskohustuse rikkumise kohta eraldi karistuse määramisel, analüüsitud on ka kaebaja varasemat käitumist. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus ning
vastustaja ei ole kaebaja suhtes rikkunud hea halduse põhimõtteid. 02.04.2015. a käskkiri on õiguspärane. 6) ATS § 124 lg 4 p 5 kohaselt kantakse teenistuslehele distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine, seega on vastustajal õigus teha vastavad kanded ning selles osas ei ole kohus tuvastanud vastustaja mitteõiguspärast käitumist kaebaja suhtes. Ainuüksi see, et kaebajale ei ole vastustaja esitatud tõendid meelepärased, ei saa neid kahtluse alla seada. Vastustaja on viidanud korruptsiooniohtlikule olukorrale ja ATS § 75 lg 9 kohaselt ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist. Valla töötajal, eriti vastutaval töötajal, on ligipääs valla õigusaktidele ning tal lasub kohustus neid lugeda. Kaebuse täiendustes toodud väited on hõlmatud varasemalt välja toodud väidetega, mis on ümber sõnastatud, mida kohus ei pidanud vajalikuks eraldi käsitleda. Kohus ei pea eraldi käsitlema menetlusosaliste seisukohti, millel pole asja otsustamisel määravat tähtsust. Kaebaja väide, et tema ja valla juhtkonna vahel on erimeelsused, mille tulemuseks on tema teenistusest vabastamine, ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
Haldusasi nr 3-15-236
13.Kaebaja esitas 21.10.2015 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (3-15-236 tl 74-76p), milles palub tühistada halduskohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Veel taotleb kaebaja tulenevalt HKMS § 174 lg-st 3, et avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega, ei avaldataks kaebaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt identifitseerida. Kaebaja leiab, et halduskohus rikkus kohtuasja menetlemisel materiaalõiguse normi, hindas esitatud asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti ja valikuliselt ning rikkus oluliselt kohtumenetluse normi, mistõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning saata asja uueks arutamiseks Tartu Halduskohtusse. Käesoleva kohtuasja lahendamisel oli kohtunik erapoolik, sest pidas vajalikuks tekitada kohtuotsuse lugejas kaebajast negatiivse kuvandi. Samuti näitas kohtunik oma erapoolikust kaebaja suhtes 15.09.2015 toimunud kohtuistungil kohtuasja 3-15-1171 arutelul, samuti kohtuasjas 3-15-235. Halduskohus kasutas ebaseaduslikult kohtuasja 3-15-1171 asjaolusid, sest kohus ei teavitanud osapooli oma kavatsusest tugineda teise kohtuasja asjaoludele ega andnud menetlusosalistele võimalust esitada selle kohta vastuväiteid ning nende vastuväidete kinnituseks tõendeid. Kohus peab andma protsessiosalistele võimaluse esitada tõendeid ja vastuväiteid selle kohta, et asjaolud on vahepeal muutunud. Antud juhul ei ole asjaolud ka kohtuasjas nr 3-15-1171 tuvastatud, kuna menetlus on pooleli. Samuti ei ole kohus iseseisvalt kogunud täiendavaid tõendeid ega hinnanud kas kohtuasja terviklikkuse huvides oleks sobiv kohtuasjad liita. Halduskohtu kohtuotsuse põhjendav osa ei ole ammendav ega veenev, arusaamatu on kohtu siseveendumuse kujunemine ja selle loogika. Lisaks ei nähtu kohtuotsuse põhjendavast osast, miks kohus ei pidanud vajalikuks kaaluda kõiki 17.03.2015. a määruskaebuses esitatud argumente. Kohtuotsus põhineb suures osas sõna sõnalt 03.03.2015 samas asjas sama kohtu poolt tehtud tagastamise määrusel. Kohus ei ole asja sisuliselt hinnanud kõigi esitatud tõendite pinnalt. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on igati püüdnud jääda esialgsele seisukohale, jättes seejuures apellandile esitatud teenistussuhte lõpetamise teate sisuliselt hindamata. Eelneva põhjal on kaebaja seisukohal, et kohus on jõudnud ebaõige lahendini, sest lisaks kaebaja suhtes eelhoiaku väljanäitamisele rikkus kohus ka uurimis-, selgitamis-, ja kaalumiskohustust. Halduskohus tugines ebaõiglaselt vastustaja paljasõnalistele seisukohtadele peale teenistussuhte lõpetamise teate saatmist, jättes põhjendamatult hindamata vastustaja
selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt kaebajale saadetud e-kirja tegeliku sisu. Vallavanem T. Reinthal saatis menetluse alustamise teate kaebajale (12.01.2015) alles 13 päeva pärast töösuhte ülesütlemise teate saatmist. Teenistussuhte lõpetamise teade, mis saadeti apellandile 30.12.2014, sisaldab selgelt vastustaja seisukohta, mille kohaselt on teenistussuhte ülesütlemine ATS § 92 alusel otsustatud. Samuti selgub teatest, et vastustaja oli enne ülesütlemise teadet korduvalt kaebajale teada andnud tema puuduste kohta, kuid kaebaja ei olnud oma käitumist sellele vaatamata parandanud. Seega oli vastustaja poolt kaebajale korduva vestluse võimaldamine puhtalt formaalne. Lisaks ei anna HMS § 40 haldusorganile õigust isikut „üle kuulata“, vaid õiguse isikule olla ära kuulatud. Arusaamatuks ja vastuoluliseks jääb halduskohtu kohtuotsuse põhjendus, et vastustaja ei olnud lõplikku teenistuse lõpetamise otsust veel teinud, kuigi 30.12.2014 saadetud e-kirjas on selgesõnaliselt kirjas „olen otsustanud sinuga teenistussuhte lõpetada“. Teates välja pakutud vestluse aeg ei näita ilmselgelt seda, et lõplikku otsust teenistussuhte lõpetamise kohta ei olnud vastustaja veel teinud. Meelevaldne on halduskohtu põhjendus, mille kohaselt ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega seetõttu, et kirjas ei ole märgitud teenistussuhte viimast päeva. Vastustaja poolt 30.12.2014 saadetud ülesütlemise teates esines vormiviga, kuid ainuüksi ühe vormivea esinemine ei saa muuta üheselt mõistetavat ülesütlemise teadet automaatselt menetluse alustamise teateks. Vaidluse esemeks saab olla vaid teenistussuhte lõpetamise teates puuduoleva kuupäeva konkretiseerimine. Juhul kui Tartu Halduskohtu otsus peaks jõustuma, on kohus aidanud siseneda Eesti Vabariigi territooriumile „õigusrahul“, mille raames võib hakata vohama hommikuti pahuras meeleolus ametisse tulevate „ülemuste“ halduslik omavoli. Tulenevalt HMS §-st 43 peab haldusorgan alustatud menetluse alati ka lõpetama. Vastustaja paljasõnaline väide, et Mäksa Vallavalitsusel ei olnud ilma kaebajaga vestlust läbiviimata võimalik teenistussuhet ATS § 92 alusel lõpetada, on otsitud. Vastustaja teostas samal ajal kaebaja suhtes ülimalt operatiivselt 4 erineva distsiplinaarsüüteo menetlust, milledest kaebaja ka osa võttis. Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 2 koostoimes § 7 lg-ga 1 on halduskohtul õigus teha ettekirjutus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, kui kaebuse esitajal on õigus haldusakti või toimingut vastustajalt nõuda ja vastustaja on õigusvastaselt jätnud haldusakti andmata või toimingu sooritamata ning ei esine põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus haldusaktile või toimingule võiks olla ära langenud. Antud juhul on kaebajal õigus nõuda haldusakti väljaandmist ATS § 101 lg 7 alusel, sest see õigus ei ole ära langenud.
14.Vastustaja palub kaebaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (3-15-236 tl 83-83p) jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb oma vastuses apellatsioonkaebusele seisukohtade juurde, mis on esitatud halduskohtule. Kaebaja ei ole vastustaja arvates toonud apellatsioonis välja uusi asjaolusid ning sisuliselt on vastustaja apellandi poolt toodud argumentidele vastanud halduskohtu menetluse käigus. Kui kaebaja on seisukohal, et kohtunik on erapooletu, siis oleks ta pidanud esitama kohtuniku taandamise avalduse enne kohtuotsuse tegemist. Haldusasi nr 3-15-1171
15.Kaebaja esitas 15.04.2016 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (3-15-1171 tl II-57-63p, II-75-79), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.03.2016. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks. Veel palub kaebaja kohtuotsuses asendada tema nimi tähemärkidega, et ei avaldataks tema
isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldaksid teda identifitseerida. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kõik algandmed on säilinud. Ka algne tööversioon on säilinud, mille kaebaja edastas 14.12.2014 vastustajale. Tööversioonide muutmine ei saa olla karistatav. Kaebaja ei rikkunud teenistuskohustusi seetõttu, et edastas dokumendid pdf-formaadis. Kaebaja arvutisse sisenes vallavanem, kuid puuduvad selgitused, kust ja kuidas ta paroolid sai. Kohus ei arvestanud, et A.K. tunnistus on võetud mitu kuud peale sündmuse toimumist, mistõttu on eluliselt usutav, et ta ei pruugi kõiki asjaolusid kuupäevase täpsusega mäletada. Lisaks ei näinud ükski tunnistaja sündmust pealt ja puuduvad tõendid, mis kinnitaks A.K. selgitust. Samuti pole A.K. t menetluse kestel üle kuulatud. Puuduvad tõendid, et kaebaja oli failide muutja. H.P. ei esitanud kindlat väidet failide muutja isiku osas. Kohus ei arvestanud, et andmed on vastustajal olemas, seega mingit kahju tekkinud ei ole. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja tõendid, mis iseloomustasid tema head teenistusalast käitumist, mida vastustaja teadlikult karistuse määramisel ei arvestanud. 2) Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja palus vastustajal kinnitada oma töövõimetusleht 30.01.2015 ning edastas elektroonilises keskkonnas töövõimetuslehe Haigekassale 04.02.2015, kuid sellele vaatamata alustas vastustaja menetlust, toetudes asjaolule, et ametnik teostas avalikku võimu ajal, kui ta seda teha ei tohtinud, mitte sellele, et kaebaja rikkus olematut töökorraldust. Tuvastatud ei ole, et kaebaja tegevus tingis mingi kahju. Kohus ei ole põhjendanud rangeima karistuse proportsionaalsust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal ei olnud võimalik arvamust distsiplinaarmenetluse käskkirjas esitatud asjaolude kohta avaldada ning vastustaja on kaalunud ametniku eelnevat teenistusalast käitumist, kuid ühtegi nimetatud tõendit distsiplinaarmenetluse toimik ei sisalda. Seega ei hinnanud kohus tõendeid kohaselt ja igakülgselt, rikkudes HKMS § 61 lg-t 1. Kohus on jätnud tähelepanuta, et käskkirjas puudub konkreetne seos distsiplinaarsüüteo ja kaebaja teenistusülesande rikkumise vahel. 3) Asjas materjalidest on selge, et soovi korral oli parooliga kaitstule võimalik ligi pääseda ka teistel isikutel. Vastustaja ei esitanud ühtegi tõendit, et kaebaja sisestas vigased andmed. Ebaõige on kohtu väide, et väidetavad rikkumised on pandud toime enne 05.01.2015. Kohtul oli võimalik kaasata eksperte ja veenduda kaebaja selgituste tõepärasuses, kuid kohus seda põhjendamatult ei teinud. Käskkirjast ei ole võimalik aru saada, kas ja millal on raamatupidamine jäänud õigesti ja asjakohaselt organiseerimata. Õigusliku aluse valikul on tuginetud ATS § 70 p-le 3, mis on vastuolus tegeliku karistuse määramise alusega (noomitus), kuid märkimata on õiguslikud alused osas, mis põhistaksid süüteo hooletuse, tahtlikkuse ja usalduse kaotuse. Käskkirja aluseks on märgitud ATS § 75 lg 4, kuid tähelepanuta on jäetud ATS § 75 lg 5. Vastustaja ei ole välja toonud, millist kahju süüteod vallale tõid või võisid tuua ning vastustaja on esmakordselt käskkirjas tõstnud esile ametniku eelneva teenistusalase käitumise. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid, mis iseloomustasid tema head teenistuskohustuse täitmist. 4) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja ei osanud oma tööaega planeerida või ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt või et kaebaja sai mitu tähtaega eelarve koostamiseks. Kaebaja töötas Mäksa Vallavalitsuses alates 02.02.2014, mistõttu on kohus vääralt tuginenud kaebaja eelnevale kogemusele 2014. a eelarve koostamisel. Kohus on jätnud tähelepanuta ATS § 39 lg 2 ning tõendi, et olemas on kirjalikus vormis kaebaja nõusolek töötamise ajal nii riigipühadel 24.-26.12.2014 kui ka puhkepäevadel. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja ei soovinud 30.12.2014 vallavanemale saadetud e-kirjas rahalist hüvitist eelarve koostamise eest riigipühadel ja vabadel päevadel, vaid soovis vaba aega, et taastuda ülepingest ja pikka aega ülekoormuses töötamisest. Kui kohus leiab, et ületunnitöö maksmine ei ole õigustatud, puudub kohtul õiguslik alus jätta vastustajalt välja mõistmata kaebaja kasuks tasu riigipühadel 24.26.12.2014 töötamise eest tuginevalt ATS § 40 lg-le 4. 5) Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, leides, et teenistussuhte peatumise ajal määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Kuna töötajate distsiplinaarvastutuse seadus
laieneb ka avalikele teenistujatele, s.h politseiametnikele, siis on see seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Vastavat seisukohta on kohtud ka järginud (TrtHKo 07.03.2011 nr 3-10-2905). Käesoleval juhul on kohus põhjendamatult teinud vastupidise otsuse. 6) Olukorras, kus kohus tühistas haldusasjas nr 3-15-325 vastustaja käskkirja, ei saa vastav käskkiri mõjutada kaebaja olukorda käesolevas menetluses. Seega on kohus rikkunud tõendite hindamise kohustust. Tööandjal on kohustus tutvustada ametnikule tema töös olulisi valla õigusakte. Menetluse kestel ei ole kohus selgitanud, et kaebaja midagi täiendavalt tõendama peaks. Seeläbi on kohus rikkunud HKMS § 2 lg-t 4, mis on toonud kaasa väära kohtu järelduse. 7) Kohus on vääralt jaotanud menetluskulud. Isegi kaebuse rahuldamata jätmisel oleks põhjendatud jätta kaebaja kulud vähemalt osaliselt vastustaja kanda. Vastustaja on teinud distsiplinaarkaristuse määramisel mitmeid vigu, mis on tinginud kaebuse esitamise. Muuhulgas ei võimaldanud kohus kaebajal esitada menetluskulude avaldust, misläbi rikkus HKMS § 109 lg-t 1. 8) Kohtuvaidluses on tekkinud lubamatult uus vaidlus, mille esemeks on eelarve arvnäitajate liitmise ja lahutamise tehted. Exceli ja selle võimaluste kasutamine eelarve dokumentide koostamisel ei ole reguleeritud seaduse, Mäksa valla töökorralduslike reeglite, rahandusministeeriumi poolt loodud rakenduste ega kaebaja ametijuhendiga. Karistuse määramise aluseks ei olnud asjaolu, et vastustaja oli sunnitud kõik pdf-formaadis elektrooniliselt saadetud dokumendid käsitsi ümber kirjutama. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja ei olnud kaebajale andnud nõuetekohaselt infosüsteemi kasutajatunnust, mistõttu olid täitmata 29.11.2009. a käskkirja § 6 p 3 nõue. Kaebajale olid teadmata ka tema õigused, mis oleksid pidanud olema fikseeritud sama käskkirja § 6 p 7 kohaselt. Vastustaja ei täitnud sama käskkirja § 10 p 2 ega § 13 p 2. 9) Kaebaja ei sisestanud ajavahemikul 01.-31.12.2014 olulises osas raamatupidamisprogrammi algandmeid, vaid seda tegi raamatupidaja. Kaebaja ei importinud 2014. a detsembrikuu pearaamatut ega koostanud saldoandmikku. Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel võib aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes teha korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et vallavanemale ei meeldinud tema poolt nii 14.12.2014 kui ka 30.12.2014 esitatud eelarve, mille koostamisel oli tal kasutada ainus seaduslik alus – Mäksa valla eelarve strateegia.
16.Mäksa vald palus vastuses apellatsioonkaebusele (3-15-1171 tl II-70-72), milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Salvestades/konverteerides Exceli dokumendi pdf-formaati puudub edaspidi võimalus seda faili redigeerida algandmetest ja nende lähtekohtadest. Seega tuleb luua uued tabelid, uued suhted, uued valemid, uued graafikud jne. Sellised dokumendid kaebaja kustutas. Tema tegevus oli tahtlik. Tahtlust kinnitab ka asjaolu, et Exceli tabelite puhul tuleb iga leht iseseisvalt tühjaks kustutada, mida kaebaja oli teinud. 2) Arvutisse sisenes arvutispetsialist arvuti parooli muutmise teel. A.K. tunnistus on usutav. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et ainult tema teadis oma arvuti parooli ja kellelegi teisele ei ole seda jaganud. H.P. i 09.02.2015. a seletuskirja aluseks oleva kaebaja arvuti varunduskoopia väljavõtted on tehtud 31.12.2014 kell 12:30 seisuga, mis näitab selgelt, et eelarve alusdokumentide kustutamine toimus 30.12.2014 kell 18:29-18:31. Arvutispetsialist ei saanud seletuskirja koostades teada, kas kaebaja oli oma paroole kellegagi jaganud või mitte, siis keskendus ta kuupäevalistele sündmuste taastamisele ja tal oli võimalik hinnata ainult sündmuse tõenäosust. 3) Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde teenistuskohustuste rikkumise osas seonduvalt Haigekassale töövõimetuslehtede esitamisega. 4) Kuni 05.01.2015 oli pearaamatupidamist teostanud Mäksa Vallavalitsuses ainult kaebaja ning teised asutuse teenistujad vastavat parooli ei omanud, mistõttu vaidlusaluseid kandeid teha ei saanud. Tähtsust ei oma, kuidas nimetada toimingut, mille korral pearaamat tekib, vaid
oluline on see, et vastavatest andmetest tekib pearaamat importimise teel ja et vigased andmed esitas raamatupidamisprogrammi vastavat parooli omav kaebaja. 5) Noomitus on määratud kaebajale ATS § 70 p 1 alusel, mitte p 3 alusel. Halduskohus on öelnud, et karistus on määratud ATS § 70 p 1 alusel. 6) Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ületunnitöö tasustamise osas. 7) ATS § 77 lg-st 2 ei tulene keeldu määrata isikule distsiplinaarkaristus ajal, mil isiku avaliku võimu teostamise õigus on peatunud.
17.Ringkonnakohus liitis 20.12.2016. a määrusega (3-15-236 tl 99-100) haldusasjad nr 3-15-236 ja nr 3-15-1171 ühte menetlusse ja otsustas menetleda liidetud kaebusi edaspidi haldusasjana nr 3-15-236.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebused tuleb rahuldada, halduskohtu otsused tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Ringkonnakohus selgitab esmalt käesoleva otsuse resolutsiooniga seonduvaid menetlusõiguslikke küsimusi (I), käsitleb seejärel ATS § 92 lg 1 tõlgendust (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja ülejäänud menetlusõiguslikud küsimused (III). I
20.Halduskohus on 30.09.2015. a otsuses haldusasjas nr 3-15-236 märkinud, et Mäksa vallavanem vabastas kaebaja Mäksa Vallavalitsuse finantsnõuniku ametikohalt 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20 distsiplinaarsüütegude toimepanemise tõttu ning et kaebaja vaidlustas nimetatud käskkirja haldusasja nr 3-15-1171 raames. Nimetatud käskkirja haldusasja nr 3-15-236 materjalide juures ei olnud. HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustub kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on nimetatud osas rikkunud oluliselt menetlusõigust. HKMS § 2 lg 6 näeb ette, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. HKMS § 157 lg 2 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada; kui kohus hindab esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele menetlusosaliste tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kui halduskohus soovis otsust tehes tugineda Mäksa Vallavalitsuse 02.04.2015. a käskkirjale nr 18-1.2/20, siis oleks tulnud see võtta asja materjalide juurde ja anda pooltele võimalus selle suhtes oma seisukohta väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna tegemist oli haldusasja nr 2-15-236 jaoks keskse tähtsusega asjaoluga, siis ei ole võimalik seda puudust apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
21.Teiseks tugineb ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 p-le 2, mille järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Halduskohus võttis 06.04.2015. a määrusega (2-15-236 tl 52-52p) menetlusse kaebaja kaebuse Mäksa valla
kohustamiseks anda välja teenistusest vabastamise haldusakt ja jättis selle kaebuse 30.09.2015. a otsusega rahuldamata. Mäksa Vallavalitsus vabastas 02.04.2015. a käskkirjaga nr 18-1.2/20 kaebaja ametist. Halduskohtu menetluses oli niisiis kohustamiskaebus, mille eesmärgiks oli anda välja teenistusest vabastamise haldusakt ATS § 92 lg 1 alusel, kuid kaebaja vabastati menetluse kestel teenistusest teisel alusel. Järelikult olid nõude aluseks olevad asjaolud otsuse tegemise hetkeks oluliselt muutunud. Sellest tulenevalt ei tohtinud halduskohus teha otsust kohustamisnõude osas, vaid oleks pidanud enne otsuse tegemist välja selgitama, milline on muutunud olukorras kaebaja tegelik soov, andes seejuures kaebajale vajalikke selgitusi. Peale selle tuleb muutunud olukorras kontrollida, kas muutunud nõude lubatavuse eeldused on täidetud. Nimetatud kohustused tulenevad HKMS § 2 lg-test 1, 3, 4 ja 5, mis sätestavad: „(1) Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. [...] (3) Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. (4) Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. (5) Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.“ Lisaks eelnimetatutele sätestab HKMS § 120 lg 1 p 3 alluvusjärgse kohtu kohustuse kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kohustus selle eelduse kontrollimiseks peale kaebuse menetlusse võtmist tuleneb HKMS § 151 lg 1 p-st 1. Halduskohus ei tohi eelnimetatud sätete koosmõjust tulenevalt teha otsust nõude osas, mida protsessuaalselt ei ole võimalik rahuldada, peites menetlusliku tegemata jätmise kaebuse rahuldamata jätmise varju. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olulise menetlusliku minetusega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus lisab, et käesoleval juhul võivad olla kohaldatavad HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2.
22.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-15-1171 esitatud kaebuse tulemus sõltub haldusasjas nr 2-15-236 esitatud kaebuse tulemusest ja vastupidi. Tegemist on ühe ja sama isiku teenistusest vabastamise küsimusega. Halduskohus oleks seega pidanud ise kaaluma nimetatud kaebuste liitmist.
23.Ringkonnakohus lisab, et kaebaja on esitanud 03.09.2015 halduskohtule taotluse kaebaja isikuandmete asendamiseks tähemärkidega avaldatavas kohtuotsuses (2-15-236 tl 62-63; 3-15-1171 tl I-128-129). Kaebaja õigus seda nõuda on sätestatud HKMS § 175 lg-s 3. HKMS § 162 lg 1 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Halduskohtu otsustes ei ole sellele taotlusele tähelepanu pööratud. Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel lahendama ka selle kaebaja taotluse. II
24.Menetlusökonoomia huvides peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ka ATS § 92 lg 1 tõlgendust.
25.ATS § 92 lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et selle normi tõlgendamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka ATS § 92 lg-t 5 ning § 101 lg-eid 2 ja 7. ATS § 92 lg 5 kohaselt on ametniku teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise teates märgitud päev. Tulenevalt ATS § 101 lg-st 2 teatatakse eelnimetatud vabastamisest ametnikule kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette. ATS § 101 lg 7 sätestab, et ette teatatud vabastamisest võib loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul; kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta alusel, millest talle ette teatati.
26.Halduskohus leidis, et vastustaja 30.12.2014. a e-kirja näol ei ole tegemist teenistusest vabastamise teatega avaliku teenistuse seaduse mõistes, sest kirjas on küll viidatud sellele, et vallavanem on otsustanud teenistussuhte kaebajaga lõpetada, kuid samas on välja pakutud vestluse aeg (ATS § 92 lg 4). See näitab halduskohtu arvates seda, et lõplikku otsustust teenistussuhte lõpetamise kohta ei olnud veel tehtud. Lisaks viitab halduskohtu järgi kirjas märkimata jäänud teenistussuhte viimane päev (ATS § 92 lg 5), et tegemist pole otsusega teenistussuhe lõpetada. Halduskohus leidis, et teenistusest vabastamise teade esitatakse isikule siis, kui teenistussuhte lõpetamine on otsustatud ja ei kuulu enam läbirääkimisele, ning et selleks, et kaebajale tekiks subjektiivne õigus nõuda enda teenistusest vabastamist, peab puuduma vaidlus selle üle, kas teenistusest vabastamise teatis on isikule esitatud või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu tõlgendusega järgmistel põhjustel. Vestluse aja väljapakkumine ei mõjuta vastust küsimusele, kas tegemist on teenistusest vabastamise teatega ATS § 92 lg 1 mõttes. Samuti ei saa seda üheselt järeldada märkimata jäänud teenistussuhte viimasest päevast. Ka vaidlus selle üle, kas teade kujutab endast teenistusest vabastamise teadet või mitte, ei ole iseenesest argument selle puudumise kasuks. Halduskohtu ülesanne ongi välja selgitada, kas edastatud teade on teenistusest vabastamise teade või mitte.
27.Ringkonnakohus leiab, et vastamaks küsimusele, kas tegemist on teenistusest vabastamise teatega avaliku teenistuse seaduse mõttes, tuleb määravaks pidada, kas adressaat pidi talle edastatud teatest aru saama kui teenistusest vabastamise teatest. Et avalikust teenistusest saab vabastada ainult haldusaktiga, on oluline, kas teade vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tingimustele. Kuigi ATS § 103 näeb võrreldes HMS § 51 lg-ga 1 ette terve rea lisatingimusi, ei mõjuta ATS §-s 103 sätestatud tingimused vastust küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga, vaid üksnes vastust küsimusele, kas teenistusest vabastamise haldusakt on õiguspärane. Näiteks ei mõjuta vastust küsimusele, kas tegemist on haldusaktiga, puuduv haldusasja number. Segamini ei tohi ajada küsimust, kas haldusakt on olemas, ja küsimust, kas haldusaktis esinevad puudused või kas see on õiguspärane. Kui teate tekstist on igale mõistlikule lugejale üheselt arusaadav, et haldusorgan on otsustanud teenistussuhte kirja adressaadiga lõpetada, siis tuleb seda mõista kui teenistusest vabastamise teadet. Kui see nii ei ole, siis ei saa teadet käsitleda teenistusest vabastamise teatena. ATS § 92 lg-s 4 sätestatud vestlus ei ole konstitutiivne ega mõjuta seisukohta, kas tegemist on teenistusest vabastamise teatega või mitte. Vestluse puhul on tegemist õigusega, millest töölt vabastatav teenistuja võib loobuda. Olgugi, et nimetatud vestlus peaks aset leidma enne teenistusest vabastamise otsuse tegemist, on sel mõte ka peale põhimõttelise otsuse tegemist, nt võib sellise vestluse esemeks olla arutelu, kas ametist lahkuvale ametnikule makstakse ATS § 61 lg 5 alusel preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Haldusorgani hilisem võimalik meelemuutus ei saa muuta varasemat haldusakti andmist olematuks, küll aga võib see kujutada endast varasema haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist (HMS §-d 64-70). Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel eelneva suhtes oma seisukoha kujundama.
III
28.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebused niisiis rahuldada ja halduskohtu otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja õigeks lahendamiseks tuleb Mäksa vallavanema 30.12.2014. a e-kirja ja 02.04.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 hinnata koosmõjus. On võimalik, et seejuures tuleks hinnata ka poolte käitumist. Täiendavalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu sellele, et poolte tegelike soovide ja puuduvate asjaolude väljaselgitamiseks võib olla otstarbekas viia käesolevas ühendatud haldusasjas läbi kohtuistung.
29.Ülejäänud kaebaja taotluste ja väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Kaebaja on taotlenud tulenevalt HKMS § 174 lg-st 3, et avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega, ei avaldataks kaebaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt identifitseerida. Ilmselt on kaebaja silmas pidanud HKMS § 175 lg-t 3, mis sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida; riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse kaebaja nime osas ja asendab kaebaja nime otsuse päises tähemärgiga A. Käesolev otsus ei sisalda kaebaja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Muude andmete kohta selgitab ringkonnakohus kaebajale järgmist. Et tegemist on väikese kohaga, ei saa täielikult välistada, et asjaolusid tundvad isikud otsuse põhjendava osa järgi kaebaja identifitseerivad. HKMS § 175 lg 3 ls 2 keelab selgesõnaliselt varjata kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid, mistõttu ei saa anonümiseerida vastustajat. Kuna aga käesolev otsus ei sisalda kaebaja delikaatseid isikuandmeid, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks võtta otsuse anonümiseerimiseks tarvitusele kaugemaleulatuvaid meetmeid kui kaebaja nime väljajätmine, sest see võib kaasa tuua otsuse põhjenduste arusaamatuks muutumise. Kaebaja huvi ennast otsusega mitte siduda ei kaalu käesoleval juhul nime väljajätmist ületavas osas üles avalikkuse huvi saada teada kohtuotsuse terviklikud põhjendused.
31.Kaebaja väidete osas halduskohtu kohtuniku erapoolikuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Käesolevas haldusasjas tugineb kaebaja vaid sellele, et halduskohus tekitas kaebaja arvates otsuses temast negatiivse kuvandi. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Ülejäänud väited puudutavad teisi kohtuasju. Ringkonnakohus lisab, et kui kaebaja leidis, et esineb alus kohtuniku taandamiseks, siis oleks tulnud esitada vastavalt HKMS § 13 lg-le 1 ja TsMS § 24 lg-le 2 kohtuniku taandamise avaldus kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Käesoleval juhul oleks tulnud esitada see avaldus halduskohtule. TsMS § 25 lg 1 sätestab, et menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada TsMS § 23 p-s 7 ettenähtud juhul, kui ta on pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtu menetluses 17.03.2015 halduskohtu kaudu ringkonnakohtule määruskaebuse (2-15-236 tl 29-31) ja 03.09.2015 taotluse tema isikuandmete asendamiseks tähemärkidega (2-15-236 tl 62-63). Kummaski ei tõstatanud kaebaja halduskohtu kohtuniku võimaliku erapoolikuse küsimust. Seega ei saa kaebaja enam tugineda TsMS § 23 p-s 7 sätestatud taandamise alusele.
32.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis on tehtud ilmselgelt teiste kohtuasjade kohta. Nimetatud väited tuleb esitada vastavas kohtuasjas.
33.HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 201 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et kui ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jaotuse osas, vaid seda teeb halduskohus uues otsuses.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.